lahustamiseks. Tehnikas leiavad kasutamist peamiselt fluor- ja kloororgaanilised ühendid, kuna broomi ja joodi ühendid on väga kallid ja toksilised. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radikaalideks. Moodustunud radikaalid ostutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriks. Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvas
Nende protsesside mõistmiseks tuleb tunda atmosfääri ehitust ja tema olulisi karakteristikuid. Järjest suuremaid probleeme tekitab kaasajal atmosfääri saastumine.Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Atmosfääri jaotatakse sfäärideks temperatuuri vertikaalsuunalise muutuse järgi. Front on kahe õhumassi kokkupuutepiirkond. Kui t0 tõuseb, siis tihedus hõreneb ja õhurõhk läheb väiksemaks ja kui t0 langeb, tihedus kasvab, õhk tõuseb ülesse ja hakkab liikuma madalama rõhuga alale, tuule abiga.
Krokodillid munevad kõva lubikoorega munad maismaale. Poegade arenemiseks on vaja päikesesoojust. Kilpkonna jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui ka kõhu poolt luuline kilprüü. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla. Paljud roomajad sisisevad vaenlase hirmutamiseks. Vaenlase eest kaitseb roomajaid ka kaitsevärvus. Mõned roomajad, näiteks kameeleon, saavad oma värvust muuta. Roomajad ründavad kõiki loomi, kellest jõud üle käib. Enamasti neelavad nad saagi tervena alla. Maod saavad endast suurema saagi tervena alla neelata. Roomajatel on oma tähtis osa looduse toiduvõrgustikus. Maomürk on oluline ravimite valmistamisel. Eestis kaitstakse kõiki roomajaid.
Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada. Haigustekitajaid saab hävitada kolmel viisil: Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitaja tervelt alla. Tapja-T-rakud hävitavad nakatanud rakud.Viimane viis on antikehadega katmine. 2. Peatükk Immuunsüsteem oskab kindlaks teha, milline haigustekitaja on keha nakatanud ja otsustada, millisel viisil on kõige parem sellega toime tulla. Sellist immuunsüsteemi võimet nimetatakse antigeenspetsiifilisuseks. Immuunsüsteem jätab tänu lümfotsüüdidele meelde varem kohatud haigustekitajad. 3. Peatükk
Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad Karoteenideks.( Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A- aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga.
10. Kuidas saad hoiduda nakatumast puukentsefaliiti? Peab ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerima, siis hakkavad viirused hävima organismist. Algloomad 1. Miks on algloomad looduses tähtsad? Osalevad aineringes, surnud organismide lagundamise aineks, on toiduks suurematele loomadele, aitavad seedida mäletsejatel tselluloosi 2. Missugused kaks tunnust viitavad sellele, et algloomad on loomadega sarnased kui taimedega? Nad sarnanevad loomadega toitumisetüübilt, neelavad baktereid ja üherakulisi vetikaid, nad on liikumisvõimelised 3. Miks ei kuulu algloomad bakterite hulka? Sest nende ehitus erineb bakteritest, nad õgivad baktereid. 4. Mis tõestab, et Eesti aladel on sadu miljoneid aastaid tagasi elanud algloomad? Sest meredes on lubiainest kodad. Seened 1. Mille poolest sarnanevad seened taimedega? Neil puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. 2
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Kuu- ja Päikesevarjutus Raimond Valler 12b Tallinn 2009 Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu...
15 Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloonialised. 16 Krüsofüütide viburid on apikaalsed. 17 Krüsofüütidel puudub kinetoplast 18 Krüsofüüdi silmtäpp on valgustundlikust laiendist viburi aluse lähedal. 19 Krüsofüüdi silmtäpp paikneb kloroplasti sees. 20 Statospoorid on krüsofüütidele iseloomulikud puhketsüstid [krüsofüütidele iseloomulikud tsüstid] 21 Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 22 Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka partiklilist toitu; 23 Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale
täpsemalt lugeda artiklist Milankovii hüpotees. Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat aurumist, mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. Pilvede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad. Seega jätab tihenenud
Protogalaktika kokkutõmbumise ajal kaks populatsiooni: gaasiketas ja tähepilv . Nende suhe sõltub pöörlemisest ja kollapsi sümmeetriast . Tähepilv on enamjaolt väikeste mõõtmetega ning suure tihedusega . Sellepärast stabiliseerub ta kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul . Ketta väljaarenemine võtab aga hulga rohkem aega . Mõned galaktikad on tekkinud kahe täiesti tavalise galaktika kokkupõrke tagajärjel . Hiid galaktikad neelavad tihti alla tema lähedal asuva teise galaktika . Selle tõttu kutsutakse neid kannibaligalaktikateks . Rõngasgalaktikatel puudub keskosa , sest selle on ära võtnud sealt läbi lennanud galaktika . 3. Kuidas liigitada galaktikaid Elliptiline galaktika sarnaneb oma välimuselt kokkusurutud keraga . Elliptilised galaktikad koosnevad miljarditest tähtedest ning neid kutsutakse sfäärilisteks moodustisteks . Sellistel galaktikatel puudub seesmine ehitus
Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1 m ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada
otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid
mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Kulla värvus, ehete valmistamisel Sulamistemperatuur,
Inimesed ise saavad lihtsalt osoonikihi jaoks ning ka enda jaoks head teha väga lihtsal moel. Peaksid kasutama vaid “osoonisõbralikke” tooteid. Vanad külmkapid tuleb viia ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. [10] 1.8 Freoonide kasutus Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhuall kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. [1] 1.9 Freoonide kahjulikkus Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvaspidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivatel looduslike osooniaukude laienemist. Uurimused näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab
● osoonikiht – peamiselt stratosfääris, 15–55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust ● kiirgusbilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe ● kasvuhoonegaas – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni)
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel
kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Osooniaukudeks nim. osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Kasvuhooneefekt temp ja niisukse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiksekiirgust, kuid ei lase atmo. tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmo. ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoone gaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmo. välja. Kasvuhoonegaasid atmo. olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust (NT: CO 2, CH4, N2O). Gradientjõud õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Coriolisi jõud maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud. Hõõrdejõud liikumisele vastassuunaline jõud, mis 2 pinna kokkupuutel
mustriga PILVE. TUUM ei PAISTA VÄLJAGI nende alt!! Seega kui ma vaatame üksteisele otsa, vaatame loodust, vaatame objekte, aineid, mida me tegelikult näeme? ME NÄEME ELEKTRONE! SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT! ME NÄEME ÜKSTEISE ELEKTRONE! ·MIKS ON ESEMED KÕIK OMA VÄRVI? Sest elektronid, ma julgen väita, on vähemalt sama imelikud kui valgus. Võib öelda, et elektronid on valguse ,,sugulased" Iga aine elektronid (eriti välise kihi elektronid) neelavad endasse AINULT need lainepikkused (sagedused), mis neile SOBIVAD ning sülitavad ülejäänud lainepikkused kõik TAGASI välja! Valguse väljasülitamist elektronide poolt nimetatakse EMISSIOONIKS. (emissioon) VALGUS PANEB ELEKTRONID VÕNKUMA! NAD NEELAVAD ENDASSE AINULT SELLE VALGUSE LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE (ehk värvi), mis neile meeldivad; ehk siis selle, mis neid võnkuma paneb. Võnkudes kiirgavad nad selle valguse kõikides suundades tagasi välja! Need lainepikkused, mille elektronid
mustriga PILVE. TUUM ei PAISTA VÄLJAGI nende alt!! Seega kui ma vaatame üksteisele otsa, vaatame loodust, vaatame objekte, aineid, mida me tegelikult näeme? ME NÄEME ELEKTRONE! SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT! ME NÄEME ÜKSTEISE ELEKTRONE! ·MIKS ON ESEMED KÕIK OMA VÄRVI? Sest elektronid, ma julgen väita, on vähemalt sama imelikud kui valgus. Võib öelda, et elektronid on valguse ,,sugulased" Iga aine elektronid (eriti välise kihi elektronid) neelavad endasse AINULT need lainepikkused (sagedused), mis neile SOBIVAD ning sülitavad ülejäänud lainepikkused kõik TAGASI välja! Valguse väljasülitamist elektronide poolt nimetatakse EMISSIOONIKS. (emissioon) VALGUS PANEB ELEKTRONID VÕNKUMA! NAD NEELAVAD ENDASSE AINULT SELLE VALGUSE LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE (ehk värvi), mis neile meeldivad; ehk siis selle, mis neid võnkuma paneb. Võnkudes kiirgavad nad selle valguse kõikides suundades tagasi välja! Need lainepikkused, mille elektronid
47. Miks pärast päikesetõusu õhutemperatuur langeb? Maapinnakiirgus on suurem kui see kiirgus, mis maad soojendab. 48. Miks pilvisel ööl õhutemperatuur langeb vähem kui pilvitul ööl? Pilved ei lase maapinnakiirgust maailmaruumi. 49. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Atmosfäär toimib kui hiigelkasvuhoone, mille sees asub Maa. Lainepikkuste vahemikus 7-15mm asub niinimetatud atmosfääri aken, mis laseb soojuskiirgusel lahkuda maailmaruumi. Kasvuhoonegaasid neelavad soojuskiirgust ja piltlikult sulgevad osaliselt selle atmosfääsri akna. Planeedi atmosfäär laseb läbi küll lühilainelistpäikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt tagasipeegelduvat pikalainelist kiirgust. 50. Kirjeldage Maa soojusbilanssi. Keskmiselt nii palju valgust kui päikeselt saame, neeldub ka ära.
kasvamiseks. Samal ajal, kui vihmaussid mulda kobestavad tekib mulda huumus, vesi pääseb sügavamale ja samuti pääsevad taimede juured mullas sügavamale. Vihmauss võib tulla vihma saju ajal mulla peale, sest vihmavesi voolab vihmaussi käikudesse ja siis ei ole seal enam hapnikku ja vihmaussid ei saa seal liikuda. Kui vihmauss teha keskelt pooleks, siis kasvab vihmaussile pea juurde uus saba, aga saba juurde uus pea ei kasva. Vihmaussid toituvad taimede jäänustest ja nad neelavad selle alla koos mullaga. Seedimata jäänused lagundavad bakterid ära. Vihmaussid on ka huumuse tekitajad. Põld, kus on traktoritega sõidetud läheb tihkeks ja õhk ning vesi kaovad vahelt ära. Kui põlde pritsida, siis muutuvad põllud väheviljakaks. Milline on mullamutt ja milleks ta kasulik on? Mullamutil on must ja lühikarvaline kasukas, ta on tömbi kehaga ja ta on hiirest natuke suurem. Mullamutt võib olla aias või muruplatsil. Seal on
Väga suur probleem linnades on reostus. Linnaõhk sisaldab maaõhust oluliselt rohkenm tolmu ja tahma. Linnas elavate loomade ning lindude kopsud on sageli tahmast mustad. Kodusest majapidamisest ja tööstusettevõtetest pärinevad heitveed pole ka pärast puhastamist päris kahjutud. Reostunud veekogudes suudab elada vaid mõni üksi taim. Telliskivi, betoon ja asfalt, samuti saastunud õhk peegeldavad suure osa päikesekiirgusest- seda erinevalt mullast ja taimedest, mis seda neelavad. Klaas ja metall peegeld.avad valgust ning soojust veel suuremal määral ja tekibki ,,kasvuhoone efekt". Ekstreemolukordadel moodustub udu ja suitsu segust nn. sudu ehk ,,suitsukate". Tänu sellele on kliima linnas veidi soojem kui maapiirkondades, seetõttu puhkevad ka teatud taimeliigid linnas varem õide kui maal. Ka sajab linnas näiteks rohkem vett kui maal, ent suurem osa sellest voolab niredena kiiresti jõgedesse. Suur hulk vett ka aurustub, seetõttu on pinnas linnas üldiselt kuivem.
suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide taimse toiduga. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen. Looduslikest objektidest isoleerituna esineb ta punakas-oranzide kristallidena, ei lahustu vees ja vesilahustes, kuid lahustub apolaarsetes orgaanilistes lahustites (petrooleeter, bensiin, dietüüleeter), optilist aktiivsust ei oma. Karotenoidid neelavad valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel (400-700)ja peegeldavad pikematel lainepikkustel see tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Töö käik ja tulemuste analüüs Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist 1. Eelnevalt kaalutud 0,6 g tomati peenestasin uhmris pestud liivaga ühtlase massi
katseid tehes järeldusele, et mobiiltelefonist leviv mikrolainekiirgus kahandab testosterooninimelise suguhormooni taset organismis. Mobiilsidevahenditele kiirgust vähendavaid lisaseadmeid tootva firma Microshield Industries kaastööline Les Wilson leidis Vene teadlaste kõnealloleva avastuse olevat üldsegi mitte üllatava. Wilsoni sõnul olevat Microshield Industries juba enne seda oletanud, et mikrolaineline kiirgus mõjutab sigitamisvõimet, kuna munandid neelavad sedalaadi raadiolaineid ülihästi. Niisiis on mobiiltelefoni tekitatavate tervisehädade hulk täienenud veel ühe liikme võrra: vähile, südamevaevustele ja mäluhäiretele lisandus nüüd siis ka sigimatus. Mobiiltelefon soodustab vananemist Corbis/Scanpix Juunis USA teadusajakirjas avaldatav Rootsi Lundi teadlaste uuring viitab võimalusele, et mobiiltelefoni kiirgus suretab närvirakke. Leif Salfordi juhitava teadlaskollektiivi töö avaldatakse prestiiikas
Kuhu edasi? Prootonite gradient paneb ka siin tööle ATP süntaasi, see tähendab, et tekib elektrienergia, mille arvel tehakse ADP molekulidest ATP molekule. Harjuta kogu fotosünteesi : selge ja ilus Võime uuesti laulda sama laulu: http://www.youtube.com/watch?v=tSHmwIZ9FNw&feature=related • Nüüd jõuame tagasi küsimuse juurde, miks on taimed rohelised? • Sellepärast, et kloroplastides klorofülli molekulid neelavad punast (680 nm) ja violetset (440 nm) valgust. Roheline valgus aga peegeldub tagasi. Maakerale langeva nähtava valguse koguhulgast kasutatakse fotosünteesiks vaid umbes 2%. Joonis 5.1.2 Klorofülli valguse neeldumisgraafik erinevatel valguse lainepikkustel. Kui lehed oleksid mustad ja neelaksid 100% valgusenergiast, oleks nende elektiivsus ju suurem? Aga paistab, et elusloodus pole selles osas olnud kõige efektiivsem
13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 20. Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu. 21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki.
Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) Plastilisus metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. Tihedus *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Soojus- ja elektrijuhtivus Parimad elektri- ja soojusjuhid on Ag, Cu, Al. Kulla värvus, ehete
Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev jahtumine, ning lõpeb jäätumisega. 10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev jahtumine, sest kiirgusbilanss on negatiivne. 11.Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon, lämmastikoksiid jt. Need gaasid neelavad soojuskiirguse, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb ja pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. (Need hoiavad soojust kinni ja tekibki kliima soojenemine). Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena. 12.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Soe õhk tõuseb
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut YKA0060 Instrumentaalanalüüs LAAS Leek-aatomabsorptsioonspektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli määrata Zn kontsentratsioon erinevates Zn sisaldavates vesilahustes leek-aatomabsorptsioonispektroskoopilisel meetodil. 2 Töö käik Aatomabsorptsioonispektroskoopilise meetodiga mõõtsime Zn standardlahusest (1000 mg/ml) valmistatud kaliibrimislahuste absorptsioonid. Kaliibrimislahused olid eelnevalt valmistatud õppejõu poolt kontsentratsioonidega 5, 8, 10, 18, 25 ja 50 mg/l. Tundmatuteks lahusteks oli vitamiinivesi ning põhjavesi. Arvutusnäide 5 mg/l lahuse valmistamine 1000 mg/l standardlahusest: C2V 2 C1 V 1=C 2 V 2 V 1= C2 1000 mg/ml x ml 5 mg/ml 100 ml ...
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Tuumafüüsika Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid, tema läbimõõt on suurusjärgus 10 -15 m. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi. Tuuma massiarvuks A nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui ele...
süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist (nagu Veenuselgi), tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra (K). Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. Põhjapoolusel
maailmaruumi. Kiirgusbilanss maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe Pos. Kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine Neg. Kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub 5. KASVUHOONEEFEKTi põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Tagajärjed- liustike sulamine, maailmamere veetase tõus, madalamate saarte ning rannikualade üleujutamine. Kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude
(kõigest 0,03 massiprotsenti). Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt. Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest
klassile __________________________________________________________________________ Footoni energia ja sageduse vaheline seos määratud seosega: f footoni sagedus (Hz) h Plancki konstant (h = 6,62 10 -34 Js) 48. Mida nimetatakse fotoefektiks? Fotoefekt on elektroni väljalöömine ainest valguse mõjul. Tulemusena tekib fotovool (elektrivool). Fotoefekti põhjus: valguse toime ainele, footonite poolt antav energia elektronidele (elektronid neelavad footoneid). 49. Mida nimetatakse väljumistööks? Väljumistöö on footonite poolt tehtav töö elektronide väljalöömisel aine pinnast (tähistatakse tähega A) 50. Mis on fotoefekti punapiir? Fotoefekti punapiir on piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Sellest väiksema sageduse korral fotoefekti ei toimu. 51. Mida näitab antud valem? mv 2
Stimuleeritud kiirgus - on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus .Tekib koherentne valgus. Metastabiilne seisund-aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Tavahõive-Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika). Soojustasakaalu tingimustes toimub tavahõive vastavalt Boltzmanni statistika jaotusfunktsioonile. Pöördhõive korral aga on mikroosakeste
madalamale energiatasemele. 23. Kuidas tekib stimuleeritud ehk sundkiirgus? Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid? Laser on seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 26. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive?
Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel. Kuuvarjutuse jaoks on tingimus karmim: mitte üle ühe kraadi, mis teeb 23 võimalikku päeva. Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb arvutada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui vastus on jah, siis tekib ka varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemis-periood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas
päikesetõusuni, tagades seeläbi enam-vähem ühtlase temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase. Osa päikesekiirgusest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Teatud osa soojuslikust infrapunakiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad. Puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga
liikumisparallaks on ehk mõjusamad. Erinevate tunnuste kombineerimine tagab sügavustaju täpsuse. · Värv. Inimsilm eristab mitut miljonit värvivarjundit, mis erinevad tooni, heleduse-tumeduse ja küllastatuse poolest. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendigaretseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. Sõltuvalt pigmendist neelavad retseptorrakud enam kas 419(sinine või violetne värviaisting), 531(rohelise või kollakasrohelise värvi aisting) või 558(punase või oranzi värvi aisting) mm lainepikkusega valgust. Nägemisvõime põhineb võrkkesta retseptorrakkudes tekkivatele keemilistele protsessidele keskkonnast tagasipeegeldunud elektromagnetlainete toimel. · Vorm. Pindadelt silma peegelduv valgus moodustab võrkkestale kahemõõtmelise kujutise,
7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidis,tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra. 4.Kliima Võrreldes teiste meie päikesesüsteemi planeetidesga on Marsi aastajad kõige rohkem Maa aastaaegade moodi.Siiski tulenevalt Marsi suuremast kaugusest päikesega on Marsi aastaaejad umbes 2 korda pikemad kui Maal.Temperatuur Marsil muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C
Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kaks iminappa - keha eesotsas paikneva iminapa põhjas asub suu, teine iminapp asub keha tagaosas. Kaanid toituvad väikestest selgrootutest, kelle nad kergesti alla neelavad, ning ka suurematest selgrootutest, näiteks vihmaussidest, kelle tükeldamiseks kasutavad nad lubihammastega varustatud suuaparaati. Kaanid toituvad ka teiste loomade verest. Kõige kättesaadavamad on kalad ja kahepaiksed, kuid niiske ilmaga ronivad kaanid veekogu kaldale ja jäävad sinna ootama jooma tulevaid loomi, keda on kerge rünnata. Kaanide sülg sisaldab erilist ainet, mis hoiab verd hüübimast. Seetõttu veritseb kaani imemishaav pikalt.
Kordamisküsimused TAHKISTE STRUKTUUR 12. klass 1. Kirjelda ioonsideme ja kovalentsideme teket molekulide moodustamisel aatommitest. Lk 55-56 Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Ioonside tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutunud korrapärasesse ruumvõresse? Lk 57 Difraktsiooni katsete abil. Sõltub difraktsiooni difagreeruvate lainete pikkusest kui ka võrekonstandist. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Lk 59 väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteka energiavöötmeteks e energiatsoonideks. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuse järgi? Lk 60 Dielektrikud, pooljuhid ja juhid 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid? Lk 60 META...
Siis me kohtume taas See on ju unistus hüperboloid ANARHIA Puhkeb koit ja Kustub eha Sina midagi ei pea Siis sa oskad vahet teha Mis on halb ja Mis on hea See on sinu Õigusteadus Mis on sinu vere sees Sina oled ainus seadus Iseenda Peremees 8 Need kes heida- Vad sind alla Keelavad ja käsivad Lõpuks oma käsud alla Neelavad ja Väsivad TÖÖÖÖÖÖBIK Siis kui taevas punab eha Siis kui kätte jõuab öö Siis ma tunnen et mul teha Tuleb ära oma töö Siis kui põlislaane põuest Kerkib taeva kuldne kuu Siis ma lahkun oma õuest Käes kitarr ja naerul suu
järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust. Selgel tuuletul külmal hommikul enne päikesetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile. 3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui
Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10 Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt. Neil on vaja kasvamiseks sobivaid tingimusi ja sellepärast ei saagi nad kõik ühes ja samas kohas kasvada. Ilma taimedeta poleks elu Maal võimalik. Inimesed ja loomad kasutavad taimi toiduks ja saavad neilt hapnikku. Kõikidele taimedele on omane nende eriline võime kasutada päikesevalgust energiaallikana fotosünteesis- protsessis, millel põhin...
muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.kasut.transistore ühendusi e.mikroskeeme e.kiip nt.videokaardi protsessorid,arvuti protsessor (2 miljardit pandi ühte kiipi kokku).Röntgenkiirguse teke on samasugune nagu joonspektril (elekton läheb ühelt nivoolt teisele).Spontaanne kiirgus kiirgus mis on iseeneslikult tekkiv vaba kiirgus.Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive olukord kus ergastatud seisundis rohkem elektrone kui põhiseisundis ühe.Valguskvandi peale langemisel stimuleeritakse üleminek metastabiilses seisundist põhiseisundisse.Pöördhõive saavutamine on laserehituse põhiprobl.Tuumajõud Tugev vastastikmõju põhjustab tugeva tuumajõu mis hoiab aatomituuma koos.Väga piiratud
9. Mittestatsionaarsed protsessid tuumareaktoris. Tuumakütuse koostise muutus reaktori töötamisel. Plutooniumi tekkimine reaktoris. Reaktori šlakkumine ja mürgistumine. Tuumakütuse „põlemine“ reaktoris Kui tuumareaktor töötab, muutub pidevalt isotoopide koostis. Isotoopide muutust kutsub esile reaktiivsus: roo = (k ef-1)/k ef 235U väheneb, tekivad 239Pu, 240Pu, 241Pu. Tekivad šlakid, mürgid ehk sellised tuumakillud, mis väga palju neelavad neutroneid, Xe (ksenoon) ja Sm (samaarium). Meil pole võimalik mõõta 235U hulka reaktoris mingil reaktori töötamise ajahetkel. Küll aga saame mõõta energiat, mida me reaktorist saame. 1,05 g 235U lagunemisel vabaneb 1 MW*ööp soojust. Selle järgi saame ka hinnata tekkivate šlakkide kogust. Tuumakütuse väljapõlemissügavus Väljapõlemissügavus näitab energiakogust, mida me kütuse väljapõlemisel saame, iseloomustab ka kütust.
molekuli moodustumist kahest H aatomist H-H sideme pikkus 74 pm ja sideme energia 436 kJ/mol Mõningate keemiliste sidemete keskmised energiad Elektromagnetilise kiirguse spekter ja sideme energia E = h = hc-1 1 eV mol-1 = 96000 J mol-1 ehk ca 100 kJ/mol Elektromagnetilise kiirguse spekter ja sideme energia Pigmentide konjugeeritud kaksiksidemete süsteemid neelavad kiirgust nähtavas spektriosas Silmanägemises on oluline valguse poolt indutseeritud retinaali isomerisatsioon Keemilise sideme mudelid ühise elektronpaari mudel · G.N Lewis 1916 · Keemiline side teostub ühise elektronpaari moodustumisega kahe aatomi vahel · Ka pärast sideme moodustumist paiknevad elektronid aatomorbitaalidel · Sideme moodustumisest võtavad osa valentskihi elektronid · Iga paardumata valentskihi elektron saab osaleda ühe sideme moodustamises
Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
