Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel , kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund....
Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest. Jäsemed: neli jäset võimaldavad kiiresti liikuda ja sooritada raskeid liigutusi. Luustik: kolju, selgroog, roided ees ja tagajäsemelud. Hingamiselnd: suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda. Vereringeelundid :4kambriline süda, vatsakeste vahel täielik vahesein, keha- ja kopsuvereringe. Seedeelundid: suuõõs, neel , söögitoru magu, sooltoru, pärak, seedenäärmed. Erituselundid: neerud soolestik kopsud osal ka nahk meeleelundid silmad kõrvad jt. Närvisüsteem: seljaaju, peaaju, närvid. Imetajatel kiire ainevahets. Sisemine viljastamine. viljastatud munarakk suundub emakasse. loode areneb emaslooma emakas. nabaväädi kaudu saab süüa ja värki. tiinuse pikkus sõltub liigist. pärast sündi imetamisperiood piim tekib piimanäärmeis ja selle saab kätte nisade kaudu. Selts putuktoidulised...
Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel ,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised....
Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) k...
tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega ·...
Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel lõhustub moodustub energia, vabanevad vesi ja süsihappegaas, mis transporditakse verega välja Hingamisteed Ninaõõs (õhk soojeneb ja puhastub) neel (lahknevad toidu ja õhu teed) kõri (väljahingatav õhk paneb häälekurrud vibreerima ning tekkib hääl) hingetoru ehk trahhea (õhk soojeneb ja puhastub veel) kaks bronhi juhivad õhu kopsu kopsualveoolid (mullitaolised moodustised, kust toimub hapniku liikumine veresoontesse) Sissehingamisel Tõmbub vahelihas kokku Roietevahelised sisemised lihased tõmbuvad kokku Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette...
Paeluss põhjustab ka inimesel haigust, mida nimetatakse paelusstõveks ehk tsestodoosiks. Lameussid Lameusside ühtlane või lülideks jaotunud keha on selja-kõhu suunas tugevalt lamenenud. Nende nahklihasmõik koosneb keha kattest ja mitmekehalisest lihastikust. Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis kogu nahklihasmõiku täitvas õrnas koes.Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Selle asemel on arenenud kanalitekujuline erituselundkond, mida mööda vedelad jäägid eritatakse tavaliselt keha tagaotsast paikneva spetsiaalse eritusurve kaudu väliskeskkonda.Lameusside närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid, sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid). Ümarussid...
Kui inimesel pärmsen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju! o Isutus o Kõhuturse, keha turses o Limased ja halvalõhnalised fekaalid o Kõhuvalud ja krambid (eriti paremal all nagu pimesoole valu) o Sügelemine ja niiskus pärakus o Halb seedimine o Kõrvetised o Jämesoole põletik o Soolestiku põletik o Söögitoru kirvendus 3. SUU ja NEEL o Soor suus o Halb hingeõhk o Lõhed suunurkades o Rakud keelel o Krooniline igemepõletik o Kuiv või põletikuline kurk, o Ärritusköha o Suu kuivamine 4. HINGAMISTEED o Ninakinnisus o Pidev nohu o Nina sügelus (seest või pealt) o Aevastamine o Köha o Allergiad o Astma o Õhupuudus o Vinguv hingamine...
Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine 18) Mis on närvisüsteemi ülesanne? · Reguleerib ja kontrollib organismi elundite talitlust · Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd · Kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele · Häired närvisüsteemis kutsuvad esile häireid ka teistes elundsüsteemides 19) Nimeta ülemised hingamisteed Ninaõõs ja neel. 20) Nimeta alumised hingamisteed Kõri, trahhea, peabronhid, bronhid(kopsutorud), bronhioolid ja alveoolid. 21) Millised on hingamisteede põhifunktsioonid? Sisse- ja väljahingamine, kopsudes gaasivahetus. 22) Nimeta higamist reguleerivaid virgatsaineid. Hapnik ja süsihappegaas. 23) Milline aju osa juhib hingamist? Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. 24) Milline ajuosa juhib südametööd? Südametöö keskus asub piklikus ajus. 25) Mida nimetatakse tahhükardiaks?...
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool,...
Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel , kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (nahas) või algavad ja lõpevad pehmetes kudedes....
kõhrkoest. Toestab keha ja võimaldab liikuda, annab kuju, kaitseb elutähtsaid organeid. Seedeelundkond Seedekulgla-suuõõs(keel), Toidulagundamine, süljenäärmed, neel , toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus...
KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus · sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb, õhk liigub kopsudesse · väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse kopsudest välja 6. NÄRVISÜSTEEM...
loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). 10. Vitamiinide tähtsus. Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise, kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd 11. Seedimine, protsess. Seedekulgla suu, neel , söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi 12. Eritoitumine. On toitlustamisviis, mille eesmärgiks on tagada tervisehäiretega inimeseparanemine või normaalne elu. 13. Valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine. valkude lõhustumine aminohappeiks ja polüsahhariidide (nt tselluloosi ja tärklise)...
Seedekanali osad: Suuõõs, Neel , Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba eh...
Neid leidub inimesel kaks kuni kaheksa [5], üldjuhul neli [6]. Iga nääre kaalub ligikaudu 0,1 g. Näärme pinda katvast sidekoelisest kihnust tungib elundi sisemusse rohkesti veresoonterikkaid vaheseinu, mis jagavad näärme sagrikeks. Kõrvalkilpnäärmete asetus on esitatud joonisel 4. [1] Joonis . Kõrvalkilpnäärmed. 1. Neel 2. Kõrvalkilpnäärmed 3. Söögitoru 4. Kilpnääre [1] Kõrvalkilpnäärmeted saadavad vereringesse parathormooni, mille ülesandeks on kaltsiumi ainevahetuse reguleerimine. Parathormoon hoiab konstantset kaltsiumisisaldust veres, et kindlustada närvisüsteemi ja lihaste normaalset talitust. Parathormooni toimel eemaldub luukoest sinna kogunenud kaltsium ning neerude kaudu välja viidava kaltsiumi hulk väheneb [3]...
Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel , söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket....
· Kaasasündinud im. on org bioloogilisest eipärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. · Omandatud im. kujuneb elu jooksul,kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise v vakstsineerimise tagajärjel. · Aktiivne immuunsus kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. · Passiivne immuunsus kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Nina ja neel · Hingamisteed algavad ninaõõnega. · Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. · Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe. Limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Kõri - on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. · Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse....