Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...
eelkäijatel, tundsid tule tegemist, arendasid suhtlemist, levisid ka Euroopasse ja Aasiasse), olid juba rohkem tänapäeva inimesega sarnased. Pärisinimene e. tark inimene (homo sapiens; 3000 000 a) levis Aafrikalt teistele mandritele. Püstine inimene suri välja. Kolju sarnane meie omaga, kujunes tänapäeva inimene. Arvatavasti oli ka mingi ühiskonnakorraldus. Samal ajal elasid ka neandertallased (120 000-30 000), sarnased tänapäeva inimesega, kohmakamad. Osavad kütid, elasid onnides. Surid välja, moodustavad inimese sugupuus kõrvalharu. Tänapäeva inimene on oma eelkäijatest pikem ja sihvakam. Inimest iseloomustab vaimse ja füüsilise töö tegemise võime. Arenemises oli olulise tähtsusega kõne abil suhtlemine ja sümbolitega keele teke. Aju areng on teinud võimalikuks kultuuri tekke. Vaatamata
samuti Luustik oli huvitav. Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187 cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi . Neandertallaste kadumist on ürit mitmeti seletada. Üks seletus on see, et kromanjoonlased oskasid loodusressursse kasut ja neandertallased ei osanud ja surid seetõttu välja. Teine teooria on , et neandertallased polegi välja surnud .. nt on tegemist lumeinimesega. Teooria on ka , et neandertallased lihtsalt assimileerusid. Homo sapiens jõudis Euroopasse u 40 tuh a tagasi. Viimase 60 a jooksul on üks neandertallaste kõige vingeimaid uurijaid Svante Pääbo. Tunnustatud ka maailma mastaabis. Tema teadlaste rühm sai kuulsaks sellega, et neil õnnestus kätte saada neandertallaste DNA-d u 40 tuh a vanusestreieluust
· Pueiahvid (puuahvid, Dryopythecus), 14 7 miljonit aastat tagasi. Osa neist kohastus avamaastikega, arenedes nt esijäsemete käimisest vabanemise suunas. · Inimlaste ja inimahvlaste lahknemine: 7-5 miljonit aastat tagasi · Lõunaahvid (Australopithecus): ca 4 miljonit aastat tagasi. · Osav inimene (Homo habilis) : 2,1 - 1,6 miljonit aastat tagasi. · Püstine inimene (Homo erectus): 1,9 miljonit -250 000 aastat tagasi. · Neandertallased (Homo neanderthalensis) : väljasurnud kõrvalharu inimese evolutsioonis elasid 200 -30 tuhat aastat tagasi. · Arukas (tark) inimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens): ca 0,2 miljonit aastat tagasi.
kaitse kiskjate eest - liha hankimine eeldas koostööd = olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng - keha muutus sihvakamaks - õppimisvõime suurenes - arenes algeline kõne - kasvas konkurents teiste inimeste liikidega = teised surid välja ja varajane inimene läks evolutsiooniga edasi - varajane inimene liikus Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse - nüüdisinimense areng Aafrikas sadade tuhandete aastate jooksul - neandertallased arenesid Euroopa varajastest inimestest - Aasia varajase inimese populatsioonid püsisid suhteliselt muutumatutena kuni nüüdisinimese sinna jõudmiseni - nüüdisinimene (Homo Sapiens) vanimad fossiilid 200 000-300 000 aastat vanad, pärit Etioopiast - arvukus kasvas kuni arvatavasti hiigelsuure vulkaanipurske tagajärjel toimunud kliima jahenemiseni (toit) ellu jäi u 12 000 inimest (meie esivanemad pudelikaelaefekt)
viisid inimese eellaste kujunemisele. Inimese eristumine inimahvidest toimus arvatavasti ajavahemikus 5-7 miljonit aastat tagasi. 1-5 miljonit aastat tagasi Aafrikas inimese esimesed esindajad nimega australopiteekus. Neist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Targa inimese üheks alamliigiks olid samal ajal Maal elanud neandertallased. Nad olid suhteliselt lühikest kasvu, pikkade käte ja lühikeste jalgadega. Praeguseni teadmata põhjustel surid nad välja umbes 35 000 aastat tagasi. PILET 8 1.Mitoosi faasid, kirjeldus ja tähtsus. Profaas kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaas kääviniidid lühenevad ja kromatiidid eralduvad ja liiduvad pooluste poole.
sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. Pikka aega peeti inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus'e ja Homo sapiens'i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus'e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi.
· Valmistas tulel toitu · Oskas kõnelda · Elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. · Matsid oma surnuid · Omasid religiooni algeid · Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Tark inimene Homo sapiens- neandertallane · Ligikaudu 300 000 aastat tagasi suri H.erectus välja · Samal ajal tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane pärisinimene ehk tark inimene · Neist kujunes veel neandertallased · Neandertaalnane elas kuni 32 000 aastat tagasi. · Neandertaalast iseloomustas · Jässakas kehaehitus · Kohmakas kõnd · Jõuline alalõualuu · Mingitel teadmata põhjustel suri neandertallane välja ja säilinud on tark inimene 7 · Targa inimese kolju sarnaneb suuresti tänapäeva inimese koljuga · Kes rändas Euroopasse · Valmistasid kunstipäraseid kivist tööriistu ja tegelesid kujutava kunstiga
Neandetarllased elasid Homo sapienside korval edasi kuni lopliku valjasuremiseni umbes 30 000aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisitoiminguid ja kombetalitusi. Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 ja Gibraltaril 1848. Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist1856. aastal, 3 aastat enne Charles Darwini "Liikide tekke" ilmumist. Homo sapiens
Inimese eellased elasid Aafrikas. 44,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,32,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased. Miks inimese evolutsioon toimus? 1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine). Kas inimese evolutsioon toimub ka praegu? *Pärilik muutlikkus toimib. *Inimene on evolutsiooni peamise suunava teguri LV alla surunud
Lisaks veel mitmeid väiksemaid erinevusi nüüdisinimesega võrreldes. Nad elasid peamiselt külma kliima ajal ja nende kehaproportsioonid olid sarnased tänapäeva külmades kohtades elavate inimeste omadega: nad olid lühikesed ja jässakad ja nende jäsemed olid samuti lühikesed. 21 Neandertallaste meeste keskmine pikkus oli u 168 cm, nende luud olid rasked ning neil on jälgi tugevate lihaste kinnitumisest. Lääne-Euroopa neandertallased olid robustsemad kui mujalt leitud, ning neid kutsutakse mõnikord "klassikalisteks neandertallasteks". Paljudel neandertallase skelettidel jälgi luumurdudest ja teistest traumadest neandertallase küttimisviis sisaldas lähikontakti suure jahiloomaga. Ei leitanud kunagi viskerelva ja ka nende odad olid sellised, mis eeldasid, et nendega löödi siis, kui vars oli jahimehe käes. Leitud on arvukalt relvi ja tööriistu, mis on olnud täiuslikumad varasematest. Olid kütid
" Max Müller 3 Esiajaloo religioon Varem kui 30 000 eKr. Meie käsutuses olevate leidude põhjal on äärmiselt raske öelda,milline oli religioon pika aja vältel varases Paleoliitikumis. Kogu selle aja vältel ani usku edasi vaid suulises vormis ning matkiva tegevusega. 30 000- 10 000 eKr. Vara- Paleoliitikumi alguseks olid neandertallased nö. Areenilt lahkunud ja nende asemele asunud Homo Sapiens. Matmiskomed annavad kindlaid tundemärke usust hauatgusesse ellu. Sellest ajast põrinevad kuulsad luust ja kivist nikerdatud Veenuse kujukesed. Rõhk seksuaalsusel näitab selgesti , et tegu oli viljakus jumalannadega. Esimene kohtumine jumala tõeliste kujutistega. 10 000 -3000 eKr. Neoliitikumi usundid olid kohandunud kolme põllundus tsivilisatsiooniga ( Lähis Ida, Kagu- Aasia, Kesk Ameerika)ja arenesid koos nenedega
Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termine) kui jää siit taandus, siis soomeugrilased asusid laiali (see rahvastik, kes asustas kogu jääst vabanenud ala). Seda võib kujutada põõsana, et ühest kohast lähevad kõik harjud korraga laiali ja seejärel tekivad lahknemised/hargnemised. Arheoloogid on hakanud seda nimetama kiviaegseks üheks suureks rahvastikurändeks. Kunda kultuuri elanikud tulid siia elama ja jäid siia domineerima. Korinjaki kultuuri ajal olid siin levinud ka neandertallased, kuid neid oli vähe ja nad elasid vaid mõnedes piirkondades ja surid õigepea välja. Tol ajal pidi siin olema mingi Eurooplaste kultuur, kuid seda mis rahva esindajad nad olid, on väga raske kindlaks teha. 22-20 000 aastat tagasi oli kliima jälle suhteliselt karm ja sel ajal korinjaki kutluuri pidi laiali asuma. Neist säilis kaks-kolm piirkonda(refuugium), kus suudeti ellu jääda kõige karmima kliima ajal. Seejärel hakkas kliima taaskord soojenema ja jääaeg lõppema
Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Perioodilised kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ulatunud kuni 200 meetrini (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html). Keskpleistotseeni keskpaigast kuni viimase jäätumise alguseni asustasid meie planeedi paljusid piirkondi ürginimesed neandertallased. Nad oskasid juba kõnelda, ihuda kivikirveid ja küttida tule abil. Esimesed nüüdisinimesed kromanjoonlased kujunesid välja umbes 30 000-40 000 aastat tagasi. Neil oli juba üsna täiuslik tööriistade ja tarbeesemete valmistamise tehnika. Nad kodustasid loomi ja harisid põldu. Kvaternaari ajastu esimesel poolel oli maapind palju kõrgem ja maakoor palju rahutum kui nüüdisajal. Palju rohkem oli maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Ajastu kestel maapind üldiselt vajus
Hiigelperiood tuli 3.saj. 1.saj eKr tulid uued vallutajad põhjast. 100 vältel riik hävitati. Loodi. Kusaani riik. Uuesti tekkis India 16.saj pKr. Tänapäevane India iseseisvus peale II ms. Vana-Hiina Hõlmas tänapäeva riikidest Hiinat, Mongooliat, Koread poolsaart. Hiina oli kuivem ja soojem. Elutegevus oli jõgede ümbruskonnas. Huanghe ja Jangtse. Ümberringi oli poolkõrb või stepp, ainult karjakasvatus. Inimkonna häll. Tekkis kaasaegne inimene. 6000-7000 aastat tagasi. Olid Euroopas neandertallased, Hiinas oli areng kõrgem. Oskasid tuld teha. Pikka aega oli kõik jõgede ümbruskonnas. 4.at rajati kuivendus ja niisutussüsteeme. 2.at eKr võeti kasutusele pronks. Sellest ajast periodiseeritakse Hiina ajalugu ja see jaguneb: 1. Pronksiaeg 2.at-11.saj eKr 2. Zhou periood 11-3.saj eKr 3. Quin'i dünastia 221-210 eKr 4. Hani dünastia 206-220 pKr I Pronksiaeg Kasutusele tuli relvade ja tööriistade materjal pronks. Esimene hieroglüüfkiri.
Inimese eellased elasid Aafrikas. 44,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,32,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased. Miks inimese evolutsioon toimus? 1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine). Kas inimese evolutsioon toimub ka praegu? *Pärilik muutlikkus toimib. *Inimene on evolutsiooni peamise suunava teguri LV alla surunud
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
vasaku käe jaoks seadistatud relvad. Muude vahendite kasutamise peab vasakukäeline aga selgeks õppima paremakäelistega võrdselt. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) 1.4 Miks vasakukäelisus kuhugi ei kao? Ajaloolased nõustuvad, et vasakukäelisus on sama vana kui inimkond. Vanimad tõendid vasakukäelisuse kohta on leitud Keeniast, kus poole miljoni aasta vanusest peidikust avastatud 54 kivist tööriistast kuus olid tahutud vasaku käega. Samamoodi jätsid liha kiviriistadega töödelnud neandertallased enam kui 150 000 aastat tagasi hammastele jälgi vasakule või paremale kaldu nurga all, mis näitas vastaskäelisust peaaegu täpselt suhtes 1:9, mis kehtib tänapäevalgi. Prantsusmaalt ja Hispaaniast leitud kaljujoonised annavad samuti alust arvata, et vasakukäelisi leidus meie seas juba vähemalt 30 000 aasta eest. Koopaseintelt leitud nn käejoonistuste negatiive uurinud teadlased leidsid, et vasemat kätt joonistati paremast märksa sagedamini.
kohta. Miks elavad mehed vähem kui naised? Ühiskond vananeb aastal 1871 elasid mehed 36 ja naised 38ks, tänapäeval aga vastavalt 77/83. Marvin Harris: bioloogiliste põhjuste kõrval ka kultuurilised. Tema arvates ühiskond nõuab meestelt rohkem. Usund (religioon) Kui usunditeadus seab fookusse usundi, siis religiooniantropoloog uurib kultuuritervikut, mille osa on religioon. Mircea Eliade ja homo religiosus (inimene ongi religioosne olend). Võimalik et ka juba neandertallased uskusid midagi. On leitud karuluude matmisi. Looma hind tuleb saata teistpoolsusse, et ta saaks tagasi tulla. Uku Masing ,,Usundilugu" (soovituslik) Usunditeadus: usundiajalugu, usundifenomenoloogia, usundisotsioloogia/usundipsühholoogia. Fides usaldus millegi või kellegi tõele vastavusele. Religio < relegere (lugema), religare siduma. religere tähelepanelik olema, hoolima Usk võis eestlaste jaoks olla tähenduses tugi (U.Masing)
Ajumaht tänapäeva inimesega võrreldes isegi pisut suurem. Välimus: kasvult lühem, jässakas, suure lihasmassiga. Näoplaanis silmatorkav suur nina, mida oli vaja külma õhu soojendamiseks, esiletõusev kulmukaar ning silmatorkavalt suur lõug. Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest rohkem. Nagu teistegi liikide korral, on liigi eksisteerimisaja jooksul ning eri piirkondade indiviidide vahel märkimisväärseid erinevusi nii väljanägemises kui ka kehakasvus. Neandertallased elasid ja pidasid jahti suuremates rühmades, ennustasid loomakarjade liikumist ning pidasid neile jahti ka külmemates kllimatingimustes. Senistel andmetel on leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier' tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit.
värvimuldadest (kollane, punane, must, valge) või looduslikud temperavärvid (must süsi, punane veri)) PALEOLIITIKUM (algus: 2,5 miljonit aastat tagasi) * algas esimeste tööriistade tekkimisega * esimesed kujutised, mida võis pidada kunstiks, tekkisid hilisemas ajajärgus ehk ~40 000 aastat tagasi * visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks
Kompass leiutati muistses Hiinas 1. sajandil pKr. Hiinlased avastasid, et võimaluse korral võtab magnetiidi (teatud rauamaagi) tükk põhja-lõuna suuna. Ka mõistsid nad, et magnetiseeritud nõel toimib samamoodi. Umbes aastaks 1000 selgitasid nad välja erinevuse tõelise ja magnetilise põhjapooluse vahel ning hakkasid kasutama laevade kursil hoidmiseks kompassi. (Steele, P. 1998). Koopamaal- kunstiteos, mida kujutasid koopaelanikud ehk neandertallased. Koopamaalingutel on enamasti kujutatud loomi (põtru, piisoneid), jahistseene. (Morris, N. 2004). Koopamaalingutel oli tähendus. Inimesed uskusid, et maaling aitab neil tabada saaki. Kui kujutati noolest tabatud looma, loodeti, et see tabada saaki ka eelseisval jahiretkel. Värve saadi looduslikest materjalidest. (Kõiv, M. 1994) Punane värv- roostest, must värv- söest, kollane värv- ookrist, valge värv- savist. Värv kanti kaljule kas sõrmede, pulga, nahatüki
Mäluviirused: Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid, analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid. 8. Näo rekonstruktsioon ja arvutisimulatsioon DNA põhjal on võimalik teha rekonstruktsiooni. In silico- arvutiga teostatud. Blender- lihtne ja vaba kasutusega 3D tarkvara. Soeng muudab oluliselt rekonstruktsiooni väljanägemist. „Wilma“ DNA põhine rekonstruktsioon: neandertallased olid punapead, tedretähnilised, sinisilmsed ja heledanahalised. 9. Näojoonte tunnused (kuni 10 paari) Juuste värv (blondid, pruunid, punased), kulmud (esiletungivuse ulatus), silmaiiris (sinised, pruunid), nina (lai, kitsas, ümar, terav), lõug (kui silmatorkav), naha värv (hele, tume), silmakoopad (lähestikku, teineteisest eemal), põsesarnad (kõrged, madalad), huuled (täidlased, kitsad), jne. 10. Molekulaarbioloogia põhipostulaat
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja, sest ees olid neandertallased. paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega. kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole täpne, kuna ei ole olnud võimalik kasutaa häid võtteid, arvatavasti 60 000 - 50 000 aastat vanad. euroopa teadlased vaidlustavad austraalia leide, kuna itaaliast ja hispaaniast on leitud väga vanu koopamaale
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a. eKr pronks leiutati Vahemeremaades, algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki, oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng muutus veelgi ebaühtlasemaks Rauaaeg 1300 a
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili
....................................................................................89 KLASSITSISM TEISTES EUROOPA MAADES JA AMEERIKAS..........................................................90 ÜRGAJA ARHITEKTUUR Inimese elutegevuse esimest perioodi - ürgaega - jagatakse tavaliselt kiviajaks e. paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks ning pronksi- ja rauajaks. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumis (u. 40 000 10 000 a. eKr. ) surid seni veel teadmata põhjustel välja neandertallased ning ainsa inimliigina jäi ellu homo sapiens, kes esialgu elatus ainult küttimisest ning liikus toidupoolise otsingul paigast paika. Sellise nomaadliku eluviisi juures puudus ka vajadus ehitustegevuseks, ka ei olnud seni kasutusel olev pihukirves sobiv tööriist millegi ehitamiseks. Tõenäoliselt kasutas ürgaja inimene siis eluasemeks mitmesuguseid looduslikke varje: koopaid, tuulemurdu, süvendeid maapinnas. Koobaste kasutamisest annavad tunnistust ka nimetatud aega kuuluvad koopamaalingud
kuumutamisega taimevaikudega. Liime kasutati kiviterade kinnitamiseks puuvarte külge. Seetõttu järeldavadki arheoloogid, et inimese loovus ulatub isegi sadade tuhandete aastate taha. Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast Blombo koopast on leitud 100 000 aasta vanuseid ehtekunsti ja kudumise jälgi. Pinnacle Pointis on leitud 164 000 aasta vanuseid kivist tööriistu, mis olid tulega töödeldud. Neandertallased ilmusid Euroopasse umbes 300 000 aastat tagasi. Just nemad lõid kasetohuvaigust liimi umbes 200 000 aastat tagasi. See liim võimaldas puuvarte külge kinnitada kiviterasid. Inimese evolutsiooni käigus on aju üha enam kasvanud. Näiteks eellase ajus oli olemas 100 miljardit neuronit umbes 100 000 aastat tagasi. Kuid seoseid neuronite vahel oli loomulikult mitmeid kordi veelgi rohkem kui neuroneid endeid. Koos aju suurenemisega suurenes ka prefrontaalne ajukoor
kuumutamisega taimevaikudega. Liime kasutati kiviterade kinnitamiseks puuvarte külge. Seetõttu järeldavadki arheoloogid, et inimese loovus ulatub isegi sadade tuhandete aastate taha. Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast Blombo koopast on leitud 100 000 aasta vanuseid ehtekunsti ja kudumise jälgi. Pinnacle Pointis on leitud 164 000 aasta vanuseid kivist tööriistu, mis olid tulega töödeldud. Neandertallased ilmusid Euroopasse umbes 300 000 aastat tagasi. Just nemad lõid kasetohuvaigust liimi umbes 200 000 aastat tagasi. See liim võimaldas puuvarte külge kinnitada kiviterasid. Inimese evolutsiooni käigus on aju üha enam kasvanud. Näiteks eellase ajus oli olemas 100 miljardit neuronit umbes 100 000 aastat tagasi. Kuid seoseid neuronite vahel oli loomulikult mitmeid kordi veelgi rohkem kui neuroneid endeid. Koos aju suurenemisega suurenes ka prefrontaalne ajukoor
bioloogilisse liiki homo sapiens sapiens. Nende ajutegevus ja ka keeleoskus sarnanesid tänapäeva inimesega. Keele kasutamisel peab mõistma sümbolite tähendusi. Need aga erinevad loomade signaalidest. Kuid sümbolite tähendused tekivad just kultuuris eneses. Maailma paremaks mõistmiseks võimaldabki just keelekasutus. Keel võimaldab infor- matsiooni vahetada üsna rikkalikult ja erivarjunditega. Arvatakse seda, et kromanjoonlased kasutasid keelt palju rikkamalt kui neandertallased. Ilmselt sellepärast said kromanjoonlased ka palju edukama- teks. Neid peetakse ka tänapäeva inimese otsesteks esivanemateks. Visuaalsed kujundid ja keelelised tingmärgid erinevad üksteisest. Ka visuaalsete kujundite tähendused sõltuvad kultuurist. Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid
11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
