Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein Kampf", Benito Mussolini fasistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover 31. Ameerika Ühendriikide president, vabariiklane, tähtsustas vaba ettevõtlust ning ei olnud poolet, et riik osaleks majanduselus, sellise mõtteviisiga tõusis ta üheks rikkamaks meheks USA-s, Franklin Delano Roosevelt 32.
Majdanek Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager juutidele d. Babii Jar kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht e. Dresden saksimaa pealinn 5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks? a. tatarlastele 6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi? a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid 7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga? a. Kõik nii natsid kui ka juudid kantsid oma raha Sveitsi pankadesse. Kordamine: 1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda a. Austria liitmine saksamaaga 1938 märts Ansluss b. Müncheni kokkulepe 1938 september c. Tsehhoslovakkia okupeerimine saksamaa poolt 1938 september d. Molotovi-ribbentropi pakti sõlmimine 1939 august e. Saksamaa kallaletung poolale 1939 september f. Talvesõja algus 1939 november g
Neil kogemustel põhineb tema esimene romaan ,,Läänerindel muutuseta", mis oli tugevalt sõjavastane. Kujutab sõda Prantsusmaal läänerindel Saksa sõjaväes, kuidas sõdurid elasid, noorte poiste vaim murdub, sest neil pole veel oma uut peret, kodu, rahu ajal rajatud elu, mille juurde tagasi pöörduda. Nad võivad olla selle võrra paremad sõdurid, kuid neil on hirm, mis juhtub nendega rahu ajal. Kujutab ka toorutsemist sõjaväes, toitumise, hügieeniprobleeme. 30ndatel hakkasid natsid levitama kuuldusi, et Remarque on tegelikult juudi päritolu. Neile ei meeldinud, et ta oli sõjavastane, nad pidasid teda riigireeturiks. Keelati tema teosed. Siis emigreerus ta Sveitsi, elas mõnda aega Prantsusmaal ning USA-s. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel Pariisis. Peategelane on saksa kirurg Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamise eest. Tema tüdruksõber Sybil jäi gestaapo kätte ja naine piinati surnuks
FOTOSID EESTI JUUDI KOGUKONNA TEGEVUSEST 142 6 SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS ITF hariduse töögrupp 1. MIS ON HOLOKAUST? Mõistet holokaust on määratletud mitut moodi. Toome näiteks kolm erinevat määratlust. Teise maailmasõja ajal püüdsid natsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Esmakordselt ajaloos kasutati terve rahva massiliseks hävitamiseks tööstuslikke meetodeid. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt.
Selleks tuli aga tühistada Versailles' ja teised lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi muutuma maailma valitsejaoks. Siseriiklikult oli natsionaalsotsialismide eesmärk uue korra liimine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutlise ja teiste õõnestavate tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Algselt tegutsesid natsid põhiseaduse piires. Näiteks kuulus valitsusse ka teiste erakondade esindajaid, kuid 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille 8 süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ja nii saidki natisd võimule, sest kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Parlament kaotas oma
poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia.
Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos maailmavallutusplaane. Austria ansluss (liitmine) 1938 oli Hitleri positsioon niivõrd tugevnenud, et ta hakkas ellu viima oma maailmavallutusplaane. Esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja nõustus, sest paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13märts 1938 sisenesid saksa väed Austriasse ja kuulutati välja Austria liitmine Saksamaaga. Müncheni konverents (väga paha-paha) Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandanud keegi midagi öelda ka. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse järgnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler asus samal ajal ründama Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks tõi ta Sueedimaal elavate sakslaste
Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883-1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside avangardkunsti vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu Ameerikas, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Osalt nende mõjul, osalt aga USA liberaalse ja vastuvõtliku õhkkonna tõttu kandus kunstielu raskuspunkt pärast II maailmasõda just sinna. Seal kujunes välja uut tüüpi abstraktne kunst, mille allikateks said saksa ekspressionism ja sürrealism ning mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust.
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte), totalitaarne (antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL), demokraatlik (riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas) (stalinism- isiku võimu režiim). d) ühiskondliku leppe teooria; suveräniteed ja tema tüübid; võimu lahususe printsiip
Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu. Alles jääb ka mitmest erinevast vaatepunktist kujutamine. Guernica oli baskide püha linn Hispaanias, mille sakslased 1937.a. 26.aprillil kolme tunniga maatasa pommitsid, et toetada riigi seadusliku võimu vastu võitlevat kindral Francot. Tegemist oli tsiviilelanike vastu suunatud terrorirünnakuga Hispaania kodusõjas. Natsid soovisid nimelt oma uut strateegiat katsetada ja linnaelanike hulgas kaost külvata. Lennuk lennuki järel suundus linna kohale ja viskas pomme paanikas rahvahulkade poole. Majad varisesid üksteise järel ja tänavatest jäid järele sügavad kraatrid. Rusude vahel lebasid söestunud laibad ja nende kehaosad. Ellujäänud jooksid paanikas põldudele või metsa aga nad võeti lennukite kuulipildujate sihikule. Kogu linn põles.
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
meetodid. Diplomaatiline töö Kirikuriigi puhtaim ja ehk õnnelikum periood algas alles peale Itaalia iseseisvumist ja sellega seoses Vatikani ilmalike kohustuste minetamisega. Kirikuriik sai pöörata enam tähelepanu oma sisemisele kasvamisele, vaimuliku pärandi korrastamisele ja traditsioonide jätkamisele. Olulist rolli on kaasaegne Vatikan mänginud täna diplomaatilisel areenil. Teise Maailmasõja ajal jooksis valge joon üle Peetruse platsi, kus ühel pool joont laiutasid natsid ja teisel pool toimus vaikne, kuid intensiivne diplomaatiline töö liitlaste ja vastupanuliikujatega. Ei ühtegi müürikivi laotud Peetruse platsile, kuid üle joone astumine võis tähendada surma. Pius IX on süüdistatud koostöös natsidega, kuid see seisnes vaid avalikus vaikimises, mida võrreldi hukkamõistuga. Selle varjus aga toimus tihe töö. Nõukogude okupatsiooni algusel Baltikumist lahkunud nuntsius Arata moodustas
ja Sx toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega. Rahvarinde valitsusele osutas abi NSV Liit. 1939. a kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, kuna Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss: 1938. aastaks Hitleri positsioonid Sx ja rahvusvah. poliitikas tugevnenud ning ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. Hitler esitas Austriale ultimaatiumi, et vabastada vangistatud natsid ja nim. valitsuse etteotsa nende juht. Austria alistus agressorile. 13. märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järg. päev teatati Austria Saksamaaga liitmisest-st ansluss. 4. aprill 1938 rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi lihtne, kuid keegi ei astunud tema vastu välja. Lääs polnud sõjaks valmis
naiste garderoobi pikad püksid ja mitmed teised seni vaid meestele kuulunud riietusesemed.MILLISED ERINEVUSED NÕUKOGUDE NAISTE JA 1920NDATE MOES?-Nõukogude naiste riietus oli kinnisem,kaetum ja vanamoodsam ning lihtsam,1920ndate mood oli naiselikum,avaram,uuenduslik ja ilusam.ELUALAD,KUS NAISED SUUTSID MEHI ASENDADA.- Neist sai väga häid ajakirjanikke,teadlasi,arste ja õpetajaid.KUIDAS TÕESTAB FOTO BERLIINI OLÜMPIAMÄNGUDEST 1936A.NATSIRIIGI AJUPESU?-Kõik tõstavad kätt nagu natsid teevad. KULTUUR EESTIS- RAHVAHARIDUS-Ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid. KÕRGHARIDUS- Rajati esimene Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. TEADUS- Asutati Eesti Teaduste Akadeemia. KIRJANDUS- Rohkesti avaldati nii maailmakirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid kui ka algupärast ilukirjandust ning populaarteaduslikke väljaandeid. LUULE-Siuru rühmituse teke. KLASSIKALINE MUUSIKA-Eesti muusika rikastus uute sümfooniliste suurvormidega.
militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid. Nende ühised jooned neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm Erinevused: natsid ja fasistid on antikommunistid ja vastupidi. Kommunism sotsialistid/sotsiaaldemokraadid. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Sotsialism poliitiline õpetus, nis püüab ühiskonnas saavutada sotsiaalset võrdsust. Sotsiaaldemokraatia vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna muutmist õiglasemaks
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager, kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid. Varsti hakati koonduslaagreisse saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses, et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad".
6. Teise maailmasõja eeldused. Teise maailmasõja eeldused võib jagada kolmeks valdkonnaks : Poliitilised eeldused: 1) Rahvaste Liit oli liiga nõrk. 2) Lääneriigid ajasid Saksamaaga lepituspoliitkat. 3) MRP sõlmimine. Majanduslikud eeldused: 1) Saksamaa ja NSV Liida relvatööstused olid tootnud tohutul hulgal relvasid. 2) Natsid olid sõjatööstuste jaoks laenanud raha pankuritelt, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud alade tööstused. 3) NSV Liidu suureks paisutatud Punaarmee vajas tegevust. Ideoloogilised eeldused: 1) Saksamaa soovis ruumi aaria rassile. 2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 7. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas
aastate algul seose suure ülemaailmse majanduskriisi jõudmisega Saksamaale. Riik varises majanduslikult kokku (oma osa oli siin USA rahalise abi kadumisel), tuues kaasa pankrotilaine, miljoneid töötuid, viletsust ja meeleheidet. Seda üritasid ära kasutada kommunistid, kritiseerides demokraatia nõrkust ja üritades oma lööksalkade abil aktiivselt võimu võtta. Siin nägid oma võimalust natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega, Hitler aga pidas kõnesid, lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist. Natside toetuspind rahva hulgas kasvas kiiresti: vaesemad lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda, rikkad panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu. 1932. a. Riigipäeva valimistel said natsid suurimaks parlamendiparteiks ja 1933. a
sõbrale. Elizabeth oli vaid 22, kui nad kohtusid, Heisenberg oli 35. Nad abiellusid 29. aprillil 1937, vähem kui kolm kuud pärast esimest kohtumist. Heisenbergil paluti asuda ametisse Münchenis märtsikuus, kuid ta kindlalt nõudis kuupäeva edasi lükata kuni augustini, sest tal oli pulm. Lepiti kokku, et tal tuleks asuda ametisse 1. augustil. Tema ja tema abikaasa saabusid Münchenisse juulis, kuid tema ametisse nimetamist oli tõkestatud natsid. Preemiad Heisenberg on saanud ka Nobeli füüsikapreemia. Saanud ka Koperniku auhinna. Infot mujalt Horisondis kirjutati, et tänapäevane multimeedia, mobiilside, internet ning kogu arvutustehnika ja automaatika ei oleks üldse võimalikud ilma esiotsa täiesti arusaamatuks, puhtteoreetiliseks või elukaugeks peetud kvantmehaanikata," 6
teatas oma kavatsusest tühistada ,,ebaõiglane ja SM alandav" Versailles rahuleping. HITLER & KRIIS: Hitler sai võimule suures osas sellepärast, et 30ndate majanduskriisi tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Natsid allutasid SM majanduse täielikult riigi kontrollile ning sõjaks valmistumiseks. Sellega saavutasid nad esialgu majanudse elavnemise. 8. NIMETA I MS JÄREL TEKKINUD UUSI RIIKE, MILLISED INMPEERIUMID LAKKASID OLEMAST? Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: SM, VM, Türgi, A-U. Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia. 9. ISELOOMUSTA PR, ING, SM JA USA MAJANDUSE OLUKORDA PÄRAST I MS LÕPPU JA SURE DEPRESSIOONI AJAL.
Hiljem, keiser Tiberiuse ajal (a.14-37) muutusid juutide ja Rooma riigi suhted keeruliseks ja juute hakati karmilt ja julmalt kohtlema, kuni lõpuks ka Jeruusalemma tempel hävitati. Oma elu päästmiseks põgenes enamik juute oma ,,Tõotatud Maalt" minema. Järgnevate sajandite jooksul asusid nad elama paljudesse maadesse. Sageli koheldi neid sealgi halvasti. Eestisse algas juutide sisseränne 19. sajandil. Aastatel 1937-1945 tapsid Saksamaal võimulolevad natsid 6 miljonit juuti. Kui 1948. a loodi Iisraeli riik, said juudid taas endale kodumaa. Praegu elab juute üle kogu maailma. Juutide seitsmeharuline küünlajalg MENORA- üks Iisraeli ametlikest sümbolitest, samuti 2 läbipõimunud kolmnurka, nn. Taaveti Täht. TALMUD- 5.saj. eKr. rabide poolt loodud Toora juurde kuuluv judaismi pärimuste kogu. Koosneb 2-st osast: Misna ja Gemara. Talmudis on mitmesuguste elusituatsioonide kohta käivad juhised ja õpetused. IVRIIT
need olid Itaalia poliitikategelase Machiavelli sõnad. Kõik on seatud järjekorda, kus mõne inimese õigused on seatud teiste omadest madalamale, justkui tema arvamus ja see, kas talle on just eetilises mõttes liiga tehtud, ei loe. Kuid kes on see, kes otsustab, missugune põhimõte on tähtis ning missugune mitte ning kuidas teha kindlaks, et just tema arvamus on alati objektiivne, muutumatu ja kõigi suhtes aus? 1940. aastate alguses olid Saksamaal võimul natsid. Reziim oli tõhus, kuid julm tähtsustati vaid aaria rassi ehk pikki, blonde, siniste silmadega inimesi, teised olid alamad. Britte ja skandinaavlasi vaadati endaga enam-vähem võrdsetena, slaavlased olid küll madalamal, kuid vähemalt reziimi alguses mitte vaenlased. Isegi jaapanlased, kes oleks pidanud olema aarialastest väga kauged, olid piisavalt kõrgel positsioonil, et nendega koostööd teha. Mustanahalised olid tollel ajal Euroopas
1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekitas demo riikides ärevust.Hitlerit ei peatatud,lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud(polnud sõjaks valms).Hitler tahtis Tšehhoslovakkiat,kasutas ettekäänet Sudeedimaal elvaid sakslasi kiusavad tšehhid
52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. Lohe ja tormijumala vastandamine. Lohe on mütoloogias enamasti kurja näide. Anzu ja saatusetahvel, kus Anzu varastas Enlililt saatusetahvli ning Ninuntra pidi võitlema hiiglasliku lõvipeaga kotkaga, et tahve tagasi võita. 53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. Natsid ja nõukogudeliit, natsid ja ameerika. Ameerika ja lähis-ida/terroristid, Põhja-koreaa ja läänemaailm. 54. Missuguserahva pärimuss kuulub müüt Tesubi ja Illujanka vastasseisust? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt (V. Sazonovi artikli järgi) seotud? Hetiitide pärimusse. Selle müüdi üleskirjutused on pärit teisest aastatuhandest enne kristust.
1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele.Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet, millega ta suurendas oma mõju Hisp. ja võttis üle julgeolekuteenistuse.1937. a kontrollisid Franco väed suurt osa Hisp. territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati kodusõda lõppenuks Francso diktatuuriga.1938 veebr. esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa.Austria alistus. 13.märts asusid Saksa väes riiki ja järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest.Münheni sobing.Peale Austri ja Saksa liitmist tekkis ärevus ja kahatati mõistma, et Hitlerit ei ole kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TsehhoSlovakkiat, kuid TsehhoSlovakkial oli kaitseleping Prantsusmaaga.TsehhoSlovakkia ründamiseks kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda -neid olevat taga kiusatud
1. Poliitilised eeludsed – Versailles süsteem osutus ebapüsivaks, RL ei suutnud ülesannetega hakkama saada: suurriike ei suudetud ohjeldada. 30 lõpul hakkas rahvusvaheline olukord oluliselt teravnema, eriti muutus sõjakaks SM. Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe ja Austria-tsehhosslovakkia vallutamine ning MRP andsid Hitlerile kindlust. 2. Majanduslikud eeldused – Hitler otsustas SM majanduskriisist välja viia arendandes sõjatehnikat, natsid võtsid palju laene, lubades laenu andjatele anda vallutatud maad. Nii vajas Hitler edukaid vallutussõdu. Sama oli ka NSVL-ga, kelle suur Punaarmee vajas rakendust. 3. Ideoloogilised eeldused – Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. See tuli hankida jõuga. Stalin aga unistas maailmarevolutsioonist. MRP muutis nad liitlasteks ja see julgustas neid sõjaga alustama. sõjategevus 1939-1945. tähtsamad sündmused, lahingud ja konverentsid 1
pankrotistumistele, sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormamisele ja tööpuuduseni. Rahvas oli rahulolematu, sooviti karmi ja kindlakäelist poliitikat, mis tõstaks majandust ning vähendaks tööpuudust. Ainult Venemaad seda väga ei puudutanud, sest seal valitses diktatuur, kus Stalin võttis vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisele. Ka Saksamaal ja Itaalias tuli võimule diktatuur. Saksamaal natsid, eesotsas Hitleriga ja Itaalias fasistid, eesotsas Mussoliniga. USAs, Inglismaal ja Prantsusmaal säilus demokraatia. 1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Sveits, Tsehhoslovakkia, Belgia, Holland, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed: Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL. 3
Eriti ilmnes see 1936.aasta olümpiamängudel, mis toimusid Saksamaa pealinnas Berliinis. Hitler lootis, et saksa sportlaste hiilgavad võidud tõestavad aaria rassi üleolekut teistest rahvastest. Olümpiamängude korraldamiseks kulutati tohutuid rahasummasid. Need olid ka esimesed taolised mängud, millest tehti televisiooniülekandeid. Kuid kõik ei läinud nii, nagu soovis füürer. Mustanahalise USA kergejõustiklase Jesse Owensi suurepärane esinemine andis ninanipsu natsid propagandale. Berliini olümpiamängud olid ka Eesti sportlastele õhed edukamad Kristjan Palusalu võitis seal kaks kuldmedalid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna Suured muutused tegid läbi hariduselu. Juba Vabadussõja ajal asendati seni venekeele õppetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemelloodi ühtluskool: üleminek ühelt
väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid
Ida-Euroopas hävitati kogu juudi kultuur. Juudi külad idas hüljati sõja lõpul ja linnade getod olid varemetes Holokausti tagajärjed - rassism ja natsism Rassism põhineb ideel, nagu oleksid erinevatest kultuuridest pärit inimesed erinevad ning mõned kultuurid paremad kui teised genotsiid - elanikkonna täielik või massiline hävitamine rassilistel, rahvuslikel, usulistel või muudel põhjustel Natsid uskusid, et nad kuuluvad kõrgemasse rassi, millel on väärikamad omadused kui teistel. Nad kutsusid oma rassi aaria rassiks. Kõik teised inimesed kuulusid natside väitel alamatesse rassidesse, kusjuures kõige madalama rassi moodustasid juudid. Et natsionaalsotsialistid pidasid ennast teistest kõrgemal seisvaks ning alamaid rasse ohuks, algatasid nad kõigi vastu, keda nad oma
· 1937 Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st · 1939 hõivasid Madriidi · 1. apr 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur Austria ansluss: · Hitleri esimeseks ohvriks Austria: 1938 ultimaatum, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa--->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid · 13. märts 1938 Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga · 4. apr 1938 selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko Müncheni sobing: · demokraatlikes maades Aus liitmine tekitas suurt ärevust, mõisteti, et rahustamispoliitika ei toimi, ei söandatud ka välja astuda, lääs oli sõjaväe arendamise unarusse jätnud ja polnud sõjaks valmiks
1937 – Franco väed kontrollisid suuremat osa Hisp-st 1939 – hõivasid Madriidi 1. apr 1939 – kuulutas Franco kodusõja lõppenuks--->Franco diktatuur Austria anšluss: Hitleri esimeseks ohvriks Austria: 1938 ultimaatum, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa--->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid 13. märts 1938 – Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga 4. apr 1938 – selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko Müncheni sobing: demokraatlikes maades Aus liitmine tekitas suurt ärevust, mõisteti, et rahustamispoliitika ei toimi, ei söandatud ka välja astuda, lääs oli sõjaväe arendamise unarusse jätnud ja polnud sõjaks valmiks
rahareformi ja korrastada majanduselu. Siit tulenes ka Saksamaa suur sõltuvus Ameerika finantsabist. 1929. aastal asendati Dawesi plaan Youngi plaaniga, mille põhimõtted olid samad. Majanduskriisi tingimustes kasvas Saksamaal kiiresti tööpuudus. 1932. aasta lõpuks oli riigis juba 6 miljonit töötut. See asjaolu andis Adolf Hitlerile ja tema Natsionaalsotsialistlikule Parteile soodsa võimaluse võimule tulemiseks, mida natsid olid juba aastaid oodanud. Osava oraatorina ja rahvale pealeminevate (populistlike) lubadustega kasutas Hitler töötuid selleks, et saavutada 1930. ja 1932. aasta üldvalimistel parim tulemus. 7 3.3. Inimeste igapäevaelu Wall Sreet’i börsikrahhi vahetuks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majanduselu suhtes. Selle asemel, et investeerida, hakkasid ameeriklased nüüd senisest rohkem sööstma –
Ta sündis 1906.aastal Viinis ning suri 1973.aastal New Yorgis. Ta erines oma isast ja vennast, sest tema kirgedeks olid kirjutamine, näitlemine ja ajakirjandus. Aastast 1927 kuni aastani 1933 mängis ta mitmeid väikeseid rolli Max Reinhardti teatris. Aastast 1933 kuni 1938 aastani elas Viinis ning avaldas palju biograafilisi teoseid. Pärast anslussi emigreerus Hertha Prantsusmaale ning kirjutas teose ,,The Correspondent". 1940. aastal, kui natsid okupeerisid Prantsusmaa, põgenes ta koos Joseph Rothiga, kes oli austerlasest kirjanik, USA-sse. Ta kirjutas USA-sse saabumisest teose ,,Aufbau" ning järgnevatel aastatel kirjutas ta veel teoseid Albert Nobelist ja Vabadussambast. Tema kõige edukamateks teosteks osutusid lasteraamatud, eriti raamat ,,The Silent night:. The story of a Song", milles ta seletab jõululaulu päritolu. Bertha Pauli oli, nagu ta tütargi, suurepärane kirjanik. Ta sündis 1878 aastal. Oma
Realism oli valitsev skulptuuris: Aristide Malliol ,,Õhk. Monument lenduritele". Enamik avangardiste säilitas loomingus side oma kunagise uuendusliku stiiliga; kõik tuntumad avangradistid maalisid tol perioodil realistlikumalt. Saksamaal oli ,,Bauhaus"; juhtiv osa ekspressionismil. Otto Dix, Max Beckmann. Skulptorid Erinst Barlach, Wilhelm Lehmbruck. Suurbritannias oli mõju kunsti toetavatel kriitikutel ja teoreetikutel Itaalias tulid võimule natsid Mussilini: antiigi eeskujude järgimine. USA kunst: 1900 1940. Kuni 1930 aastani puudus kunstipoliitika. Aluse moodsale kunstile pani aluse näitus Aramory Show 1913 aastal New Yorgis. Kubismis kasutati linna motiive, masinaid: Charles Demuth, Stuart Davis. Ameerika realism 2 suunda: sotsiaalne (Robert Henri) ja religioosne realism (Thomas Hart Benton). Külaelu kujutas Grant Wood ,,Ameerika gootika". Andrew Wyeth. Majanduskriisi järel pakutu kunstnikele elatist teenida hoonete
A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatiumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. Märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Saksa salapolitsei kontrolli all tehtud rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni kokkulepe – Tšehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi (Sueedimaa loovutamine sakslastele) ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. 29
Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal 1. Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematus Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), juhiks Adolf Hitler 2. 1923 üritas Hitler võimu haarata, läbikukkumine, kaaslastega koos vangi, teos ,,Mein Kampi" (,,Minu võitlus") 3. Hitleri arvates tuli kõrvaldada demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid; aaria rass kuulutati teistest kõrgemaks; esialgu ei suutnud natsid SM-l suurt toetust koguda 4. Ülemaailmne majanduskriis natside populaarsuse plahvatuslik kasv, 1932 aastal sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm 5. Stalin pidas sotsiaaldemokraatiat peamiseks vaenlaseks ning seega keelas ära koostöö. 6. 1933 Hitler kantsleriks valitsuse eesotsas tegutses esialgu põhiseaduse raamides, peagi aga kogu võim temal, hakkas piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise
Suurbritanniaga (Läänemere piirkonnas oli see signaaliks UK loobumise kohta oma ambitsioonidest Läänemerel). ○ 1936 tühistas Saksamaa Locarno lepingu ja viis oma väed sisse Reinimaale, see oli Versailles ´ süsteemi lõpp. ○ 1935 võeti vastu Nürnenbergi seadused, mis olid “saksa vere ja saksa au kaitseks”, ehk siis olid kodakondsuseseadus ja riigilipuseadus. Oldi juutide vastu, see tulenes Hitleri raamatu põhimõtetest. ○ 1938 korraldasid natsid suure üleriikliku juudiprogrammi, kristallöö, mille käigus tapeti või sunniti enesetapule umbes 400 inimest ja põletati palju asju maha. Koonduslaagritesse saadeti umbes 30 000 juuti. Kristallöö ettekäändeks oli Pariisi Saksa saatkonna sekretäri mõrvamine juudi poolt. ○ Majanduses läks Saksamaal valdavalt hästi, sest suurtööstustel läks hästi (keemia-, raske-, sõjatööstus) ning teised riigid tegid suuri tellimusi
Hitler, kes ise oli austerlane, propageeris Suur-Saksamaa loomise ideed ning kõigi sakslaste koondamist ühte riiki. Hitleri plaane toetas ka tugev Austria natsipartei. Üritades saavutada rahva toetust Austria iseseisvuse säilitamiseks proovis sealne autoritaarselt valitsev kantsler läbi viia referendumit iseseisvuse küsimuses. Ootamata ära referendumi tulemust, teostasid Austria natsid riigipöörde ja kutsusid appi Saksa armee (11.märts 1938). Seejärel teostatud uuel rahvahääletusel toetas rahva enamus ühinemist Saksamaaga. Lääneriigid (Inglismaa ja Prantsusmaa) kriisi ei sekkunud. Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930.aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa ka sellele, et Itaalia oli loobunud oma senisest poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas
See tõi kaasa Weimari vabariigi languse. Tööstuslik tootmine langes 1900. aasta tasemele. 2/3 Saksamaa töölistest olid kas täielikult või osaliselt (lühendatud töönädal) tööta. Saksamaad tabas ka pankrottide laine. Neis tingimustes hakkas levima demokraatiavastasus. Weimari vabariiki süüdistati kõigis hädades. Ka kommunistide populaarsus tõusis teistes ringkondades tekkis hirm nende ees. Kommuniste pidurdavaks jõuks peeti natsionaalsotsialiste. Nevertheless, natsid kunagi Riigipäevas enamust ei saavutanud. Kuigi nad häälteenamust ei saavutanud, soovisid nad siiski, et nende juht nimetataks kantsleriks. Nende nõuet soosisid ka töösturid ja surve Hindenburgile oli suur. 30. jaanuaril 1933 nimetati Adolf Hitler kantsleriks. Valitsuse 11 liikmest 3 olid ainult natsid. Samas algas valitsuse natsistumine. Need, kes partei liikmed ei olnud, hakkasid parteisse astuma.erinevalt NSVL-st sobitati diktatuur olemasolevasse süsteemi.
Eestlased tervitasid sakslasi vabastajatena. 55000 meest esimese hooga Omakaitsesse, politseisse või Saksa väejuhatuse poolt loodud ida- ja politseipataljonidesse. Aastail 1941-1943 oli Idarindel pidevalt u. 10000 eestlast. Eestlaste suureks pettumuseks omariiklust ei taastatud. Eesti kuulutati Baltimaid ja Valgevenet hõlmanud riigikomissariaati Ostland’i kuuluvaks kindralkomissariaadiks eesotsas kindralkomissar Karl Sigismund Litzmanniga. Oma plaane maskeerisid natsid hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Silmapetteks loodi kindralkomissari kõrvale väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus eesotsas ühe endise vapside juhi Hjalmar Mäega. Kogu Saksa okupatsiooni ajal hukati kuni 7000 EV kodanikku, neist eestlasi u. 5000. Eestisse rajatud koonduslaagreis hukati lisaks kümneid tuhandeid sõjavange ning Euroopast toodud juute. Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse –
Tekkis tööpuudus ja rahutused. Mussolini puhul tunnetati, et ta toob Itaalia probleemidest välja, mustsärklased võitlesid paljudega, tunti et nad toovad korra kaasa. Mussolini oli klassisõja vastu Rahvus oli ta jaoks kõige tähtsam, kardeti riigipööret ning kuningas määras Mussolini peaministriks 24. Hitleri võimutuleku põhjused Hitler oli hea esineja ning tõmbas endaga masse kaasa, oli karismaatiline. Teised poliitilised jõud ei tahtnud üksteisega koostööd teha ning Natsid said võimule. Kardeti kommunismi levikut. Oldi pettunud Weimari vabariigis, oli majanduskriis ning pöörduti eemale demokraatiast, et leida majandusprobleemidele ehk paremaid lahendusi. Natsid kasutasid vägivalda, et oponente eemale lükata. President Hindenburg arvas ka äkki, et suudab mingil määral Hitlerit kontrollida, kui määras ta kantsleriks. Natsidel oli hea propagandakampaania, spetsiifilistele gruppidele suunatud. Oldi pahased Versailles lepingu pärast, taheti seda ümber
V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab ...
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada. Schuschnigg kõrvaldati valitsusest, kantsleriks pandi natside juht. 12.märtsil 1938
Alamkoja moodustas Riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi riigikantsleri ning valitsuse liikmed. Tulekahju Riigipäevahoones- Riigipäevahoone sai kannatada 1933. aasta tulekahjus ja kummalisel kombel tulekahju tõelist põhjust ei saadudki kunagi teada. Põlengut kasutasid ettekäändena ära natsid, kes süüdistasid selles oma poliitilisi oponente. Haakrist- Ligemale 6000 aasta vanune aaria rahvaste sümbol. Adolf Hitler ütleb oma teoses ,,Mein Kampf": "Haakrist sümboliseerib aaraia inimkonna võidu missiooni ja sellega loova töö idee võitu, mis ise on alati olnud antisemiitlik ja jääb antisemiitlikuks." SA- Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921. aastal asutatud NSDAP liikmetest vabatahtlikkuse alusel
valitsemisstiili eripärana olid talle varjamatult vastumeelt bürokraatlikud protseduurid ja tavalise administratiivtöö rutiin. Vaatamata ametialasele kogenematusele, andsid massiline toetajaskond ja "rahvusliku ülestõusu" atmosfäär, mis ümbritsesid Hitlerit tema kantsleriaastate algusest peale, talle kohe eelise, mida teistel kantsleritel polnud. Kuigi algul hoolitses Hitler selle eest, et mitte tekitada tülisid koalitsioonikabineti sees, kus natsid olid vähemuses, muutusid varsti kiirelt, teravalt ja otsustavalt nii kantsleri staatus kui ka kabineti ja selle liikmete roll seaduste vastuvõtmisel. Kohe algusest peale ei toimunud Hitleri ministrite kabinetis mingit hääletamist. Ja pärast volitusseaduse läbiminekut 24. märtsil 1933 oli riigikantsleri voli kehtivaks kuulutada ja täide viia seadusi, mille suhtes kabinetis oli kokku lepitud. Riigipresidendi allkiri polnud enam vajalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
