Hieronymus Bosck (1450-1516) · tema oomingus on segu reaalsusest ja fantastikast · maalidel on palju figuure, ei too esile peategelasi · oma töödel kujutas ta valel teel olevat maailma, kurjust, pahesid ja patte · taustaks meisterlik maastik · "Lõbude aed" kolmeosaline maal - kummalised tegelased kummalistes poosides, tegevustes (läbipaistvates sfäärilistes kehades, olendid, lilleväätid, palju jalgu, konnakarbid inimeste ümber, kalade neelamine, kõik on alasti. · "Ristil kandmine" · ei signeeri oma töid · sürrealistide esiisa · "Seitse surmapattu" · "Viimne kohtupäev" · "Püha Antoni kiusatus" 4. peatükk Kõrgrenessanss · ülim õitseaeg itaalia kunsti arengus · püüg ideaalse suursuguse, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. · Tähtsaim keskus Rooma, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Leonardo da'Vinci (1452-1519)
Düsfaagia sümptomid Raskused suhu kogunenud sekreedi käsitlemisel(nt. jookseb suust välja või koguneb kurku) Tahtliku köhimise ja neelamise puudumine või nõrkus Muutused hääle omadustes( hääle kähedus või rägisev hääl) Suu ja keele liikuvuse vähenemine Muutunud on toitumusharjumused Kaalu langus või dehüdratsioon Sagedased hingamisteede põletikud Aeglustunud ja edasilükatud neelamine Ebaühtlane mälumine Korduvad neelamised ühe suutäie järel Toidu ja vedeliku oraalne ja nasaalne regurgitatsioon Pikenenud aeg, mis söömisele. Joomisele kulutatakse Köhimine ja nuuskamine söömise ajal või selle järel 15 Skriining ja diagnostilised protseduurid Skriining protseduurid Endoskoopia, auskulatsioon, neelamiskiiruse testid Diagnostilised protseduurid
kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine). Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS PIKLIKAJU medulla oblongata Piklik aju on seljaaju jätkuks koljuõõnes. Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool
Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus • Energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks vajab organism toitaineid • Keskmiselt tarbib täiskasvanud inimene päevas 1 kg tahket toitu ning 1-2 L vedelikku • Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda Seedetrakti funktsioonid 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4. Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast Seedetrakti anatoomia 44 Seedetrakti histoloogia • Serooskest Seedekulgla väliskate, kõhukelme osa seob ja kaitseb soolestikku
Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess. 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) Ainus protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia nn keemiliste sidemete energiaks, mida elusorganismid saavad raku tasemel kasutada. Toimub roheliste taimede kloroplastides. 2 funktsiooni: · Valgusenergia neelamine ja selle muutmine keemiliseks energiaks · Süsiniku assimilatsioon e anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu ATP Universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides · ATP molekul on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikalusest (adeniin) suhkrust (riboos) kolmest fosfaatrühmast
Assimilatsiooniprotsessid organismis: 6CO2 + 12H2O -> C6H12O6 – 6H2O + 6O2 (kõige tähtsam assimilatsiooniprotsess). Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks; Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos). Ainus protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia nn keemiliste sidemete energiaks, mida elusorganismid saavad raku tasemel kasutada. 2 funktsiooni: 1. valgusenergia neelamine ja selle muutumine keemiliseks energiaks; 2. süsiniku assimilatsioon ehk anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu. ATP: Universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides. ATP molekil on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämastikalusest (adeniin); suhkrust (riboos); kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus. Tema
elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt eritusest on sülje pH = 5,47,5. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad). Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde.imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid
mis on eriti selgelt väljendunud pindmiselt paiknevate mädapõletike puhul. Võivad esineda rasked üldnähud: temperatuuri tõus 39-40 kraadi; pulss ~120 lööki minutis; hingamise sagenemine; inimene on erutatud või apaatne; Spetsiifilised sümptomid: Mälumislihaste kinnituskohtade läheduses asuvate flegmoonide puhul on iseloomulik erineva tugevusegasuuavamistakistus. Suupõhja flegmooni korral võib takistatud olla kõne, neelamine ja hingamine, kui infiltraat haarab keelepära ja kõri. Silmakoopa flegmooni korral võib esineda tugev laugude turse, punnsilmsus jne. Roiskflegmoon ehk gaasgangreen on kiireloomulise ja raske kuluga ning võib juba 3-4 päeva pärast lõppedasurmaga. Iseloomulikeks tunnusteks on: Nahk on kahvatu ja mõnikord pronksikarva; Infiltraat on tihke ,vähe valulik; Nahaaluses koes võib sedastada gaasi krudinat; Gaasgangreeni tagajärjel kärbuvad lihased ja hiljem teised koed;
elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine.Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Olenevalt eritusest on sülje pH = 5,4-7,5. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad). Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde.imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles,
Eraldub hapnik O2! FS toimub taimelehtede põhikoerakkude kloroplastides (taime rohelistes osades). FS on mitmeastmeline protsess: FOTOSÜNTEES / Valgusstaadium Pimedusstaadium (toimub ainult valguses) (nii valguses kui pimeduses) 1. Valgusstaadiumis: Valgusenergia neelamine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. Klorofülli molekulid, teised pigmendid ja valgud moodustavad valgusenergia muundamiseks vajalikke kogumikke fotosüsteeme I ja II (kloroplastide sismuses tülakoididel e sisemembraanides). Fotosüsteem II a) valgus ergastab klorofülli molekulid b) kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse c) seal lagundatakse H2O molekulid vee fotolüüs
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
Häired töös on kriitilised ja organismile fataalsed. Hingamisahelas on ülioluline hapniku olemasolu. Keskkonnafaktorite mõju taime hingamisele. Kõige aktiivsemad hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapniku neelamine vähenem ja taim sureb. III ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasv – taime või tema organite mõõtmete pöördumatu suurenemine. Areng – kvalitatiivsete morfoloogiliste ja füsio muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumiseks kuni surmani. Rakukasvu liigid. Plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine) Jagunemiskasv (rakkude jagunemine) Venimiskasv (rakkude venimine)
libiseda libisemise hõlbustamiseks toodavad seroosvedelikku. Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID Ajuvatsakesed õõnsused, mis on täidetud ajuvedelikuga. Piklikaju Kõik ülenevad (sensoorsed) ja alanevad (motoorsed) juhteteed. Keskused: südametegevus, hingamine, oksendamine, neelamine, aevastamine, köhimine, luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild
lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esinebal kujul ei omasta. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõredega, mille ensüümid lõhustavaf toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigispetsiifilisuse. (Pole kindel olulisemates seedeprotsessides aga ehk on need) Olulisemad seedeprotsessid: Seedimine suus, neelamine, seedimine maos, seedimine peensooles, maksa osa seedimises, seedimine tühi- ja niudesooles, seedimine jämesooles. Süsivesikute lõhustamine ja imendumine: süsivesikutega kaetakse 50...60% kogu ööpäevasest energiakulust. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen, tselluloos), disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos), monosahhariidid ( glükoos, fruktoos). Süsivesikud imenduvad monosahhariididena. Kiudained lõhustatakse osaliselt alles jämesoole bakterite poolt.
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
verega; gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esineval kujul ei omasta. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedetrakti funktsioonid: toidu neelamine, toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise; vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon; seedimine; seeditud produktide imendumine; seedimatutejääkproduktide eemaldamine kehast. Seedimise faasid: kefaalne faas ehk ajufaas (algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, nägemisel; sensoorsete süsteemide impulsid jõuavad ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni;
Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine on muldadele kasulik. Näiteks läbikülmumise ja sulamise tulemusel muld kobestub. Põldudel külmakergitused lõhutakse taimede narmasjuuri (taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm 3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust · Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³.
Idioot sisukokkuvõte Romaan algab tutvustav lugeja kaks peategelastest: Prince Lev Nikolaevick Myshkin (idioot) ja Parfion Semyonovich Rogozhin. Kaks reisivad Peterburi rongis, kui nad kohtuvad, siin, autor märgib "erakordsust" käesoleva juhuslikku kohtumist. Myshkin ja Rogozhin start to talk, väiklane ametnik nimega Lebedyev ühineb ja millised kolm arutada kujundeid, mida arendab ülejäänud romaan. Kuigi Myshkin ja Rogozhin on vastandid sisse everyway, jagavad nad peaaegu salapärane vastastikune külgetõmme üksteist, see peaks juhtida lugeja tähelepanu veelgi arendada oma suhet. Myshkin tema riietus ja lugusid nii väita, et vaatamata tema vana vene pere liini, ta on rohkem välismaalane või välismaalane oma riigis. Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev. ...
PIKLIKAJU MEDULLA OBLONGATA ● seljaaju jätk koljuõõnes, ehitus sarnane seljaajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● siin on IX, X, XI ja XII peaajunärvide tuumad ● läbivad JUHTETEED nii ülenevas kui alanevas suunas ● ELUTÄHTIS AJU OSA, kus asuvad järgmised keskused: - südametegevus-, hingamis- ja vasomotoorsed keskused - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) - kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused ● Piklikaju kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm) võivad häiruda: - hingamine, südametalitlus jm funktsioonid. TAGAAJU ● siin asuvad V, VI, VII ja VIII peaajunärvide tuumad ● ehitus sarnane piklikajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● läbivad nii ülenevas kui alanevas suunas JUHTETEED ● sisaldab erinevaid tuumasid
moodustades püramiidide ristuse. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: V n. trigeminus kolmiknärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv X n. vagus uitnärv XI n. accessorius lisanärv XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa siin ümber lülitakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad sellised olulised reflektoorsed tegevused nagu imemine, neelamine, oksendamine, aevastus, köha.. Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. Etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Siin asetsevad neuronid, mis on varajasteks lülineuroniteks maitse, kuulmise ja tasakaalu informatsiooni jaoks. Samuti on siin neuronid, mis kontrollivad kaela ja näo lihaseid. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest,
maksab. Näiteks leiva doteerimine. Vabaduse teema oluline. Negatiivne vabadus (vabadus riigist) oluline, kuid tekitas pettumise. Kas sellist riiki me tahtsimegi? Vabadus milleks (positiivne vabadus - elustiiliks, tarbimiseks). Pole muud valikut kui valida. Vrd kodanikeühiskonna tõus fosforiidisõja ajal, iseorganiseerumine vaikus peale iseseisvumist. Hedonism ja saavutused mitte koostöö ja suhted. Tarbimine - ühe asja neelamine teise asja järel. Asjakultus. Keller: ühiskondlikus plaanis ütlevad vanad inimesed, et kaubanduskeskusi ei tohiks olla, aga isiklikult see neile meeldib. "Ostmisvõimalusi on palju, aga see ei ole kindlasti minu jaoks", enamus vanadest inimestest käivad virtuaalselt ostmas, windowshopping. Enamus küsitletutest leidis, et tarbimiskultuur on midagi, mida tehakse siis, kui muidu ei eristuta. Tihti värvid ja tegumood ei sobi neile, ei leia õiget suurust
kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e. Otiit- ägeda infektsiooni sümptomid , kuulmekile põletikulised muutused ja eritis keskkõrvast. Sagedamini vanuses 6 kuud kuni 2 aastat. Tekitajaks erinevad viirused. Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb
tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. 7. Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ehk tsentraalne- seljaaju, peaaju Vegetatiivne- sümpaatiline, parasümpaatilline Perifeerne- sensorne, motoorne Aju erinevate osade funktsioonid: Piklikaju- hingamine, vereringe-süda, neelamine, aevastamine, okserefleks Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid:
6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a) aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b) mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c) soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk
maos püsida 2-6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a. aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b. mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c. soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde.
Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine on muldadele kasulik. Näiteks läbikülmumise ja sulamise tulemusel muld kobestub. Põldudel külmakergitused - lõhutakse taimede narmasjuuri (taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust · Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal
Inimese aju moodustab vaid umbes 2% keha massist, kuid hapnikku vajab ta kuni 20% kogu keha vajadusest. Allpoolsed ajuosad on kõigil loomadel olemas ja neid kutsutakse vanemateks osadeks, mida üles poole, seda uuemad osad on ning inimlikkuse alged ongi just ajukoores. Aju osad seest poolt välja poole: -) Piklikaju sisuliselt pikendus meie seljaajule ning tidab tähtsaid ülesandeid ellujäämise seisukohalt hingamiskeskus, südametöökeskus, neelamine, keha asendi regulatsioon. -) Väikeaju koosneb kahest väiksest poolkerast, mida omavahel ühendab närvikiudude kimp ehk ajusild. Ajusild on lihtsustatult vajalik selleks, et üks keha pool teaks, mida teine teeb. Väikeaju põhilised ülesanded on tasakaal ja kordinatsioon (suur kogus alkoholi surub väikeaju töö maha). -) Keskaju kogub informatsiooni nägemis-, kuulmismeelelt. Seotud ka püsiva kehatemperatuuri hoidmisega, valu aistingu tekkimise ja analüüsimisega ning ka
Hüpokapnia avaldub tavaliselt sügavalt või kiiresti hingates- hüperventilatsioon. Isegi siis, kui täheldatakse hüpokapniat on see kergelt talutaav. Kuid siiski põhjustab see aju vasokonstriktsiooni, mis viib aju hüpoksiani ja see võib põhjustada mööduvat pearinglust, nägemishäireid ja ärevust. 26. Hüposalivatsioon- sülje vähesus, mille tulemusena langeb suu limaskesta vastupanu nakkuste suhtes, raskendatud on toidu mälumine ja neelamine. · Süljenäärmete põletike lõppjärgus · Innervatsioonihäired · Ravimid atropiin, skopalamiin · Palavikuga kulgevate haiguste puhul, kuna pärsitakse tingelisreflektoorset süljesekretsiooni · Vedeliku kadu 27. Tümpaania- EESMAO AKUUTNE PUHITUS Tümpaania e. tympanismus seu meteorismus vatsa kiire täitumine temas tekkivate gaasidega pärast kergelt kääriva toitude ahnet söömist. Sekundaarselt tekib neeluummistuse korral, kuna on takistatud normaalse intensiivsusega
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
alveolaarsed ja pleura makrofaagid kopsus, intraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga, mis viib fagotsüüdi aktivatsioonile 3. Vahetu neelamine ja fagosoomi moodustamine tsütoplasmas- fagotsüüt sopistab oma rakumembraani neelatava objekti ümber 4. Lüsosoomi liitumine fagosoomiga 5. Bakteri hävitamine- lüütilised ensüümid: lüsosüüm, proteaasid, NADPH oksüdaasid, mille toimel tekivad reaktiivsed hapnikuosakesed (ROS). Bakterit aitab veel hävitada ka madal pH. 6. Laguproduktide väljutamine Opsoniinidega (antikehad, komplemendi aktiivsed komponendid- C3b)
Jämesoole erinevus peensoolest:*ca 1 m pikk, 5-8 cm jämedune, *soolesein on paksem, pikilihaskiht ei ole ühtlane, vaid moodustab käärsoolepaelu kurrulisus ei ole püsiv, *käärsool on fikseeritud kõhuõõne tagaseinale, *Hatte ei ole, on palju näärmeid, *Motoorika on tagasihoidlikum, *Soole mikrofloora väga arvukalt baktereid Seedimisprotsessid:*Mehhaanilised protsessid(toidu peenestamine suus, neelamine, mao ja soolte motoorika) *Sekretoorsed protsessid(seedenõrede eritumine)*Imendumisprotsessid(toitainete suundumine seedetraktist verre) Seedimise regulatsioon:*Regulatsioon närvisüsteemi tasandil(ajukoor, hüpotalamus, piklikaju, auton NS), *Hormonaalne regulatsioon(seedetrakti hormoonid, leptiin, parathormoon, katehhoolamiinid), *Toidumassi (küümuse) vahetu keemiline ja mehhaaniline mõju seedetrakti seinale, *Organismi toitumuslik staatus
keerulised probleemid, peab esitama palju küsimusi (a la mida rohkem küsimus, seda parem nõustaja, tegelikult tuleb küsimusi väga vähe), juhiks vestlust, jagaks täpseid nõuandeid. Kliendi ootused mudelitena: kohastumismudel (nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid, probleeme ja puudujääke), isiksuse mudel (nõustamine teeb minu isiksuse ümber), meditsiiniline mudel (nõustamine on nagu tableti neelamine, ravi nagu iga teinegi, asjatundja ütleb mida teha ja saavutan vähese vaevaga tulemuse), nõidumismudel (nõustamine ajab välja kurjad mõtted, tunded, teod ja asendab need headega), moraalne mudel (nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab kuidas elada), asendusmudel (nõustaja asendab midagi, mida mu elus puudu on). Nõustaja ootused YAVIS (Goldstein, 1971) nõustaja ettekujutlus ideaalsest kliendist: · Noor (Young) · Atraktiivne (Attractive)
refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Seljaaju refleksid: kõõluse refleksid, kõhurefleks, tallarefleks, urineerimisrefleks, defekatsioonirefleks, sugurefleks 28.Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. • Hingamiskeskus • Südametegevuse regulatsioonikeskus • Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus • Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? • Imemisrefleks • Mälumisrefleks • Neelamine • Oksendamine • Aevastamine • Köharefleks • Pilgutamine • Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. Keskaju koosneb: 1) Nelikküngastiku tuumad - eesmine osa: primaarne nägemiskeskus. Teostab: optilisi orienteerumisreflekse, pupillireflekse, akommodatsioon, konvergents - tagumine osa: primaarne kuulmiskeskus. Teostab: akustilisi orienteerumisreflekse. - “valvsusrefleks”: organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele.
kininogeenidest vasodilatatoorse toimega bradükiniini. Vasodilatatsioon on põhiline 7 maksimaalse süljevooluse põhjustaja. Süljenäärmete - adrenergiline stimulatsioon põhjustab viskoosse sülje eritumise, mis sisaldab rohkesti mutsiini (gl. submandibularis'est ja gl. sublingualis'est, aga mitte gl. parotis'est). See esineb inimesel kuiva toidu mälumisel ja stress-situatsioonis. 6. Söögitoru ehitus ja talitlus. Neelamine Söögitoru proksimaalne 1/3 on vöötlihaseline, distaalsed 2/3 on silelihaseline ja allub autonoomse närvisüsteemi kontrollile. Neelamisel eristatakse oraalset, farüngeaalset ja ösofageaalset faasi, kusjuures vaid esimene on tahtele alluv. Toidukämp suus lükatakse keele ja suulihaste abil suuõõnes taha, neelupära piirkonda. See ärritab sealseid retseptoreid ja vallandub reflektoorne neelamisakt. Suulagi ja kontraheerunud palatofarüngeaallihased moodustavad suuõõne ja
keemiliseks energiaks. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumine fsETA-s on tagatud kahe fotosüsteemi (PSI ja PSII) töö kooskõlastatusega. Et toimuks elektronide liikumine veelt NADP-le, on vajalikud mõlemad fotosüsteemid. Ainult PSII ergastumisel footoni energiast suur osa kulub süsteemisisesteks muutusteks ja elektroni energiast ei piisa NADP-le liikumiseks. Täiendava footoni neelamine PSI poolt tõstab elektroni energia nii kõrgeks, et NADP redusteerumine muutub võimalikuks. Kuidas ja kus valgusenergia muutub keemiliseks energiaks fotosünteesi protsessis? Reaksioonitsentris toimub ülekantud valgusenergia toimel laengute lahutamine. Selle all mõistetakse ergastunud elektroni eraldumist klorofülli molekulist ja liikumist reaksioonitsentri kõrval paiknevasse elektroni akseptori, milleks fotosüsteem II-s on kinoonimolekul, koostisesse st toimub
Sümptomid inkubatsiooniperioodil: palavik (kaks küüru), oksendamine, kõhulahtisus, lihasvalu, pea- selja kurguvalu, uimasus, meningiaalsündroom. Kiirelt progresseeruvad lõdvad pareesid (asümmeetrilised), bulbaarparalüüs, hingamislihased rasketel juhtudel haaratud, refleksid langenud, lihastroofiad, fastikulatsioonid, tundlikkusehäireid pole. RAVI: *sümptomaatiline: hingamine, neelamine põiefunk, südametegevus. *taastusravi: füsio, ortopeediline ravi. 30-40 aastat hiljem tuleb tagasi. GUILLAIN-BARRE SÜNDROOM (GBS) Guillain-Barre sündroom on haigus, mille puhul organismi oma immuunsüsteem ründab oma närve. Nõrkus ja pakitsus jäsemetes on tavaliselt esimesed sümptomid. Need aistingud võivad kiiresti levida, lõpuks halvab kogu oma keha. Täpne põhjus Guillain-Barre sündroom on teadmata, kuid see on sageli eelneb nakkav haigus nagu
Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad. Et vaskuss on loid ja kaitsetu loom, siis on tal ka ohtralt vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud jne. Nende käest aitab pääseda sisalikele iseloomulik kaitsereaktsioon - saba äraheitmine. Vaskussi saba on pikk (kuni poole kehapikkusest moodustab saba) ja kergesti murduv.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
konverteerimine keemiliseks energiaks. Kuidas tagatakse elektronide liikumine fotosünteetilises ETA-s, millised valgulised kompleksid osalevad. Elektronide liikumine fsETA-s on tagatud kahe fotosüsteemi (PSI ja PSII) töö kooskõlastatusega. Et toimuks elektronide liikumine veelt NADP-le, on vajalikud mõlemad fotosüsteemid. Ainult PSII ergastumisel footoni energiast suur osa kulub süsteemisisesteks muutusteks ja elektroni energiast ei piisa NADP-le liikumiseks. Täiendava footoni neelamine PSI poolt tõstab elektroni energia nii kõrgeks, et NADP redusteerumine muutub võimalikuks. Kuidas ja kus valgusenergia muutub keemiliseks energiaks fotosünteesi protsessis? Reaksioonitsentris toimub ülekantud valgusenergia toimel laengute lahutamine. Selle all mõistetakse ergastunud elektroni eraldumist klorofülli molekulist ja liikumist reaksioonitsentri kõrval paiknevasse elektroni akseptori,
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
on kudede säilitamine ja taastamine ning energia tootmine. 1. klass: söömine Toidu või toitainete viimine organismi. Kinnitatud diagnoosid 00216 Rinnapiima vähesus 00107 Imiku ebatõhus toitmine 00002 Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest vähem 00001 Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadustest enam 00163 Valmisolek tõhusamaks toitumiseks 00003 Tasakaalustamata toitumise risk: organismi vajadustest enam 00103 Häiritud neelamine 2. klass: toitainete lõhustumine Füüsikalised ja keemilised protsessid, mis muudavad tarvitatud toiduained organismis imenduvateks ja selle poolt omastatavateks aineteks. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. 3. klass: imendumine Toitainete imendumine organismi kudedesse. Kinnitatud diagnoosid Praegu puuduvad. NANDA Internationali taksonoomia 29 4. klass: ainevahetus Elusorganismides ja rakkudes toimuvad keemilised
Harilikud vastused on ei mäleta; ei tea; ei jaksa; sellest ei tule midagi välja jne. Tegelikult ei ole depressiooni all kanataval objektiivselt sellist puuet. Tugev motivatsiooni puudumine võib viia seisundini, mida kutsutakse "tahte paralüüsiks". Sel juhul magab vanur päevast-päeva. Talle tundub, et ta ei suuda liikuda, kuigi puuduvad objektiivsed füüsilised vead. Vanur võib keelduda kõigest pakutud abist, samuti toidust ja joogist, sest talle näib neelamine võimatu. Haigused, millega võib liituda kurvameelsus 1. Metaboolsed häired (dehüdratatsiooni , ureemia, happeleelistasakaalu häired, hüpoksia, hüpo- ja hüpernatreemia, hüpo- ja hüperglükeemia, hüpo- ja hüperkaltseemia). 2. Endokriinsed häired (hüpo- ja hüpertüreoos, hüperparatüreoos, diabeet, Cushingi tõbi, Addisoni tõbi). 3. Infektsioonid (viirusinfektsioonid, bakteriaalsed infektsioonid, kuseteede infektsioonid,
· Risk organismidele ja keskkonnale sõltub mil moel saasteaine liigub keskkonnas · Aineosakesed ja ühendid, millised levivad õhus, tuulega, hingatakse sisse, neelatakse alla · Rasvaslahustuvad ühendid kuhjuvad - biomagnifikatsioon, läbivad toiteahela ja kontsentreeruvad tipptarbijasse · Vees lahustunud ained hingatakse veeorganismide poolt sisse ja absorbeeruvad keha pinnale Reoaine leviku mehaanika · Levik õhu, tuulevoolude kaudu, sissehingamine, imendumine naha kaudu, neelamine · Lahustumine ja levik vee kaudu, enamasti neelatakse alla, imenduvad naha kaudu ·Rasvlahustuvad ained enamasti kuhjuvad organismidesse, seejärel läbivad toiduahela (biomanifikatsioon), neelatakse alla
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust. Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Puude kasvutingimused halvenevad ka sel juhul kui põhjavesi asetseb liiga sügaval. Kirjanduse andmetel on männi kasv turbamaadel parim 40...50 cm põhjavee sügavuse juures. Kui põhjavesi asetseb 1,2 m sügavusel, siis niiskusreziim halveneb. Sellepärast, kui põhjavee sügavus
PSII juures katalüüsivad kolm valku mida kokku nim hapnikku tootvaks kompleksiks (ingl oxygen evolving complex, OEC), mis on lokaliseerunud tülakoidi membraani luumenipoolsel küljel. PSI ja PSII töötavad kooskõlastatult Et toimuks elektronide liikumine veelt NADP-le, on vajalikud mõlemad fotosüsteemid. Ainult PSII ergastumisel footoni energiast suur osa kulub süsteemisisesteks muutusteks ja elektroni energiast ei piisa NADP-le liikumiseks. Täiendava footoni neelamine PSI poolt tõstab elektroni energia nii kõrgeks, et NADP redutseerumine muutub võimalikuks. (pigem konspekt) 7.)Kuidas ja kus valgusenergia muutub keemiliseks energiaks fotosünteesi protsessis? Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks Toimub pigment- valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist (valkudega seotud valgust
osutamisel kasutatava toote konstruktsiooni või koostise puudus või teenuse kohta antud ebaõige eksitav või puudulik teave võib põhjustada inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või muul viisil ohustada tema tervist. Eksitava välimusega ohtlik toode on toode, mis ei ole söödav, kuid mille suurus, lõhn, värvus, välimus, kuju, pakend või märgistus on selline, et tarbija eelkõige laps võib seda ekslikult pidada toiduks ja selle suhu panemine imemine või alla neelamine võib olla ohtlik ning põhjustada tervise kahjustusi. Toote ohutust tuleb eeldada, kui see vastab euroopa selle Euroopa Liidu liikmesriigi tervise kaitse ja ohutusnõuetele. Tootja ja teenuse osutaja kohustused Tootjal on lubatud turule lasta ainult ohutut toodet ja teenuse osutajal on lubatud pakkuda ainult ohutut teenust. Tootja ja teenuse osutaja on kohustatud andma tarbijale asjakohast teavet, et võimaldada tal hinnata toote või teenuse võimalike ohte, selletavalise või mõstliku
moodustab juba 6...8% kehakaalust, siis avalduvad järgmised muutused. Ringleva vere hulk kahaneb, südame löögisagedus ja hingamine sagenevad, seedenõrede hulk väheneb, limaskestad hakkavad kuivama, nahk muutub kortsuliseks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad. Olukorras, kus veedefitsiit moodustab aga üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired. Veekadu 20...22% organismi kehakaalust põhjustab surma. Positiivse veebilansi põhjus on tavaliselt vedeliku rohke joomine. Normaalfüsioloogilistes tingimustes avaldub keha üleküllastatus veega suhteliselt tagasihoidlikult. Vee liia tekke põhjused organismis on kas tugevast janust tingitud
Närvisüsteemi ülesanded- kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd; organismi kohanemine. NS peamised ehitusosad on neuronid ehk närvirakud. Närvisüsteemi jaotus: kesknärvisüsteem KNS- pea ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Jaguneb: kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused) Refleksid. Tingimatud- kaasasündinud nt neelamine. Tingitud- omandatakse elujooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Sensoorne mälu. Väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks. Väga kiire unustamine. Infole tähenduse leidmine. Unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega. Pikaajaline mälu. Kättesaadavus on aeglane, vaja mõelda pikalt. Unustamine ulatuslik. Maht on suur. Unustamine on organismi kaitsekohastumus. Pidevalt korratav info- unustamist ei toimu, kiire kättesaadavus, suhtelistel suur maht. Mäluhäired
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
