Neandertallased Anu Jõulu Kes nad on? Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848 aastal. Tuntuim leid on Saksamaalt Düsseli jõe orust 1856 aastal. Tänapäeva leiud http://www.elu24...
Inimafid inimese lähimad sugulased. Lõunaafid 4-4,5 mil aastat tagasi kahel jalal liikuvad afi ajuga inimese eellased 1,5 mil aastat tagasi surid välja. Osav inimene 2,3-2,5 mil aastat tagasi natsa suurema ajumahuga inimlased kes oskasid valmistada kivi tööriistu. Püstine inimene 1,5 mil aastat tema ajumaht ligines juba praeguseinimese omale, ta oskas kasutada tuld, elas koopas, kandis loomanahast disainrõivaid. Tark inimene 300 000 aasta eest ta levis teistele mandritele. Neandertallased europasse varasemad tulijad kes surid välja 30 tuh aasta eest. Kromanjoonlane hilisem europasse rändaja, tuntud oma koopamaalingutega....
Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallase omadused Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga.Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Neandertallased oskasid ka kõnevõimet,erinevalt püstisest inimesest,(oskasid paarsada sõna). Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848.aastal Tuntuim leid on aga Saksamaalt Düsseli jõe orust Neandertalist 1856. aastal. Neandertallase oskused Nad oskasid kasutada tuld ja tööriistu ja matsid oma liigi surnuid mida nt. (loomad) ei tee. Pildid Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.wikipeedia.ee...
t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased , umbes 250-30000 a.t. Neil oli eneseväljendus välja kujunenud, nad matsid inimesi, küttisid. Nendest arenes välja osav inimene ehk homo sapiens, umbes 200 000 a.t. Nad oskasid tuld süüdata ja tegelesid ka kunstiga, toidu jaoks küttisid loomi....
Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerin...
Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. NEANDERTALLASED NEANDERTALLASED Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi....
Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187 cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi . Neandertallaste kadumist on ürit mitmeti seletada. Üks seletus on see, et kromanjoonlased oskasid loodusressursse kasut ja neandertallased ei osanud ja surid seetõttu välja. Teine teooria on , et neandertallased polegi välja surnud .. nt on tegemist lumeinimesega. Teooria on ka , et neandertallased lihtsalt assimileerusid. Homo sapiens jõudis Euroopasse u 40 tuh a tagasi. Viimase 60 a jooksul on üks neandertallaste kõige vingeimaid uurijaid Svante Pääbo. Tunnustatud ka maailma mastaabis. Tema teadlaste rühm sai kuulsaks sellega, et neil õnnestus kätte saada neandertallaste DNA-d u 40 tuh a vanusestreieluust...
eelkäijatel, tundsid tule tegemist, arendasid suhtlemist, levisid ka Euroopasse ja Aasiasse), olid juba rohkem tänapäeva inimesega sarnased. Pärisinimene e. tark inimene (homo sapiens; 3000 000 a) levis Aafrikalt teistele mandritele. Püstine inimene suri välja. Kolju sarnane meie omaga, kujunes tänapäeva inimene. Arvatavasti oli ka mingi ühiskonnakorraldus. Samal ajal elasid ka neandertallased (120 000-30 000), sarnased tänapäeva inimesega, kohmakamad. Osavad kütid, elasid onnides. Surid välja, moodustavad inimese sugupuus kõrvalharu. Tänapäeva inimene on oma eelkäijatest pikem ja sihvakam. Inimest iseloomustab vaimse ja füüsilise töö tegemise võime. Arenemises oli olulise tähtsusega kõne abil suhtlemine ja sümbolitega keele teke. Aju areng on teinud võimalikuks kultuuri tekke. Vaatamata...
89 KLASSITSISM TEISTES EUROOPA MAADES JA AMEERIKAS..........................................................90 ÜRGAJA ARHITEKTUUR Inimese elutegevuse esimest perioodi - ürgaega - jagatakse tavaliselt kiviajaks e. paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks ning pronksi- ja rauajaks. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumis (u. 40 000 10 000 a. eKr. ) surid seni veel teadmata põhjustel välja neandertallased ning ainsa inimliigina jäi ellu homo sapiens, kes esialgu elatus ainult küttimisest ning liikus toidupoolise otsingul paigast paika. Sellise nomaadliku eluviisi juures puudus ka vajadus ehitustegevuseks, ka ei olnud seni kasutusel olev pihukirves sobiv tööriist millegi ehitamiseks. Tõenäoliselt kasutas ürgaja inimene siis eluasemeks mitmesuguseid looduslikke varje: koopaid, tuulemurdu, süvendeid maapinnas. Koobaste kasutamisest annavad tunnistust ka nimetatud aega kuuluvad koopamaalingud...
Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...
Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest. Nii et Homo sapiens võlgneb oma edu keelele? Tänapäevane keel on väga võimas tööriist. Sellega on võimalik teha mida iganes ja just nii läkski. Kuni selle ajani olid inimesed primitiivsed, nii eluviiside kui tööriistade osas. Keel muutis kõik, see lubas neil Aafrikast lahkuda ja levida üle ilma. Seal olid ees teised varased inimlased, nagu neandertallased Euroopas või Homo erectus Hiinas, kuid tänapäevased inimesed lihtsalt asendasid kõik teised. Nad ei tapnud neid, näib et käitumiselt tänapäevased inimesed lihtsalt jäid peale võitluses ressursside pärast. Neandertallased, kes olid kümneid tuhandeid aastaid kenasti hakkama saanud, kadusid vaid mõne tuhande aastaga. Kas ka keeli uurides saab tulemusena joonistada inimeste rändeteid kujutava kaardi? Teatud määral küll...
Meie käsutuses olevate leidude põhjal on äärmiselt raske öelda,milline oli religioon pika aja vältel varases Paleoliitikumis. Kogu selle aja vältel ani usku edasi vaid suulises vormis ning matkiva tegevusega. 30 000- 10 000 eKr. Vara- Paleoliitikumi alguseks olid neandertallased nö. Areenilt lahkunud ja nende asemele asunud Homo Sapiens. Matmiskomed annavad kindlaid tundemärke usust hauatgusesse ellu. Sellest ajast põrinevad kuulsad luust ja kivist nikerdatud Veenuse kujukesed. Rõhk seksuaalsusel näitab selgesti , et tegu oli viljakus jumalannadega. Esimene kohtumine jumala tõeliste kujutistega. 10 000 -3000 eKr. Neoliitikumi usundid olid kohandunud kolme põllundus tsivilisatsiooniga ( Lähis Ida, Kagu- Aasia, Kesk Ameerika)ja arenesid koos nenedega...
44,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,32,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased. Miks inimese evolutsioon toimus? 1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine). Kas inimese evolutsioon toimub ka praegu? *Pärilik muutlikkus toimib. *Inimene on evolutsiooni peamise suunava teguri LV alla surunud...
saj. 1.saj eKr tulid uued vallutajad põhjast. 100 vältel riik hävitati. Loodi. Kusaani riik. Uuesti tekkis India 16.saj pKr. Tänapäevane India iseseisvus peale II ms. Vana-Hiina Hõlmas tänapäeva riikidest Hiinat, Mongooliat, Koread poolsaart. Hiina oli kuivem ja soojem. Elutegevus oli jõgede ümbruskonnas. Huanghe ja Jangtse. Ümberringi oli poolkõrb või stepp, ainult karjakasvatus. Inimkonna häll. Tekkis kaasaegne inimene. 6000-7000 aastat tagasi. Olid Euroopas neandertallased , Hiinas oli areng kõrgem. Oskasid tuld teha. Pikka aega oli kõik jõgede ümbruskonnas. 4.at rajati kuivendus ja niisutussüsteeme. 2.at eKr võeti kasutusele pronks. Sellest ajast periodiseeritakse Hiina ajalugu ja see jaguneb: 1. Pronksiaeg 2.at-11.saj eKr 2. Zhou periood 11-3.saj eKr 3. Quin'i dünastia 221-210 eKr 4. Hani dünastia 206-220 pKr I Pronksiaeg Kasutusele tuli relvade ja tööriistade materjal pronks. Esimene hieroglüüfkiri....
44,5 MAT Australopithecus e lõunaahvid - käisid kahel jalal. 1,5 MAT surid välja. 2,32,5 MAT Homo habilis e osav inimene - valmistasid lihtsamaid kivist tööriistu. 1,5 MAT Homo erectus e püstine inimene - ajumaht ligines praeguse inimese omale, kandis rõivaid ja kasutas tuld. Rändas Aafrikast välja. 300 000 at Homo sapiens e tark inimene temast pärinevad kõik praegu elavad rahvad ja rassid. ~100 000 at tema väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased. Miks inimese evolutsioon toimus? 1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine). Kas inimese evolutsioon toimub ka praegu? *Pärilik muutlikkus toimib. *Inimene on evolutsiooni peamise suunava teguri LV alla surunud...
Inimese eristumine inimahvidest toimus arvatavasti ajavahemikus 5-7 miljonit aastat tagasi. 1-5 miljonit aastat tagasi Aafrikas inimese esimesed esindajad nimega australopiteekus. Neist kujunesid järgmised inimese eellased, nagu osav inimene (Homo habilis), püstine inimene (Homo erectus). Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Targa inimese üheks alamliigiks olid samal ajal Maal elanud neandertallased . Nad olid suhteliselt lühikest kasvu, pikkade käte ja lühikeste jalgadega. Praeguseni teadmata põhjustel surid nad välja umbes 35 000 aastat tagasi. PILET 8 1.Mitoosi faasid, kirjeldus ja tähtsus. Profaas kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Anafaas kääviniidid lühenevad ja kromatiidid eralduvad ja liiduvad pooluste poole....
selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas. Kõik inimrassid kuuluvad ühte ja samasse liiki. Samal ajal tänapäeva inimese eellastega elasid Maal ka neandertallased . Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu. Püstine inimene (homo erectus) levis Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Inimesed ja inimahvlased on arenenud samadest eellastest....
luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas Rändamisel kujunesid inimrassid negriidid, europiidid, mongoliidid Pronksiaeg 2500 a. eKr pronks leiutati Vahemeremaades, algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki, oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng muutus veelgi ebaühtlasemaks Rauaaeg 1300 a...
Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid oma surnuid- olid olemas religiooni alged, püsivad eluasemed: koopad, puuvaiadest nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld...
5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased (jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...