antitsüklon- kõrgrõhuala soe ja külm front: Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kasvuhoonegaas - soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekt – maa atmosfäär laseb läbi päikesekiirgust, kuid neelab maa pinnalt kiirguvat kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Osoonikiht – kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Happesademed- mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Sudu- suits + udu
http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt
veits õues.... viitzid w" ja sel hetkel tuleb tõesti tunnistada, et noor ei austa eesti keele reegleid ja tekib hirm, et meie tulevane eesti keel on just selline. Iga aastaga muutub meie emakeel aina slängilikumaks ja noor ei mõista enam, milline on korrektne eesti keel ja milline släng, sest ta elab oma vaba aja just virtuaalmaailmas. Massimeedia on aina rohkem mõjutanud inimeste elu. Iga päev neelavad inimesed tohutult palju infot meedia kaudu, kuid meediakanalite küllus pole kaasa toonud rohkem ühendusi, vaid enam eraldatust. Inimesed lahkuvad õhtul oma töökohast ja ainukene suhtlus, mis neil veel reaalmaailmas on - müüja tervitus kassas, kui nad toidupoodi külastavad. Kodus langetakse kas televiisori või arvuti ette, et hankida ja ammutada viimaseid uudiseid, mis neil jäid kuulmata just sel hetkel, kui nad poes süüa ostsid. Selline käitumine toob kaasa küll
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning
kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse kogunenud liigsest soolast vabaneda. Fossiilsed sugulased Kõige vanem tänini säilinud roomajate rühm ongi kilpkonnalised, niiet nende üle tuleks uhkust tunda. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad
enne Long Beachi maavärinat Kalifornias 1933.aastal,ilmaet oleks kedagi veennud.Jaapani teadlane Omori uuris põhjalikult kaheksatteistkümmend suuremat maavärinat oma kodumaal,kuid ei avastanud mingit seost nende ja ilmastikuolude vahel.Seega võime kindlalt hüljata idee maavärinate ja ilma omavahelisest sõltumusest.Järgmiseks laialt levinud väljamõeldiseks on maa avanemine värinate puhul.On rohkesti olnud liikvel jutte tohututest lõhedest,mis neelavad endasse terveid külasid.On teada ,et inimesed ja esemed on tõepoolest kadunud pinnaselõhedesse või viidud kaasa malihete pooltIgal juhul on säärased nähtused äärmiselt haruldased. 7. jaanuaril toimunud pursete tagajärjel jäi enam kui 450 000 Goma elanikku koduta. Nyiragongo vulkaani laava hävitas külasid ja paljusid Goma linna majasid. Teiste tuhandete hoonete hulgas hävis ka Kivu piirkonna adventkoguduse peakorter.
Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liig...
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi,
(KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2). · Leelismetallide hüdroksiidid vees hästi lahustuvad tugevad leelised. Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · Leelismetallide soolad enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda). · Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina.
Okasmetsade vööndis kasvavad ainult vähenõudlikumad puud kased, lepad, haavad, pihlakad. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe. Metsaalune on tavaliselt kaetud paksu samblavaibaga ning seal kasvab palju igihaljaid puhmad mustikad, pohlad ja teised. Väga omapärased okasmetsad kasvavad Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani rannikualades. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. http://web.zone.ee/janneloodus/KURSUS/kobras2.jpg LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes
Maailmamere reostumine ja kalavarude vähenemine Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus,
soojaga kiirelt fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. igikeltsal. o Mets on hõre ja valgusküllane. • Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks(mänd, lehis, Seal kasvab rohkesti puhmaid seedermänd). ja samblikke. • Tumedaokkalised puud neelavad Lehisetaiga muutub maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad sügisel värvirohkeks. fotosünteesi nii vara kui võimalik. o Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. Pruunkaru Loomad Hunt • Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad
ammendamatu energiaallika. Siiani seda saavutatud ei ole. TUUMAREAKTOR Seadet, milles kulgeb juhitav ahelreaktsioon nim tuumareaktoriks. Tuumareaktoti põhilisteks elementideks on : 1) tuumakütus U (ül 235, all 92), U (238, 92) ja Pu (239, 94). 2) neutronite aeglusti (vesi, raske vesi, grafiit), 3) soojuskandja soojuse väljaviimiseks (vesi, vedel naatrium, süsihappegaas), 4) ahelreaktsiooni kiiruse reguleerimise seade (vardad, mis sisaldavad kaadiumi või boori, st aineid, mis neelavad hästi neutroneid). Loodusliku uraani kiiritamisel aeglaste neutronitega neeldub enamus neutronitest mitte uraani U (238, 92) vaid uraani (235,92) tuumades ning kutsub esile nende tuumade lõhustumise. Et tekitada ahelreaktsiooni looduslikus uraanis, tuleb vähendada neutronite kiirust. Ruumi, milles toimub ahelreaktsioon, nim reaktori aktiivtsooniks. Reaktori tööd juhitakse tema aktiivtsooni viidavate juht- ehk reguleervarraste abil. Enne reaktori käivitamist on juhtvardad täielikult
küvetiks. Küvetid on enamasti ristkülikukujulised, sisemise küljepikkusega 1 cm (optiline teepikkus L). Mõningates instrumentides on küvettide asemel võimalik kasutada katseklaase. Proovi sisaldav anum peab laskma läbi kiirgust vajalikus spektrialas. Kõige laialdasemalt kasutatavad küvetid on valmistatud kõrgkvaliteetsest kvartsist, sest see on läbipaistev UV, nähtavas ja lähisinfrapuna piirkonnas. Klaas- ja plastikküvetid on samuti levinud, aga klaas ja enamik plastikuid neelavad UV kiirgust, mistõttu on nende kasutusala piiratud nähtava valguse lainepikkustega. Valmistatud on ka spetsiifilisi instrumente. Nende hulka kuuluvad näiteks spektromeetrid, mis on ühendatud teleskoopidega, et mõõta astronoomilisi karakteristikuid. UV/Vis nanospektromeetritega saab ilma küvettideta mõõta väga väikeseid proovi koguseid (alates 0,3 µl). I osa Kvalitatiivne analüüs Eesmärgid: 1. Aine spektri mõõtmine ja iseloomustamine
Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise
19. mis on albeedo? Iseloomustab pinna peegeldumisvõimet –arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. 20. mida iseloomustab maakiirgus? Kiirgus, mida kiirgab Maa 21. mida nimetatakse atmosfäärikiirguseks? Kiirgus, mida kiirgab atmosfäär maailmaruumi tagasi. 22. millised on pikalainelise kiirguse neeldumise olulisemad iseärasused atmosfääris? Atmosfääri põhilised gaasid (lämmastik, hapnik, argoon ) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe, kiirgust neelavad veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab tugevalt kiirgust lainepikkuse vahemikus 6-8,5 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja atmosfäärikiirgusest, mis järelikult lahkub maailmaruumi. Atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. 23. mis on aluspinna efektiivne kiirgus?
UV-Vis spektrite teke. Miks on molekulide spektrijooned laiad, aatomite omad aga kitsad? UV-Vis on peamiselt kvantitatiivne meetod. Põhiomadused: laineala UV(190-400 nm) ja Vis(400-800 nm). Analüüdiks on molekulid, aga ka ioonid, metallikompleksid jne. Molekul ergastub neelatava kiirguse mõjul, relaktsioon tähendab seda, et osake läheb tagasi madalamale energiatasemele ja seejuures kiirgub energia. Mõõdetakse aine poolt neelatud kiirguse intensiivsust. Erinevad ained neelavad erinevatel lainepikkustel erineval määral. Saadav info: Neeldumise intensiivsuse järgi saab määrata aine hulka. Maksimumi kuju järgi (põhimõtteliselt) identifitseerida. Tehniline teostus: Kiirgusallikad: Volfram-hõõglamp nähtav spektriala (320 2500 nm); Deuteeriumlamp UV ala (160 375 nm); Ksenoon kaarlahenduslamp (190 1000 nm). Lainepikkuse selektorid: Vastavalt lainepikkuse selektorile jagatakse instrumendid: Fotokolorimeeter
Efooton = E2 E1 Mida tähendab Lambert-Beer´i seadus ja mis rolli mängib see keskkonna spektroskoopilistes analüüsides? Kui valgusvoog läbib lahusega täidetud läbipaistvate seintega anuma, siis anumast väljuva valguse intensiivsus I on neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu alati väiksem anumasse siseneva valguse intensiivsusest I0. Valguse intensiivsuste I ja I0 sõltuvust iseloomustab Bouguer-Lamberti seadus, mille kohaselt sama lahuse ühesuguse paksusega kihid neelavad võrdselt valgust. Lahust läbinud valguse intensiivsus on eksponentsiaalselt sõltuv lahusekihi paksusest: =0- A = ·l·c, milles A- neelduvus - neelduvustegur, iseloomulik ainele ja lainepikkusele l- efektiivse lahusekihi paksus c- analüüdi kontsentratsioon lahuses Absorptsioon (A) ja lahuse paksus (l) ning kontsentratsioon (c) on lineaarses sõltuvuses. Seadus kehtib ainult monokromaatilise elektromagnetilise kiirguse korral.
Kiirgus lähtub galaktikate keskmest ja gaasipilvedest, milles moodustuvad tähed. Ultraviolettkiirguse ehk lühilaine kiirguse saavad teadlase teavet tähtede koostise kohta. Tähe ultraviolettkiirguse põhjal tehtud arvutipilt näitab, milline on tähte ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud musti auke, mis kiirgavad röntgenkiiri sellal, kui nad neelavad läheduses asuva tähe gaase. Gammakiirgust püüavad ka tehiskaaslased. Erinevaid kiirgusi püüavad tehiskaaslased, sest neid ei takista maa atmosfäär. Gammakiirguse osakestel on väga suur energia. Seda saadavad välja väga paljud objektid, sealhulgas ka pulsarid, mis on plahvatanud tähtede jäänukid. Radarisignaale püütakse maapealt spetsiaalsete seadmetega. Teadlased koostavad planeetide ja nende kaaslaste radarikaarte selle järgi, kuidas raadiolained taevakehade
palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid, mida inimesed tajuvad erinevalt. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine, mida omavahel erinevas vahekorras segades on võimalik saada erinevaid värvusi (valge saab suhtega 1:4,6:0,06, musta 1:1:1). Värvusaistingud on subjektiivsed. Arvatakse, et silmas on kolm pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Leidub ka kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest, nagu näiteks täielik värvipimedus või osaline värvipimedus. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. Infravalgust e. soojuskiirgust (valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid) kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, öönägemisseadmetes, astronoomias. Ultravalgust (valgusest väiksema lainepikkusega
paistel. Kui teda häirida, kaob ta koha taas vette. Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti. Kilpkonnad on kõigusoojased loomad ja päikese käes soojendades tõstavad nad oma kehatemperatuuri. TOITUMINE Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla. Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus õhukih...
1. Ioonside - Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis neid koos hoiab. Näiteks NaCl-s Na on ära andnud oma välise elektroni Cl-le. Kovalentne ehk homeopolaarne side - Kummaltki ühinevalt aatomilt ühistatakse üks elektron vastasspinnidega elektronpaaridest. Näiteks H2 moodustamisel ühistatakse kummagi aatomi 2 elektroni. 2. Metalli aatomis on kõrgeimal hõivatud energiatasemel ainult üks elektron. Tõrjutusprintsiip lubab tsooni igale alatasemele asuda kahel vastassuunaliste spinnidega elektronil, seetõttu jääb kõrgeim hõivatud tsoon pooleni täidetuks. Selle tsooni elektronid moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi. 3. Kristallis olevate aatomite elektronkatete väliselektronide tasemed paisutab aaatomite elektriline vastastikõju laiadeks energiatsoonideks. Kehtima jääb energia miinimumprintsiip koos Pauli tõrjutusprintsiibiga. 4. Keelutsoon - Vahemik, milles elektronid ei saa omandada energiad nende laineomaduste...
Taimed reguleerivad gaaside sisaldust atmosfääris. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Suureneva populatsiooni tõttu suureneb ka tootmine, tarbimine ning kokkuvõttes ka kasvuhoonegaaside emissioon. Et kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris madalal hoida, on vajalik taimede hulga säilitamine ja isegi suurendamine. Taimedel on tähtis osa süsinikutsüklis, ehk süsteemis, milles süsinik ringleb läbi atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide. Fotosünteesi käigus neelavad taimed atmosfäärist süsihappegaasi, mida kasutatakse kudede moodustamiseks. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal, süsinikule ümberarvestatult, orgaanilist ainet umbes 5 x 1010 tonni, milleks kulutatakse 2 x 10 12 tonni CO2 ja eraldatakse 13 x 1010 tonni hapnikku[2]. Ei saa öelda, et taimekasvatus on ainult abinõu kasvuhooneefekti vastu, see on ka üks selle põhjuseid. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaanisisaldus
Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgus hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse peegeldumine mattpinnalt: Valguse neeldumine Peegelpind peegeldab ühte suunda. Valge pareb peegeldab valguse igasse suunda. Valguse energia kehaga kokku puutudes muutub soojuseks. Tumedad pinnad neelavad rohkem valgust kui heledad. Nägemine Nägemine on meile väga oluline. Nägemiseks on vaja valgust. Mida eredam on valgus, seda paremini me näeme. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Vari Varjuks nimetatakse osaliselt valguskiirte eest varjatud piirkonda. Poolvari on piirkond, kuhu valgus kiired satuvad osaliseld. Täisvari on piirkond, kuhu valgus kiired ei satu üldse. Poolvari on olukord, kui me keha näeme.
ka haruldasteks metallideks. Aktiivseid metalle leidub looduses vaid ühenditena, peamiselt halogeniidide, sulfaatide ja karbonaatidena. Metallide füüsikalisteks omadusteks on: värvus, plastilisus, tihedus, kõvadus, sulamis- keemistemperatuur, soojas- ja elektrijuhtivus. Metallidel on eriline läige. Nende värvus sõltub sellest, kuidas neeldub metalli pinnale langev valgus. Mida väiksem neeldumine,seda eredama läikega on metall. Värvus sõltub sellest, et erinevad metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. Sellepärast ongi metallid erinevat värvi(vask punane, kuld kollane, ülejäänud erivarjundiga hõbevalged). Metallide plastilisuse põhjuseks on metallilise sideme mittesuunalisus, mis võimaldab üksikute iooniaatomite kihtide nihkumist üksteise suhtes. Mida suurem on tasapindade arv, kus toimub ioonikihtide libisemine, seda plastilisem on metall. Metalli kõvadus ehk vastupidavus teistele materjalidele. Kõige kõvem on teemant. Kõige kõvem
Vees, kus on üle 30. kraadi, on nende jaoks palav. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. ` Liikumine ja suhtlemine Delfiinid on kiired ning osavad ujujad
osalemine arendustöös Allhankijate Geograafiline lähedus pole oluline Geograafiline lähedus on soovitav paiknemine 8.Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine väga riskantne? Keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse. Alati võib mõni konkurent sarnase tootega varem turule jõuda. Ebaõnne korral jääb firma ilma toote arendusse paigutatud tohututest investeeringutest. Paljud väikesed ettevõtted kaovad või neelavad suurettevõtted nad esimeste tegutsemisaastate jooksul alla. Kõrgtehnoloogia sektoris suudavad iseseisvalt toimida vaid väga suured rahvusvahelised ettevõtted. 9.Iseloomusta kõrgtehnoloogilise tootmise paiknemist ja selgita sellise paiknemise põhjusi. Uurimis-ja arendustöö üksused sõltuvad inimressursist ja seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. KTT tuumikud paiknevad sageli
Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsü...
Nad sisaldavad nägemispurpurit rodopsiini. Kepikesi on ca 100-125 milj. Foveas puuduvad. Kepikesed tagavad perifeerse nägemise. 13. Kus paiknevad reetinal kolvikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. - Ainult kolvikesed paiknevad reetina foveal ja foveolal, vähem on neid perifeerias. Neid on 6-6,8 miljonit ja nad reageerivad eredale valgusele. Otsustavad peenete detailide ja värvide nägemise üle. Neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Tagavad tsentraalse nägemise. 14. Milliseid ganglionirakkude tüüpe tead?Millist infot vahendavad? Väikesed e. parvorakud saavad signaale üksikutelt kolvikestelt foveas vahendavad värvide ja kontrastide signaale. Suuremad magno. e. parasoolrakud reageerivad peamiselt liikumise peale. Saavad infot laiemalt alalt ja retseptiivväli on suurem. Neid on palju vähem, kui parvorakke. 15. Millest koosneb nägemisnärv ja millisteks osadeks jaotub
○ Pole eraldi vaadatuna kahjulik, on taimedele lausa hädavajalik, kuid kuna taimed kogu CO2 ära tarbida ei suuda, siis jääb seda õhku ○ Aastasadu püsis CO2 kontsentratsioon õhus ühtne (0,03%), kuid viimase sajandi vältel on järjekindlalt tõusnud ja jõudnud 0,04% peale ➢ CO2 on koos vee ja metaaniga (CH4) põhilised kasvuhoonegaaside tekitajad ○ Neelavad suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi ○ Nende sisalduse kasv rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust ehk tekib kasvuhooneefekt ➢ Jää sulab poolustel, ookeani pind tõuseb, madalamad alad ujutatakse üle ➢ Atmosfäärse CO2 hulga suurenemist põhjustavad ka Maa “kopsude” ehk vihmametsade hävimine VEE SAASTUMINE (REOSTUMINE) ➢ Heitveed reostavad vett
samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni. Happesademed- on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale Kasvuhoonegaas- n lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan. Osoonikiht-kaitseb maad uv kiirguste eest. Osooniauk- on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele
Selles pole tühje kohti ja spektroskoobis võib näha värvilist riba. Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused: vedelad, kuumad, tahked. Pideva spektri järgi on raske aineid eristada. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem valgust kiiratakse. Neeldumisspekter: Lisaks valguse kiirgamisele ained ka neelavad valgust. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. 46. Kuidas on omavahel neeldumis-ja kiirgusspektrid seotud? Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris kiirgusjooned. Seega on tegemist optilise resonantsiga. Külm gaas neelab just selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab
Hapniku molekul O3, toimib maapinda kaitsva kattena neelates päikesekiirguse spektrist peaaegu kogu UVkiirguse Dobsoni ühik- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrohul (1 atm) temperatuuril 0*C Osooni roll ja moju troposfaaris ning stratosfaaris- ultraviolettkiirguse neelamine ja seeläbi elusorganismide kaitse hävitava kiirguse eest Osooniauk ja selle tekkimise pohjused- osoonikihi horenemine freoonide tottu. Freoonid neelavad uv kiirgust ja lagunevad ning eraldub kloor, mis reageerib osoonimolekulidega vähendades niimoodi nende konts. Maa magnetosfaar,selle ehitus ning tahtsus- Maa-lähedane ruumiosa, mille füsikalised omadused määrab Maa magnetväli ja selle vastastikmoju laetud kosmiliste osakestega on Maa magnetosfäär. Sellel on magnetiline louna ja pohja poolus. van Alleni voond-atmosfääris paiknev neeldumata jäänud antiprootonite kiht, mida hoiab paigal Maa magnetväli
18. Mis on valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. 19. Millega on määratud valguse intensiivsus? Valguse intensiivsus on määratud elektrivälja tugevuse ruudu muutumine ajas. 20. Mis on valge valgus? Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest. 21. Mis põhjustab silmas erinevaid valgusaistinguid? Erinevaid valgusaistinguid põhjustavad silmas olevad kolvikesed, mis neelavad punast, sinist, rohelist. 22. Mitut erinevat värvust eristab silm? Inimese silm eristab 30 000 erinevat värvust. 23. Mis on põhivärvid? Põhivärvid on kollane, punane, sinine ja põhivärvused punane, roheline ja sinine. 24. Mis on värvipimedus? Värvipimedus on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. 25. Mis on daltonism? Daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või
kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist Stratosfäär- atmosfääri kiht, ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Osoonikiht - on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suuremosooni kontsentratsioon. Kasvuhoonegaasid on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. kliimat kujundavad astronoomilised tegurid? Polaarjooned on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 3 Ökoloogilised globaalprobleemid Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme
külmutuskapist. Nagu on teada, võetakse külmutuskapis olevatelt toiduainetelt ära soojusenergia ja antakse see edasi ümbritsevasse keskkonda. Soojuspumbad funktsioneerivad täpselt sama põhimõtte kohaselt, ainult vastupidises suunas. Ometi on ka siin määravaks põhimõtteks soojusenergia ülekanne. Kogu protsess toimub tänu väga madala keemistemperatuuriga vedelikele ehk jahutusainetele. · Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. · Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. · Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. · Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele.
Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks. Karoteeni isomeeridest on tähsaim -karoteen, kristalliline vees mittelahustuv aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib spekter muutuda (kui on ka klorofülli on maksimumid lainepikkustel 425 650 nm). Töö eesmärgiks on taimsest materjalist eraldatud karotenoidide segu võ karotenoidide ja klorofülli segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril, uuritava materjali
EKVATORIAALNE VÖÖDE Ekvatoriaalne vihmamets ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka...
pilvisus. Maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub 10. Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? Piirkonniti on kiirgusbilanss väga erinev : suurim on see ekvaatoril, väikseim aga poolustel. 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid- süsihappegaas(CO2), metaan(CH4), osoon(O3). Osa kliima soojenemises- lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali. Kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Tuule suuna all mõistetakse suunda, kust tuul puhub. Seda võib väljendada
otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmine õhutemperatuur on +25C või enam ja sademeid langeb aastas harilikult 2000mm ringis. 6. Milles seisneb ekvatoriaalsete vihmametsade ökoloogiline tähtsus? Vihmametsad on maailma looduse väga olulised komponendid. Nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ning ladestavad selle oma juurtesse, tüvedesse, okstesse ja lehtedesse. Seega mõjutavad vihmametsad oluliselt Maa kliimat, pidurdades kasvuhooneefekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamad ja vanemad ökosüsteeme. 7. Milles seisneb ekvatoriaalsete vihmametsade majanduslik tähtsus? Vihmametsatest on pärit palju eksootilisi puuvilju,maitseaineid,näiteks
taimsete veeorganismide esinemise ülemistes footilise tsooni kihtides ja viib ruumilise konkurentsi kujunemisele võitlusele soodsamate valgustingimustega kasvukohtade pärast, mis avaldub eriti tugevalt fütobentose (s.o. põhjale kinnitunud taimede) hulgas (sarnane,võrreldav isegi konkurentsiga troopilistes vihmametsades). Konkurentsi mahendab fütobentosele iseloomulik kromaatilise adaptatsiooni nähtus erinevatele rühmadele iseloomulikud erinevad pigmenid, mis neelavad valgust erinevast spektripiirkonnast võimaldab optimaalsemalt kasutada valgusspektri kitsamaid osi ja kasvada kehvemates valgustingimustes. 2. Aastaajad: ajaskaalas allub floora levik ja produktiivsus aastaaegade mõjule mõju kasvab ekvaatorist eemaldumisega järk- järgult. Mõjutab omakorda herbivooride (taimsest orgaanilisest ainest toituvate loomade) esinemist ja aktiivsust. Neist omakorda sõltub toiduahela kõrgemate astmete
H2O, CH4, N2O, NO2) Aerosool 9 AEROSOOLID - Vedelad ja tahked õhus hõljuvad osakesed - Päritolu: Looduslikud: tolm, merevesi, vulkaanipursked, taimed Inimtekkelised - Jaotatakse suuruse, keemilise koostise, päritolu järgi jms - Tähtsus: 1. Vähendavad nähtavust (muudab õhu häguseks) 2. Hajutavad ja neelavad päikesekiirgust 3. Pilvede kondensatsiooni tuumadeks 4. Osalevad atmosfäärikeemias 5. Mõju inimese tervisele (kahjulik) 6. Mõju kliimale: otsene mõju kiirguse vähendamise kaudu ja kaudne mõju pilveprotsesside kaudu. MAA KIIRGUSBILANSS Koosneb päikese lühilainelisest (UV, nähtav valgus) kiirgusest ning Maa pikalainelisest (infrapuna) kiirgusest. Päikesekiirgus sõltub Päikese aktiivsusest. Päikese aktiivsus väljendub 11 aastases
Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Heitgaasid(trantsport;põletamine), Atmosfääri heidetud
Selleks kasutatakse amortisaatoreid: vedru (väikese sagedusega müra puhul), kummiamortisaatorid (suure sagedusega müra puhul elastsed muhvid, kummist, plastmassist vahetükid) 2) müra ja vibratsiooni vähendamine nende levikuteel (isolatsioon) Müra peegeldavad materjalid on metall, betoon, raudbetoon, tellis, klaas. Betoonsein paksusega 8 cm vähendab müra 100 dB-st 55-60 dB-ni. Peegelklaas paksusega 0,5 cm vähendab müra 100 dB-st 70 dB-ni. Müra neelavad materjalid on poorsed materjalid, mineraalvatt, saepuru, spetsiaalsed ehitusmaterjalid (gaasbetoon), millede müra neeldumiskoefitsient on 0,3- 0,8. Betoonil on neeldumiskoefitsient ainult 0,01-0,03. Kõige parem on kolmekihiline sein: P/ N / P Peegeldav neelav peegeldav materjal. 3) isikukaitsevahendid: kõrvaklapid ja kõrvatropid.
Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
