poleemikat tekitanud kirjutisi, paistis silma utoopiliste ideekavanditega. Peale 1921, kui asus Magdeburgi linnaarhiteekti kohale, muutus ta kujunduslaad ratsionalismi suunas.1927 Taut osales Weissenhofi näidisasula projektis. Taut ei jaganud Gropiuse, Mies van der Rohe ja Le Corbusier´vaimustust puhas- valgete pindade vastu. Tauti maja nr. 19 oli värvitud primaarvärvidega Peale 1924 oli seotud mitmete elamugruppide kavandamisega. Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G · 20-ndatel aastatel oli Berliinis mitmeid avangardseid kunstirühmitisi ("Novembergruppe", "Zehner Ring", "Arbeitsrat für Kunst", grupp "G". · ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer,
Kommunistid üritasid võimu võtta agressiivselt, seda ei tahetud, nende vastased, Hitleri löögirühmad, said populaarsust. Suurendasid 1930 valimistel oma saadikute hulka mitu korda, 1932 valimistel sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. 1933 - 34 · Tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid. · Valitsusele erakorralised volitused: jõustada seadusi, ratifitseerida välislepinguid Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed · Juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. · Ametnikkonnas puhastus vallandati juudid ja kõik ebalojaalsed isikud. · Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine · Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer Tööpuuduse likvideerimiseks: Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd
Adolf Hitler 1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema j...
2 töös, aidates mitmel tagaotsitaval natsil end varjata. Teiste seas olevat ODESSA abi kasutanud ka Mengele, Eichmann, Mauthauseni koonduslaagri arst Aribert Heim ja SSi ohvitser ning väidetav massimõrvar Erich Priebke. Samuti sai sealt tõenäoliselt abi Ante Paveli, horvaatia natsijuht. Ka on ODESSAt kahtlustatud kuulsa saksa-tsiili pedofiili Paul Schäferi5 aitamises. Kuigi natsipartei keelustati, nagu ka kogu sümboolika (isegi swastika on tänini põlu all), on need ideed ja sümbolid tänaseni väga populaarsed nii tõsiste jäljendajate (igat liiki neonatsid) kui ka lihtsalt ajaloohuviliste ja kollektsionääride seas. 1949-1952 (kuni keelustati) tegutses Saksamaal isegi Hitleri ideede pooldajaid ühendav Sozialistische Reichspartei. Lisaks sellele on ideed olnud levinud USAs, Suurbritannias, Skandinaavias, Kreekas6 ja Venemaal (Limonovi ja Zirinovski näited)
(Roosevelt); tähtsamad otsused: teise rinde avamine Pr-l, sõjajärgse olukorra arutamine, Poola idaalade liitmine NSVL-ga Jalta- veebr 1945; osalesid Venemaa, Ingl ja USA; tähtsamad otsused: Poola probleem, Sks jagamine, NSVL kohustub sõtta astuma Jaapani vastu, NSV sõjavangide tagasi saatmine Potsdam- juuli 1945; osalesid Venemaa, Ingl; tähtsamad otsused: Sks ja Poola piir, Sks 4-ks okupatsiooni tsooniks, NL ei anta võimalust Jaapani okupatsiooniks, natsipartei keelustamine Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- otsustati asutada Jalta konverentsil San Franciscosse 5.Murrang sõjas 1942 sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste
Peale sõda võisid kõik riigid saada liikmeks. · II ms lõpp kõige raskem Sks jaoks => Hitleri surma tagajärjel langes valitsus; riiki enam ei eksisteerinud. · Nürnbergi protsess (nov 1945 okt 1946) => karistati Sks juhtivaid riigitegelasi; arutati alates 1942. a lõpust, detailselt hakati planeerima peale Sks kapituleerumist. Kohtunikud ja ametnikud võitjariikidelt; süüdistati 24 sõjakurjategijat ja 6 org (SS, Gestapo, Valitsuskabinet, Natsipartei juhtkond, Peastaap) sõjakuritegudes, kuritegudes inimsuse vastu, planeerimises ja sõja algatuses. Suur osa mõisteti süüdi; esimene kord ajaloos karistati inimsusevastaste tegude eest. Sarnane protsess toimus Jaapanis Tokyos. · Pariisi rahukonverents (29. juuli 1946 15. okt 1946) => ei sõlmitud üldist rahulepingut vaid arutati erinevaid rahulepingute projekte Sks ja tema liitlastega. Liitlased pidid samuti maksma reparatsioone ning loovutama territooriume
täieliku kaotuseni Franko vägede käest. Austria liitmine Saksamaaga e. Anschluss 1938: (Vt. ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.Uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. · Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930
pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas. 13. Austria liitmine Saksamaaga e. Anschluss 1938: (Vt. ka õpik lk.165): · Austria oli ise taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari lagunemisel 1918.a., aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. · Uuesti tõstatus Austria küsimus A.Hitleri saamisega Saksamaa juhiks (Hitler oli ise austerlane; Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamine ühte riiki; tugeva natsipartei olemasolu Austrias). · Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. · Ootamata ära referendumi tulemust teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee.Uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. · Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930
- Nõukogude Liit ründas Saksamaad ja tema liitlasi Ungarit, Rumeeniat, Bulgaariat idast - overload - Lõuna-Inglismaale koondati u 3mln meest. Kindral Eisenhower, mis viidi üle lahe. 8. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Saksamaa ja NSV Liidu riigipiirid? Kuidas mõjutas sõda USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa rolli maailmas. Berliin purustatud, kogu saksamaa varemetes. Palju surnuid. Taastatakse Saksamaa 1937. a piirid. Natsipartei kuulutatakse kuritegelikuks ja saadetakse laiali. Saksamaal taastatakse demokraatlik valitsemine. Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena 9. Mõisted: kummaline sõda vaenupooled istusid kaevikutes ja harva toimus tulevahetus.Näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.
Berliini vallutamine jäeti NSVL-ile. 1945 aasta veebruaris kohtusid liitlased teist korda Jaltas, toimus Jalta konverents. Miks oli see oluline? Esmalt pandi paika Saksamaa sõjajärgne korraldus oli aru saada, et Hitleri-vastane koalitsioon võidab. Lepiti kokku selles, et Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks, riiki kui sellist alles ei jää. Lepiti kokku ka selles, et kui Saksamaa on kapituleerunud, siis toimub natsismi väljajuurimine. See tähendab, et need, kes on olnud natsipartei liikmed, jäetakse avalikust elust kõrvale ei saa olla ametnikud, õpetajad jms. Veel lepiti kokku ÜRO asutamiskongressi aeg ja koht. Rahvasteliit, mis oli olnud kahe maailmasõja vahel, oli oma tegevuse lõpetanud ja selle asemel otsustati luua veidi teistsugune liit ÜRO. Asutamiskonverants oli aprillis, ÜRO loodi sügisel. ÜRO julgeolekunõukogus on viis alalist liiget, kes olid sel ajal olulised Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA ja Hiina
päästmise eest" tähendas, et riigipea on selle ettevõtmise seaduslikuks kuulutanud. Riigikantsleri populaarsus polnud kunagi nii suur olnud. (Kershaw 1999: 89) 4. Sakslaste lojaalsus Hitlerile Natsid andsid paljudele sakslastele tagasi kindlustunde ja lootuse paremale tulevikule. Tööpuudus vähenes tunduvalt. Rahvas oli kõigest toimuvast võlutud. Massilised rahvarohked koosolekud jätsid inimestesse sügava mulje. Kogu meedia oli natsipartei käsutuses, paratamatult haaras ta inimesi kaasa, oli nii võimas tunda end jälle sakslasena ja näha, kuidas isamaa kosub.(Urmas Eelmäe ) Tippjuristid hoolitsesid selle eest, et seadusandlus lubaks teoks teha füüreri ja kogu saksa rahva unistusi juudivabast maailmast ning keegi, isegi mitte kirikuisad, ei näinud toimuvas eetilist probleemi. Inimestel oli silme ees pilt tulevasest "tuhandeaastasest rahuriigist", kus kurjus ( mille
(ka Eestist) läksid vabatahtlikena internatsionaalsete brigaadide koosseisus Hispaania kodusõtta. Sõda lõppes Fancistide võiduga. See sõda oli II maailmasõja eelprooviks, polügooniks kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. 1938-1939 1938 kevadel teravnes olukord Tsehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tsehhide. Hitlerliku Saksamaa tugevnedes tekkis ka sudeedisakslastel Saksamaaga ühendamist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusatakse Tsehhoslovakkias taga. Sõjaliselt üsna tugev Tsehhoslovakkia oli valmis end Saksa agressiooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja NSV Liitu. Kriis venis läbi 1938 aasta suve. Aina selgemaks sai lääneriikide soov. Ka seekord osaliste järeleandmistega sõda ära hoida. 29 septembril
tsooni (1936). Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotlenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis keelasid lääneriigid selle Versailles`i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud
poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama versai süsteemiks. Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tükide rahumeelset lahendamist ja vajadusliku. 1930-datel aastatel hakkasid maailmas tekkima mis lõpuks viisid välja teise maailmasõjani. 1931- jaapan tungis kallale hiinale ja vallutas mansuuria. Arvult kolmandal kohal olid slovakid. Sudeedi sakslastel tekkis saksamaaga ühinemisnõuded natsipartei, mida suunati Berliinis. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusatakse Tsehhoslovakkias taga. Sõjaliselt tugev Tsehhoslovakkia oli valmis end saksa agressiooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja nõukogude liitu. Kriis venis läbi 1938 aasta suve. Aina selgemaks sai lääneriikide soov ka seekord osaliste järeleandmistega sõda ära hoida. 20 sept 1938 toimus Münhenis saksamaa itaalia suurbritannia ja
selle rankus olevat otseselt seotud natsismi pea tõstmisega. Weimari Vabariik (1919-33) Peale edukat Saksa Revolutsiooni 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president Friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919. 1918 loodi Kommunistlik Partei. Loojateks olid Rosa Luxemburg ja Karl Liebknecht. Peale kompartei loodi 1919. aastal ka Adolf Hitleri juhtimisel Saksa Töölispartei ehk Natsipartei. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 13 Kuna kogu riik kannatas Suure depressiooni majanduslanguse all, mida tekitasid Versailles rahu rasked tingimused ja mitu järjestikust ebastabiilset valitsust, siis nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veeldi laialtlevinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsid)
(Hitleri meelest oli demokraatia üks Saksamaad õõnestav tegur, mis lasi elada teistel rahvustel elada Saksamaal ja solkida saksa verd. Aaria rassi puhtuse säilitamine oli suurim eesmärk.) miks 23.a polnud tal nii palju hääli. Kuna tekkis majanduskriis ja ta oli väga osav massi manipuleerija oma kõnedes ja võis kõneleda ka nii et varjas oma tõelisi kavatsusi. Saadi rahvalt suurim toetus, see oli natsipartei pool. 6. Tööpuudus vihastas rahvast (sõdureid, töötuid, rahvuslased), ka kommunistid tahtsid Itaaliat üle võtta, kui vastu hakkasid fasistid, mida jutis B.Mussolini, kes lubas taastada Itaalia võimu Rooma Impeeriumi tasemele. Pigem rahva soove hästi tundev poliitik, kes peale suure jutu midagi ei saavutanud. 7. Ei olnud, neil oli 4-aasta plaan. Seati plaanimajandus. 8
lahendada kõik probleemid. Poliitilisi eriarvamusi lahendati tavaliselt kaklustega. 1932. aastal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei suurimaks parteiks parlamendis. Uued võimukandjad võtsid vastu esimesed juudivastased seadused ning Saksamaal algas juutide tagakiusamine. Demokraatia oli täiesti hävitatud. Natsid andsid sakslastele tagasi kindlustunde ja lootuse paremale tulevikule. Tööpuudus oli langenud tunduvalt. Kogu meedia oli natsipartei käsutuses, oli võimas tunda end jälle sakslasena ja näha, kuidas isamaa kosub. 1930. aastal ligikaudu 1% saksa elanikkonnast olid juudid. Natside propaganda näitas juute alaväärsetena, neid süüdistati igasugustes pattudes ja nimetati saksa rahvuse suurimaks vaenlaseks. Levitati seisukohta, et juutidel on võim kogu maailmas ja et nad soovivad aaria rassi hävitada. 1. aprillil 1933 alustati boikotti juutidest advokaatide, arstide ja juudi kaupluste suhtes
revolutsioon. Plaan: esialgu võimu haaramine Baieri Liidumaal ja seejärel marss Berliini. - Hitler sai ,,auväärse" karistuse vanas kindluses ja vabanes ennetähtaegselt (detsembris 1924). - Vangistuses dikteeris Rudolf Hessile poliitilise autobiograafia ,,Mein Kampf", kus ausalt selgitas oma poliitilisi plaane (mh plaan Nõukogude Liit hävitada). II. Massiorganisatsiooni loomine (1925-29): - Weimari Vabariigi ,,kuldsel perioodil" natsipartei ei kogu poolehoidu. - Uus strateegia: võimu saavutamine legaalsel teel (1928 Riigipäeva valimistel sai vaid 12 delegaati). - Lõi kindla hierarhilise parteistruktuuri ja kasvatas parteile ustava kaadri. - Igas maakonnas, linnas ja vallas asutati kohalikud natsipartei osakonnad. - Uue tehnika oskuslik kasutamine sidepidamise ja propaganda eesmärgil (raadio, lennukid jne): Joseph Goebbels. - Partei kõrval tegutsevad analoogiliselt korraldatud paramilitaarsed
13 1918–1921 – Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid:
sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud trooni (1936). Hitleri esimeseks ohvriks sai naaberriik Austria, kes oli taotenud Saksamaaga ühinemist juba Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel 1918, aga siis kulasid lääneriigid selle Versailles'i rahuleppega. Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondumist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Vaatamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11. märts 1938). Seejärel teostasid uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930
Natside diktatuuri kujunemine 1933 34 1933. a algus tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid. Valitsus sai erakorralised volitused. Puhastus ametnikkonnas vallandati juudid ja ebalojaalsed isikud. Liidumaade, linnade uute juhtide ametisse määramine Sotsiaal-demokraatliku partei keelustamine, parlamendisaadikukohtade tühistamine Riigipäev läks natside kontrolli alla. Valitsuses ainult natsipartei liikmed 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer. III Reich. Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. Hirmuvalitsus Arreteerimised Vangilaagrite asutamine - I Dachaus 1933.a Gestapo teostas meelsuskontrolli SS-üksused turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid Juudivastane vägivald Juudi äride boikott 1933 1935 juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega
Ametiühingud koondati DAF- i. Riigipäev ei tegelenud seadustega. Esialgu polnud partei ühtne, ühele osale tundus, et see mis tehtud on vähe. Koondusid SAsse. Vähese haridusega, musta tööd tegevad. 1934. aastal viidi läbi Pikkade Nugade Öö. Kõrvaldati SA juhtivad liikmed. Nende plaanid said otsa. Probleem kadus. Majanduses eraettevõtlust ei hävitatud, jäi alles, kuid kehtestati riigikontroll. Ühelt poolt kontrollis tööstusministeerium, lisaks kontrollis veel natsipartei rühmad (tööl olevatest partei liikmetest). Talupojad ei kannatanud kollektiviseerimise all, kuid kontrollis põllumajandusministeerium. Külvas seda mida kästi ja müüs etteantud hinnaga. Plaanid tehti nelja aasta peale. Tööpuudus likvideeriti: seati sisse sõjaväekohustus (üks osa kohe tööturult läinud), suur tähelepanu relvastumisel (suured tellimused relvatööstusel), kehtestati töökohustus (kõik võimelised pidid tööd tegema). Antisemitism
polügoon, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. 1938-Lakkas eksisteerimast Austria riik, mis sunniviisiliselt ühendati Saksamaaga. Toimus Anschluss, mis oli Versailles'i lepinguga oli rangelt keelatud. 1938-aasta aprillis-mais, teravnes olukord Tsehhoslovakkia ümber, kus oli suur ja mõjukas sudeeli-Sakslaste väemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp Tsehhide järel (Slovakkid olid kolmanal kohal). Sudeedi sakslastel tekkis Saksamaaga ühinemist nõudev Natsipartei, mida suunati Berliinist. Sõjaliselt tugev Tsehhislovakkia oli valmis end Saksa agresooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude liitu. Kriis Viniss läbi 1938. aasta suve, lääneriigid üritasid ka seekord osaliste järelandmistega sõda ära hoida. . . 29. sept 1938 toimus Münchenis Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia juhtide kohtumine, kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda
Rosenberg. Riigikomissariaat Ostland: Eestist, Lätist, Leedust ja suuremast osast Valgevenest moodustatud, mida juhtis natsiparteilane Hinrich Lohse. Riigikomissariaadi halduskeskuseks sai Riia. Talle omakorda allusid Valgevenes, Leedus, Lätis ja Eestis moodustatud kindralkomissariaadid. Kindralkomissariaat Estland: Tähtsaimaks ametiisikuks Eesti Kindralkomissariaadis oli kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann - Natsipartei veteran. Piirkonnakomissarid: Tsiviilvalitsust esindasid seitse piirkonnakomissari, kes hoolitsesid Litzmanni peakorterist (Kadrioru loss) saabuvate korralduste elluviimise eest ning teostasid kontrolli eestlastest koosnevate maakonna-, linna- ja vallavalitsuste tegevuse üle. Eesti Omavalitsus: Allus tsiviilvalitsuse juhtimisele ja kontrollile. Omavalitsuse otsustusõigus ja tegevusvõimalused olid piiratud. Omavalitsuse Juht oli Hjalmar Mäe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
