Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
● näsadega kaetud: - niitnäsad - üle kogu keele (valkjas värvus) MAITSENÄSAD: - seennäsad - niitnäsade vahel - vallnäsad - V-kujuliselt juure ja keha piiril - lehtnäsad - servadel ● Maitsmispungi (maitsmisaistingu retseptorelundid) on eriti palju keele limaskestas, vähem suulaes ja neelus. - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid! Funktsioonid:kõne, imemine, toidu segamine, seedefermentide parema juurdepääsu tagamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 5 SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVALES Funktsioon : toota sülge (1-1m5L ööpäevas täiskasvanul) - sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele Sülg sisaldab: - vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine
või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas, karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on
mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav. VERMIKULIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Vermikuliit tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Värvus pruun või kollased toonid, pärast kuumutamist hõbevalge, kõvadus 1-1,5, erikaal 2,4-2,7. Vermikuliiti
22. Kirjelda fGÖR olemust. Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks tekib tervetel lastel, eriti esimestel elukuude peale toitmist. Lapse üldseisund ja emotsionaalne toonus ei muutu, laps väljutab toidumassid kiirelt ja kergelt. fGÖR tekib äkki, ilma iivelduse ja ebameeldiva aistinguta. 23. Mis on fGÖR-i tekkepõhjused? Tekkepõhjusteks võivad olla: Ebaregulaarne toitmine, Ületoitmine, Vaegtoitmine, Aerofaagia- õhu alla neelamine Eale mittevastav toit, Liiga rasvarikas toit. 24. Millised on õendusabinõud fGÖR-i korral? Vältida soodustavaid faktoreid, Jälgi, et rind ei oleks liiga piima täis ja pingul imetamise alustamisel, Jälgi, et laps poleks toitmise alustamisel liiga näljane, Jälgi, et oleks õiged imetamisvõtted. Lisatoidu varasem andmine Tõstetud peaalus 25. Kirjelda diferentseerivalt pülorospasmi ja pülorostenoosi
..30 minutit, näiteks ka uppumisel kliiniline surm pikeneb. Kliinilisest surmast organism ise välja ei tule, vajalik on elustamine ehk reanimatsioon. Kõige ennem surevad ajukoorerakud. Kui inimene on kliinilises surmas ja elustamine on puudulik , siis tekib kestev vegetatiivne seisund, millest ei tule mitte iialgi välja. Juriidiliselt on elus, kuid täiesti akontktne (mälu, mälestused, koordinatsioon, liikumine läinud, kõnevõme), alles ainult ürgsed refleksid ehk hingamine, neelamine, reageerib puudutustele, põhiainevahetus. Nii võivad inimesed elada mitukümmend aastat. Eestis elas Ruslan Kirillov nii 8 aastat, olles ise 18 aastane. 3. Bioloogiline surm. Bioloogiline surm=ajusurmaga, kuid ajusurma saab fikseerida spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma
Otsesel päikese kiirte mõjul liiguvad kloroplastid raku seintele, mis on risti lehe pinnaga, samas asendis on nad ka pimedas. Kloroplastid koosnevad kahes peamisest algosast rohelisest värvainest - klorofüllist ja värvusetust plasmaatilisest alusest, niinimetatud stroomast. Klorofüll on koondunud väikestesse ümaratesse või kettakujulistesse granulitesse, mis asetsevad kloroplasti stroomas. Klororfülli ülesanneteks on valguse energia neelamine ja selle üleviimine CO 2 taandamise protsessile, osavõtt keemilisest fotosünteesi protsessist. Strooma ülesanneteks aga on olla plasmaatiline alus, kus asetsevad klorofülli osakesed, olla fotosünteesi reaktsioonidest osa võtvate redoksfermentide kandja. Põhiline kloroplastide mass koosneb valkudest, lipoididest, pigmentidest ja mineraalsooladest (valgu hulk 30-45% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 80-95%, lipoidid 20-40% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 2-3%). /.../
kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine söögitoru sulgurlihas lõõgastub ja toit pääseb edasi. Neelamist reguleerivad piklikus ajus paiknevad närvikeskused. Need innerveerivad neelamislihaseid nii neelu- kui ka söögitoru piirkonnas. Samuti koordineerivad. Ajukahjustuste korral (peaaju või siis ka uitnärv, mis neelamist innerveerib) on neelamine häiritud. Kui ise neelata ei saa, pannakse söögitoru alumisse otsa sond või pannakse püsisond. Söövitava aine joomisel tekivad söögitoru söövitused ja armistumine – toit ei pääse enam läbi. Ägeda söövituse korral (värskelt) toit kindlasti läbi ei pääse ja sinna pannakse sond. Armistumise puhul hakatakse söögitoru laiendama – ehk suudetakse sellega endine seisund taastada. Söögitoru eemaldamisel kas kunstlik söögitoru või maopistul – makku
Veresoonkonna keskuseks on süda. Südame tuksumine paneb vere liikuma, transportides meie organismi eluks vajalikke toitained ja hapnikku. Probleemid südamega viitavad armastuse väljenduse ja enese aktsepteerimise nõrkusele. Armastus on elu kõige olulisem ja toitvam osa. Armastuse puudumise korral otsime sageli aseainet toidust, alkoholist, rahuldades vajadust olla hellitatud ja hoitud. Suhe toiduga peegeldab meie suhet iseendaga. Neelamine sümboliseerib tegelikkuse omaksvõtmist, tundeid, kogemusi ja tajusid, millest meie maailm koosneb. Immuunsussüsteemi põhifunktsioon on ära tunda võõrkehad ja hoida neid meile kahju tekitamast. See sümboliseerib võimet kaitsta end sissetungijate ees - mis kuulub mulle ja mis mitte. Eristamisprotsess on meie identiteeditunde oluline komponent me võime määratleda oma mõtteid ja tundeid ning mitte lasta end teistel kergesti mõjutada. Kui immuunsussüsteem
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel
Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomide teket. Peiteperiood: Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). Tekib palavik. Süljenääre muutub valulikuks, paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Tüsistused: Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis avaldub peavalu, halva enesetunde ja oksendamisena. Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletikku ja kestavad 3-4 päeva. Raskemaks tüsistuseks on entsefaliit
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madud...
Ei ole pärilikud, kujunevad eluea jooksul. Tingitud refleksid elutegevuse käigus individuaalselt omandatud refleksid, mis võimaldavad organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Imikurefleksid reflektoorsed reaktsioonid organismi varajasel etapil pärast sündi, mis hiljem kaovad. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, selle kaudu reguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust. Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus.
Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX I Faas Tahtele alluv, vajalik rõhk, et vältida toidu sattumist ninna II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil 4. Söögitoru OESOPHAGUS Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas 5. Magu GASTER
suure joodisisaldusega toiduainete (näiteks merelise päritoluga toodete) tarvitamine, joodi sisaldavate ravimite ja jodeeritud soola kasutamine. (10) Teisest küljest on aga jood ülemanustamisel kahjulik. Suukaudu manustamine Joodi mürgine mõju võib tekkida kas õnnetusjuhtumi tõttu või enesetapumõtetega inimesel. Grosseline (1984) on maininud, et joodi mürgist mõju võivad tekitada merevetikate neelamine ja igasugused agensid, mis töötavad kui röga/limaväljutajatena. Jood kaotab mõju puutudes kokku seedekstrakti sisuga. Joodi suukaudsel manustamisel on imendumine halb tänu kiirele joodi muutumisele jodiidiks, mis edasi ,,pannake hoiule" kilpnäärmes.(6) Surmav doos suukaudsel manustamisel on 2 kuni 3 grammi(1938) (12). Sisehaiguste raviks keskmine joodi doos päevas on 50-150mg, sageli kasutatakse kuni 500 mg joodi päevas (Haynes, 1990). (6) Sissehingamine
Nahakate formeerub tunduvalt kiiremini, kui selle alla jõuavad moodustuda küllaldased rasvaladestused -- seetõttu nahk ripub. Punetus on nahka kogunenud pigmentide tagajärg, mis muudab selle vähem läbipaistvaks. Loode jätkab ümbritseva vedeliku vähest neelamist ning selle väljaviimist organismist uriini näol. Vedelik ja suhkrud, mida ta saab looteveest, on tema jaoks veel üheks tähtsaks toiduallikaks kõrvuti sellega, mida ta saab läbi platsenta ja nabanööri. Vedeliku neelamine võib esile kutsuda luksumise. Loode kaalub umbes 600 g. Formeerunud on suurem osa närvirakke. Käib nahaaluse rasvkoe kogumine, mis pärast sündi hakkab kindlustama vastupanuvõimet välismaailma temperatuurimuutustele. Veel pole laps võimeline ise reguleerima ning hoidma oma kehatemperatuuri. Tema nägu on muutunud -- juba on olemas kulmud ja ripsmed. Seitsmes kuu Arenevad kopsud -- see on äärmiselt tähtis esimeseks sissehingamiseks väljaspool ema, iseseisvaks hingamiseks
tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: · V n. trigeminus kolmiknärv · IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv · X n. vagus uitnärv · XI n. accessorius lisanärv · XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: · hingamine · veresoonte valendiku regulatsioon · südame töö · neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus · oksendamine · köha · aevastamine. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost.
Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse. Söögitoru talitlus: Kaks lihaskesta, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Söögitoru/mao sfinkter avaneb neelamise ajal. Paljudel loomadel söögitoru
Seedimise käik kohevast sidekoest - Suuõõs toidu peenendamine ja segamine libeda ning süsivesikuid võimaldab lihaskihi kontraktsiooni puhul limaskesta iseseisvat lokaalset lagundama süljega liikumist (kurdude moodustamine) ja nihkumist lihaskesta suhtes - Neelamine toit viiakse suuõõnest neeldu, neelust söögitorru ja sealt makku puudub kõvasuulaes ja igemetes, tihenenud keele- ja neelupiirkonnas - Magu - mõlemas sidekoekihis on lümfoidkude, näärmed, närvid ja sooned sülje toime jätkub kuni happeliseks muutumiseni - rikkalik verevarustus annab roosa värvuse ning näärmenõred annavad
neeldumis- ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained. Kõige rohkem neelavad valgust taime -rakkudes sisalduvad pigmendid ja veele värvust andvad lahustunud orgaanilised ained, peamiselt huumusained. Langenud mitmesugustele vees heljuvatele osakestele, peegeldub valgus neilt igas suunas, mille tagajärjel pikeneb valguskiirte teekond vees ja suureneb neeldumise tõenäosus. Nii valguse neelamine kui ka optiliselt aktiivsete ainete tekitatud hajumine põhjustab veekogus valguse nõrgenemist sügavuti. Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised: Esimesed, 1911. aastal Võrtsjärves Secchi kettaga tehtud mõõtmised näitasid, et vee läbipaistvus oli jäävabal ajal enamasti ühe meetri ringis ja ulatus vaid erandkordadel 1,5 meetrini (Mühlen &Schneider, 1920). Igakuised mõõtmised, mis algasid 1966. aastal ei näita sajandi algusega võrreldes kuigi suuri muutusi
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine ka...
puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine. Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kuiv valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahla või kalas, karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete
Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund (umbes 12 cm pikkune), mis algab ninaõõnest ning kulgeb mööda kaela söögitorusse. Neel täidab nii seede- kui ka hingamisülesandeid. Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest). Mandlid kaitsevad organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. Neelamine esimene etapp on tahtlik sellele järgnevad etapid on reflektoorsed. Neelamisel sulgub kõripealis, et toit ja jook ei satuks hingamisteedesse. Neelamine toimub ka pea alaspidi seistes. Söögitoru on lihaseline 25 - 30 cm pikkune toru, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumisteabil liigub toit neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda
jooksma). Sülje sekretoorsed rakud sisaldavad ka beeta-adreergilisi retseptoreid, mida aktiveerivad sümpaatilised närvi stimulatsioonid. See toimub saagi ründamisel. Süljenäärmed Lisaks paljudele väikstele suuõõnes paiknevatele süljenäärmetele eristatakse kolme bilateraalset nääret: kõrvasüljenääre - vesine seroosne nõre. Hobusel ja seal suurim. keelealune nääre - lima alalõualuunääre - seroosse nõre ja lima segu. Veisel suurim. 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Neelamine järgneb peale seda, kui toit on hästi mälutud. Neelamisel on kaks faasi: tahtlik ja tahmatu. Tahtlikus faasis lükatakse toidupala keele abil kurku. Kui toidupala satub kurku, siis sensoorsed närvilõpmed saavad signaali, et miski on neelus ja algatavad tahtmatu faasi ning vallandub neelamise refleks. Kui neelamisrefleks on algatatud, siis seda peatada enam ei saa. Neelu põhifunktsiooniks on,
Keelde suunduvad lihased ka kõrvalasuvatelt luudelt. Keeles on näsad ja maitsmisretseptorid. Keele abil toimub toidu segamine ja hääle moodustumine. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund (umbes 12 cm pikkune), mis algab ninaõõnest ning kulgeb mööda kaela söögitorusse. Neel täidab nii seede- kui ka hingamisülesandeid. Neelus paikneb neli lümfoidkoest moodustunud mandlit (2 suurt ja 2 väikest). Mandlid kaitsevad organismi suu ja nina kaudu sisenevate mikroorganismide eest. Neelamine esimene etapp on tahtlik sellele järgnevad etapid on reflektoorsed. Neelamisel sulgub kõripealis, et toit ja jook ei satuks hingamisteedesse. Neelamine toimub ka pea alaspidi seistes. Söögitoru on lihaseline 25 - 30 cm pikkune toru, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumisteabil liigub toit neelust makku. Söögitoru algab 6. kaelalüli kõrgusel, läbib diafragma ja suubub 11. rinnalüli kõrgusel makku. Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
millest igaühele vastab kindel energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II postulaadi kohaselt kiiratakse või neelatakse elektromagnetenergia kvant aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teist (suurema energiaga olekust teise minemisel kiiratakse ja neelatakse siis kui vastupidi) ja teeb seda sagedusega =(E 2-E1)/h, kus E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js. 2. Energia kiirgamine ja neelamine aatomite poolt. Siis, kui e läheb ühelt stats.orbiidilt teisele ning teeb seda sagedusega f=(E2-E1)/h, (E1, E2 on energia väärtused ülemineku orbiitidel ja h Plancki konstant h=6,62510-34 Js.) Statsionaarses olekus aatom ei kiira ega neela energiat. Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / ülemineku Bohri aatomimudel: elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool
Aatomi tagasiminekul endisesse energeetilisse olekusse toimub kaugemal orbiidil oleva elektroni tagasihüpe endisele orbiidile, kusjuures see elektron kiirgab kvandi näol välja enne ergastumisel saadud energia. Seetõttu aatom on võimeline neelama ainult neid footoneid, mis vastavad oma energialt tema elektronide orbitaalhüpeteks lubatud energiatele. Need on sellised footonid, mida aatom kuumutatud olekus ise on võimeline välja kiirgama. Vasakul on näidatud energia neelamine aatomi poolt, millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energianivoole aatom on ergastatud olekus. Juba 10 -8 sekundi pärast langeb aatom tagasi madalamale energianivoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine. 3. teema - peakvantarv, energianivoo 1. Peakvantarv täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. n = 1 elektron
lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad: 8 · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem pea ja seljaaju, närvid.
Klienditeenindus ja teeninduskultuur Ester Raiend 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine mil...
Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) Klienditeenindus ja tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) teeninduskultuur klienditeenindaja j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Kliend...
- millivoltides). Kui Eh on üle 400 läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Mullaõhk orgaanilise aine lagunemisel vabanev siis on mullas ülekaalus Vee aurustumine mullas Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla soojus. Soojuse neelamine mulla poolt hapendustingimused. Kui Eh on Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate täidetud nii vee kui õhuga. sõltub: alla 200 siis ülekaalus taandumis põuaprioodide puhul taimed veega Mullaõhu näitajad: · Mulla värvusest: mida tingimused. Meie taimedele on varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, 1
Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares Keel-lingua- funktsioonid: Kõne, imemine, toidu segmaine, mäluminem neelamine. Süljenäärmed: · Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis avaneb suhu suuesikusse · Lõualuualune nääre- glandula submandibularis- avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel · Keelealune nääre- galndula sublingualis- suupõhja keelealusel kurrul Sülge toodetakse 1-1.5L ja tema toimel hakatakse lõhustama toidutärklist (SV) Neel- pharynx Olemas on ninamine osa, suumine osa ja kõrimine osa. Asend püsine, 12cm pikk õõneselund.
Klienditeenindus ja teeninduskultuur 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). ...
järjestustele. 48. mRNA polüadenüleerimise on oluline 3'-terminal exoni määramiseks imetaja geenis, on soovitatud, selleks et virtuaalselt mõjutada kõike mRNA metabolismi aspekte. Tähtis sellepärast et mängib rolli raku-tsükli-reguleeritud histoonide mRNA, snRNA, tRNA küpsemises; transpordib mRNA tuumast tsütoplasmasse; parandab DNAd ja kromosoomi eraldamist. 49. Mechanism of attenuation PILT 1. Agonistide eemaldamine lahjendamise teel, neelamine transporter proteiinide ensüümilise degradeerimise poolt on esimene samm signaali lõpetamises. 2. Aktiveeritud retseptorite fosforülatsioon GRK-de poolt ja järgnev retseptori interaktsioon "arrestiinidega" keelab interaktsiooni G- proteiinidega ja efektiivselt lõpetab signaali põhjustades kiire tundetuks muutumise. 3. Agonist-indutseeritud endotsütoos vähendab kõrg-vastastikuse tõmbega retseptorite plasma membraane, ja võib esindada teist tundetuks muutumise faasi. 4
SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior o: C2 (processus spinosus) i: C1 (processus transversus) f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior o: C1 (processus transversus) i: os occipitale (line...
..8% kehakaalust, siis avalduvad järgmised muutused. Ringleva vere hulk kahaneb, südame löögisagedus ja hingamine sagenevad, seedenõrede hulk väheneb, limaskestad hakkavad kuivama, nahk muutub kortsuliseks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad. Olukorras, kus veedefitsiit moodustab aga üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired. Veekadu 20...22% organismi kehakaalust põhjustab surma. Positiivse veebilansi põhjus on tavaliselt vedeliku rohke joomine. Normaalfüsioloogilistes tingimustes avaldub keha üleküllastatus veega suhteliselt tagasihoidlikult. Vee liia tekke põhjused organismis on
dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c -telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas, kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Montomorilloniidi rohke sisalduse korral mullas ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepuvus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. 20%-s soolhappes mõningal määral lahustuv. Kloriit: raua, magneesiumi ja alumiiniumi hüdrosilikaadid neljakihilise paketiga. Sekundaarsed kloriidid mood. küünekivi, biotiidi, hüdrovilkude muundumisel. Värvus roheline, kõvadus 2 -4, erikaal 2,5-3,4. Neelamismahtuvus 10-40 mg-ekv/100g. Lahustuvad hästi 10%-ses HCl-s umbes 80 kraadiselt temperatuuril, kusjuures Fe kloriidid lahustuvad paremini kui Mg -kloriidid. Kloriite leidub sageli mõõduka kliima tingimustes mood
Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. [13] Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda alguses keelega, ning haarab sellest kiirustamata kinni. Ka toidu neelamine on aeglane - libedaid ja väänlevaid ussikesi aitavad suus hoida teravad ja tahapoole kõverdunud hambad. [14] Levik Eestis Eesti herpetofauna liigina nimetatakse vaskussi juba 1884.aastal.1910.aastal oli vaskuss tol ajal sage-harilik loom Saaremaal. 1930. Aastail nähti vaskussi Saare-ja Hiiumaal, samuti Tartu-, Viru- ja Petserimaal. 1980. aastate andmeil on vaskuss hajusalt levinud üle kogu maa kuid erineva arvukusega (kohtamissagedusega). Näiteks on vaskuss
vaadata televiisorit ja süüa erinevaid snäkke/maiustusi koos perega. Võtab toidulisandina D- vitamiini preparaate, aga ebaregulaarselt siis, kui meelde tuleb. Vedeliku tarbimine: Hommikul joob kanget musta kohvi, lisaks päeva jooksul veel 3-4 tassi. Eelistab veele magustatud gaseeritud jooke (tavaliselt joob ühe 0,5 liitrise pudeli päevas), sest need väidetavalt ergutavad. Vett joob rohkem õhtuti, umbes 4 klaasi. Patsiendi isu on hea, toitumispiirangud ja toiduallergiad puuduvad. Neelamine on vaba, probleeme seedimisega ei esine. Hambad on terved, käib kord aastas kontrollis. Ise ei meeldi süüa teha, eelistab osta poest valmistoitu, mida on lihtne soojendada. Naine samuti ei tee palju kodus ise süüa ja terve pere toitub enamasti poolfabrikaatidest. 5 Viimase aastaga on kaal 10 kg tõusnud. Patsient peab oma füüsilist vormi üldiselt heaks, aga sooviks kehakaalu langetada 7-10 kg, et parem välja näha.
maitsetundlikkusega. Keele juurepiirkond on väliselt ebatasane, Keel on limaskestaga kaetud lihaseline siin asub lümfoidse koe kogumik- elund, millel on 3 osa: tipp, keha, juur. keelemandel. Keele funktsioonid: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha
(polüsahhariidid disahhariidideks) ja maltaas (disahhariidid monosahhariidideks). Süsivesikuid lagundavad fermendid saavad toimuda ainult leeliselises keskkonnas. Makku sattudes kaotavad sülje fermendid oma aktiivsuse. Ainult toidukämbu sees jätkub nende toime süsivesikutele. Inimesel on süljenõristus vahetpidamatu. See suureneb, kui suhu satub toit või mingi teine ärritaja. Pideval süljenõristusel on tähtsus kõnefunktsioonis, mida suu limaskesta kuivamine raskendaks. Neelamine toimub reflektoorselt. Toidu liikumine söögitorus toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sekundiga, vedel 1-2 sekundiga. 28. Seedimine maos. Maos seedub toit pikemat aega (4-10 tundi), mis sõltub ka toidu koostisest ja suuõõnes toimunud peenestamisest (mida peenemaks näritud toit on, seda kergemini saavad mõju avaldada seedefermendid, seda kiiremini toit seedib). Mehaaniline töötlemine (segamine,
gaasiline olek. Footon on kvantide nimetus valguse korral (valguskvant). Tal pole seisumassi, saab eksisteerida ainult liikudes Footoni energia ja sageduse vaheline seos: footoni energia on määratud vastava valguslaine sagedusega f. Valem: E =hf (h=6,310 Js Plancki konstant) ; c=f Footoni mass: m=hf/c²=h/c Footoni impulss: p=mc=hf/c=h/ Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Footoni neelamine elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia suureneb sedavõrd, et ta suudab eemalduda positiivsete ioonide tõmbejõudude piirkonnast. Tehtud tööd nimetatakse väljumistööks. Elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes, kuna sellega kaasneb ajaühikus aine pinnaühikule langenud footonite arvu suurenemine. Valem: hf=A+ mv²/2 (hfvalguskvandi energia, Aväljumistöö, mv²/2väljunud elektroni kin. energia)
5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel.
botulismitoksiin on üks kangetoimelisemaid mürke: juba 0,3 mg mürgi sattumine organismi on inimesele surmav. See toksiin lõhustub ja muutub kahjutuks 90 °C juures alles 40 minuti möödumisel, keetmisel 15 minuti pärast. Botulismi nakkusallikaks on loomad, linnud ja inimene. Inkubatsiooniperiood on lühike, kestab tavaliselt12-36 tundi. Haigus algab iiveldusega, valudega rindealuses piirkonnas, nõrkusega, sageli külma higi ilmumisega. Iseloomulik sümptom on kahelinägemine. Neelamine on häiritud. Profülaktikas on kõige olulisem kahtlase toidu hävitamine ja toiduainete nõuetekohane hoidmine ja tootmine. Bakterhaigused Patogeensetest stafülokokkidest põhjustatud toidumürgitused. Ka nemad eritavad toksiine, mis temperatuurile hästi vastupidavad ja lõhustuvad alles 2,5-3-tunnise keetmise järel. nad paljunevad hästi temperatuuril 18-22 °C juba 4-5 tunni jooksul
kasvupiirkondade otsimise, st efektiivse asustamise mehhanismid. Kui taimed kasvavad väga tihedalt koos, viib ühe naabri vältimine tavaliselt teise naabriga konkurentsi suurenemisele, st naabrist eemale kasvamine ei osutu enam kasulikuks, sest konkurente on igas ilmakaares. Sellistes tingimustes üritab taim leida mingi eelise konkurentide ees. (Sepp 2011) Taimedevaheline konkurents toimub peamiselt läbi kahe mehhanismi: 1. ressursside ammutamine valguse neelamine 4 vee imamine mullatoitainete imamine 2. naabrite alleopaatiline mõjutamine. 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents Taimede ellujäämise eelduseks on: 1. valguse kättesaadavus, 2. vee kättesaadavus, 3. toitainete kättesaadavus. Ressursside omastamist takistavad taimedest lähinaabrid. Sellest, kui hästi suudab taim vajalikke ressursse kätte saada, sõltub taime ellujäämise edukus (Saarma 2011).
Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus: energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks vajab organism toitaineid. Keskmiselt tarbib täiskasvanud inimene päevas 1 kg tahket toitu ning 1-2 L vedelikku. Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4.Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast. Seedetrakti histoloogia: serooskest; seedekulgla väliskate, kõhukelme osa; seob ja kaitseb soolestikku; pikilihased ja ringlihased, koosnevad silelihasrakkudest, segavad toitu seedeensüümidega,
Lisaks kanepile, amfetamiinile ja opiaatidele kasutavad süüdimõistetud veel rahusteid (Justiitsministeerium 2005). Vastavalt uuringule ,,Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis" (Eesti Politseiameti Arenguosakond, 1999-2004) on kõige tavalisemad narkootilised ained vanglates amfetamiin, kanepitooted, heroiin ja vähesemal määral fentanüül ning MDMA. Keskmine uimastitarbimise sagedus vanglates on 6,7 korda kuus. Kõige levinum tarbimisviis on suitsetamine, millele järgnevad neelamine, süstimine ja ninna tõmbamine. Populaarseimad narkootikumid vanglates on kanep, amfetamiin ja rahustid (Liilia Lõhmus, 2004). 13 Ühe vanglas uimastite kasutamist soodustava tegurina tuuakse välja, et seoses üha suureneva arvu vangistatud sõltlaste ja diileritega jätkatakse narkokuritegusid, mida alustati vabaduses, vanglas. Narkootikumide levikut vanglas soodustab ka terav personalipuudus
Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus. Mulla toitainetesisaldus Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madal-, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
