vetinad ja seened- S 5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt. tuul, suurtel lagedatel maa-aladel, mis puhub ära mulla mineraalse osa. 11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent
Üliõpilased: KAKB-61 Töö Tehtud Matrikli nr 3.töörüh Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov m Esitatud 19.05.2015 Elektrotehnika KOLMEFAASILISED AHELAD Töö nr. 3 Variant A. TARVITI TÄHTLÜLITUS Tabel 1 Katseandmed UAB [V] UBC [V] UCA [V] Lülitus α C αC α C αC α C αC Natura 11 al- 117 300/150 234 115 300/150 230 300/150 236 8 juhiga Natura ...
taimeliike 2)väärtuslike ja oustatud looma ja taimeliikide elu-ja kasvukohti. Eestis 509 Natura loodusala Ramsari konvensioon 1971a Märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Maailmmas on 1907 Liikide kaitse võimalused: 1) Seadustega 2) Loodusesse kaitsealasid teha 3) Piirata raiiete arvu
b) 2. Kategooria kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sinna rühma kuuluvad näiteks apteegikaan ja säga c) 3. Kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. Sinna kuuluvad näiteks atlandi tuur, hallhüljes ja sookurg. 6. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. See hõlmab linnudirektiive ja loodusdirektiive 7. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti?
Naturalism I. Suund filosoofias, mis käsitleb inimest kui füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel kujunenud ja toimivat nähtust, kellel on peenekoeline võime ajuprotsesside ja sihipärase mõistusliku tegevusega kujundada eetilist, esteetilist ja spirituaalset maailma. Peaesindajaid: antiikajal – Lucretius (1. saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of Poetry and Religion). II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud kriitilisest realismist (näiteks Balzaci looming), mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid ...
Emajõe-Suursoo kaitseala Asukoht: Tartumaa Pindala: 221 km² Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt.
vähese inimmõju või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi. Vanad loodusmetsad on looduslikud kooslused, mille esinduslikkuse säilimiseks või paranemiseks tuleb tagada looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit. Kaitseala metsamajanduskava (2009) koostamise raames teostatud inventuur aga seda metsaelupaiga tüüpi ei tuvastanud. See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toitaineterikastel ning pehme huumusega metsamuldadel sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Puistu suktsessioonilise arengu käigus
● 520 soontaimeliiki ● 500 liiki samblikke ja samblaid ● 80 liiki kalu https://et.wikipedia.org/wiki/Vilsandi#/media/File:Vilsandi_ja_lahiymbrus.png Ajalugu ● 1906 - majakavaht Artur Toom rentis Vaika saared ● 1910 - moodustati Vaika loodusreservaat ● 1971 - moodustatakse Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ● 1992 - avatakse bioloogiajaam Vilsandi saarel ● 1993 - reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks ● 2004 - Vilsandi rahvuspark saab Natura 2000 alaks Ülesanded ● Kaitsta rannikumerd ● Korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust ● Kaitsta liike ja nende elupaiku ● Toetada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/ Taimestik ● Rannikul soolalembelised taimeliigid (soolarohi, meripuju) ● Männikud, nõmme- ja palumetsad, loometsad, tamme- ja haavasalud
kultuuriväärtuste registri: https://register.muinas.ee/public.php?menuID 1. Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai 2. 3. III Mine kultuuriväärtuste registrist edasi maaameti kaardile (Ava kaardil!) ning loetle kartograafilise andmebaasi põhjal praeguse mõisa (hooned, park, kalmistu) kaitse, hoolduse ja säilimise eesmärgil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud: 1. mainuse liik:kaitseala 2. Looduskaitse ja Natura 2000 3. Pärandkultuur 4. Rahvusparkide mälumaastikud
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide rabade, siirde- ja õõtsiksoode, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi (Reier ja Kukk, 2000). Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga
..................... 7 Sissejuhatus Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Mina uurin maastikukaitsealasid. Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala,
Haanja looduspark Eesmärk Loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks. Asukoht Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspark paikneb 200 m kõrgusel merepinnast. Siin asub ka suur munamäe vaatetorn kust paistab väga ilus vaade. Andmed Kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Haanja looduspark sai enda piirid 1991 aastal. Pindala 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Vaatamisväärsused Vällamäe ürgmets 120aastane kuusik. Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku. Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele
ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; • teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust. Karula rahvuspark • Eesti kõige väiksem rahvuspark. • Kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. • Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. • Olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. • Loomadest on esindatud pea kõik Eestis elutsevad liigid. • Linde on loendatud ligi 150 erinevat liiki. Kasutatud materjal http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=vilsandi http://et.wikipedia
ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte. 5 Suurus
Kokkuvõte Järvselja looduskaitseala süda ürgmetsakvartal on hoitud inimesest puutumatuna juba üle 80 aasta. Ent tänavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusväärset. Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Võnnu vallas. Kaitseala pindala suurenes sel aastal peaaegu kümme korda, nüüd hõlmab see 184,4 ha. Suurel osal Järvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatüübid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Vanad loodusmetsad on väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks. Selle nimetuse alla on koondatud eelkõige puutumatud või vähese inimmõjuga vanad okaspuu- ja segametsad. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma Klubi üks esimesi, kes väitis, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ja loodust. Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku ...
● 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks ● 351 000 ha ● Ulatuslikud karstialad Loodus- ja maastikuväärtustest ● Endla soostik ● Emumägi ja loodusmaastik ● Karstialad ● 24 kaitseala (Neeruti maastikukaitseala ja Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, Rakvere, Tamsalu, mille arengus on olulist osa etendanud raudtee Inimmõjud
...................................................... 32 Võõrliigid ............................................................................................................................................................................................................................ 35 Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes Natura 2000 ..................................................................................................................................................................................................................... 38 Fotod: Arne Ader, Urmas Tartes, Rainar Kurbel (lendorav lk. 30 ), Siim Veski (kivisisalik lk. 31) Elupaigatüübid .............................................................
19. Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoon: Looduskaitse on suurel määral üle kasvanud keskkonnakaitsealaseks tegevuseks. 20. Kaitsealade ülesandeks on: Sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. 21. Rahvusparkide rajamise eesmärk: Lisaks kaitsmisele, taastamisele jne lisandub siin ka maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine. 22. NB! Eesti rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad, Natura 2000 Rahvuspargid: VilsandiLaheKaruSooMats (mugav ja meeldejääv lühend Vilsandi, Lahemaa, Karula, Soomaa ja Matsalu rahvusparkidest) Programmialad: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala Natura 2000: Ühendab üle Euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted: keskkonnahoidlikkuse, ennetus, ettevaatus, strateegilise inegreerituse, õigusliku läbivuse ja terviklikkuse põhimõte jne. Strateegia näeb ette
Koostas:Eva 2007 Asukoht · Kaitseala pindala on 16 903 ha. · Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. · Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. · 1979.aastal loodi maastikukaitseala, 1991.aastal moodustati looduspark. Üldiseloomustus · Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. · Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (SuureMunamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal.
madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. PEIPSI MADALIKU ISEÄRASUSED Peipsi madaliku pindala on 807 km² (Arold, 2001). Peipsi rannikumadalik hõlmab Peipsi järve rannikuvööndi edelaosa. Linnulennult ulatub see umbes 90 km ulatuses Kallaste lähedalt kuni Eesti kagupiirini, hõlmates Piirissaare ning Salosaare ja neid ümbritsevaid väikseid saari. Rannamadaliku edelapiiril asub Palumaa ning läänepiiril Ugandi lavamaa. Kastre- Emajõe
olemust, tõenäosust ja tagajärgi. Keskkonnaalased õiguslikud otsused on nn väärtusotsused, mitte teaduslikud järeldused. Teaduslike faktide kõrvale (mitte neid asendama) peavad asuma ka inimlikud väärtused. Teadusliku ebakindluse olukorras on eksimine paratamatu, aga eksida võib vaid suurema ohutuse suunas in dubio pro natura. 5 Evp on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Nimelt seisneb kkkaitse õiguslik olemus isikute kkalaste õiguste PÕHJENDATUD kitsendamises. Kkõiguse varasemas ajaloos olid selliseks põhjenduseks teaduslikud faktid, ent evp alusel võib õiguste
-) Agenda 21 on ülemaailma XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. -) Biotoop ehk ökotoop on ökosüsteemi elupaik. -) Eutrofeerumine on nähtus, kus veekogu rikastub toiduainetega, eriti N- ja P-ühenditega. -) Herbivoorid on iga toiduahela esimese astme tarbijad. -) Kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. -) Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. -) Natura 2000 on üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. -) Oligotroopne järv on pehme ja läbipaistva veega ning elustkuvaene veekogu. -) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks. -) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. -) Washingtoni konvektsioon on ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubitsemist puudutav konventsioon. -) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur. * 3
taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4. Mida peaks silmas pidama iga Eesti elanik seoses Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga? 1. punases raamatus olevate liikide mitte ohustamine 2. loodusvarasid tuleb säästlikult kasutada 5. Selgitage Eesti looduskaitse korraldust. 1. kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) 2. kaitsealused liigid 3. Üksikobjektid 6. Mis on Natura 2000 ja milleks vajalik? Natura 2000 on õleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Vajalik on Natura 2000 selleks, et säiliksid väärtuslikud ja ohustatud looma- ja linnuliigid ning nende elu- ja kasvukohad. 7. Millised tegevused on keelatud, kui lähete sõbraga jalutama Lahemaa rahvusparki? 1. prahi maha loopimine 2. sealsete liikide kaasa võtmine 8. Kuidas kaitstakse haruldasi ja ohustatud liike Eestis? 1. luuakse looduskaitsealasid 2. luuakse uusi looduskaitseseadusi 3
● Biovesinik on biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud vesinik, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. Erinevate biokütuste tootmine Biokütuse kasutuselevõtu riskid ● Süveneb konkurents biokütuste tooraine turul. ● Kütuste turul muutuvad biokütuste hinnad samas suunas fossiilsete kütuste hindadega. ● Järjest karmistuvad loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud (näiteks nn Natura alade moodustamine). ● Biokütuste tootmine ei ole kasvuhoonegaaside suhtes kunagi CO2 - neutraale, sest nende tootmisel, töötlemisel ja transportimisel kasutatakse palju sisendeis, mille jaoks on vaja fossiilkütust. ● Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks - kõik see põhineb nafta kasutamisel. ● Kasvupinna laiendamiseks peab maha võtma vihma-ja põlismetsi, mis ei taastu nii pea. Ja hävivad paljude liikide elukeskkonnad.
Inimene ja loodus Inimene on elanud tänu loodusele planeedil Maa aastatuhandeid, kuid viimasel aastasajal on üha sagedamini jutuks looduse hävitamine või teisalt selle hoid. Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid o...
1991 asutati Eestimaa Looduse Fond, nende eestvedamisel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-pedja looduskaitseala !!! 1993 lisandus East kaardile kola rahvusparki, kokku 5 rahvusparki 1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 1998 ilmus Eesti Punane Raamat 2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis 2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Viimaste aastakümnete põllumajandusalade kasutamise vähenemine on kaasa toonud taasmetsastumise, roostumise ja rohumaade kadastikumise. Madaliku põllumajandusmaad ja suur osa metsamaid on varustatud kuivendussüsteemidega ning väiksemad looduslikud vooluveed enamasti õgvendatud ning süvendatud (Arold 2005). 10. Hinnang piirkonna loodus- ja maatikuväärtustele Madalik sisaldab endas Natura 2000 alasid, mis on suure tähtsusega. Natura aladel paiknevad näiteks puisniidud, rannaniidud, rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad. Puisniitude säilitamine ja hooldamine peaks
1. Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal... 1910 Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala 1935 Esimene looduskaitseseadus 1971 Lahemaa Rahvuspargi asutamine 1989 Keskkonnaministeeriumi loomine 1992 ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro's 2004 Natura alade kinnitamine Eestis 2. Tõene/väär Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud Kaitsealuseid kategooriaid on 6 vale. On olemas 3 kategooriat. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi
väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal, näiteks karuputk Võtmeliik- liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilitamiseks. Võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. Oluline võtmeliik Eestis on kobras, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid. 7. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.
kaitstavad loodusobjektid mõiste ja funktsioon, näited). Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala; näiteid kõikide kohta. Kaitseala tsoneering ehk vööndid (loodusreservaat; sihtkaitsevöönd; piiranguvöönd), piirangute loogika. Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuseteatis, hoiuala teatis, kaitsekorralduskava, elupaiga tegevuskava. Kaitse korraldamine (valitseja, kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas (millal üks mõiste, millal teine?), ranna/kalda vööndid (ulatuse loogika?). Liigikaitse. Liigi määratlus, ülevaade teadaolevatest liikidest (suurusjärk), väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis,
Endla looduskaitseala Ala põhiväärtusteks on märgade elupaikade mitmekesisus, Endla soostik ja allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba,
Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Vilsandi Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks Matsalu - Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Hoiualad · Ranna ja kalda kaitsmise kord · Liikide kaitsekategooriad (I. II. ja III.) · Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted · Loodusobjektidele tekitatud kahju sissenõudmise. Riikliku programmi «Eesti NATURA 2000» (Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a korraldus nr 622-k) põhieesmärk on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastava NATURA 2000 võrgustiku loomine Eestis. Programm on planeeritud kaheetapilisena: I. etapi põhieesmärk on Eesti NATURA 2000 alade nimekirja (st linnuhoiualade nimekirja ja loodushoiualade esimese nimekirja), vastava nõuetekohase andmebaasi ja kaartide koostamine ning esitamine Euroopa Komisjonile. I etapp viidi läbi aastatel 20002002. Alameesmärgid:
loodushoiutoetuse (edaspidi toetus) taotlemisel e, taotluse läbivaatamisele, tööde tegemisele, toetuse maksmise le esitatavad nõuded ja tingimused, toetuse maksmise korra ning toetuste määrad. 16 ibid 12 § 2. Loodushoiutoe tuse määrad (1) Kaitsealal, hoiua lal või püsielupa igas asuvate poollooduslike koosluste, m is ei asu Natura 2000 võrgustiku a lal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartide l 1 märgitud projektiala l hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 1) Natura 2000 võrgustiku a lal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha.
algusrida) Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja (Titus Livius) Homo homini lupus est Inimene on inimesele hunt (Plautus) Ibi victoria, ubi concordia Kus on üksmeel, seal on võit. Igorantia non est argumentum Mitteteadmine pole argument (Spinoza) In vino veritas, in aqua sanitas Viinas on tõde, vees on tervis (Plinius) Littera scripta manet Kirjutatud täht püsib, kirjapandu on jääv Lupus non mordet lupum Hunt hunti ei hammusta Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab Memento mori Ära unusta surma Memento vivere Ära unusta elada Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim (Iuvenalis) Non scholae, sed vitae discimus Me ei õpi mitte kooli, vaid elu tarvis Omnia vincit amor Armastus võidab kõik (Vergilius) Post factum nullum consilium Pärast tehtut ei ole mingit arupidamist, pärast tehtut on hilja aru pidada Sapienti sat Targale piisab vähesestki Scientia potestas est Teadmine on jõud
Viitna järved ja oosid Kauni Viitna maastikku hoidmiseks on Viitna järvede ümbrus kaitse alla võetud. Esialgu kuulus ala 1971. Aastal loodud Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Hiljem rahvuspargi piire muudeti. 1997. aastal loodi järvede ning neid ümbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi.
Taimeliigid surevad välja Õhusaaste suureneb Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök Rabad Eestis Tegemist on kaitse all oleva kooslusega Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus Tööülesanneteks olid informatsiooni kogumine, info töötlemine ja grupisisene arutelu, illustratsioonide otsimine ja ettekande ettevalmistamine Grupi liikmed tegid võrdselt tööd ning toimus sujuv koostöö Kasutatud kirjandus http://www.ket.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Raba https://loodusegakoos.ee https://www.youtube.com/watch
Samuti muutub seirearuandluse edastamine lihtsamaks ja paremini kättesaadavaks keskkonnaseiret seadusega ettenähtud korras teostavale kohalikule omavalitsusele ja erafirmadele [1, 3]. EL-i direktiividest lähtuvalt tuleb Eesti keskkonnaregistris olevad seireandmed teha lihtsamalt kättesaadavaks huvigruppidele (sh. keskkonnateenistused, ametnikud, üliõpilased jt. huvilised) ühtse süsteemi kaudu. Praegu on näiteks EL-i abiprogrammide toel Eestis moodustatud Natura 2000 looduskaitsealade võrgustik ja õhukvaliteedi seiresüsteem, mis võimaldab anda paremat ülevaadet keskkonnaseisundist ja teavitada sellest ka avalikkust [2]. Kasutatud allikad: 1. http://www.keskkonnainfo.ee/ (21.01.07) 2. http://www.eelis.ee (22.01.07) 3. http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ (21.01.07) 2
riikidega. Ramsari (1971) konventsioon rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse; Berni (1979) konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse; HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. GMO-Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel.
Geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMO-d võivad looduslikku liikide tasakaalu mõjutada isegi juhul, kui kohalikele liikidele geeniülekannet ei toimu. Näiteks Ameerikas on leitud, et herbitsiidiresistentsete kultuuride kasvatamine võib kiirendada monarhliblikate (Danaus plexippus) arvukuse vähenemist. Natura 2000 on üle-euroopaline hoiualade võrgustik ohustatud või haruldaste taimede ja loomade ning nende elupaikade kaitseks. Sinna kuuluvad kahte tüüpi alad : linnuhoiualad lindude kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks ; loodushoiualad looduslike ja poollooduslike elupaigatüüpide ja looma- ning taimeliikide kaitseks. Eesti on üks kolmest riigist, kes esitas EL- le õigeaegselt linnu- ja loodusalade nimekirjad.
Sisesta kooli nimi Referaat Valgejärve maastikukaitseala Koostaja:????? Klass: 6.a Juhendaja:??? Talinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………..…………………………….….3 Valgejärve maastikukaitseala………………………………………………………………….4 Valgejärve loodusõpperada…………………………………………………….……………...5 Valgejärve asukoht…………………………………………………………………………….6 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..7 Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8 Sissejuhatus Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. ...
( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks, Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus 4-7 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole jäävad joaastangud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik. Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. 1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb
8. Kas on rajatud matkaradasid? Raba äärealale on välja ehitatud kaks puhkekohta ja raba loodusega tutvumiseks 2,4 km pikkune laudtee laudtee, mis võimaldab tutvuda omapärase rabaloodusega lähemalt 6 vaadelda rabataimi ning erinevaid rabatüüpe ning kuulata rabahääli. Ümbruskonnaga tutvumiseks on võimalik tellida hobumatku. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Ei ole kaitsekorralduskava. Rabasaar Meenikunno rabas. Meenikunno raba serv 7 HIIUMAA LAIDUDE MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962
poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on muuhulgas ühiskonna teadlikkuse kasv PLK-de väärtustest, hooldusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, nende varustatus vajalike vahenditega ning ligipääsuvõimaluste tagamine hooldatavatele aladele. Ülejäänud ligikaudu 15 000 ha poollooduslike koosluste kaitse korraldamine tuleb lahendada aastaks 2030. Kõik meie pärandkooslused on arvatud Euroopa Liidu (EL) tasandil Natura 2000 võrgustiku abil kaitstavate elupaikade hulka. Käesolev tegevuskava aitab saavutada EL loodus- ja linnudirektiivi eesmärki - tagada kõikide EL-is ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest Kaitstavatel aladel on 2013. a seisuga hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi 60 000 ha. Tabel 1
27.02.2018 – Looduskaitse andmed ja PlutoF Milline on peamine eluslooduse andmeid koondav infosüsteem Eestis? EELIS, Pluto F? Millised on peamised andmevood? Andmerea pikkus (Koha töö) – miks see on oluline, milliste nüanssidega on seotud? Mida pikem on andmerida, seda usaldusväärsemad on andmed, mida on pikka aega kogutud või mingit objekti jälgitud. Kuhu ja mis loodusandmed Eestist välja liiguvad? (Reigo Roasto ettekanne) ● Euroopa Komisjonile esitatav info Natura 2000 alade kohta võetakse EELIS andmebaasist, seda vajalikul viisil kokku kombineerides. ● Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni riiklikud aruanded ● Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisundihinnangud – iga 6 aasta tagant (eelmine 2013, järgmine 2019) ● OECD-le aruandlus liikide ja nende ohustatuse (punane nimestik) kohta. 06.03.2018 – Haruldus, väikesed populatsioonid. Punane raamat, õpikust lk. 163-166 Milliseid liike kaitsta
saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 13. Kõrbestumine- kõrbealade laieneminelooduslike tegurite või inimtegevuse (metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis- või maaharimisvõtted) tagajärjel. 14. Looduskaitse- eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tuleneb riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasusest. 15. Natura 2000- üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik 16. Säästev Eesti 21- Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 17. Taastumatud loodusvarad- metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt 18. Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt 19
Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega? Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Alles jäänud soid Eestis 270000-350000 hektarit. 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Inimene saab turbast kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Täname
Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m. Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c. on loodud puis-ja luhaniitude kaitseks ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kümnendikul kaitsealast kasvavad võimsad vanad tammed.Piirneb luhaniitude vahel voolava Kasari jõega. d. Maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi. 4. Tõmba õigele variandile joon alla: a. (Venetpõlve järv; Kaiujärv; Kallejärv; Venepele järv; Järlepa järv) asub Kaiust 5,5
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 3. Algatamise õiguspärasuse kontrollimine. KMH algatamise puhul kontrollib järelvalvaja KMH algatamise õiguspärasust. 4. KMH programm. Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
