Vihmauss hingab niiske naha kaudu. Naha hoiavad niiskena limanäärmed Närvisüsteemi moodustab peaaju ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi meelerakud paiknevad kogu keha pinnal, nendega ta tajuv valgust, maapinna kõikumisi, kombib, tunneb maitset ja lõhna. Läbi keha kulgeb torujas seedeelundkond, mis algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Toit selles liigub vaid ühes suunas. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest, mida nad neelavad koos mullaga. Vihmaussil on suletud vereringe. See koosnev kahest piki keha kulgevast veresoonest, mida igas lülis ühendavad ringsooned, verd pumpavad edasi mõned eesmised ringsooned. Vihmauss on liitsuguline. Tal on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, samuti on ta toiduks paljudele loomaliikidele. Nahklihasmõik usside lihaskihtidest ja kattekihist koosnev toes
materjalist, väljastpoolt kuivad, täidetud vajaliku kõrguseni ja paiknevad küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid omavte einete seguga, siis on ühe konkreetse aine konstsentratsiooni leidmiseks kasutatav valem keerulisem. Kui teatud lainepikkusel neelavad mitu ühendit, siis summaarne valguse neeldumine võrdub iga aine poolt neelatava valguse summaga. Absorptsioon: Füüsikas neeldumine. Keemias gaasi, gaasisegu- või lahuseosise neeldumine vedelikus või tahkes aines – absorbendis. Emissioon, füüsikas osakeste siirdumine tahkisest või vedelikust gaasilisse keskkonda või vaakumisse (nt elektroniemissioon). 3 2 I osa – kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik ja tulemused
Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima
materjalist, väljastpoolt kuivad, täidetud vajaliku kõrguseni ja paiknevad küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid omavte einete seguga, siis on ühe konkreetse aine konstsentratsiooni leidmiseks kasutatav valem keerulisem. Kui teatud lainepikkusel neelavad mitu ühendit, siis summaarne valguse neeldumine võrdub iga aine poolt neelatava valguse summaga. Absorptsioon: Füüsikas neeldumine. Keemias gaasi, gaasisegu- või lahuseosise neeldumine vedelikus või tahkes aines absorbendis. Emissioon, füüsikas osakeste siirdumine tahkisest või vedelikust gaasilisse keskkonda või vaakumisse (nt elektroniemissioon). 3 2 I osa kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik ja tulemused
sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad. probleem ilmingud/ olemus / tagajärg Kus tuntav (esineb) Esinemine Eestis Lahendus, abinõu enam III Kasushooneefekti põhjustavad Osooniauk üle 1000 Põhiline temperatuuritõus leiab Kasvushoone efekti Kasvuhooneefek soojuskiirgust neelavad nn. km läbimõõduga aset talvel või varakevadel; lahendused on „kasvuhoonegaasid“: süsihappegaas, esmakordselt lüheneb või kaob hoopis kasvuhoonegaaside t, osooniaugud, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid, avastati aastal 1985, lumekate; suureneb talviste atmosfääri sattumise
Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab
CO2 taandamiseks kasutatakse 4 elektroni energia, mis eralduvad veest ja mille abil kahe kaksiksidemega CO2 struktuur ümber kujundatakse nelja üksiksidemega struktuuriks. Tekkiva suhkru koosseisu jääb aga neljast elektronist kaks. Tülakoidi membraansüsteem moodustab sisemise ruumiosa, luumeni, mis on stroomast membraaniga eraldatud. Luumeni ja strooma vahel tekib H kontsentratsiooni elektrokeemiline gradient, mis energiseerib ATP sünteesi. Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas. CO2 sidumise ja taandamise reaktsioonid aga toimuvad tülakoidide vahel asuvas stroomas. Valgusreaktsioonideks nimetatakse valguse neeldumist ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone. Valguse abil toimub tegelt ainult elektroni ergastumine pigmendil. NADPH on universaalne elektronikandja. H-ioonidel on
o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas. Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse,
Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Kui Maa efektiivne kiirgus on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Atmosfäär laseb läbi valguskiirgust, mis on Maa energiaallikaks. Uduosakesed hajutavad ja neelavad suure osa valguskiirgusest. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, jää, lumi, taimed), atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised.
Omandatud vajadused aga tulenevad neist. Erinevalt kaasasündinud vajadustest pole omandatud vajaduste soovid stabiilsed. Nad muutuvad sõltuvalt ühiskondlikust elukorraldusest, tehnoloogia arengust, kultuurilistest tõekspidamistest, kasvatusest, elueast jne. Näiteks, kui hommikust einestamist vaadelda vajadusena, siis soovide tasandil käituvad eri rahvused erinevalt: inglased eelistavad muna ja peekonilõike, sakslased müslit, prantslased ei keeldu piimast ja juustust ning eestlased neelavad kiirustades kohvi kõrvale mõne võileiva. [Mauring 2001, lk 12] 2.3 Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse kontseptsioon peab toetuma seisukohtadele, mis tagavad vahetuste eduka kulgemise. Majandusliku arengu käigus on kasutatud viit turunduse kontseptsiooni. Nad 4 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes.
tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine.Sellepärast kasutatakse looduslikul uraanil töötavates tuumareaktorites neutronite paljundusteguri tõstmiseks aeglusteid.Tuumareaktori põhielemendid on tuumkütus,neutronite aeglusti(raske või tavaline vesi, grafiit),soojuskandja reaktori töötamisel tekkinud soojuse reaktorist väljaviimiseks(vesi,vedel Na) ja reaktsiooni kiiruse reguleerumisseade(reaktori töötsooni viidavad vardad, mis sisaldavad kaadmiumi või boori aineid, mis neelavad hästi neutroneid)-Reaktor ümbritsetakse väljastpoolt kaitsekestaga,mis peab kinni gammakiirgust ja neutroneid.Kaitsekest tehakse raudbetoonist.Parimaks aeglustiks on raske vesi.Tavaline vesi haarab ise neutroneid ja muundub raskeks veeks.Heaks aeglustiks on ka grafiit, mille tuumad neutroneid ei neela. (uus)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumise ahelreaktsioon. Tuumareaktori neotonite paljunemistegur võrdub ühega, st reaktrsiooni kiirus hoitakse konstandina
Anoodi ja katoodi vahel kõrgepinge, elektronid saavad suure kiiruse ja põrkudes vastu anoodi pidurdavad. R.k lainepikkus on väiksem kui uv kiirte lainepikkus. Kasutatakse haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Saab uurida ka kristallide struktuuri. Röntgenikiirte omadused- a) röntgenkiired tungivad läbi paljude ainete, mis nähtavale valgusele on läbipaistmatud. Kehtib seaduspärasus: mida tihedam on aine, seda rohkem kiirgust neeldub. Põletikulised kohad neelavad rohkem röntgenkiirgust ja paistavad seetõttu tumedamatena. Selleks, et parandada haigete kudede nähtavust, vaadeldakse neid BaSO4 taustal. b) nii nagu kõik elektromagnet lained nii ei kaldu ka räntgeni kiired mägnetväljas kõrvale. C) röntgenkiirte murdumisnäitaja on peaaegu 1, see tähendab, et ühest keskkonnast teise üleminekul nad peaaegu ei muudagi oma suunda. Seda omadust kasutatakse ka meditiinis. D) röntgenkiired kahjustavad rakke, kuid pahaloomulisi
GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. ...
kasvuhooneefekti. Selle tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest õhu CO 2 sisaldus kasvab. 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%. Õhus sisalduv CO2 täidab teatud filtri ja ekraani ülesannet. Päikese lühilaineline valguskiirgus läbib teda, kuid Maal tekkinud pikalaineline soojuskiirgus neeldub temas ja ei pääse kosmosesse tagasi. Kasvuhooneefekti tõttu peaks Maa keskmine temperatuur tõusma, sest süsinikdioksiidi molekulid neelavad infrapunakiirgust. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. Sajandi algusaastail tekkida häireseisnud, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ka tõuseks maailmamerede tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. Tööandja ennetus...
Riik peab alati õigustama oma eluruumitaotlusi (laienemine peab olema põhjendatud). Vt: Edgar Kant ja Karl Inno Suurem ruum võimaldab autarkiat ja sõltumatust oma naabritest. Riigi ruumilisest struktuurist (geopoliitilistest manomeetritest) sõltub kasvu edukus. Geopoliitilisteks manomeetriteks on pealinna asukoht, riigi raskuskese, võimuväljad, kultuuri dünaamika. Suurvõimul on vaja veel “sisemist telge”, mis on tugevuse kasvu jooneks. Dünaamilised riigid neelavad vältimatult need väikeriigid, mis jäävad teele ette või mis ei ole võimelised arendama välja edukaid poliitilisi struktuure. Alles jäävad üksnes vähesed, kelle huvid põrkuvad territoriaalsete valduste pärast. Riigi võimu olemus ja potentsiaal sõltuvad eelkõige geograafilistest asjaoludest. Dünaamilise ja elujõulise riigi elanikud on loodud vallutuslikeks missioonideks. See aga tuleneb looduskeskkonnast, mitte aga rassitunnustest.
Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid Pinnakatte paksuse järgi: Avatud karstid ja suletud karstid Stalagmiidid (põrandalt üless) ja stalaktiidid (laest alla) tilkekivi. Karstis levinud põhja- eestis Eestis enimlevinud karstivorm on kurisuud mitme meetri laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!. Maa uraanirikas, ja peal asetseb poorne ja lõheline paekivi.
Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...
Karotenoidid klassifitseeritakse tetraterpe- noidideks (40 C-aatomit). Struktuurilt on polüeensed, mille ühes või mõlemas otsas on 6- liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide jaotatakse: · karoteenid O mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult C-st ja H-st, esindajateks on -, -, -, -, jt isomeerid, samuti pikima ahelaga lükopeen · ksantofüllid O sisaldavadmolekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin jt Karotenoidid täidavad kaitserolli neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses. Loomorganismid saavad karotenoide taimedelt. Karotenoidid on värvilised (kollasest punaseni). Karotenoidide võime neelata valguskiirgust
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
Seetõttu neid kasutati juba vanasti näiteks värviliste süütesegude valmistamisel. Eriti arenes värvliliste süütesegude ja ilutulestike kasutamine Hindustani poolsaare kirdeosas asuvas Bengaalias, mistõttu värvilisi tulesid tihti kutsutakse ka bengaali tuledeks. Tänapäeval kasutatakse neid samuti ilutulestikes, aga ka punastes signaalrakettides. Strontsiumi- ja baariumiühendid värvivad leegi vastavalt kas punaseks või heleroheliseks Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks. Baarium-strontsiumniobaati kasutatakse detektorelemendina turvaseadmete valmistamisel, sest detektor on suuteline tuvastama temperatuuri erinevust ümbritseva keskkonna ja ruumi sisenenud inimese kui infrapunase kiirgusallika vahel. Raadiumi isotoopi Ra-228 kasutatakse geoloogias mineraalide ja kivimite vanuse kindlaksmääramisel
savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid Autotroofid ja heterotroofid, nende osatähtsus veekogus - Esmasprodutsendid e. Autotroofid (klorofülliga organismid) kasutavad CO2 ja mineraalaineid, muutes orgaaniliseks aineks ehitavad neist oma keha Kõik ülejäänud organismid on heterotroofid ja saavad energiat sellest orgaanilisest ainest; bakterid ja seened otse lagundades, loomad toiduks tarvitades ja seedides. Lõpptulemus on
kooskuumutamisel. 17. Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, siis osa valgusest peegeldub, osa neeldub, osa läheb läbi tahke materjali. I0 = Ip + In + Il , I0 – pealelangeva valguse intensiivsus, Ip – peegeldunud valguse intensiivsus, neeldunud valguse intensiivsus, läbinud valguse intensiivsus. Läbipaistvad materjalid lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Matid materjalid lasevad mingil määral valgust läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid läbipaistvad, pooljuhid nii läbipaistvad kui läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui λ > h ·c/Eg . Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud
võrdselt. 29. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Mingi pinna albeedoks e peegeldusteguriks nim sellelt pinnalt peegeldunud kiirgusevoo ja pealelangeva kiirgusevoo suhet. Looduselike pindade albeedod muutuvad üsna kitsastes piirides (10-30%), vaid lumi ja vesi moodustavad erandi. 30. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. 31. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid. Miraaz, Vikerkaar, Halo, Oreool, Tara, Glooria, Bishopi rõngas, Brockeni viirastus. 32. Miks paistab horisondi kohal olev Päike kõrgemal, kui ta tegelikult on? Refraktsiooni tõttu näib horisondi lähedal olev täht või Päike kõrgemal kui ta tegelikult
Aerosoolid sisaldavad samuti aineid, mis lagundavad osoonikihti ja lõpuks tekivad osooniaugud. Suurimad osooniaugud asuvad Antarktika ja Austraalia kohal. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt (ka kasvuhoonenähtus) on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62%, süsihappegaas 22%, osoon 7%, metaan ja teised. Aerosoolid õhus vähendavad õhu läbipaistvust ja takistavad päikesekiirte jõudmist maale. Ookeanide kohal soodustavad aerosoolid õhu jahtumist , mandrite kohal aga soojenemist.
Arukalt toonidega mängides võib muuta halli tööpaiga ka ilma loodusliku päikeseta päikeseliseks - kohaks, kus ei jääda haigeks ja kuhu tullakse meeleldi. [3] Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Valgus peab olema valitud võimalikult päikesevalguse spektrile sarnane. Pimedas ruumis tuleb kasutada suure valgustugevusega päevavalguslampe ja muidugi ei tohi unustada ka kohtvalgustust. [3] Teades põhitõde, et tumedamad toonid neelavad valgust ja heledad peegeldavad seda, on võti värvide valikuks käes. Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks. [3] Mööbel liigendab ruumi omasoodu ja liiga kirju ümbrus väsitab silmi. Kui pime ruum on väga soe ja kuiva õhuga, tuleks kasutada helesiniseid, külmemaid värvitoone. Külmavõitu tuba saab soojema mulje beezide värvidega. Akendeta ruumis tasub loobuda ulatuslikest punastest
Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess...
tolmeldatud käbialgetest käbid. Välimuse poolest ei sarnane need üldse kuuse või männikäbidega, vaid hoopis marjadega. Loodusteadlased ütlevad siiski, et kadaka vili on käbi, millel soomused on muutunud lihakaks katteks. Esimese arenguaasta lõpuks on käbi roheline. Teisel arenguaastal, tume kui mustikas, siis on käbi küps. Erinevalt kuuse ja männiseemnetest ei levi kadaka seemned tuulega. Neid levitavad linnud, kes neelavad kadakamarju. Kadaka mari Inimesele maitseb kadaka mari natuke kibedana ja natuke magusana. Kibekas maitse tuleb vaigust, mida kadaka mari, nagu iga õige okaspuu käbi, veidi sisaldab. Magus maitse tuleb suhkrutest, mida ühes kadamarjas rohkem kui ühes viinamarjas. C vitamiini sisaldavad kadakamarjad 56 korda rohkem kui sama suur kogus apelsine või ananasse. Kasutatud allikad Hendrik Relve ,,PUUDE JUURDE". http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_mänd http://et.wikipedia
võrdsed. Vööndiselt on erinevused suured. Palavvöös soojenemine suures ülekaalus. Polaaraladel tugev jahtumine. OSOONIAUGUD Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris. Peamiseks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhoonegaasid peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule
Aatomite hulk, kus aatomid peaad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia.(?) 9.Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mööda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad kegemini ergastatavad. 10.Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülalpool Ferni nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron-nivoode ala. 11.Def segu. 15 1.Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid, mis koosnevad pikkadest süsinikuahelatest ja sisaldavad täiendavalt ka teisi mittemetallilisi elemente (vesinik, lämmastik, hapnik) 2.Esmase sideme üldiseloomustus? Esmane side on seotud elektronide üleandmise või jagamisega sidet moodustavate
Metallide optilised omadused. Valguse koosmõju tahke kehaga Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib läbida selle tahke materjali, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa peegelduda keskkondade piirpinnalt. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid.Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava
arenenud riikidesse. Paljud maainimesed rändavad neis riikides linna. Kuigi üldjuhul on linnas raske töökohta leida, on toimetulek seal siiski parem, kuna vaid põllumajanduslik tegevu ei võimalda äraelamist. Vähem arenenud maa pealinn on tavaliselt mitu korda suurem või suuruselt teine või kolmas linn riigis. Riigi valitsus ja välismaalased suunavad investeeringud eelkõige pealinna. Suured linnad laienevad kiiresti ning neelavad endasse lähiümbruse väiksemaid linnu ja külasid. Linna ümbritsevate maapiirkondade elustiil muutub samuti linlikuks. Vähem arenenud riikide linnades ei jätku keskkonnaprobleemide lahendamiseks raha. Vananenud tööstus, autode arvu mitmekordistumine ja keskkonnanõuete eiramine põhjustavad reostust. Linnastumisprobleemid arengumaades on peamiselt slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus ning suur tööpuudus. Linnastumine põhjustab
B Fotosüntees 1. Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V Liikumine toimub alati väiksemat suuremale: -1,3, -0,05 ja siis +0,82 Mida negatiivsem redokspotentsiaal, seda parem elektronide doonor 3. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II (PSI ja PSII) ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas 4. Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? (Kirjutage lainepikkuste vahemik) Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust 400 700 nm punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm, nn Soret riba). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti
20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
päikeseliseks - kohaks, kus ei jääda haigeks ja kuhu tullakse meeleldi. [3] 8 Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Valgus peab olema valitud võimalikult päikesevalguse spektrile sarnane. Pimedas ruumis tuleb kasutada suure valgustugevusega päevavalguslampe ja muidugi ei tohi unustada ka kohtvalgustust. [3] Teades põhitõde, et tumedamad toonid neelavad valgust ja heledad peegeldavad seda, on võti värvide valikuks käes. Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks. [3] Mööbel liigendab ruumi omasoodu ja liiga kirju ümbrus väsitab silmi. Kui pime ruum on väga soe ja kuiva õhuga, tuleks kasutada helesiniseid, külmemaid värvitoone. Külmavõitu tuba saab soojema mulje beezide värvidega. Akendeta ruumis tasub
väljasuremisohus. Seetõttu tuleb röövlinde kaitsta. Kuid kuidas seda teha ja mis mõjutab lindude elu ja arvukust? ~3~ Röövlinnud Röövtoidulised linnud toituvad lindudest või teistest loomadest. Neil on tugev kehaehitus ja hästi arenenud meeleelundid. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on nende varvastel pikad ja kõverad küünised. Röövlindude nokk, millega ta saaki tükeldab, on terav ja kõveraotsaline. Väiksema saagi neelavad nad tervelt, suurema rebivad nad enne aga tükkideks. Seedimatud osad (nt. suled, luud) kogunevad pugusse ja oksendatakse välja räppetompudena. Ka merelinnud on röövlinnud, aga nad toituvad kaladest. Röövlinnud käituvad väljakujunenud moel. Neil on jahi pidamiseks oma kindel territoorium, kuhu nad teisi liigikaaslasi ei pruugi lasta. Päevased röövlinnud Päevastel röövlindudel on tugev keha ja väike pea. Nad on päevase eluviisiga, seetõttu püüavad nad saaki valgel ajal
Õitsemise alustamiseks vajalik 10- 12 valgust. Fotoperioodiliselt neutraalsed ei reageeri valguspäeva pikkusele. ÕHK · Eelkõige vajalikud hapnik ja süsihappegaas · Hapnik vajalik hingamiseks · Süsihappegaas vajalik fotosünteesiks. maapinna pealsed taimed osad ei jää hapniku puudusesse · Maasisesed osad aga pidevalt · Mida teha? Äestada, juured õhutatakse. Täiskasvanud taimed neelavad süsihappegaasi 500-550 kg/ha Süsihappe kondensatsioon peab õhus olema piisavalt kõrged (0,1-0,3 % õhus) Liiga kõrged on taimed kahjulik Taimedele kahjulikud gaasid on ammoniaak ja väävelgaasid. Vesi Vesi on taimede kõikide organite peamine koostisosa Vee abil toimudad taimes mitmesugused protsessid: Vee abil tungivad toitained mullast vette Toimub fotosüntees Taimekudede temp reguleerimine Transpiratsioon
(sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel. [12] Elektrijuhtivus Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. [12] 13 Peegeldamisvõime Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust. [12] Varjestamine ja elektromagnetiline ühelduvus Alumiiniumkorpused neelavad tõhusalt elektromagnetilist kiirgust või kaitsevad selle eest. [12] Korrosioonikindlus Kui alumiinium reageerib õhus sisalduva hapnikuga, tekib metalli pinnale väga õhuke oksiidikiht, mille paksuseks on vaid paar sajandikku µm (1 µm on üks tuhandik millimeetrist). See kiht on väga vastupidav ja tagab suurepärase korrosioonivastase kaitse. Kihi kahjustamise korral taastub see kiiresti. Anoodimisega suurendatakse oksiidikihi paksust ja tugevdatakse nii veelgi alumiiniumi loomulikku
,,Arukalt toonidega mängides võib muuta halli tööpaiga ka ilma loodusliku päikeseta päikeseliseks - kohaks, kus ei jääda haigeks ja kuhu tullakse meeleldi." (Arvuti kirjandus, 2012) Valgus ja värvid mõjutavad töötulemusi. Valgus peab olema valitud võimalikult päikesevalguse spektrile sarnane. Pimedas ruumis tuleb kasutada suure valgustugevusega päevavalguslampe ja muidugi ei tohi unustada ka kohtvalgustust. Teades põhitõde, et tumedamad toonid neelavad valgust ja heledad peegeldavad seda, on võti värvide valikuks käes. Seinte heledad, soojad toonid muudavad ruumi suuremaks ja valge lagi peegeldab valguse alla ning teeb ruumi näiliselt kõrgemaks. ,,Mööbel liigendab ruumi omasoodu ja liiga kirju ümbrus väsitab silmi. Kui pime ruum on väga soe ja kuiva õhuga, tuleks kasutada helesiniseid, külmemaid värvitoone. Külmavõitu tuba saab soojema mulje beezide värvidega. Akendeta ruumis
TALLINNA ÜLIKOOL Peeter Tamm Radioaktiivse kiirguse registreerimine REFERAAT Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3. KIIRGUSE LIIGID.......................................................................................................................4-6 4. DOSIMEETRIA ALUSED...........................................................................................................6-7 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODI...
Tasakaalumeel loob nägemisele kindla aluse. Kui meie liigutame end, liigub samal ajal ka pea. Selle kõigutamise kompenseerimiseks peavad meie silmad vastavalt liikuma. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm) Inimsilm suudab eristada 400-700 nm. Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus ja amplituud. Omadused: neeldumine, peegeldumine, murdumine. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Kepikesed ja kolvikesed silmas annavad signaali bipolaarsetele rakkudele ,mis omakorda annavad edasi ganglioonirakkudele. Gangliooniirakkude aksonid moodustavad nägemisnärvi ja sealt läheb signaal edasi aju suunas.rakud jagunevad P-rakkudeks mis kannavad endas infot
saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu. Poole meie poolt atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist neelavad maismaa- ja mereökosüsteemid. Nendel süsinikdioksiidi sidujatel on oluline osa kliimamuutuste aeglustamisel. Korallrifid ja mangroovid kaitsevad rannikualasid tormide ning tsunaamide eest. Märgalad on nagu tohutud käsnad, mis koguvad endasse liigse vee ja hoiavad ära üleujutusi. Looduskaunid kohad meelitavad ligi palju külastajaid, mis aitab tagada sissetuleku kohalikele elanikele. Paljud inimesed veedavad suurema osa oma vabast ajast lihtsalt loodust nautides. Mõnes
Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse. Antud seadme hind algab Soomes umbes 10 000 margast. Päikeseenergia on kaitstud ka inflatsiooni vastu, kuna elektri, õli, gaasi jne. hinnad aina tõusevad, seevastu päikeseenergia on alati tasuta. Maksavad ainult seadmed, millega energiat koguda. Saksamaal on käimas praegu katse kahe tuhande individuaalelumajaga
V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? V: Heledad asjad nagu näiteks lumi ja liiv peegeldavad palju kiirgust tagasi. Tumedad asjad nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse. 3. Miks õhumassid liiguvad? V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? V: Külmal poolaastal välja kujunev Aasia maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja sademevaest talve
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. ...
peab olema atomiseeritud. Kõige tuntum meetod - atomisatsioon leegis. Gaasid (õhk+atsetüleen) juhitakse segistisse; lisatakse uuritav proov, mis pihustatakse; Suunatakse leeki (ehk "küvetti") kus lahus aurustub ja atomiseerub => aatomid jäävad oma normaalsele energiatasemele ehk põhiolekusse. Valgusallikast (ehk õõneskatoodlambist) tulev kiirgus läbib leeki, kus vastava elemendi aatomid absorbeerivad kiirgust, mille käigus lähevad aatomid ergastatud olekusse. Leegis neelavad vabad aatomid välise allika energiat. 20.Absorptsiooni mõõtmise segajad AAS-s Spektraalsed: Spektraalsed interferendid => muu elemendi kiirgus või leegis olevate oksiidide jms neeldumine. Nende kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: Leegis mitte dissotseeruvate ühendite tekkimine; Levinum juhtum on kaltsium- ja strontsiumfosfaatide teke. Ionisatsioon (Ba, Ca, K). Need kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt.
jäi kogusaak ikkagi 15% väiksemaks. Ungari põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikusi destabiliseerinud. Et madjarid oma taimekasvatuse nurgakivi kõrget mullaviljakuse potentsiaali saaksid realiseerida, on suureks abiks olnud ka Euroopa Liiduga liitumine (2004. a.). Suure investeeringusumma neelavad enda alla erinevad niisutussüsteemid (ülal pildil), mis paljusid Ungari põlde ilmestavad. Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmise temperatuurid 20 °C. Ungari mullad on üsna mitmekesised
LUUA METSANDUSKOOL MATKAMISE ALUSED hariduslik programm ,,LOOMADE JÄLJED MATKARADADEL" Koostaja: KRISTI ROOTS (LRJ/2) Juhendaja: EVELI HABAKUK Luua 2012 Loomade jäljed matkaradadel Metsarahvastele, kes küttimisega end elatasid, oli loomajälgede ning teiste maastikule jäetud märkide tundmine elutähtis. Meie ajalgi otsib järjest rohkem inimesi vabal ajal energiat ja lõõgastust loodusest. Üha enam õpitakse looduse kaudu kaitsma meie eksistentsi ja tuntakse huvi loomade ning taimede vastu. Taimede tundmaõppimine on lihtsam, kuna nemad ei liigu paigast. Keerukam on tundma õppida imetajaid, kuna enamuses on nad öö või videvikuloomad ning põgenevad vähimagi ohu korral. Kahjuks kaovad nende tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
