maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor))
maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor))
......................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja seirega piirivalve. Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada. ...........................................................................................................12
Sisekaitseakadeemia Soojuskiirguse mõju inimestele ja hoonetele Koostas: Sven Veek Tallinn 2014 Sissejuhatus Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest. Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapunane valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojusk...
Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus. Ioonsed ained (soolad,leelised)on tugevad elektrolüüdid. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses. Tugevad happed (nt. HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3) jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks, happe
ammooniumväetistest • Soojus – enamikele taimedele on optimaalne 20…28oC. Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid • Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine. • Umbrohtuvus Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! Toitainete neeldumine mullas: • Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine – Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest
SADEMED · Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik PõhjaAmeerika idarannik Aafrika kagurannikul PõhjaAmeerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel MEREVEE OMADUSED · TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 3040m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel
¯ w ¯y w ¯z s t Järgnevad võrdused (põhiseosed) kehtivad olenemata sellest, kumba I n loogikaväärtuse ( 0 või 1 ) me nendes iga loogikamuutuja x y z asemele asendame. neeldumine : x w xy = x x w ¯y = x x w y Põhiseoste kehtivus tuleneb elementaarsete loogikatehete definitsioonidest: konjunktsioon disjunktsioon distributiivsus : (sulgude nn
1. avaldis on: hulkade ühisosa Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks ? ( sisesta number või sõna ) Vastus: 4 Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised nimed on järgnevatel hulgaalgebra põhiseostel ? esimene põhiseos on... neeldumine kolmas põhiseos on... DeMorgani seadus teine põhiseos on... sulgude lahtiliitmine neljas põhiseos on... kleepimine Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Sea vastavaks: Milline hulgaavaldis esitab millise Venni diagrammi rohelist hulka/piirkonda ? parempoolsele diagrammile vastab... ...parempoolne hulgaavaldis vasakpoolsele diagrammile vastab... ...keskmine hulgaavaldis
head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või gaasi osad muutuvad kergemaks ja lähevad üles poole, asemele tulevad külmemead ja raskemad osad, tekib vedeliku või gaasi ringlus. soojuskiirgus- kõik soojad kehad kiirgavad soojust. soojushulk sõltub kehatemperatuurist ja kehamassist samadest asjadest sõltub ka soojuse neeldumine. soojuslik tasakaal- Q1+Q2....=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku
Ainult gaasilises olekus ei eksisteeri ainel erinevaid faase. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirde tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Meie piirdume selliste faasisiirete käsitlemisega, mida nimetatakse agregaatolekute muutusteks. Nende käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallvõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks.
või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. 6. füüsikaline neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9
- Mittevalgulised lämmastikühendid umbes 1,5%; - Mineraalained umbes 1%; - Süsivesikud umbes 1%. · liha riknemisviisid- 1. Mikrobiaalsed Roiskumine Käärimine, hapnemine Hallitamine 2. Keemilised Rasva rääsumine 3. Biokeemilised Autolüüs Hüdrolüüs 4. Bioloogilised Putukate tõttu Näriliste tõttu 5. Füüsikaliste muutuste mõjul Kuivamine Kahanemine Kõrvallõhnade neeldumine · rigor mortis- Surmakangestuse põhjuseks on püsivate ristisildade teke aktiini- ja müosiinifilamentide vahel, see on põhimõtteliselt sama reaktsioon, mis toimub elusas lihases kontraktsiooni puhul. Erinevuseks on, et lihase lõdvestumine analoogselt eluslihasega on tapajärgselt võimatu, sest aktomüosiinisildade lõhustumiseks vajalikku energiat ei saabu. lihase elastsuse kadu, lihaste lühenemine, nende pingsuse areng, venitatavuse kadu.
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtumata. Pommi lõhkamisel surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku, mille mass on üle kriitilise. Ülekriitlises ainekoguses neeldub nii palju neutroneid, et nende hulk kasvab
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel...
see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks. Interferentsi maksimum tekib siis, kui liituvad samas faasis olevad lained, vastupidiselt sellele miinimum ehk lained liituvad vastupidistes faasides. Kile jaotab iga laine kaheks. Need läbivad erinevad teepikkused see tähendab, et lainete vahel tekib käiguvahe mis näitab kui palju jääb üks laine teisest maha. Kui keha neelab kogu talle langeva valguse, siis midagi tagasi ei peegeldu ja me näemegi valguse puudumist ehk musta. Valguse neeldumine tähendab, et valgus jääb kehasse ja muutub soojuseks. Millist värvi valgust keha neelab, oleneb selle keha aine ehitusest. Erinevad molekulid neelavad erinevat värvi valgusi. Valgusest saame ja lausa peame rääkima kui osakestest sellisel juhul kui tegemist on väikeste lainete pikkustega. Sellisel juhul on tegemist osakeste vooga. Valguse osakesesks loetakse footoneid. Ja kuna footonid vaakumis liiguvad valguse kiirusel,tänu sellele, et footoni mass on
kiiratakse või neelatalse energiakvant ht, mis võrdub nende olekute energia vahega ht=Em-Ek. Ta oletas, et elektronid suudavad ühelt lubatud orbiidilt teisele hüpata. Järelikult muutub hüppeliselt ka aatomi energia. Bohri aatomimudel on : aatom on ststsionaarses olekus , kui elektron liigub tuuma lektronväljas mingil lubatud orbiidil. Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiiratakse või neeldutakse energiakvant. Energia kiirgamine ja neeldumine aatomis toimub vaid portjonite kaupa. 4.Kvantarvud - mõiste ja mida mingi konkreetne kvantarv määrab. Kvantarvud iseloomustavad aatomi olekut, määravad ära aatominerrgia taseme, määravad elektronkatte struktuuri jagunemise elektronkihtideks ja orbitaalideks. Kvantarve on kokku 4: a) Peakvantarv- keskmine kaugus tuumast, tähis n b) Orbitaalkvantarv- määrab orbitaali geomeetrilise kuju , võimalikud orbitaalid, mis on I väärtuse korral stabiilsed . Tähis I
sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jne. 5. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb) 6. Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. 7. Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. 8. Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . 9. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl
· väiksem kui 0, siis on tegemist normaalse dispersiooniga, see tähendab, et kui lainepikkus väheneb siis murdumisnäitaja kasvab. Normaalse dispersiooni alas on keskkond läbipaistev. · suurem kui 0, siis on tegemist anomaalse dispersiooniga ehk suuremale lainepikkusele vastab suurem murdumisnäitaja. · võrdne nulliga, siis sellele lainepikkusele vastav dispersioon puudub. [1] Lainepikkusi, kus esineb anomaalne dispersioon, iseloomustab tugev valguse neeldumine , kus c on valguskiirus vaakumis ja n on keskkonna murdumisnäitaja, kuna murdumisnäitaja sõltub sagedusest, siis erinevatel sagedustega lainetel on erinev faasikiirus, see tähendab, et dispersiooni mõjul levivad optilises keskkonnas erineva sagedusega lained erineva kiirusega. , kus on lainepikkus. Grupikiirus on funktsioon laine sagedusest. DISPERSIOONI ARVUTAMINE :
Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda. Gammakiirgus tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 7. Mis on valgusallikas? Mida tähendab valguse kiirgumine ja neeldumine? Valgusallikaks nimetatakse keha, kus mingi energialiik muundub valgusenergiaks. Valguse neeldumiseks nimetatakse valgusenergia muundumist mõneks teiseks energialiigiks. Optikas nimetatakse valguse tekkimist kiirgumiseks ja valguse kadumist neeldumiseks. 8. Mida ütleb Fermat printsiip? Valguse levimise teed saab leida looduses kehtiva printsiibi järgi, mis väidab, et valgus levib teed mööda, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. 9
Pilet 12 1. Hõõrdejõud hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) ...
süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Karotenoidid täidavad mitu erinevat ja tähtsaid ülesandeid taimedes: valguse absorbeerimine (neeldumine) ja valguse ülekanne klorofüllidele, valguse liigne neeldumine, rakkude kaitsmine fotokahjustuste eest ja hapnikuradikaalide eest. Loomsetel organismidel on üks tähtis vitamiin mis vastutab nägemisprotsessi eest: vitamiin A ehk retinaal. Retinaal tekib kahest karoteenist ja ühest krüptoksantiinist ensüüm karoteen oksügenaasi abil. -karoteen + -karoteen + -krüptoksantiin * retinaal * - karoteen oksügenaas Retinaali funktsioonideks on nägemisprotsessi tagamine ja käitumine antioksüdandina.
Valguse sagedus ja lainepikkus Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c = l * f Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Valguse intensiivsuse mõõtühikud ainest läbiminekul valguse intensiivsus väheneb - valgus neeldub aines. Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse neeldumine aines sõltub ainest ja on selektiivne, st. eri värvi valgus neeldub erinevalt. Valguse intensiivsuseks nimetatakse pinnaühikult ühes sekundis kiiratud energiavoogu Valgustugevuse I mõõtühikuks on kandela: 1 cd kiirgab absoluutselt must keha 1/60 cm² suuruse pinnalt normaali suunas temperatuuril 2042,5 K Valguse interferents ja difraktsioon
Elektromagneetiline kiirgus ehk valgus on dualistliku olemusega: 1.Seda saab vaadelda valgusosakesena ehk footonina ehk valguskvandina, mida iseloomustab energia E=h*v (h=6,6254*10^-34 J/s) 2.Samas võib valgust käsitleda elektromagnetlainena. Igal ainel on omadus neelata ja peegeldada elektronmagnetkiirgust, kusjuures neeldunud ja peegeldunud hulk on võrdeline aine hulgaga. Seda nähtust rakendatakse spektrofotomeetrilisel analüüsil. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on iseloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel. Kiirguse neeldumist teatud aine poolt iseloomustab neeldumisspekter, mis sõltub aine struktuurist ja on seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: UV(200- 400nm), nähtav valgus( 400-750nm) ja infrapunane( 750nm-50mm) spekter. Spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse
1. Peakvantarv (n) 2. Orbitaalkvantarv (l) määrab ära orbitaali ruumilise kuju. 3. Magnetkvantarv (m) määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis. 2. Energianivoo peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus (statsionaarses olekus), kui energia on vähim. Valguse kiirgumine elektron läheb üle madalamale energiatasemele (tuumale lähemale), siis kiirgub valguskvant ehk footon Valguse neeldumine elektron läheb üle kõrgemale energiatasemele (tuumast kaugemale), siis neeldub valguskvant ehk footon Antud teemaga seotud mõisted: Aatomi põhiolek väikseima võimaliku energiaga olek Aatomi ergastatud olek energia on suurem kui põhiolekus Statsionaarne olek aatom ei kiirga elektromagnetlaineid Aatomorbitaal ruumiosa, mida täidab elektronpilv Energiaühik elektronvolt (eV). Töö, mida tehakse elektroni ümberpaigutamiseks
Mesosfäär Temperatuur hakkab langema. (Ioonosfäär) Mesopaus Atmosfäär Maad ümbritsev gaasiline kiht Päikesekiirguse skepter · Nähtav kiirgus 56%, silmaga nähtav. Lainepikkus 400-760 nm. · Ultraviolettkiirgus 8%, päevitamine, nahavähk, nähtav. Lainepikkus 400 nm. · Infrapunakiirgus 36%, silmale nähtamatu, kandub edasi soojuskiirgusena (760-4000 nm) Pealelangeva päikesekiirguse- elektromagnetiline lainetuse- peegeldumine, neeldumine ning kiirguse läbilase veekogus. Päikesekiirgus · Saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena OTSEKIIRGUS · Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) HAJUSKIIRGUS · Otse- ja hajuskiirgus KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus Albeedo · Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. · Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. · Albeedo (ladina sõnast albedo ,,valgesus") Kiirgusbilanss
1. protsessil kasutatakse hapnikku 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. salvestatakse 38ATP 3. 2 ATP salvestatakse 4.lõppsaadus co2, h2o 4. piimhape või etanool ja co2 6. Milliste ainete lagundamisel osaleb tsitraaditsükkel? Sahhariidid, rasvhapped, aminohapped 7. Selgitage fotosünteesiprotsessi I VALGUSFAAS 1. toimub valguse neeldumine klorofüllis. Igast klorofülli molekulist eraldub 1 elektron 2. toimub vee fotosüntees ( veemolekul lõhutakse valguse abil), tekib M+ ; OH; e- 3. vesinik seotakse vaheühendiga. NADP 4. OH reageerivad omavahel ja nendest tekib vaba hapnik, mis on pärit vee koostisest, läheb taimest välja 5. elektronid suunatakse transportahelasse, kus vabaned energia, mille arvel sünteesitakse 18 ATP molekuli II PIMEFAAS 1. kasutatakse vesinikku H+, mis on vahe..... 2
FOTOSÜNTEES 1. Kloroplastid membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem. Fotoautotroof organism, mis kasutav valgust ja CO2 orgaaniliste ühendite sünteesiks st elutegevuseks. Fotoheterotroofid organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja v...
Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti valguse peegeldumise tulemusena. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgus hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse peegeldumine mattpinnalt: Valguse neeldumine Peegelpind peegeldab ühte suunda. Valge pareb peegeldab valguse igasse suunda. Valguse energia kehaga kokku puutudes muutub soojuseks. Tumedad pinnad neelavad rohkem valgust kui heledad. Nägemine Nägemine on meile väga oluline. Nägemiseks on vaja valgust. Mida eredam on valgus, seda paremini me näeme. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Vari Varjuks nimetatakse osaliselt valguskiirte eest varjatud piirkonda.
Vähem väärtuslikke metalle on looduses rohkem, kui väärismetalle. Neid nimetatakse sellepärast ka haruldasteks metallideks. Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena. Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis- keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat värvi(vask punane, kuld kollane, ülejäänud erivarjundiga hõbevalged). Metallide plastilisuse põhjuseks on metallilise sideme mittesuunalisus, mis võimaldab üksikute iooniaatomite kihtide nihkumist üksteise suhtes. Mida suurem on tasapindade arv, kus toimub ioonikihtide libisemine, seda plastilisem on metall.
kantav energiakogus väiksem. Mis on ultravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Ultravalgus on nähtavast valgusest pisut lühema lainepikkusega elektromagnetlaine. Ultravalgus tekitab meie nahas reaktsiooni, mille tagajärjel hakkab eralduma pigmenti nahk päevitub. Ultravalguse poolt edasi kantav energia on võrreldes nähtava valgusega suurem, mistõttu suurtes kogustes ultravalguse (eriti väga väikese lainepikkusega UV) neeldumine inimkehas võib olla tervisele kahjulike tagajärgedega. Päikeselt lähtuvast UVst jõuab Maapinnani vaid tühine osa suurem osa UVst neeldub Maa atmosfääris sisalduvas osoonikihis. Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Millist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks
tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks ehk vähitekitajateks. Üldjuhul võib juba väga väike kogus mutageene tekitada mutatsioone. Füüsikalised mutageenid on radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus ja otsene elektromagnetkiirgus. Kiirguste ühine tunnus on see, et nad tungivad läbi naha kihtide organismi, tekitades rakkudes mutatsiooni. Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku päriliku informatsiooni kandja. Kiirgus võib ioniseerida DNA-molekuli, põhjustades selles otseseid keemilisi muudatusi. Kuid
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks...
21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga ja seal ringeva vee ja õhu kaudu. neelamisvõimest sõltub muldade keskkonnakaitseline väärtus. mulla neelamisvõime liigid: 1)mehaaniline neeldumine(muld käitub sõelana 2)füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast 3)keemiline neeldumine-mulla lahuses olevad lahustunud (taime)toitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. fosforväetist omastab taim 20% ning ülejäänud läheb mulda lukku, lämmastikväetist 70-80% 4)bioloogiline neeldumine-taimed ja mikroorganismid võtavad totiteelemente oma organismi ülesehituseks. bioloogiline aineringe
ühendite lõhustamine ülesehitamine lihtsamateks ühenditeks Valgud Valk—aminohape Süsivesikud süsivesik—glükoos Mis tekivad? Rasvad rasv—glütserool ja K-vitamiin rasvhape D-vitamiin Energia neeldumine Neeldumine Vabastamine või vabastamine? Valkude süntees Käärimine Vitamiinide süntees Glükoosi põlemine Fotosüntees Valkude põlemine Näited DNA süntees Valkude lõhustamine Glükoosist tekib Glükoosi lagundamine
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saab...
Lõimis(granulomeetriline e mehaaniline koostis)- erineva läbimõõduga osakeste suhteline esinemine mullas. 1-0,01 mm füüsikaline liiv, osakesed alla 0,01 füüsikaline savi. All 1mm peenes, üle 1mm kores. Mulla lõimise määramine pipeti meetodil, põhimõte, erinevus elementide klasifiktsioonis Katshinski ja Lääne-Euroopa klasifikatsiooni vahel. Pipetimeetodi põhimõte seisneb selles, et mullasuspensioonist (kindlast sügavusest) pipetitakse teatava aja möödumise järel kindel maht suspensiooni, määratakse selles leidunud osakeste hul ja arvutatakse see kogu suspensiooni kohta. Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokes'i valemist lähtudes. Euroopas on kruus 2mm aga K 1mm. Huumuse määramise põhimõte Tjurini meetodil.üks lihtsamaid. Põhineb mulla huumuses oleva süsiniku ja vesiniku hapendamisel väävelhappelises kroomhappeanhüdriidilahuses. Mullale lisatud kroomhappeanhüdriid on kindla kontsentratsiooninga ja seda lisatakse kindel hulk. Kroom...
· Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. · Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. · Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive. · Pöördhõive saavutatakse pumpamise abil. LASERITE TÜÜBID Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. · alalislaserid
Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel. Ookeani aastane keskmine veetemperatuur on igal pool 3-4 kraadi võrra kõrgem (17-180C), kui õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond termiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjuseks on polaaralade temperatuuride suur erinevus ja maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel. b)
43.vask ja puit on head, klaas ja plastik on halvad soojusjuhid. 44.Soojusülekande liik, kus soojus kandub edasi koos liikuva ainega. 45.Neelduvad tumedad kehad, kiirgavad heledad kehad. 46.Maapind saab energiat päikeset ja maa sisemusest. 47.Päike saav kiirgamiseks vajaliku energia aatomituumade ühinemisest. 48.Maa kiirgab soojus kiirgust. 49.Maa soojenemisest ja jahtumisest. 50.Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad. 51.aine osaku muutumisega kaasneb aine energia neeldumine või vabanemine. 52.Mõned ained lähevad tahkest gaasiliseks, teatud ained võivad muutuda gaasilisest tahkesse. 53.Sulamine on muutumine aine muutumine vedelaks aineks.Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. 54.Aine sulamiseks kulub energiat ja sama palju annab aine tahkumisel. 55.Sulava või tahkuva aine temperatuuri nimetatakse sulamis temperatuuriks. 56.nt:soolaveel on vaja tahkumiseks -18C aga tavalisel veel -1C. 57.Sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks.
Päikesekiirgus muundub atmosfääris: - osa kiirgusest hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel aerosoolidel; - osa kiirgusest neeldub. Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). Neeldumise tulemusena muundub päikeseenergia teisteks energialiikideks: enamuses soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt. kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem
tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik. Kipsplaatide kihti arvu suurendada. Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. 8 Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumine Heli neeldumine Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid. Lained levivad heliallikast ruumi lae, põranda, seinte ja kõigi teiste objektide suunas. Osa helilainetest neeldub nimetatud elementidesse, ülejäänud peegelduvad edasi. Kui ruum on väike ja suur osa helist neeldub, on tulemuseks üsna vaikne, lühikese kajaga keskkond. Suures ruumis on kõik vastupidi: helienergiat neeldub
Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline Hügrofoobne - vetthülgav Koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks Neelamisvõime - mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid mehaaniline neelamisvõime mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia positiivne neeldumine neelduvad pindpimedust vähendavad ained negatiivne neeldumine - Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal bioloogiline neelamisvõime bioloogiline aineringe füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev
Gammakiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, nähtav kiirgus, infrapunakiirgus, Raadiolained. 26. Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab Maa atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. 27. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? · nn ideaalne atmosfäär neelab ja hajutab kokku ca 18% (h = 30°) ... see on püsiv osa otsekiirguse nõrgenemisel · neeldumine veeaurus: 9-16% muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest · hajumine ja neeldumine aerosooliosakeste (tolm, suits, udu): 7-16% väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist · kogu otsekiirguse nõrgenemine massiarvul m=2 on 34-50% 28. Miks ja kuidas on põhjustatud taeva sinine värv ja loojuva päikese punane värv? Kui Päike on madala horisondi kohal, peavad päikesekiired läbima pikema tee, seega kaotavad hajumise tõttu rohkem violetset ja sinist komponenti ...
kulutada energiat. Kui lähtainete energia on kõrgem kui saadustel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) Ühinemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia eraldumine uute sidemete tekkel, seetõttu on enamik ühinemisreaktsioone eksotermilised. Lagunemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia neeldumine vanade sidemete lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised. Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor. Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2
haigustele 10)Nimeta tähtsamaid vitamiine ja mineraalaineid! Kus leidub? a)A-vitamiin(kalamaksaõli,või,munakollane), B-vitamiin (teraviljad), C-vitamiin(puuviljad,köögiviljad,marjad), D-vitamiin(loomsepäritoluga toiduained), E-vitamiin(taimeõlid) b)kaltsium, raud, tsink ja kaalium 11)Millised mikroelemendid on eluliselt tähtsad? fluori-, vase-, tsingi- jt. elementide ühendid Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides 1)kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist käärimine lihtsate ühendite (CH4, CO2,äädikhape) tekkimine sahhariididest jt. ühenditest mikroorganismide toimel fotosüntees rohelistes taimedes päikeseenergia toimel kulgev õhu CO2 sidumine, mille saaduseks on glükoos ja hapnik 2)mädanemine *õhu juuresolekul *lagundavad mikroorganismid *ei teki mürgiseid ja ebameeldiva lõhnaga ühendeid
hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse neeldumine Must pind neelab suurem osa pealelangevast valgusest. Valge pind peegeldab suurema osa pealelangevast valgusest. Mida tumedam on keha pind, seda rohkem valgust keha neeldub ja vähem peegeldub. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Nägemine Täielikus pimeduses me ei näe midagi, nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Mida eredam on valgus seda tugevam on erutus. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu
ajavahemikul. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga aurumisest ja äravoolust. Maailmameri Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Saab peamise osa Maale langevast päikesekiirgusest. Soojusmahtuvus on suur - ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Suurema aurumise tõttu kaotab rohkem soojust kui mandrid. Merevee omadused: 92% kiirgusest neeldub ja 8% peegeldub tagasi. 2/3 kiirgusest neeldub 1 m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
