Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond Toitumine haaravad teravate ham- kägistavad ja neelavad tervelt mastega tervelt või alla. suurte tükkidena mürkmaod hammustavad ehk salvavad Toit putukad, ussid, teod hiired, konnad, linnupojad, si- salikud ROOMAJATE SIGIMINE JA ARENG:
Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbilanss on maapinnast neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Ta on tervikuna tasakaalus, mis tähendab, et juurde tulev ja lahkus kiirgus on võrdsed,paikkonniti erinev. Ekvaatoripiirkond ei kuumene üle sest, et atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja globaalsed vee ja hooguste ringed jaotavad soojust ümber. 7) c)
KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox
ja osooniaugud. Freoonide töönduslikku tootmist reguleerib 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll. Tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoon lõhustab O3 molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 1 Cl on võimeline lõhkuma 10000-100000 O 3 molekuli. Osooni tekkimine ja kadumine toimub looduses ultraviolettkiirguse toimel. Osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja freoonid püsivad 100 aastat. Freoonid neelavad 1500 korda rohkem soojust kui CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Külmikutes jahutaja. Kuna freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess palju soojust. Aerosool pakendites propellant. Kloroformi (CHCl3 ) kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutus vedelike sünteesimisel. Viimasel ajal oma keskkonna ohtlikkuse tõttu on
Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi. 9 · Põisadruvalle kasutavad ka inimesed. · Rannarahva paeklibustele põldudele on põisadru heaks väetiseks. · Põisadru põldudele vedades tuleb sellest iseloomulikku põisadru lõhna. 10 · Punavetikad kasvavad meredes sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Punavetikate pigmendid on hoopis teised kui rohe- ja pruunvetikatel. Need pigmendid neelavad lühilainelist valguskiirgust ja kannavad selle üle klorofüllile nii toimub fotosüntees ka nõrgas valguses. 11 · Kõige sagedamini on punavetika tallus põõsakujuline. · See võib olla kuni paari meetri pikkune. 13 · Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. · Meil esinevatest punavetikatest on tuntuim agarik. Tänan!
ümber. 3.. Miks on sõjaväelase välimunder rohelise- ja pruunilaiguline? Sellised mundrid peegeldavad samu värvusi, mida suvise looduse objektidki ja see teeb sõduri loodusliku fooni taustal raskemini märgatavaks.Seda nimetatakse kamuflaažiks. 4.Miks kantakse troopikas tavaliselt heledaid riideid? Sellepärast et heledad riided peegeldab rohkem päikest eemale kui näiteks tumedad riided mis neelavad päikest ning hakkab kiirelt palav. 5.Miks tehakse kinosaali seinad tumedad? Kinosaali seintelt peegeldub ekraanivalgust, mis segab ekraanil toimuva jälgimist. Tumeda seina korral peegeldub seintelt vähem valgust. 6.. Kas saab valgusaistingut esile kutsuda ka ilma valgust kasutamata? Jah, valgusaistingut saab esile kutsuda ka mehhaanilise surve või löögiga suletud silma pihta. Sel juhul räägitakse, et silmast “lõi tuld”. 7.Millistes ametites ei tohi värvipimedad töötada?
osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime STRONTSIUM: Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks. Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil. KALTSIUM:on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall. Kaltsium tagab koos fosfori ja teiste elementidega luude, hammaste tugevuse,
Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osoonikiht Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi,
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia
keerle ja sellepärast näeme kuu ühte poolt koguaeg 12 ja 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt?, Selgita, miks on kasvuhooneefekt nii positiivne kui ka negatiivne? Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb atmosfääri keskmine veeaurusisaldus
Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett. Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Vastsündinu on umbes 80 cm pikk. Kaalub umbes 10kg
Sadade meetrite paksune jääkilp toetub praegu maapinnale, mis asub merepinnast allpool. Kui merevesi soojeneb ja jääkilbi alla pääseb, lisab see sulamisele hoogu juurde. Ennustatud on, et merepind tõuseb 2100. aastaks 60 cm Praegusel ajal hakkab inimese tegevus muutma maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside kogus kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust, tagajärjeks on maakera temperatuuri tõus Jääkilp võib kokku variseda kogunisti vaid sajandi jooksul. Teadlased tunnistavad, et jääkilp on sulanud juba tuhandeid aastaid ja kui sulamine jätkub samas tempos, võtab veel seitse aastatuhandet, et jää kaoks sootumaks. Inimese tegevusel polevat asjaga pistmist. Ainus asi, mis jääkilbi päästa võiks, on uue jääaja saabumine.
Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Kõige enam kõneainet halogeeniühenditest on leidnud freoonid. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on aga keemilised väga püsivad ained ja õhku paisatuna on kaua aega muutumatud, selle tõttu lõhuvad nad osoonikihti. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide
Ruumis võib olla nii otsene kui ka hajus valgus. Valguse peegeldumist mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda , mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegel pinnaks. Keha pinda mis peegeldab valgust hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. *VALGUSE NEELDUMINE Tumedad kehad neelavad suure os valgusest ja peegelduvad vähe see tõttu soojenevad need kiiremini. Heledad kehad peegeldavad suure osa vagusest ja see tõttu soojenevad need aeglaselt. Energja ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. *NÄGEMINE Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis ku see silma levib. *VARI Ruumipiirkonda eseme taga mida valgusallikas ei valgusta nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkond eseme taga , mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks.
Lapse tähelepanu tuleks suunata sellele, kuidas mõjub inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale. Inimtegevuse mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ja ühest halvast teost võib tekkida palju kahju. Näiteks kui inimene viskab kilekoti maha, rikub see esiteks lihtsalt looduse ilu ja teiselt on ka lindudele ja loomadele kahjulik. On teada, et kilekotid tapavad aastas umbes miljon lindu-looma, kuna nad neelavad alla kilekotijäänuseid. See fakt peaks inimesi rohkem mõtlema panema. Kindlasti tuleks seda ka lastele rääkida, et nad teaksid, miks ei tohi kilekotte ja üleüldse prahti maha visata. Samas saab aga ka inimene looduses väga palju head korda saata. Näiteks talvel linde ja loomi toiduga varustades. Vanemad võiksid oma lapsega talvel minna metsa metskitsedele sõime heina viima. Kindlasti võiks järgmine päev uuesti minna, et laps veenduks, et sealt sõimest tõepoolest on söödud
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu
komponendist koosnevat segu. Kvalitatiivne analüüs on raskendatud, kuid kvantitatiivset saab teostada. Vahendiks on spektrofotometer, mis võimaldab mõõta valguse neeldumise intensiivsust proovis. Kuna neeldumisintensiivsus sõltub valguse lainepikkusest, peab spektrofotomeeter võimaldama valida spektrista antud ühendi jaoks sobiva lainepikkuse. Nähtavale spektriosale vastavad lainepikkused 380-780 nm, saab mõõta vaid värviliste lahuste opt.tihedust. UV alas (185-380nm) neelavad valgust praktiliselt kõik orgaanilised ained. Spetsiifilisem on neeldumine 280-380 nm, seda laineala kasut aine identifitserimiseks neeldumismaksimume järgi. Spektrofotomeeter. Valgusallikas halogeenlamp või deuteeriumlamp. Monokromaator difraktsioonivõre või kolmnurkne prisma, polükromaatne valgus lahutatakse peegeldumisel spektriks. Pilu - mõõtmed määravad kui lai spektriosa läbib uuritava proovi. Mida kitsam pilu, seda täpsem spekter registreeritakse
naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused. Metsis on looduskaitsealune liik. Lisa. Metsis võib ristuda ka teiste kanalistega, näiteks tedrega.Eestlasele on see suleline tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all. Hullusehoos võivad metsised rünnata ka autosid. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi. Metsist kutsutakse veel suureks kukeks, rögisejaks, metsakuluks, mõtuseks ja metskanaks. Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta. Metsis kuulub veel looduskaitse alla, tänu tema arvukuse suurenemisele on jahimehed esitanud korduvaid taotlusi muuta metsis uuesti jahilinnuks
viljakuse vähenemine. · Kaudne · Toitumis ja kudemiskohtade kadumine põhjataimestiku degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus alajahtumine. · Sulgede määrdumine vähendab, või kaotab lennuvõime. · Üritades end puhastada, neelavad alla naftat. · Maksakahjustused · Kopsupõletik Mõju imetajatele · Hülgepojad on ohustatud, kuna veedavad palju aega kaldal ja kohevam karvkate. · Hüljeste puhul võib ema oma pojad hüljata, kuna ei tune enam oma õliga määrdunud järglasi ära. Reostuse avastamine · On võimalik teha õhuvaatlusi · Mereseiret Tänan
Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus Põhjused Rahvastiku kiire juurdekasv Aafrikas on maa alad põllumajanduseks kõlbmatud
ahelreaktsioon. 4. Kriitiline mass Kriitiline mass on tuumkütuse hulk, mille puhul iga tuumalõhustumine tekitab vähemalt ühe neutroni, mis algatab uue tuumalõhustumise. Kriitiline mass sõltub lisaks tuumkütuse tegelikule massile veel paljudest teguritest, mis mõjutavad neutronite võimet algatada uut tuumalõhustumist. Need tegurid on: · Neutronmürkide olemasolu tuumkütuses. Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroneid ilma lõhustumata (näiteks tuumkütuse mittelõhustuvad isotoobid, juba toimunud tuumalõhustumise jääkproduktid ja muud võõrelemendid tuumkütuses). · Tuumkütuse tihedus. Mida tihedamalt on tuumakütus kokku surutud, seda suurema tõenäosusega "leiab" vaba neutron lõhustuva tuuma. · olemasolu. Berülliumist vms. materjalist valmistatud neutronpeeglid suunavad tuumkütusest välja lennanud neutronid uuesti tagasi
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
tuntud lahustitest. Seda ainet leidub tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud kustutavad tulekolde. Dikloroetaan Dikloroetaan (ClCHCHCl) on tihti kasutusel lahustina, kuid lisaks sellele veel ka taimekaitsevahendina ja solvendina. Dikloroetaan on värvuseta vedelik, millel on iseloomulik lõhn. Vees on ta lahustumatu ning tema keemistemperatuur on 83,5 °C. Freoonid Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide fluroro-kloroderivaadid. Freoonid neelavad soojust, neil on madal keemistemperatuur ja nad on keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina. Halotaan Halotaani (CFCHBrCl) kasutatakse inhalatsioonnarkoosiks. Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT
Neitsitorn Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Huvitav: Markuse isa tegi Neitsitornil...
) POMM- Uraanikoguseid on kaks(mõlemad alla kriitilise massi), lõhatakse keskel pomm, mis paiskab uraaniosad kokku, ületab kr. Massi ja lõhkeb. Kriitilise massi vähendamiseks kasut.NEUTRONPEEGELDEID- hoidmaks neutroneid samas keskkonnas. Hoiab ainet kokku. TUUMAREAKTOR- tuumakütus (Uraan) (odavam, leiukohad valdavalt pol. Stab. Riikides, kulub vähe) *uraan kaevandatakse, *rikastatakse(235U) lisandeid neelavad neutronid ei lase toimida tuumareaktsioonil. Osad: · tuumakütus (Uraan, Plutoonium) · juhtvardad(materjalist, mis hoiavad reakts. Tasakaalus- 1 lagunemisel tekib siis 1 neutron) täitsa sees=neelavad kõik ära, täitsa väljas=plahvatus 1h jooksul · aeglusti ümbritseb kütust, lõhustumiseks vaja kindla en. Neutroneid. Uraanil vaja aeglased neutr. (en. Väike)-aeglusti võtab en.maha (grafiit/deuteeriumi
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad
- enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid HINGAMINE Kõik roomajad hingavad kopsudega Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil VERERINGE Sarnaselt kahepaiksetega on ka enamusel roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe Arteriaalne- ja venoosne veri on peaaegu eraldunud Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad TOITUMINE Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid SIGIMINE JA ARENG Lahksugulised Viljastumine on neil kehasisene Nad munevad veekindla nahk- või lubikestaga muna Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt rästik). Nende munad jäävad emaslooma
nende eritamine. 10 · Müra summutamine · Müra all mõistetakse kõiki helisid, mille kuulmine ei ole meile vajalik, olgu see kas või meeldiv muusika naabrusest ajal, mil meil puudub soov seda kuulata. 11 · Müra tugevuse põhiline alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. · Lehtpuude võrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad. · Müra peegeldumine sõltub müra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist. 12 · Esteetiline funktsioon · on seotud haljasala psühholoogiliselt mõjuvate omadustega · Kuidas võivad haljasalad inimestele psühholoogiliselt mõjuda? · Millised tunded võivad haljasalal tekkida ja mis
teatud vähivormide, nagu rinna-, soole-, eesnäärme-, maksavähi ja leukeemia vastu. Samuti saab neilt abi menopausi sümptomite leevendamiseks ning neil on osteoporoosi ennetav toime Miks on need orgaanilised ühendid taimede eluks vajalikud? Nende värvide, mida flavonoidid annavad taimedele, eesmärgiks on meelitada ligi loomi. Taimed pakuvad viljaliha ja nektarit ning vastutasuks levitavad loomad nende seemneid ja aitavad neid tolmeldada. Flavoonid ja flavonoolid neelavad päikesevalgust väiksemal lainepikkusel ja on inimsilmale nähtamatud. Kuid näiteks mesilastele on nad nähtavad ja moodustavad nektari paremaks leidmiseks sümmeetrilisi mustreid. Flavonoidid võivad taimes toimida ka kaitseainete ehk fütoaleksiinidena mille funktsoon on kaitsta taime patogeenide rünnakute eest. (http://toitumistarkus.ee/kuidas-end-allergia-vastu-kindlustada/) http://www.toitumine.ee/public/Document1.pdf http://www.tervislikettevotlus
Tänapäeval enamus elektrit saadakse tuumadelõhestamisest (Tuumaenergia) ja ka naftast. Vähesel määral kasutatakse ka põlevkivi, mis on eesti peamine energiaallikas. Kõik need energiaallikad tekitavad saastet, kuid kasutatakse neid ,sest need on odavad ja annavad rohkem energiat kui keskkonna sõbralikud. Siiski võimaldab tänapäeva tehnoloogia kasutada tuule, päikese ja veeenergiat. Päikeseenergiat on võimalik kasutada tänu päikesepaneedile. Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes. Päikesepaneelid on suhteliselt odavad ja tänapäeval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb pöörlema omakorda generaatori mis toodab elektrienergiat. Üks generaator toodab vähe energiat,
ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal
viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Kuid mida saavad teha inimesed, et võidelda kliima soojenemisega? Kliima soojenemist iseloomustab atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Selle põhjuseks on tõenäoliselt loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tagajärjel. Kasvuhooneefektiks nimetatakse mõnede Maa atmosfääris leiduvate gaaside toimimist samamoodi nagu kasvuhooneklaas, nad neelavad päikeselt tuleva soojuse ja takistavad selle minemist tagasi kosmosesse. Kõik need looduslikud gaasid on küll vajalikud, kuid mõnede gaaside sisaldus atmosfääris suureneb inimtegevuse tõttu. Nendeks tegevusteks on suuremalt jaolt fossiilkütuste põletamine, metsade maharaiumine, lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine ja ulatuslikum loomakasvatamine. Kliima muutused avalduvad kogu maailmas. Polaarjää sulab ja merevee tase tõuseb, ujutades üle rannikualad ning madalad piirkondad
Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120) Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht. 4.Kasvuhooneefekt ( lk. 122) Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. 5. Tähtede mass ja elukäik Erinevaid tähti uurides on astronoomid jõudnud arusaamisele, et tähtede saatus on küllalt kindlalt
Kasvuhoone gaasid Gaasid, mis tekitavad kasvuhoone efekti, on põhiliselt süsinikdioksiid (CO2), mis vabaneb paljudes tööstusprotsessides, eelkõige fossiilsete kütuste põletamise tulemusel. Vastavalt ÜRO-le peaks vähendama süsinikdioksiid tootmist 60-70 protsenti, et peatada kasvuhoone efekti. Kõikide bioloogiliste ainete põlemisel tekib süsinikdioksiid. Asendades põletatud puud istutatud puudega väldime vastutust süsinikdioksiidi reostuse eest. Puud ja põõsad neelavad süsinikdioksiidi õhust ja toodavad hapniku. Happed Ained, mis on esikohal loomuliku keskkonna happeliseks muutmisel, vähendavad rida organismide ellujäämise taset. See ainete grupp sisaldab põhiliselt vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi ühendeid, mis on moodustunud fossiilsete kütuste põlemisel ja teistes tööstusprotsessides. Vesinikkloriidi vabanedes põhjustab keskkonna happeliseks muutumise. Elektromagnetiline kiirgus
Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuhoonegaase. Need aga omakorda neelavad päikesekiirgust muutes seda soojuseks, mille tagajärjel peaks maakera soojenema. Sellest tuleneb ka gaaside nimetus, kuna nad ei lase soojusel väljuda Maa atmosfäärist. Teadlase David Rindi sõnul on Päikese aktiivsus vähenenud, selle kiirgustegevus on hetkel miinimumis. Arvan, et mida vähem Päike kiirgab, seda vähem jõuab Maani päikesekiirgust ning seda vähem neeldub see atmosfääris. Samuti võib lugeda ka inimtegevuse suurenenud kontrolli kasvuhoonegaaside üle
valgusenergia muundamine keemiliseks energiaks. 2. Ksantofüll Taimede lehtedes, õites ja viljades leiduv kollane pigment mis on hapniku sisaldav karotinoid. Tekib plastiidides koos miteme teise pigmendiga, esineb looduses nii vabalt kui ka estrite koostises. Moodustub karotiini oksüdeerumisel. Värv on kollasest punaseni. 3. Karoteen Karotenoidide või ka tetraterpeenide klassi kuuluvad ühendid. . Nende ühendite pikad konjugeeritud kaksiksidemete ahelad neelavad valikuliselt valgust ja tänu sellele omadusele on looduslikud värvained ehk pigmendid. Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis
elektronkatte. Bohri kvantpostulaadid : 1 . elektron liigub aatomis ainult kindlatel teatud ' lubatud ' orbiitidel . lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2 . elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgav või neelab valgust kindlate portsjonite , kvantide kaupa.( kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis on sama , aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel. , Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega elektronkattes. Elektronide arv on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbriks. Isotoop on aatom ühe elemendi puhul ,kus on erinev arv neutrone. Alfakiirguseosakesed o n heeliumi aatomi tuumad, beetakiirguse osakesed on elektronid, gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu.
Stratosfäär: 10-50km. Õhu temperatuur on peaaegu konstantne kuni 20km-ni. Siis tõuseb kuni stratopausi alapiirini. Kuna temperatuur kõrgusega kasvab, siis stratosfääris ei esine konvektsiooni (õhu püstsuunalist liikumist). Kiht on stabiilne. Osoon mängib stratosfääri termilise reziimi kujunemisel peaosa, kuna veeauru kontsentratsioon on väga madal. Temperatuur kasvab koos osooni kontsentratsiooni kasvuga. Päikeseenergia viiakse kineetiliseks energiaks, kui osooni molekulid neelavad ultraviolettkiigust, mis põhjustab stratosfääri soojenemise. Osoonikiht paikneb põhiosas 20-30km, Umbes 90% atmosfääri osoonist on stratosfääris. Osooni kontsentratsioon on seal umbes 10ppmv võrreldes 0,04 ppmv troposfääris. Osoon neelab enamuse kiirgusest lainepikkuste vahemikus 290-320nm. Meteoroloogilised tingimused mõjutavad oluliselt osooni jaotust. Enamus osoonist tekib ja laguneb troopilises ülemises stratosfääris, kus on ka suurimad UV hulgad
Osades: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. ,,Nafta" on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad. Ansip räägib tuhandeaastasest rahuriigist, pangad pakuvad veelgi paremaid laene, autod neelavad veelgi rohkem kütust. Ja enam paremaks minna ei saa. Lavastus oli suhteliselt hästi tehtud,sest see paneks kasvõi hetkekski mõtlema iseka inimese kelle jaoks eksisteerib ainult tema ja maailm. Minule endale tegi lavastus alguses palju nalja aga asja süvenedes jõudis sõnum kohale,mis pani tegelikult mõtlema, mis toimub meie ,,heaolu riigis". Seal oli hästi välja toodud kuidas valitsus,Eesti riik ja kogu maailm
põhimõtteliselt identifitseerida UV kiirguse lainepikkus 100-400 nm Nähtava valguse lainepikkus 400-800 nm - Neeldunud kiirguse hulk sobival lainepikkusel on võrdeline analüüsitava aine kontsentratsiooniga (Beeri seadus) NB! Praktiline kasutamine - kvantitatiivne analüüs - lai kasutusvaldkond o kiirgust neelavate ühendite analüüs o ühendid, mis neelavad kiirgust pärast sobiva reaktsiooni kulgemist - standardlahusega kalibreerimislahuse koostamine - sobiva filtri valik, lainepikkuse valik Fosfori analüüs Fosfaatioonide kontsentratsiooni määramine - mõõdetakse lainelikkusel 880 nm - standardlahused KH2PO4 lahusest - määramispiir? Määramispiirkond? Sõltuvus küvetist? Ammooniumlämmastiku määramine - Nessleri meetod - Fenolaatmeetod Nitraatlämmastiku analüüs - salitsülaatmeetod
valutemperatuuril tugevuse), valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe, protsessi on kerge automatiseerida 37) Sulavmudeltäppisvalu kasutatakse täpsete, keeruka kuju ja õhukese seinaga mõnest grammist kuni 150 kg massiga valandite tootmiseks. 38) 39) Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 40) – 41) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2. Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3. Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid. 42) väike tulekindlus 43) survevalu 44) Tsentrifugaalvalu (centrifugal casting) on valumeetodite üldnimetus, mille puhul sulametalli vormitakse tsentrifugaaljõudude toimel. Vormina kasutatakse enamasti
http://www.abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama keemilise ele...
Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem ilm ja puhtam õhk seda tugevam. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnal lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk on osoonikihi oluline õhenemine. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid mis neelavad soojuskiirgust (veeaur, CO2, CH4, N2O) Tuul on õhu horisontaalne liikumine. Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalamale. Mida suurem õhurõhumuutus, seda tugevam tuul. Coriolisi jõud ehk intertsjõud tekib Maa pöörlemisel. Tuulenihe tuule suuna kuni 30 kraadine erinevus kõrgemate ja maapinnalähedaste õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust.
polümeeride ja teiste materjalidel. 2. Miks tetraklorometaan ei põle? 3. Millised on tuntud lahustid( holgeeniühenditest)? Vastus: diklorometaan (CH2Cl2) triklorometaan (CHCl3), tetraklorometaan(CCl4), dikloroetaan(ClCH2CH2Cl), treikloroetaan(CCl2=CHCl). 4. Mis on freoonid, kus ja miks neid kasutatakse? Vastus: Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani floro-klororderivaadid. Neid kasutatakse külmutusmasinates, sest nad neelavad väga palju soojust rõhu alanemisel. Vahtpolümeeride valmistamisel, sest neil on madal keemistemperatuur. Aerosoolibaloonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustava vahendina ka sellepärast et neil on madal keemistemperatuur. 5. Mis lõhub freooni molekuli? Vastus: Ultraviolettkiirgus. 6. Kas freoon on loodusele kasulik või kahjulik? Vastus: Kahjulik, UV-kiirguse tõttu lagunenud freooni radikaalid, eriti
millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused. Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Nemad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust. Viimasel kihil vihmausside kodu võib ulatuda nii ühe kui isegi ka kahe meetri sügavusele. Seal elavad näiteks harilik vihmauss ja suur mullauss. Nemad toituvad savist, kuid mitte ainult sellest. Elukoht Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida
väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks. Kui kristallis on ühinenud N aatomit, hargneb iga tase tsoonis N alatasemeks. Kehtima jääb Pauli tõrjusetusprintsiib. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuhtivuse järgi? metall(juht), pooljuht, dielektrik 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid? Metallid ja pooljuhid neelavad valgust, dielektrikud on läbipaistvad. Dielektrikutes ja pooljuhtides on kõrgeim hõivatud tsoon. Metallides on kõrgeima hõivatud taseme tsoon vaid osaliselt täidetud. Pooljuhtide keelutsoon on dielektrikute omast kitsam. 6. Selgita mõisted: *keelutsoon-elektronide laineomaduste tõttu ei saa omandada energiaid, mis jäävad täidetud ja tühja tsooni vahele. *Valentsitsoon-viimane elektronidega täidetud lubatud tsoon.
lisandunud ebaharilikult kõrge vulkaaniline tegevus. Arvatavasti oli ka see üheks faktoriks, miks selle tegevuse lakkamisele järgnev temperatuuri tõus oli tavalisest kiirem ja seekordne tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on soojuskiirgust neelavad gaasid. Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. F-gaasid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisega.
Tais, Indoneesias, Malaisias, Filipiinidel ja Brasiilias tehakse esimesi arglikke katseid vihmametsade päästmiseks, käib mujal hävitustöö täie hooga. (Idem. 401 lk.)(Vt. Lisa 1.) 7 2.KLIIMAMUUTUS 2.1 Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. (http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html)
Kõik neli liiguvad horisontaalsuunas, kuid sügavamale, tiheda mulla sisse ei tiku. Seepärast on neil õhuke kehasein, katsudes tunduvad nad vedelad. Nad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel sõmeras mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust, mis on vähem toitev kui taimetükid. Uruavadest pressitakse välja roojakuhilaid. Kõige vägevamate, hariliku vihmaussi ja suure mullaussi kodu on keldrikorrusel. Nende urud küünivad ühe või isegi kahe meetri sügavusele, savi ja räha sisse. Ussid on pikad ja jämedad, peaaegu musta eesotsaga, kuid helehalli lameda sabaga. Tume pigment on sellepärast, et nad käivad vahel maapinnal. Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida.
mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks ja heledaokkalisteks. Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumeda värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane, selle tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ja samblaid. Tihedad võrad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
