mille keskmine temperatuur on -270 kraadi. Kiirguse iseloom sõltub keha temperatuurist. Soojuskiirgused liigitatakse pikalaineliseks ja lühilaineliseks kiirguseks. Jahedad kehad kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust (nt inimene). Kuumad kehad kiirgavad nii pika kui ka lühilainelist soojuskiirgust (nt päike ja hõõglamp). Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Kiirgus, langedes keha pinnale, paneb aineosakesed kehas kiiremini liikuma. Tumedad ja mustad kehad neelavad kiirgust paremini kui heledad kehad. Ained, mis võivad olla nähtavas valguses läbipaistvad, neelavad soojuskiirgust. Veeaur ei takista nähtava valguse levimist. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. Grillimine Liha grillimisel kasutatakse soojuskiirgust. Soojust kiirgavad küttekehad asuvad grillahju laes või põhjas. Infrapunasaun Infrapuna kiirgust kasutatakse ka saunades. Tavalises saunas on õhutemperatuur kõrge ja keha soojeneb sooja õhu mõjul.
VÄIKE PRINTS Boamaod neelavad oma saagi tervelt alla, ilma et nad seda näriksid. Siis ei jõua nad end enam liigutada ja magavad kuus kuud, niikaua kui nad oma toitu seedivad. Nüüd teeb ta juba ühe pöörde minutis ja mul pole enam sekunditki puhkust. Igas minutis süütan ja kustutan ma laterna! Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt
neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist
Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb. läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja.isel:aluspinna peegeldumisvõimet.Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosf. vastukiirguse vahet.Kiirgusbilanss on maapinna neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris.lagundavateks aineteks on reoonid.on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.Coriolisi jõud-See tähendab, et Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda.Globaalne õhuringlus e atmosf. üldine tsirkulatsioon
Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Troposfäär (atmosfääri alumina kith, ulatub umbes 10 km kõrgusele
Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head soojusjuhid. 4
Toitu toovad poegadele mõlemad vanalinnud. Toitumine Poegade toitmise ajal koosneb siidisabade toit eeskätt sääskedest. Siidisabad püüavad neid putukaid madalal maapinna kohal, oksalt-oksale või telefonipostidele lennates. Sügisel ja talvel koosneb siidisabade menüü puuviljadest ja marjadest. Siidisabad neelavad suurtes kogustes põldmarja, viirpuu, ligustri või musta leedri vilju, samuti söövad nad pihlakaid. Siidisaba on väliselt liikumatu, lühikeste jalgadega lind, ent toidu hankimisel näitab ta üles südikust. Sageli ripub ta oksal pea
alasid. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Toitumine Emu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi. Ta sööb ka taimi ja putukaid: rohutirtse, ritsikaid, lepatriinusid, liblikaröövikuid ja sipelgaid. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad põlde kahjustada. Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik maos olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud, et emud söövad puusütt, kuigi pole veel kindlaks tehtud, miks. Paljunemine – Emane muneb 5-15 muna. Poegi haub ja nende eest hoolitseb isaslind. Haudumine kestab 53-60 päeva. Hingamine – Emud hingavad kopsudega. Toit - Emu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi. Ta sööb ka taimi ja putukaid. Toidu paremaks seedimiseks, neelavad emud kive.
Happesademed on tõsine keskkonnprobleem, mis muudab keskkonna happeliseks ning mis põhjustab suurimaid probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) ning seejärel taimestiku äkiline vohamine ja kinnikasvamine, mis toob kaasa hapnikupuuduse veekogus ja veekvaliteedi halvanemise. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid” (CO2, NO2, metaan, freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase. Need soojuskiirgust neelavad „inimtekkelised“ kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt
kahetsusväärselt pelk kronoloogia. Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad") Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad", mis on ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõimet , kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale.
Nendes tekkivate pindlainete mõjul R väheneb tunduvalt lll 1. Ruumi järelkõla? Ehitusmaterjalid summutavad müra, kuid siiski levivad madalad helid ehk bassid hästi läbi paneelmaja raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, sest nendes puudub eraldatav isolatsioon. Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi õhu ja ehituskonstruktsioonide. Ruumi järelkõla valjastamiseks sobivad heli neelavad pehmed ja lahtiste pooridega materjalid nagu mitmesugused vahtplastid, vilt, tekstiilid, kummi ja mineraalvill, mis paigutatakse lae- või seinaplaatide taha 2. Ruumi akustika lokaalsed tunnused? Ehitistes tuleb enam tähelepanu pöörata tahkes materjalis (kõigis hoone konstruktsioonelementides) levivale võnkumisele ja selle summutamisele. Sammumüra saab alguse põranda elastse membraani võnkumisest
pahvatava rõõmuga nad täitsid sind ligi, lähemale nende kaudu tuli Tallinngi, su kodulinn! 8 Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad") Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad" ning see on ka ühtlasi tema
KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMAMUUTUSED Koostasid: Looduslik kasvuhoonenähtus Päikeselt maakerale langev kiirgus kujundab kliimat ja ilma; osa kiirgusest neeldub atmosfääris ja osa maapinnal seda soojendades Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus; gaasid lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist; kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Galaktikas teada juba 173 WR-tähte. Wolf-Rayet tähed Wolf-Rayet tähti, mida nimetatakse ka WR tähtedeks, on välja kujunenud hiiglaslikeks tähtedeks, millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning sellepärast on kogu see moodustis sarnane tähetuulega, mis võib liikuda 2000 km/h kiirusega. WF- tähed on väga kuumad nende pinnatemperatuur on 25 000 K-nist kuni 50 000 K-nini. Enamustel tähtedest on spektril olemas neelavad ribad, mis on tekkinud üleliigset energiat neelavatest ainetest, mis neelavad energiat vaid kindlatel sagedustel. Ent kiirgeribadega tähti ei ole palju ning nad on olemuselt ebatavalised ja erilised. Kiirgusvihud WR tähtede spektrumis olevate kiirgus vihkude olemus ning tekkimine oli aastakümneid saladuseks, kuni Edward C. Pickering avaldas teooria, et vihud on tekkinud erilises olekus oleva vesiniku kogumi tõttu
Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast? Globaalne soojenemine Maakera keskmine temperatuur on viimase 150 aasta jooksul tõusnud 0,8 kraadi. Alates tööstusajastu algusest on temperatuuriga koos tõusnud ka kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Mis täpselt on kasvuhoonegaasid ja kuidas need tekivad? Nende ühine omadus on see, et nad ei neela/neelavad vähe/hajutavad lühilainelist päikesekiirgust ning neelavad pikalainelist soojuskiirgust. Olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Veeauru kogust me kontrollida ei saa, kuid inimkonna tekitatud gaase saame väga edukalt. Peamine on süsihappegaas, mis tekib kivisüsi, õli, turba, ja puu kasutamisest. See ei piirdu ainult tehaste küttekolletega. Oma osa on ka põlemisel autode, lennukite ja muude sõidukite mootorites. Sealt pärineb umbes 75% atmosfääri paisatud süsihappegaasist.
Parasvöötme mereline õhumass: niiske,suhteliselt soe. Parasvöötme kontinentaalne õhumass:suvel soe, talvel külm. Troopiline mereline: soe, niiske. Ekvatoriaalne:kuum, niiske, igapäevane paduvihm. Antarktiline: väga külm ja kuiv. 22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Osoonikiht- osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Tekitajateks on freoonid ,mis lenduvad külmutuskappide ja mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Osooniaukude tekkimised, maale jõuab liiga suur hulk UV kiirgust.
faasides. Kile jaotab iga laine kaheks. Need läbivad erinevad teepikkused see tähendab, et lainete vahel tekib käiguvahe mis näitab kui palju jääb üks laine teisest maha. Kui keha neelab kogu talle langeva valguse, siis midagi tagasi ei peegeldu ja me näemegi valguse puudumist ehk musta. Valguse neeldumine tähendab, et valgus jääb kehasse ja muutub soojuseks. Millist värvi valgust keha neelab, oleneb selle keha aine ehitusest. Erinevad molekulid neelavad erinevat värvi valgusi. Valgusest saame ja lausa peame rääkima kui osakestest sellisel juhul kui tegemist on väikeste lainete pikkustega. Sellisel juhul on tegemist osakeste vooga. Valguse osakesesks loetakse footoneid. Ja kuna footonid vaakumis liiguvad valguse kiirusel,tänu sellele, et footoni mass on 0 siis ongi valguse kiirus defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Tänu footonite ehk valguskvantide liikumisele saame seda oma otstarbeks ära kasutada.
Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks (joonis 2.1). Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Troposfäär (atmosfääri alumina kith, ulatub umbes
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises
nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. Tunneme soojuskiirgusena Päikesekiirguse langemisnurk AITÄH TÄHELEPANU EEST !
soojuskiirgusena ära annab, siis maapind soojeneb. Osooniaugud- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappeg jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhoonegaasid- atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust, peamised on veeaur, CO2, CH4, N2O. Gradientjõud- õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. Coriolisi jõud(e inertsjõud) on oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks, mis maakera pöörlemisel tekib.
päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. 3.toitumine Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, ussidest ja ämblikest. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning haarab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Sisalikud on aktiivsed vaid päevasel ajal. Toitu haaravad sisalikud tervete hammastega, kuid enamasti neelavad saagi tervena või suuremate tükkidena. Suus nad toitu ei peenesta. Hambad asuvad neil nii lõualuudes kui ka suulaes. Kaotatud hammas asendub õige pea uuega. 4.sigimine Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 kraadi, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht. Kevadel virguvad sisalikud
Asendiisomeer- Ahela pikkus sama, asendusrühma asukoht muutub. Kasutusalad: 1)Rasvade-, õlide-, vaikude, polümeeride jt lagundamiseks. 2)Tulekustutites. 3)Külmutusseadmetes. 4)Vahtpolümeeride valmistamisel. 5)Propellandina-tarbekemikaali laialipihustava vahendina. 6)Pestitsiidina 7) Kloroform varem kasutusel narkoosis, enam mitte. Freoonid-Madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-, kloroühendid(derivaadid) Kasutatakse külmutusseadmetes, kuna nad neelavad soojust. Pestitsiid-bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjurite tõrjumiseks. Elektrofiil-tühja orbitaali või +laenguga osake.(L+ K+) Nukleofiil- vaba elektronpaari või negatiivse laenguga osake. Happeanioonid (HSO4,NH3)
savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust. Tekib nn kasvuhooneefekt.
Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi
Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, mis on süsivesinike broomiühendid, sisaldades ka fluori, kuid osooni hävitav ühend neis on kloori asemel broom. Tuletõrjes kasutatavad haloonid hävitavad osooni 310 korda rohkem kui freoonid, samas on nende kogus tunduvalt väiksem kui külmamajanduses levinud freoonidel. Päikesekiirgus muundub atmosfääris: - osa kiirgusest hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel aerosoolidel; - osa kiirgusest neeldub. Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). Neeldumise tulemusena muundub päikeseenergia teisteks energialiikideks: enamuses soojusenergiaks aga samuti elektrienergiaks (kõrgemates atmosfäärikihtides). Neeldumine on selektiivse (lainepikkusest sõltuva) iseloomuga. Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on
külm õhk. Mussoonid – Sesoonsed tuuled, mis mandrite äärealadel puhuvad suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa paduvihmu ning talvel mandrilt ookeanile, tuues kaasa kuiva ilma. Tekivad mandri ja ookeani erineva kiirusega soojenemisest ja jahtumisest, mistõttu kõrg- ja madalrõhualad mandri ja ookeani kohal suvel ja talvel vahelduvad. Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid (kokku üle 40), mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O Kasvuhooneefekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja.
Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad LEPISKALAD JA RÖÖVKALAD Lepiskalad(ntsärg, latikas)hakkavad enamasti toituma taimedest ja suurematest selgrootutest loomadest(ussikesed, putukavastsed) Röövkalad(nthaug, ahven)hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Sageli neelavad nad alla ka endast võiksemaid liigikaaskasi.
Peipsi tint Tintlased on väikesed sihvakad kalakesed tumeda selja ning hõbedaste külgede ja kõhuga. Neile iseloomuliku värske kurgi lõhna tõttu kutsutakse neid tihti ka "kurgikaladeks". Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi. Nad on mageveekogudes põhja lähedal elutsevad parvekalad, kes toituvad põhiliselt zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad veetaimedele, liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad 5 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti. Suur osa tinte sureb aga peale esmakordset kudemist.
Soojuspump Koostajad : Merily Jensen Helena Kõivsaar MIS ON SOOJUSPUMP ? Soojuspump keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Taastuv energaallikas. Soojuspumbaga on võimalik kütta, kui ka jahutada. Soojuspumba kasutusalad Maaküte Õhk soojuspump Vesi-õhksoojuspump Külmkapid jne. Õhksoojuspump Vesi- õhk soojuspump Maaküte Soojuspumba tööpõhimõte Samm 1 : Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. Samm 3 : Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. Samm 4: Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus
Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - E
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2).
kahjutuid gaase. Osooniauk kosmosest vaadatuna Kasvuhooneefekt • Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 33 miljardit tonni CO2. • CO2 on taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootmiseks fotosünteesi abil. Kütuse intensiivse põletamise tulemusena koguneb atmosfääri rohkem CO2, kui taimed jõuavad ära tarvitada • Süsihappegaas on koos vee ja mentaaniga põhilised nn kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutus. kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt Kasvhooneefekt mõjutab maad ja elusolendeid ning ilma selleta oleks maa peal elu raskem. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms.
Miks ei ole looduslik vesi kunagi puhas? V:Sest vesi on väga hea lahusti ja siis suuremal või väiksemal määral lahustuvad vees õhus leiduvad gaasid. Missugused soolad põhjustavad vee karedust? V:Kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Mis on katlakivi, millisel juhul see tekib ja kuidas saab seda kõrvaldada? V:Katlakivi tekkib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg/HCO3)2 vesinikkarbonaatite tõttu. Kuumutamisega saab seda kõrvaldada. Nimeta kolm kivimit ja kolm mineraali. Selgita, mis on kivim ja mis on mineral. V:Mimeraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend. (teemant, grafiit, safiir). Kivim koosneb ühest või sagedamini mitmest mineraalist.(Graniit, lubjakivi,tsement) Selgita,kuidas saadakse a)tsementi b( betooni ja c)savitelliseid. V:paas+savi=tsement, tsement+kruus+vesi = betoon, savi= savitellised Kasutades reaktsioonivõrrandeid ja selgitusi, kirjelda, kuidas saadakse paekivist lupja. V:Paekivi kuumutamisel Nimeta kolm ...
Värvitoon määrab värvuse paiknemise värviringis, samuti on värvitoon värvi nimi. Küllastus näitab ära värvuse tugevuse kui ka kromaatilise kauguse hallist värvitoonist. Heledus näitab ära elektromagnetkiirguse energia hulka, kui ka kaugust must ning valge vahel. Need kolm värvuse omadust saavad ja võivad muutuda iseseisvalt, üksteisest sõltumatult olenevalt. Värvilised objektid peegeldavad teatud sagedusi ja neelavad teisi. Nähtava värvuse põhjustavad objekti pinnalt peegeldunud lainepikkused. Niisiis võib öelda, et värvus on pinna omadus neelata ja peegeldada nähtavat valgust. Kui valge valgus valgustab värvitud objekte, siis need neelavad kõik spektri valguskiired, välja arvatud need, mis korrespondeeruvad kattevärviga. Roos tundub punasena, kuna roosi pind neelab kõik valguskiired peale punaste. Valguse peegeldumine tekitab meis ettekujutuse värvusest. Nii punase roosi kui ka punase
3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad
Värvusaisting Värvusaistingud on subjektiivsed, s.t. erinevad inimesed võivad värvusi tajuda erinevalt. Kuid ka ühel inimesel võivad tekkida erinevad aistingud, kui vaadata õhte ja sama objekti erinevais olukordades. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. Arvatakse, et silmas on 3 pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Paraku ei ole neid pigmente veel keemiliselt eraldatud. Kuid leidub inimesi, kellel esineb kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest. Täieliku värvipimeduse puhul näib kogu maailm must-valge fotona, kus kõik on kas must, valge või hall. Niisugust värvipimedust esineb väga harva. Osalist värvipimedust esineb sagedamini meestel (umbes 8%), vähem naistel (0,5%). Peamiselt ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. Selle
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu terven...
veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata. Vastsed Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline seedimine. Nende teravate ja pikkade mõõkjate lõugade sees on kanal, mis viib suuõõnde. Vastne laseb saagi kehasse seedemahlad ning imeb hiljem poolseeditud toitu. Suuremate ujurite vastsed võivad isegi konnakulleseid süüa. Nukkumiseks tulevad vastsed kuivale. Vastne kaevab mudasse koopa ja nukkub
Taimeliikide saagikuse ja põllumajandusoodangu kvaliteedi langus Stratosfääriosooni vähenemine muudab samuti temperatuurijaotust atmosfääris, mille tulemuseks on seni vee täpseks kindlaks määramata mõjud keskkonnale ja kliimale. KASVUHOONEGAASID: Olemus Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 °C asemel -18 °C. Põhjused Lämmastikoksiid moodustub peamiselt sisepõlemismootoritest, lämmastikväetiste lagunemisel mullas, reaktiivlennukite
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU. VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER
mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike. Liitekohad on tihti profiili juba sisse kavandatud. Lisaks saab alumiiniumelemente liita keevitamise (sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust. Alumiiniumkorpused neelavad tõhusalt elektromagnetilist kiirgust või kaitsevad selle eest. Kui alumiinium reageerib õhus sisalduva hapnikuga, tekib metalli pinnale väga õhuke oksiidikiht, mille paksuseks on vaid paar sajandikku µm (1 µm on üks tuhandik millimeetrist). See kiht on väga vastupidav ja tagab suurepärase korrosioonivastase kaitse. Kihi kahjustamise korral taastub see kiiresti. Anoodimisega suurendatakse oksiidikihi paksust ja tugevdatakse nii veelgi alumiiniumi loomulikku korrosioonikindlust.
Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine ● Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. ● Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport
osakesi kui põhiolekus. Pöördhõive Füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid. Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. Spontaanne kiirgus Vabakiirgus ehk kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Simuleeritud kiirgus Sundkiirgus ehk välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Luminestsents Heledus, mille põhjuseks ei ole kega hõõgvele
Küsimused: 1) Probleemi nimetus Globaalne soojenemine on maapinna lähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. 2) Milles seisneb probleemi olemus? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Kasvuhoonefekti tekkimine: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, lämmastikoksiid ja erinevad freoonid ehk aerosoolid. Lisaks veel vesi ja osoon. Kasvuhooneefekti tõttu suureneb maakera temperatuur pidevalt. 3) Miks probleem on tekkinud?
Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine Heitveed - tööstuse heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. Õlireostus - põhjustab nii tööstus kui ka transport Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, kus
saadakse. Maailmaruumis on termotuumareaktsioonid tähtede k.a päikese energiaallikaks. 5) Kirjelda tuumareaktori ehitust ja töötamist? – Tuumareaktor on seade, milles toimub juhitav ahelreaktsioon ning vabanevat soojust kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks. Reaktori põhiosad on 1) tuumakütus, tavaliselt uraani isotoop U 235. 2) neutronite aeglusti, milleks on tavaliselt grafiit, vesi. 3) juhtvardad, mis neelavad hästi liigseid neutroneid. Juhtvarraste nihutamisega reaktori nn aktiivtsoonis on võimalik ahelreaktsiooni intensiivsust ja seega ka soojusenergia tootmist reguleerida. 4) soojuskandja (tavaliselt vesi), mis aktiivtsooni läbides kuumeneb (aurustub) ja juhitakse auruturbiini, mis omakorda paneb tööle elektrigeneraatori. 5) reaktori betoonist väliskest, mis kaitseb ümbrust radioaktiivse (gamma) kiirguse eest. 6) turvasüsteem, mis tagab reaktori ohutu töötamise.
Mattpind peegedab valgust kõikvõimslikes suundades. Nt: paber. Valgus mis levib kõikvõimalikes sundades nimetatakse hajusaks valguseks. Peegelpind peegeldab valgust sirgelt. Vesi annab peegelpildi kui ta on sile ning lainetavalt veelt ei näe peegelpilti. Valguse neeldumine. Mida tumedam on keha, seda rohkem ta valgust neelab. Valgusenergia muutub soojuseks. Energia ei kao kuhugi vaid muundub. Selleks, et valgus silma ei kiirgaks kantakse päikeseprille, sest need neelavad valguse ja see enam ei ärrita liigselt silma. Valge pind peegeldab talle langenud valgusest 95 % ja must pind peegeldab langenud valgusest 5 %. Nägemine. Valgus on nähtav siis kui see levib silma. Valguallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Osad loomad kes väidetavaltnäevad pimedas ei näee tegelikult täispimeduses. Vari. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks.
ultraviolettkiirgusest. Osooniaugud Hõredamad kohad osoonikihis. Tekivad päikesekirguse puudumisel (polaaröö) ja freoonide mõjul. Kasvuhooneefekt Atmosfääri temperatuuri tõus selle tagajärjel, et teatud gaasid atmosfääris lasevad läbi päikesekirgust,kuid ei lase tagasi maailmaruumi Maalt lähtuvat soojuskirgust. Kasvuhoonegaasid CO2, O3 ja H2O neelavad otseselt maalt lahkuvat kirgust ja suunavad suure osa sellest Maale tagasi(kiirglikult aktiivsed gaasid) COO ja NO osalevad reaktsioonides, mis muudavad kiirguslikult aktiivsete gaaside asakaalu atmosfääris. CH4 ja freoonidel on mõlemad toimed võrdsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
