Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"needmine" - 137 õppematerjali

needmine – segakoorile, tenorile, baritonile ja šamaanitrummile.
thumbnail
3
doc

Kunsti alates klassitsismist vene kunstini

Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus ­ käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus ­ võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa ­ klassitsismi sünnimaa. Soufflot ­ Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel ­ kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ­ ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa ­ pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel ­ Be...

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Riiklik Akadeemiline Meeskoor

Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (1964­1991), Kuno Areng (1966­1990), Ants Üleoja (1991­1997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päe...

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Romantism, heliloojad

Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R. Schumann, R. Wagner F. Schubert ­ 9 sümf. , kuulsaim loodud ,,Lõpetamata sümfoonia. Oli klassikal...

Muusikaajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

KUMU retsensioon

Kaljude värvimuutus punasest naturaalseks siniseks annab aga veel põhjust uskuda, et nad liiguvad ikka põrgust eemale. Maal kujutab kõigest ühte seika mõnest müüdist, kuid kindlasti võib öelda, et see sümboliseerib hea võitu kurja üle. "Lorelei needmine munkade poolt" Maal "Lorelei needmine munkade poolt" valmis aastal 1887 Pariisis. Tehnikaks oli ni lõuendil. Maal kujutab mütoloogilise tegelase, Reini jõe äärse kalju kurikuulsa sireeni, needmist mitmete munkade poolt. Sireen istub oma kaljunõlva peal kandes vaid üht siidriiet parema käe ümber. Tema kõrval on kohe üks munk, kes pealesuruvalt näitab sireenile risti. Tahaplaanile jäävad veel 3 munka. Üks neist kannab ilmselt samuti risti, kuid seekord on see pika kepi otsas...

Kunstiajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Johann Köler esitlus

aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Gortsakovi portree eest. 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" Õli, 1880. "Truu valvur". Õli. 1878 . 1878. Õli Nõidusunest ärkamine. Õli, 1864. Õli, 1864. Ema portree. Õli. 1857-1861 "Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast ­ Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde. Maal Kaarli kiriku apsiidivõlvilt. Sünnikodu. Viinamarju noppimas Itaalanna lastega ojal Tatarlanna Msatka mõisa aias Skulptuur Johann Köleri Johann Köleri hauasammas (skulptor monument Amandus Adamson)...

Kunstiajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
7
doc

J. Köler

alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. ,,Lorelei needmine munkade poolt" Itaalia maastik Kasutatud kirjandus: Boris Enst ,,Johann Köler 1826-1899" Internet...

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 14­15-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 1958­1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin....

Muusika
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

20. saj kunst

20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism ­ põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (...

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ELIAS LÖNNROT “KALEVALA”

Lemminkäinen ­ lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan, loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões. Emaarmastus äratab ta ellu. Tapab Põhja isanda d. Ilmarinen ­ juhtiv kangelane V kõrval. Sepistas taevavõlvi, Sampo, naib Louhi tütre V asemel e. Kullervo müüdi Ilmarisele orjaks. Kullervo needmine ­ protest sotsiaalse ülekohtu vastu, pilastab õe, tapab end. Kullervo lugu on traagiline, toob teosesse süngeid toone, näidates elu tumedamatkurvemat poolt, keskne on perekonnasisene vaen ja veritasu. f. Louhi ­ Põhjala emand (Ja põhjala) ­ Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50...

Kirjandus
85 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Evald Aav, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Veljo Tormis, Arvo Pärt.

Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidi...

Muusika
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

H. Berlioz, G. Bizet

Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...

Muusika
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Veljo Tormis - lühireferaat

Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, sama...

Muusikaajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Akseli Waldemar Gallen-Kallela

Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori ­ 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 ­ 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

teosed eesti heliloojatelt - valitud nimekiri

Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldra...

Muusikaajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Brahms, Berlioz, Wagner, Bizet, Verdi

, sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ­ ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti rahvusliku kunsti sünd.

Näiteid: · Herakles toob Kerberose põrguväravast (1855, Peterburi Kunstide Akadeemia lõputöö) · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil, 1879) ­ (NB! See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid. Köleri eluajal Eestis tema tööde näitusi polnud, eestlased küll teadsid, et ta on ametilt kunstnik, kuid Eestis oli ta rohkem tuntud rahvusliku liikumise tegelasena) · Lorelei needmine munkade poolt (Lorelei ­ kauni tütarlapse kujuline veenõid germaani mütoloogias, ahvatles meremehi laevahukule, mungad tahtsid seda paika pühitseda, et needusest vabaneda ) · Truu valvur ­ natuke ilutsev, salongilik 3) Eesti-ainelised tööd: Suurem osa neist valmis 1863-64, kui Köler tuli tagasi Eestisse Itaaliast, kus oli hakanud huvi tundma rahvusliku liikumise vastu. Mõned näited: · Fr. R. Kreutzwaldi portree (1864)...

Kunstiajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ülevaade romantismiajastu heliloojatest

Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata....

Muusika
61 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pagulaskirjandus

aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson...

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veljo Tormis

08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...

Muusikaajalugu
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun