Ernst Ludwig Kirchner 1880 - 1938 Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu
Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Mussolinil oli piiramatu võm (oli kogu Itaalia rahva juht). Ettevõtteid kontrollis riik. Tööandjad ja töövõtjad koos moodustasid korporatsioone, mille tegevust kontrollis fasistlik valitsus. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. 4. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): kes olid Adolf Hitler ja natsid: Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees, Saksamaa poliitik, riigipea. miks kerkisid natsid Saksamaal esile: Mõne aastaa kehtestasid nad riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. mis on "Mein Kampf" ja millest see räägib: Hitleri kirjutatud raamat (,,Minu võitlus"), mis rääkis ta õpetuse põhimõtetest. Ta meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur: Sai võimule aastal 1933. Saksamaa
rahulepingu tühistamist, kuna tingimused olid Saksamaale alandavad. Arvestades Saksamaa tolleaegset majandusseisu, polnud Hitleril raske rahvast enda poole võita, sest valitses töötus ja majanduskriis. 09.11.1923.aastal üritas ta võimu Saksamaal enda kätte saada, kuid ebaõnnestus ja ta mõisteti viieks aastaks vangi. Aastal 1929.õnnestus Hitleri majanduskriisi varjus võita keskklassi poolehoid. 1932 .aastal võitsid natsid valimistel 40% häältest. 30.01.1933. usaldati Hitlerile riigikantsleri ametikoht. Kolmas Riik Kui Hitler nimetati Riigikantsleriks, tulid uued valimised, mille natsid terrori toel võitsid. 1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara
Seda on kujutatud Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel See oli Ida- ja Lääne-Berliini piiriks Brandenburgi värav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Berliini võidusammas Ehitati tähistamaks Preisimaa võitu Taani üle 1864 Algselt asus Königsplatzil 1939 viisid natsid samba praegusesse asukohta (Platz der Republik) Berliini Maria kirik Kirik Berliini südalinnas Algselt oli katoliku kirik Nüüd aga luterlik kirik Kiriku ees asub Martin Lutheri kuju Rajamise täpset aega pole teada, kuid arvatavasti oli see 13. saj esimesel poolel Kirik on Berliini vanim, milles peetakse jumalateenistusi Vanuseliselt teine kirik Berliinis Berliini Maria kirik Click to edit Master text styles Second level
kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri reziimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada. Kuigi üldiselt võib holokausti alguseks lugeda 1933. a, siis Eestisse jõudis holokaust 1941. a. 1941. a juuliks, kui Saksa sõjaväe üksused Eestisse jõudsid, oli siia jäänud ca 1000 juuti, ülejäänud olid koos Punaarmeega lahkunud Venemaale. Enamus siia jäänuist asus endiselt Tallinnas, aga ka Tartus ja Pärnus. Enamik neist hukati järgneva poole aasta jooksul. Paljud juutidest saadeti surmalaagritesse
hakkasid sakslased pooldama äärmuslikke ebademokraatlikke parteisid. Nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid lubasid lahendada kõik probleemid. Poliitilisi eriarvamusi lahendati tihtilugu tänavakaklustega. 1932 sai NSDAP 37% häälteenamusega suurimaks parteiks parlamendis. Uued võimukandjad võtsid peagi vastu esimesed juudivastased seadused ja Saksamaal algas juutida ning kõigi teisitimõtlejat tagakiusamine. Demokraatia hävitati. 10. novembri öösel 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni
14. juunil 1941. a korraldati Baltimaades suurküüditamine, kus saadeti Siberisse umbes 50000 inimest. Holokaust Pärast Hitleri võimuletulekut hakati juute taga kiusama, hiljem tapeti neid massiliselt. Teise Maailmasõja ajal muutus olkourd veelgi halvemaks. SS asus hävitama juute ka teistes riikides. Esialgu eraldati neid getodesse. Algul hukati neid seal, hiljem saadeti surma-laagritesse. 1941. aastal asusid natsid välja töötama kava, mille eesmärgiks oli hävitada kõik juudid Euroopas. Vastupanuliikumine Vallutajate vägivallatsmise tõttu tekkisid kõikjal Euroopas vastupanuliikumisi. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd, tapsid okupatsioonivõimu tegelasi. Paljudes maades tekkisid partisanid, kes ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi. Nende gruppide juhtide eest pandi välja tasu. Ka fasistide vastu võideldi.
Nõukogude Liit loodi oktoobrirevolutsiooniga. Sotsialistliku riigi rajajaks oli Lenin, pärast tema surma tuli võimule Stalin. Stalin kontrollis inimeste elu, nende sõnavabadust piirati jne. Venemaal ja ka teistes diktatuuririikides valitses üheparteisüsteem. Saksamaal kehtestati diktatuur kõige hiljem, 1933 a. Natside eesotsas oli A. Hitler. Hitleri võimule tulekuga kehtestati Saksamaal hirmuvalitsus. ,,Punane katk" ehk kommunism peatati ,,pruuni katkuga" ehk natsionaalsotsialismiga. Natsid kogusid poolehoidu juba 1923 aastal, kui Hitler korraldas Müncheni mässu, aga võimule sai ta alles kümme aastat hiljem. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia sellepärast, et sealne rahva võim oli väga tugev. Nad tõestasid, et suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas, sest nad olid Esimese maailmasõja võitjariigid. Suurbritannia ja Prantsusmaa elasid üle isegi demokraatia kriisi, millega paljud teised riigid toime tulla ei suutnud.
tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid), kes tuli hävitada , nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. g) hävitada kommunistid h) hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 4. Hitleri määramine kantsleriks, kogu võimu koondumine Hitleri kätte, ümberkorraldused 1933.-1934. aastal. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige rohkem hääli. Selgus, et saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu saadeti parlament laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel. oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised
Selleks, et koonduslaagrist välja pääseda ilma igasuguseta kontrollita, tuli riietuta nunnaks või preestriks. Kui Frister saabus koonduslaagrisse, riietusid nad ja ootasid valvurite vahetust. Valvurite vahetus oli tähtis, kuna see võimaldas sealt välja tulla ilma probleemideta. Uus vahetus arvaks lihtsalt ,et nad sisenesid eelmise vahetuse ajal. Kõik toimus ja vanavanemad olid surmasuust päästetud. Meeleheite või ettenägelikkuse sunnil otsustasid juudid ise endalt elu võtta. Kui natsid olid kogu linna juudid surmalaagritesse pistnud, hakkasid nad linna majad läbi otsima, et ükski juut kõrvale ei jääks. Üks juudi pere oli parasjagu korteris, kui sõdur oli nende ukse juurde jõudmas. Kui sõdur oli ukse kohale jõudnud olid kõik seal viibinud juudid endale žiletiga veenid läbi lõiganud. „Raamatud ei maksa neil päevil midagi – kõik need otsin pudeli piima eest“. Sõjal ajal oli haridus tagaplaanis, tähtis oli sõdida ja saavutada võit
kommunistlikuks riigipöördeks Euroopa riikides. Mössud, mis Komitern korraldas, ei läinud läbi, sest rahvas ei läinud kaasa nendega. Katse maailma revolutsiooni korraldada kukkus läbi. Komiterm tõi kaasa paljudes kohtades öörmuslikke liikumisi, nt Itaalias tuli võimule fasism. 6. Miks 1923. aasta oli Saksamaal ohtlik äärmusliikumiste poolest? Saksamaa majandus oli kokkukukkumisäärel ja sellest üritasid kasu lõigata nii kommunistid kui natsid. 7. Kuidas olid omavahel seotud Saksamaa reparatsioonid ning Euroopa ja maailma majandus? USA laenas raha Saksamaale, kes maksis reparatsiooni Prantsusmaale, kes maksis võlga tagasi USAle 8. Miks võib väita, et Locarno lepetesse oli peidetud nii tugevus, kui ka nõrkus? Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid
monomentalistidele. 4)mis sündmustega seoses kuulutati avangardistlik kunst totalitaarsetes riikides keelatuks? mässude tõttu kuna inimesed said kunsti teel edastada mässumeelseid ideid. võimud tahtsid, et inimesed mõtlekisd ühtemoodi. 5)mille poolest sarnanesid/erinesid natside ja nõuk. võimu poolt soositud teosed? erinesid, et natsid pooldasid avangardistlikku kunsti, aga võimud keelasid selle.mõlemas riigis kuulutati lubatuks, mis toetus traditsioonidele, natsid ja kommunistid pidasid üksteist surmavaenlasteks, aga siiski oli nende soositud kunst väga sarnane temaatika poolest. erinevus inimeste kujutamine mundrites. erinevus alasti kehade kujutamises. 6)milline arhitektuuristiil oli totalitaarsetes riikides populaarne? Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. saj klassitsism ja elektika. hooned kavandati hiiglaslikuna 7)nimeta eesti 2 tähtsamat kunstiõppeasutust. Tartu kunstikool pallas, tallinna riiklik kunstitööstuskool.
Mussoliini ei suutnud Itaaliat hädast välja aidata. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (natsid) Hitler üritas Münchenis võimu haarata, natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler sattus vangi. Kirjutas raamatu. Aarjia rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks. Hitler jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Natsid ei suutnud esijalgu suuremat toetust koguda. Uus võimalus ülemaailmse majanduskriisi ajal. Hitleri löögirühm kandis pruuni mundrit. 1930.a. suurendasid nad oma saadikute hulka, 1932.a. sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus siiski lasta end valitsuse etteotsa nimetada. Koondas kogu võimu enda kätte. Piiras demokraatlikke vabadusi. Natsistlik Riigipäev loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati
Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht, Benito mussolini- itaalia peaminister ja diktaator Hitler- saksamaa diktaator ja riigipeaa Stalin- nõukogude liidu riigi juht Frankiln roosewelt- ameerika president 1932 Neville Chamberlain- inglismaa peaminister 1937-40 Winston churchill- inglismaa peaminister 1740- 45 Saksamaa Natsid sisepoliitika- Keelustati skp; kehtestati ühispartei diktatuur Riiki valitseti valitsuse määrustega Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide suhtes, juutide vastu. Rajati koonduslaagreid. Natsid välispoliitika Alustati saksa taasrelvastamist, taastati armee, laevastik. Loodi liidusuhted itaaliaga Sakslaste eluruumi laiendamine, valitsemine euroopas. Mõisted
Demokraatlikud riigid ja demokraatia laienemine Demokraatia aastatel 1920-1930 Eestis praegu teostab rahvas oma võimu valimas käies ning rahvahääletusel osaledes. Samuti saab kandideerida riigiametites. Demokraatiale on iseloomulik: Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel Kodanikuvabadused (õigus avaldada meelt; sõnavabadus; õigus tööle, perele, kodule) Kodanikuõigused(õigus inimväärsele elule; juriidilisele kaitsele; haridusele; töötada riigiametites; sõjaväeteenistusele) Demokraatia areng, valimisõiguse laienimine: Valida saavad naised (esimesena Uus-Meremaal, viimasena Shveits ja Liechtenstein) Kaotatakse kõrge vanusetsensus Kaotatakse varanduslik tsensus Impeeriumite lagunemisel tekivad uued demokraatlikud riigid Liberalism- Uuendustele vastuvõtlikud ning vaba turumajanduse pooldajad Konservatism- Kõik, mis toimib olgu vana, hea ja järgi proovitud, eraomandi toetajad Sotsialistid- Tööliskonna huvede kaitsaj...
1925.aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Totalitaarne diktatuur kujunes välja kommunistlikus Nõukogude Liidus nii, et alguses oli kodusõda, mis toimus valgete ja punaste vahel. 1927.aastal tuli Jossif Stalin võimule. Ta eemaldas kõik parteid ja muud konkurendid oma teelt. Saksamaal kehtestati natsilik diktatuur, kuna natsid kogusid riigis suurt jõudu. Adolf Hitlerist sai diktaator. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks aga tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Ainus võimalus nende arust oligi natsilik diktatuur riigis kehtestada. Suurbritannias ja Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad kaotasid diktatuuriohu, mis kõigis teistes riikides raskelt peale surus (näiteks Saksamaal ja Nõukogude Liidus).
Kazimir Malevits · Mondrain - ranged reeglid ja konstrueerimine · Malevits kunst jõudnud looglise lõpuni ja absoluutse tipuni Kazimir Malevits, Must ruut, 1915 Purism ja funktsionalism · Range matemaatline kord · Puhtad kujundid ja vormid · Funktsionaalsus · Funktsionalismi rajaja, 20 sajandi kuulsaim arhitekt ja disainer, Le Corbusier Le Corbusier, Villa Savoye, 1928 ,,Bauhaus" · Kunstikool Saksamaal · 1933 lõpetasid tegevuse natsid · Tegevus jätkus Ameerika Ühendriikides · Koolkonda kuulusid: arhitektid W.Gropius, L.Rohe, disainer L.Moholy-Nagy , kes tegid koostööd Kandinsky ja Kleega. · Kasvatasid uue põlvkonna kunstnike, kes on mõjutanud 20.sajandi arhitektuuri ja disaini. Abstraktne ekspressionism · Oluline maalimis protsess · Värvi tilgutamine ja pritsimine lõuendile · Algselt Ameerikas, hiljem levis ka Euroopasse · Jackson Pollock, kes tegi maalimisest meedia sündmuse · "Action painting"
julma korraga. Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Neist mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. Nende tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Natsionaalsotsialistid ja kommunistid erinesid selle poolest, et natsid ülistasid oma rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid siiski väga sarnaste tunnustega. Nendes riikides pidi juhti ülistama, juht toetus ainsale lubatud parteile, hirmutati vaenlastega, saadeti inimesi surmalaagritesse, küüditati või tapeti, tegutsesid sala- ja julgeolekuteenistused ( Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU) . Diktatuur tundub väga jõhker valitsemisvorm, seejuures demokraatia aga leebem ja
Fasism- diktatuurivorm Itaalias, iseloomustas, juhikultus, militarism ja rassism. Liberalism- vabameelsus, võrdõiguslikust ja vabadust pooldav. Konservatism- alalhoidlikkus, ajaloolist järelpidavust tähtsustav poliitiline õpetus. Pealetung demokraatial 1919. Weimari linnas, Saksa Rahvuskogu andis välja põhiseaduse. Saksamaast demokraatlik vabariik. Weimari vabariik. Võitlus erakondade vahel 1924. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei 1919. aastal. Natsid üritasid sooritada riigipööret. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal.
Lepituspoliitika. Versailles'i ssteem lagunes lepituspoliitika tttu.Lepituspoliitikaks nim.Inglismaa ja Prantsusmaa poolseid jreleandmisi Hitlerile.Nende eesmrgiks oli sja rahoidmine, kuid tegelik tulemus oli hoopis vastupidine.Nad julgustasid Hitlerit ja andsid sellele vimaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika tttu oli Teine maailmasda ohvrite- rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus.Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja mte oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda phjustas Esimeses maailmasjas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler vimule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas ldise sjavekohustuse.(sellega oli vimalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega vimaldati Saksamaal taastada sjaaevastik.See vis olla 35% Inglise laevast...
Ta asus parteid tugevdama ja levitama oma seisukohti üle Saksamaa, milles sai tähtsa positsiooni tulevane propagandaminister Joseph Goebbels. 1930. aastal jõudis majanduskriis ka vahepeal kosunud Saksamaale. Suurenes töötus ning see tõstis Hitleri partei populaarsust, kes lubas tööd ja turvalist elu. Natsipartei edule andis 30ndate alguses kaasa ka Hitleri võimas valimiskampaania. Sõnavõttudes asus ta ründama juute, kes pidid riigi kehvas olukorras süüdi olema ning lubas, et natsid suudavad riigi majanduse taas korda saada. 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti kandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa koda- kondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus Göringi kaasabil teenistusse Braunsc- hweigi liidumaa majandus-esinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26
Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände. osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100)
hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Eluruumi tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Seega oli välisriikide sõjaline ründamine igati õigustatud. NSV liidu unistas kommunismi mõjuvõimu
defineerida massi. Fotoefekt Fotoefekt seisneb elektronide väljalöömises metalli pinnast valguse toimel. 1921. aastal sai Einstein Nobeli füüsikapreemia 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest. Faktid Väga aktiivne kirjavahetaja. Oma elujooksul saatis ta üle 14 500 kirja ja sai üle 16 200 kirja. Einsteini hobiks oli viiuli mängimine. 1939. aastal pöördub Einstein kirjaga USA presidendi Franklin D. Roosevelti poole, milles hoiatab, et natsid on võimelised valmistama tuumapommi. 1952. aastal pakub Iisraeli valitsus pärast riigi esimese presidendi surma kohta Einsteinile. Vastavalt tema soovile põrm tuhastatakse ja tuhk heidetakse lennukilt tuulde. Kehtib ka arvamus, et Albert Einstein oli ainult teiste teooriate varas ja petis. Aitäh kuulamast ! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Einstein http://en.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein http://www.mlahanas
Tal oli pooldajaid sest ta lubas muuta itaalia sama kuulsaks kui oli olnud Rooma Impeerium. Ta tegi fasistliku õpetuse: tähtsamal kohal on rahvas, kõik inimesed tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Rahvuslik areng on riigi tähtsaim ülesanne. Sõjakas välispoliitika: tahetu muuta vahemeri itaalia sisemereks. Teise maailmasõja lõpul Mussolini hukati. Natsionaalsotsialistlik saksamaa Hitlerlased kandsid pruune särke. Sakslased vihkasid Versailles' lepingut ja natsid kasutasid seda ära. Nad lubasid kätte maksta ja see leping tühistada. See tõstis nende populaarsust rahva seas. Hitler tugines Mussolini õpetusele. Ümberkorraldused:Võeti laene ja ehitati Kiireteid, Tehaseid. Majandus ehitati üles sõjatehnika tootmisele (rasketööstus). Kiirteid oli vaja, et saaks kiiresti sõjaväge ja rahvast ühest riigi otsast teise viia, tööstusi et teha sõjatehnikat. Nii Stalin, kui Hitler said võimule kasutades ära riigi halba olukorda. Ja lubades muutusi
või mitte. Mõni riik aga ei salli homosid absoluutselt ja on nende vastu võetud kasutusele paljusid seadusi. Homoseksuaalsust on esinenud terve inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud, ulatudes täielikust heakskiidust ja suhtevormina avalikust tunnustamisest kuni püüdeni seda täielikult välja juurida. Vaatamata koletuile katseile vabastada ühiskond homoseksuaalidest (näiteks saatsid natsid oma reziimi ajal Saksamaal veerand miljonit meeshomoseksuaali gaasikambritesse), pole nende osakaal kogu rahvastikus oluliselt muutunud. Oluline on ka tuntud inimeste eeskuju, kes loobuvad oma homoseksuaalsuse varjamisest. Muusikuist Freddy Mercury, Elton John, näitlejaist Rock Hudson, Rupert Everett, kirjanikest James Baldwin, rezissööridest Pier Paolo Pasolini, Luschino Visconti, Derek Jarman, moeloojaist Gianni Versace, kunstnikest Andy Warhol, sportlastest Martina Navratilova jpt on
Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP, Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP). Hitler ja Stalin saavutasid oma võimuletuleku erinevalt. Kommunistlik partei kehtestas oma võimu 1917.aasta vägivaldse riigipöördega. Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt. Majandus oli mõlemal riigil range kontrolli all. Kehtestatud oli plaanimajandus. Mõlemad riigid valmistusid sõjaks ning keskenduti sõjariistadele ja –teedele. Kuigi majanduspoliitika oli mõlemal valitsejal sarnane, kuid inimesed elasid erinevalt. Stalin pooldas
Agressor ( sõjaalgataja ) Jaapan. Sakslaste soov oli, et neid tunnistatakse suurriigina ja relvajõudude norme tühistataks. Kriis jõudis kiiresti Euroopasse, sest meie majandus sõltus USA majandusest. Saksamaa majanduse põhiprobleemis olid: 1. Inflatsioon- raha väärtuse langemine 2. Suured reparatsioonid Börsikrahh 1929 a. Itaalias valitsesid 1930 aastal Fasistid eesotsas Mussoliniga. Saksamaal võimul 1933 a. Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ( natsid ), Adolf Hitleri juhtimisel. Majanduskriisi lõpp 1933 a., sest siis hakkas majandus taastuma majanduskriisist. Saksamaa lahkumine Rahvasteliidust toimus 1933 a. , sest nad ei saanud seda mida soovisid, teiste suurriikidega võrdsed õigused. 1935 a. Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Berliini- Rooma telg on Berliinis 1936 a. Sõjalis- poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni vastane pakt on Jaapani ja Saksamaa vahel sõlmitud leping kommunistliku organisatsiooni vastu. ( 1936 a
Ta innustas inimesi tegutsema ja püüdlema sellepoole, et elujärg paraneks. Rooselvelt tegutses kindlalt ta tegi ka uusi reforme. Tänu talle hakkasid tegema muudatusi ka teised riigid. Kuid osades riikides polnud nii tugev demokraatia kui USA-s. Seal kus demokraatia puudus või oli väga nõrk, asendus see diktatuuriga. Riik sekkus majanduslikesse asjadesse. Kui palju ja mida toota? Euroopa ja kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitler ja natsid. Nad küll aitasid palju Saksamaad ning Euroopat, et kriisist välja tulla, aga nende inimvaenulik poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Majanduskriis oli raske, aga sai õnneks läbi. Kuid kahjuks ei garanteeri meile keegi, et uut suurt ja nii ränka Maailma Majanduskriisi pole oodata.
Algas 2. aprill 1982, lõppes sama aastal 2. juunil Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku Siiamaani on Argentiinlased vihased tolle situatsiooni üle. Põhjustas Top Geari saatejuhtidel kohalikega konflikti, mille tõttu pidid nad riigist lahkuma, et mässu vältida. Hitleri võimalik pagemine Hitleri surma ei ole kunagi tõestatud, viitavad mitme asitõendid aga Hitleri pagemisele Argentiinasse. Allveelaevad, natsid ja nende vara pardal, sõitsid Argentiinasse. Seal toetasid neid tulevane president Peron ja ta naine, kes olid nasidelt juba mõnda aega raha saanud. Hitler kolis IdaArgentiinasse, suhteliselt eraldatud asukohas, Tsiili piiri lähedal. Väidetavalt jättis Braun Hitleri maha, kolis tütardega eemale. Väidetavalt suri Hitler veebruaris 1962. Teooria on maha laitnud paljud kuulsad ajaloolased, kes nimetavad teooriat lolluseks, peavad seda lihtsalt teoreetikute ,,unistusteks"
GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine Ühtsuse loomine Kõigi maade Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus proletaarlased ühinege rahvuskuuluvus Noorsooorganisatsioonid komsomol Hitler Jugend - 10. Natsid Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler. Hitler proovis kiiresti 23-ndal Münchenis võimu haarata, kuid edutult. Hitler läks vangi. Uus võimalus avanes majanduskriisi ajal. Kommunistid proovisid lööksalkadega vägivaldselt võimu haarata. Paljud sakslased hakkasid Hitlerit toetama ja nägid väljapääsu natside löögirühmades. Hitler ja natsid muutusid populaarseks. 1932. oli neil suurim saadikurühm Riigipäevas
Neid arvati olevat kõige loomingulisem ning kõige võimekam rahvus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. Kehaliste tundemärkide abil sai mõõta ,, rassilist väärtust", omasid seda üksikisikud. Rahva mandumiseni ja allakäigule viis nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana.
aastail, lakkasid. Võlgade eest tuli aga tasuda. 1931. aastani jätkus ka reparatsioonide maksmine. Tööstuslik tootmine langes üle 40% sajandivahetuse tasemele. Hulgaliselt ettevõtteid läks pankrotti. Täiesti tööta oli 8 miljonit inimest. Inimeste silmis langes süü valitsusele ja parteidele, kes Saksamaad seni olid juhtinud. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932. a. valimiste tulemusena said natsid parlamendis 230 kohta, olles Riigipäeva suurim fraktsioon. Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Kõik, kel midagi kaotada oli, eelistasid punasele diktatuurile pruuni. See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut
Minu referaadi läbivaks teemaks on siiski, vaid juutide kurb saatus.Uurimus räägib kõigest toimunust väga kokkuvõtlikult.Kajastamist väärt sündmusi on aga väga suurel määral.Lugeda saab antisemitismi tekkimise põhjustest, sellest, mis on holokaust, Teise maailmasõja aegsetest kuritegudest ning antisemitismist Eestis. Põhjalikumalt aga järgmistes peatükkides. Antisemitismi tekkimine. Põhjused. Natsid polnud antisemitismi ehk juudivastasuse esmaleiutajad.Antisemitismi tekkimise peamiseks põhjuseks arvatakse olevat Euroopa juutkonna 19.sajandil arendatud tegevuse edu ja nende saavutatud positsioon.Kuid tegemist pole loomulikult mitte absoluutse, vaid suhtelise eduga.Ühelgi maal, ühelgi ajal ei ole juudid saanud oma kätte ülemvõimu.Põlis- rahvas on alati jäänud oma maad juhtima.Kuid siiski, arvestades semiitide väikest osakaalu maa rahvastikus, on nad tõepoolest olnud fenomenaalsed.
aastast fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias (nagu ka Nõukogude Liidus) oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutumine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli ka Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rass kuulutati valitsevaks , alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt.)kuulusid hävitamisele või pidid teenima valitsejaid. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kus nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Prantsusmaal ja Suurbritannias jäi kehtima demokraatia kuna see oli seni hästi toiminud.
Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit. Sarnasusi ja erinevusi. Kahe maailmasõja vahel puhusid Euroopas segased tuuled. Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles' süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Kommunistid ja natsid tulid võimule erinevalt. Kui Saksamaal puhkes majanduskriis, kasuatasid seda ära kommunistid, kes üritasid lööksalkade abiga agressiivselt võimu haarata. Paljude arvates oli neid võimalik peatada ainult natside abiga. See tõi kaasa Natsionaal Sotsialistliku Partei populaarsuse kasvu. Tasahaaval haaras Hitler võimu enda kätte. Venemaal kehtestati aga kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. Sama eesmärk saavutati erineval moel.
Berliini Ülikooli professor. 1919 lahutas Milevast ja abiellus nõbu Elsa Einstein Löwental ´iga. 1933 lõpetas Einsteini viljaka töö Berliinis natside võimuletulek Saksamaal. Einstein oli sel ajal sveitsis ja teatas, et ei pöördu tagasi maale, kus valitseb vägivald. Einstein kutsutakse USA-sse uute teadusuuringute instituuti, ta läheb. Einstein pöördus kirjaga USA presidendi Franklin D. Roosvelti poole, milles hoiatas, et natsid on võimelised valmistama tuumapommi. Hiljem saatis veel teisegi kirja, mis käivitas intensiivsed tuumauuringud USA-s. 1940 Saab Albert USA kodakondsuse. 1952 pakub Iisraeli valitsus pärast esimese presidendi surma kohta Einsteinile, aga ta loobub. 1955 Albert Einstein sureb 18. aprillil. Vastavalt tema soovidele põrm tuhastatakse ja tuhk heideti lennukilt tuulde. ,,Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas, võin sulle kinnitada, minu omad on ikka suuremad."
DIKTATUURID EUROOPAS Kahe maailmasõja vahel Mis on diktatuur? Diktatuur ühe inimese või väikese rühma piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused
väliselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925 kehtestati üheparteisüsteem ja sai alguses fasistliku diktatuuri kinnitamine. Saksmaad aga hirmutas kommunism, mida nimetati ka punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks töölisparteiks ja mille ette astus Adolf Hitler. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste, seetõttu sai Hitler suure toetajaskonna. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis julma hirmuvalitsuse. Saksamaa polnud ise piisavalt tugev, et säilitada endist riigikorda. Kui enne oli Suurbritannias majanduslik seis väga hea, siis peale Esimest maailmasõda oli seis väga halb. Suurbritannia polnud enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Kuid britid tõid end omal käel kriisist välja. Prantsusmaal oli seis olnud vastupidine, kui enne oli majanduslik seis halb, siis nüüd oli see väga hea, kuna neil
1930. aastail sõjakas püsima pärast edukat sõda Kommunistlik internatsiona Eesmärk: Vahemeri Itaalia sisemereks (Komintern) revolutsiooni Etioopia ja Albaania vallutamine ja maailmarevolutsiooni õhu Liitlassuhted Saksamaaga (Jaapan) bolsevikud Mustsärklased fasistide relvastatud natsid salgad 1922 - Marss Rooma peaminister "Mõõdukas diktatuur" Natsionaalsotsialistid süüdistavad -vähem inimohvreid ühiskonnahädades juute ja teisi -väiksem salapolitsei vähemusrahvaid kõrvaldamine -hea läbisaamine kirikuga http://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Siseasjade_Rahvakomissariaat
1. Ernst Ludwig Kirchner (6.5. 1880 15.6. 1938) oli saksa ekspressionist ja üks kunstnikeliidu ,,Die Brücke" (sild) asutajatest. See grupp oli ekspressionismile aluse panijaks. Ta astus Teise Maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle soki, mis tõttu ta armeest kõrvaldati. 1933 nimetasid natsid tema tööd "väärastunuks" ning 1937 müüdi või hävitati üle 600 tema kunstitüki. 1938 sooritas ta enesetapu. 2. Kuninglik tehnikakõrgkool arhitektuur Palju lisaaineid, nt: - vaba käega joonistamine - kunstiajalugu 1903- 1904 õppis Münchenis. 1905 läks tagasi Dresdenisse ja sai seal oma kraadi. 3. 1905 aastal lõi Kirchner kahe teise arhitektuuritudengiga kunstnikeliidu nimega Die Brücke. Nendeks teisteks olid Bleyl, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel
Holocaust Sissejuhatus Holocaust on mõiste, mis kirjeldab 6 miljoni juudi hävitamist natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastase...
27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse. 1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. 1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile vabastada vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing Austria liitmine tekitas ärevust demokraatlikes riikides. Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues ettekäändeks lääneosas (Sudeedimaa) elavate sakslaste olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi - Massipsühhoos, saksa rahvas ühtne, propaganda 3. Miks toetas enamik rahvast selle riigi valitsust enne teise maailmasõja algust? Esitage vastus kolme põhjendatud teesina. - Saksa elas üle majanduskriisi, lubas korra majja lüüa, lubas suurt saksamaad E. 1. Millise olulise rahvusvahelise lepinguga on karikatuur seotud? - Versaille’s rahuga 2
Nõrga küljena võib lugeda demokraatia juures, et majandus ei pruugi olla nii jõuline, kui diktatuuri puhul. Minu meelest see ongi üks nõrgemaid külgi demokraatia juures. Diktatuuri kujunemisel sellel ajal ja üleüldse oli üksikisiku roll. Näitena võin tuua mitmeid diktaatoreid-Hitler, Stalin, Mussolini- kõik nad olid karmikäelised ainuvalitsejad, kes tahtsid ning ka lõid riigi enda äranägemise järgi oma diktatuuriga. Hitleriga tuli Saksamaal kaasa natsid, Staliniga kommunistid ning Mussoliniga fasistid. See kuidas need diktaatorid ennast rahva silmis tegid heaks ning ainukeseks lahenduseks, et riik päästa nn hukatusest. See kultus mis valitses nende ajal neid riikides oli hullumeelne. Nad olid nagu Jumalad nende jaoks, kuid kui diktaatorid hakkasid korda saatma tegusid oma rahva vastu ning vastu võtma valesid otsuseid hakkas rahvas nende peale viltu vaatama. See kuidas Hitler lubas paremat majandust ning Saksamaast teha riigi
taastumisvõimetuks, pigem solvasid vaid moraalselt. Niisiis lõi Versailles' leping sobiva pinnase kättemaksusoovi tekkeks Saksamaal. 1933ndal aastal tuligi rahva poolehoiul võimule natsidest koosnev Saksa Töölispartei. Sarnaselt Itaaliale kaotati peagi kõik demokraatlikud vabadused. Läbi A. Hitleri isikliku vimma hakati hävitama juute. Järgiti ka teisi "Mein Kampfi" põhimõtteid, peamiseks peeti tugevamate ellujäämist ja nõrgemate abita jätmist. Natsid lõid Kolmandi Riigi, kus kadusid majanduslikud raskused läbi kiirteede ehitamise ja sõjavabrikute rajamisega. Saksamaa oli koos kahe teise diktatuuririigiga valmistumas kõikehõlmavaks teiseks maailmasõjaks. Sellesse sõtta tiriti kaasa ka Euroopa demokraatlikud riigid nagu Prantsusmaa ja Inglismaa, kes olid kaks aastakümmet tagasi võitnud I maailmasõja, kus oli juba pikaldane demokraatia võim.
Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa ...
rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidust *Kehtestas üleüldise sõjakohustuse *Hakkas looma sõjalaevastikku ja lennuväge 5) Selgita, mida tähendab väljend Austria anšluss. Austria-Saksamaa liitumine, nimetati anlušš-ks (saksa k. liitumine) Austerlastele meeldisid natsid, rahvahääletus kinnitas ühinemise heakskiitu 6) Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastate lõpul. Venemaaga olenesid suhted poliitikast, suunati vene turg ümber Euroopasse. Tööstuse asemel seati põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse: aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni – Baaside ajastu Eesti riigipead alates 1938 – President
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
