Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $. × VMN (1949) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks NL ja IdaEuroopa riikide majanduslik koostöö. × VLO (1955) Varssavi Lepingu Organisatsioon. Ajendiks SLV taasrelvastumine ja NATOsse võtmine. Liit oli suunatud NATO vastu. × NATO (1949) PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon. Sõjaline liit, mille eesmärgiks oli NL sõjalise ekspansiooni peatamine. 1 Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda × CSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine 19731975 Helsingis. Eesmärgiks Ida ja Lääne omavaheliste suhete parandamine
sajandil vastvõetavad välispoliitika vahendid." 5 Venemaa peamised eesmärgid: Vene-Gruusia sõja algusest on Venemaa juhid avalikult kinnitanud, et peale Gruusia jagamise ning Lõuna-Osseetia ja Abhaasia riigist eraldamise on nende peamine eesmärk Thbilisi okupeerimine ja Gruusia seaduslikult valitud presidendi ja valitsuse kõrvaldamine. "Venemaale on oluline diskrediteerida Gruusiat võimaliku NATO liikmena ja teine eesmärk on survestada Gruusia president Mihheil Saakasvili reziimi." (Lahtein 2008) Gruusia sümboliseerib võitlust vene imperialismi ja sovetliku Venemaaga oma iseseisvuse ja sõltumatuse nimel. Mõni võib väita, et ka osseedid ja abhaasid võitlevad iseseisvuse eest. Kuid see on vale nad ei soovi iseseisvust, nad soovivad liituda Venemaaga. Võitlus Gruusia vastu pole vabadusvõitlus, vaid püüd killustada Gruusia
kohustuslikke otsuseid (resolutsioone). Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda. Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.Rasmussen. NATO põhilisteks eesmärkideks on: kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja- Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus 2004, Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja hertsegoviina; Kosovo,
Aastakümne keskel said ka Moskva juhid aru et NSV majandus ei jõua ameeriklaste omadega võistelda. 1980 aastate teisel poolel alanud ümberkorraldused ei suutnud enam seda ülimriiki päästa. Idaplokk lagunes 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul. Külma sõja võitjateks osutusid lääneriigid. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja- Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia.
Genfi õigus-isikute kaitse Haagi õigus-Lahingu meetodid ja vahendid Kes on kombatant? tunnused: vormi kandmine,avalik relvakandmine,organiseeritus 3. Eesti kaitsepoliitika (kordamisküsimus) Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid on kindlustada : Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, rahva turvalisus Riigikaitse terviklik käsitlus Eesti kaitsepoliitika aluseks on usutav heidutus. Riigikaitse = 1) sõjaline kaitse, põhineb - NATO kollektiivkaitsel (5.) - esmasel iseseisval kaitsevõimel 2)rahvusvaheline tegevus 3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms. 4)psühholoogiline kaitse- et kõik sõnumid, info, mida edastatakse inimestele, ei tekitaks paanikat, probleeme jne. 5)sisejulgeoleku tagamine- politsei, päästeamet, kiirabi (elutähtsate teenuste toimimine) 6)elutähtsate teenuste toimimine Relvajõud alluvad demokraatlikel valimistel võimule tulnud tsiviilisikutele.
kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pingekolded: NSVL aladel: Mägi-Karabahhia, Abhaasia, Tsetseenia; Jugoslaavia kodusõjad; NATO rahuvalvajatel suur roll rahu tagamiselanalüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 1991. aasta: 3.märts toimus referendum eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses; Augustis nõukogude liidu riigipöörde katse; 20.august EV ülemnõukogu otsus eesti riiklikust iseseisvusest; 21.august riigipöörde katse läbikukkumine, olukorra normaliseerumine eestis; 24.august venemaa tunnustab eesti iseseisvust;
Kehtestataks riigi põhiseaduslikku korda ohustavatel juhtudel (näit. riigipööre). · sõjaseisukord ja mobilisatsioon - kehtestatakse agressiooni korral. Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmelisus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtudoperatsioonina. Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO liikmesriikidega ning koostöö Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel lähtutakse riiklikest prioriteetidest ja vajadustest, millest põhilised esitatakse sõjalise kaitse strateegilises kavas
Samas regioonis asuvate riikide majandussidemete tihenemine, selle alusel majandusliitude loomine. 12. Kuidas liigitatakse RO? (näited) ülemaailmsed, regionaalsed või piirkondlikud; valitsustevahelised; konkreetsete tegevusvaldkondade organisatsioonid. 13. Mis on EMP? EFTA? EFTA = EMP = 14. Iseloomusta järgmisi rahvusvahelisi majandus- ja poliitilisi sõjalisi jm organisatsioone (eesmärk, mitu liikmesriiki (vähemalt 5te nimeta), loomisaasta, nimi) -UN, NATO, WTO, ASEAN, NAFTA, G8 (tippkohtumine), CBSS, OPEC, ROK, Greenpeace, Red Cross UN = 1945 San Franciscos. United Nations Organisation. Eesti, Läti, Leedu, UK, Itaalia. NATO = 1949 Washingtonis. Kanada, Belgia, Holland, Island, Eesti. WTO = 1948. Eesti, USA, Soome, Rootsi, Taani. ASEAN = 1967. Brunei, Kambodza, Laos, Myanmar, Vietnam. Association of south east asian nations. NAFTA = North american free trade agreement. 1994. a. Kanada, mehhiko, usa.
saavad lahinguväljale sõidutada 7-10 jalaväelast, pakkudes neile kaitset ootamatute rünnakute eest. Soomustransportöörid ei osale enamasti lahingus, aga suudavad sõita ka vees. Sõdurid kutsuvad soomustransportööre ,,lahinguvälja taksode või bussidena". Eesti Kaitseväes on kasutusel soomustransportöör PASI XA-180EST, mida on modifitseeritud Eesti Kaitseväe tarbeks. Masinatel on parandatud soomuskaitset, uuendatud pidurisüsteemi, lisatud on ka rattatuled, lisapeeglid ja NATO standardile vastavad digitaalsed raadiojaamad Harris. Lisaks on soomukitele Eestis paigaltatud NATO standartitele vastavad 12,7 mm kaliibriga raskekuulipildujad Browning. PASId on valmistatud Soomes, nad kaaluvad 15,5 tonni, mahutavad 12 meeskonna liiget, omavad 236 hobujõulist mootorit ja suudavad sõita maanteel kuni 95 km/h ja vees 8 km/h. Jalaväesoomukite põhiparameetrid on enamasti sarnased. Lisaks jalaväelastele on komandör, relvur ja juht
Euroopasse saatmises. Selle aasta jaanuaris toimus Prantsusmaal tulistamine, mille teostajateks olid Al qaeda rühmituse liikmed. Õnneks Eestis pole veel sääraseid juhtumeid toimunud.KOKKUVÕTE Eesti Vabariik kulutab 2% oma sisemajanduse koguproduktist sellele, et tunneksime ennast tänaval kõndides või õhtul peale tööd või kooli kodus telekaees istudes turvaliselt. Kuna Eesti on niivõrd väike riik, siis läheb meil enda kaitsmisega raskeks. Sellejaoks oleme me liitunud NATO ja Euroopa Liiduga, kelle kaitse all on meie ja ka teiste liiduriikide ellujäämise võimalus tunduvalt suurem. Küberrünnakute kaitseks on Eestisse rajatud NATO küberkaitsekeskus. Üks võimalus inimesi kaitsta on korraldada seminare ja tunde, kus räägitakse vastaval teemal ja ehk ka katsetatakse praktiliselt. KOKKUVÕTE Muidugi on ka teisi ohte, mis meid varitsevad selles enamjaolt omakasupüüdlikus maailmas. Viimasel aastakümnel on suuremat rolli hakanud mängima
ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine uute ja võimsamate
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksama...
Euroopa Liidu kujunemine • 1991. aastal loodi Maastrichi tippkohtumisel esialgu 12 riigist koosnev Euroopa Liit • Leppega seati sisse Euroopa kodakondsus • Tolliliidu ja ühisturu tegevnemine • 1999. aastal võeti kasutusele esialgu sularahata tehingutes ning 2002. aastal paberraha ja müntidega ühisraha euro • Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal Euroopa Julgeoleku- Ja Koostööorganistasioon (OSCE) ning NATO • OSCE sai alguse 1975 aastal Helsingis • Sinna kuulusid lisaks Euroopa riikidele veel ka USA ja Kanada, tänaseks on liikmesriike 56 • Eesmärgiks on tagada inimõigused, ennetada rahvusvahelisi kriise ning aidata konflikti tekkel selle lahenduseni jõuda • 1949. aastal loodi kaitseks sõjaohu eest ka Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. Sellesse kuulusid USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia,
soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust; mitu juhtimisorganisatsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Liidu komisjon, Ülemkogu, Euroopa kohus ning Euroopa kontrollikoda NATO – Põhja – Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1949a. Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär (Jens Stoltenberg), kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakommitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajates. Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutati Helsingis 1975.a, Eesti liitus 1992.a. Rõhk relvastuskontrollil, inimõigustel, autoritaarsete riikide demokratiseerimisel, valimiste jälgimisel ja keskkonnakaitsel
ning alluvad korraldustele. Minul on jäänud mulje, et meie sõdurid on välismaal palju sõjaliselt toeks ning, et meie üksused töötavad heaolu nimel kõvasti. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek). Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. Eesti on NATO liige aastast 2004. Viimastel aasta kümnetel on olukord kõige pingelisem olnud Lähis-Idas, kus põimuvad mitu konflikti: IisraeliPalestiina konflikt, mille peamine põhjus peitub Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 2 jagamata territooriumis; Iisraeli konflikt Araabia riikidega, kellele ei ole vastuvõetav Iisraeli riik; Iisraeli vastasseis Iraani ja viimase toetatavate terroristlike
Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla
1. Mis oli külm sõda ja millal see toimus? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vahelist vastaseisu pärast II maailmasõda. ~1945(6) 2. Paiguta tabalisse õigetesse lahtritesse: NSVL, USA, Ida-Saksamaa, Lääne- Saksamaa, Hiina, Inglismaa, India, Prantsusmaa, Poola, VLO, NATO Kommunistlik Demokraatlik „Kolmas“ Maailm NSVL, VLO USA, NATO India Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa Hiina, Poola Inglismaa, Prantsusmaa 3. Miks ei saanud Suurbritanniast pärast II Maailmasõda demokraatlikku juhtivat riiki? Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD 4. Kes oli Harry Truman ning mis oli tema „Trumani doktriin“? Ühendriikide president oli. Trumani doktriin seadis USA välispoliitika
vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi
Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, vietnamiseerimine. IV etapp (1973-75): alles jäi üks sotsialistlik Vietnam. Üliriigid USA ja NL USA NSVL 1940ndate II pool * Trumani doktriin (1947) ja Marshalli * Berliini blokaad (1948-49) plaan * Raudse eesriide tekitamine * NATO (1949-) * VMN (1949) 1950ndad * USA Korea sõjas * VLO(1955) * USA Suessi kriisis * Stalini surm * Eisenhoweri doktriin (1957) * Poola, Ungari, SDV rahutused * NSVL kosmoses nr 1? * NL sputniku saatmine * Kuubal tuli võimule F.Castro kosmosesse
sisepoliitiliste vastasseisudeni. Inimeste varaline kihistumine. Vajab lääneriikide abi. Suhteliselt head suhted USAga. Välispoliitika on muutunud aktiivsemaks ja sõbralikumaks. Juhtimine käib SRÜ abil. 5.Eesti Vabariik 19922002. 1992 võetakse rahvahääletusel vastu põhiseadus. Rahareform 1992 juunis. Septembris valitakse president ja parlamnet. Moodustatakse I valitsus. Tänaseks on Eesti läinud turumajandusele. Käivad läbirääkimised NATO ja ELga. http://www.abiks.pri.ee 6.Läti ja Leedu areng 1990 aastatel. Läti je Leedu iseseisvumine toimus sarnaselt Eestile. Leedu iseseisvus 1990 märts. Poolteist aastat enne Eestit ja Lätit. Lätis ja Leedus toimus iseseisvus ohvritega. Läti ja Leedu riiklik korraldus on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1992. Leedu majanduslik areng on
Sotsialismileeri kuulusid 9 Euroopa riiki ja 4 Aasia riiki. Tekkis selle tulemusel, et NSVL sundis okupeeritud aladel sotsialismi ideoloogiat järgima. Sotsialismileeri iseloomulikud jooned: 1) Raudne eesriie (1945) eraldas Euroopa ja NSV Liidu alad nii-öelda eesriidega. Eesriide tagune ida osa kuulus täielikult NSVL mõju alla. Seal oldi sunnitud järgima sotsialismimudelit. (kulges Ida-Saksa, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Välja jäävad Jugoslaavia ja Albaania!) 2) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Nõukogude Venemaa ja Rahvademokraatlike maade loodud nõukogu, millega saavutati kontroll sotsialismileeri riikide majanduse üle. Nõukogu peakorter asus Moskvas, st kõik otsused arutati lõplikult läbi seal. Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini esimene rakendus. USA pakkus laostunud Euroopale (17 riigile) abi. Plaaniga taheti Euroopa üles ehitada luue...
hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 2003 27. juunil avati Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum 1. juulil avati A Le coq Tartu Õllemuuseum 14
5. Nimeta vähemalt kolm põhjust, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas. Põhjused, mis aitasid kaasa kommunistide võidule Hiina kodusõjas: 1) Läänes alahinnati võimalust, et Hiina muutub kommunistlikuks. Guomindangi palved saada USA-lt sõjalist abi lükati tagasi. 2) NSVL osutas kommunistidele olulist abi relvastusega. 3) Kommunistid võitsid rahva, lõigates kasu rahvuslaste vigadest ning esitades end mõõduka, tõhusa ja patriootlikuna. LK 15. 2. Miks loodi NATO ja miks VLO? Too kummagi kohta 2 põhjust. 1) NATO loodi, et üles kaaluda NSVL võimsust, vastata NSVL kasvavale agressiivsusele. Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades. 2) NSVL lõi VLO vastukaaluks Marshalli plaanile. Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides. 3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus?
Külm sõda kujutas endast demokraatia ja kommunistliku tolitarismi vastasseisu. Vastased ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. 1. Võidurelvastumine. 2. USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Üritati laiendada oma võimu Kolmandas Maailmas NATO ja VLO moodustamine 1949. aprill asutasid 10 Euroopa riiki + USA + Kanada NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Arendati sõjalise koostöö kõrval ka majanduslikku ja poliitilist koostööd. 1952. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. (Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija) Vastukaaluks asutas NSV Liit 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955. liitus Saksamaa NATO-ga. Nõukogude Liit sidus Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid
7) Sotsialistlik orientatsioon 8) Seletage mõisted: - Kahepooluseline(biopolaarne) maailm - Võidurelvastumine, ABC relvad ABC relvad on massihävitusrelvad(keemilised, bioloogilised relvad, aatompomm). Taheti välja töödata uusi ja võimsamaid relvi. - Raudne eesriie NSVL ei tahtnud, et ühiskond saaks lääneriikidega suhelda. - Uued sõjalised liidud VLO ja NATO, USA ja NSVL vahelist pingestavad organisatsioonid. - Lokaalsed sõjad Kodusõjad - Doktriin Poliitiline või filosoofiline õpetus või juhtmõte. - Sotsialistlik maailmasüsteem NSVL liikmesriikide sundsotsialiseerumine, mis nägi ette liidrite väljavahetamist kommunstide vastu. - Sotsialistlik orientatsioon 4. Seletage mõisted: - Trumani doktriin - Marshalli plaan
Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja VLO - 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania + NSVL Kasutage kahte värvi. 1. Kandke kaardile NSV Liit ja Euroopa kommunistlikud riigid, märgistage VLO liikmesriigid. 2
maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandus...
NIMI: RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE SEMINARIÜLESANDED 2 (LOENGUTEEMAD 5-6) 1. Too iga parteisüsteemi kohta 2 näidet riikidest, kus see on kasutusel ning selgita, mis on sellise parteisüsteemi eelised ja nõrkused Üheparteisüsteem Näited Eelised ja nõrkused Eelised: Tähendab ühtset meelsust ühiskonnas (enamuse esindatus suur) Dominantse partei Venemaa, Jaapan Nõrkused: Kõrge ideoloogiline süsteem vahemaa, mis välistab koostöö teiste erakondadega (vähemuste esindatus puudub) ...
Tänaseks päevaks on meie väikene Eesti kujunenud riigiks, mille üle võiks siiralt uhkust tunda ning samas ka pead vangutada. Peale taasiseseisvumist 1991. aastal on meil ette näidata üsnagi märkimisväärne areng. Millised on tänasel päeval Eesti riigi head ja vead? Pean tõdema, et meie riigi välispoliitiline tegevus on end praeguseks täielikult õigustanud. Eesti julgeolek pole mitte kunagi varem olnud nii kindlustatud nagu see on nüüd. Ämari lennubaasis on NATO liitlasväed, kes aitavad turvata me õhuruumi. Abiks on olnud ameeriklased ja sakslased. Tänu meie poliitikute suurepärasele tööle kuulume olulistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit, ÜRO ja NATO. See aga ei tähenda seda, et me julgeolek oleks automaatselt tagatud. Eesti peab praeguses geopoliitilises olukorras valmis olema kõigeks. Eestile on edu toonud originaalsed lahendused. Tehnoloogia osas oleme maailmas juhtpositsioonil. Innovaatilisus on meie trump
Kehtestataks riigi põhiseaduslikku korda ohustavatel juhtudel (näit. riigipööre). - sõjaseisukord ja mobilisatsioon - kehtestatakse agressiooni korral. 8.3. Sõjalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel Eesti kaitsevõime peamine alus on liikmelisus NATOs, mis loob agressiooni ärahoidmiseks piisava heidutuse ja ohjelduse. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ettenähtud operatsioonina. Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO liikmesriikidega ning koostöö Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. Sõjalise riigikaitse ülesehitamisel lähtutakse riiklikest prioriteetidest ja vajadustest, millest põhilised esitatakse sõjalise kaitse strateegilises kavas. Seejuures
Mehhikos ja Venemaal sealsetel revolutsioonidel. 1933-1945: Laienemine: maailm muutub, ÜRO, WTO; IMF; Nato, USA maailma suurvõim; Konflikt- II MS, Külma sõja algus. USA IMPERIALISM: Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Majanduses: USD globaalne reservvaluuta, Wall Street. Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped. Nt USA Panama- USA aitas Panamal iseseisvuse taastada ja vastutasuks sai ehitada Panama kanali. 1999 anti õigused üle Panamale, kuid USAl on õigus kanalit kaitsta ning hädajuhtudel on USA sõjalaevadel garantii olla eesotsas. IDENTITEET USA IMPERIALISMIS Briti impeeriumi pärandus- “valge mehe koorem” USA erandlikkus (Restad 2012)- USA spetsiaalne ja unikaalne roll maailmas. Erineb juba ajalooliselt vanast maailmast. Esinduslikkuse ja misjonäri identiteet
Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9.Pariisi kokkulepped (vt okupatsioonireziimi lõpetamine Saksa LVs ja SLV liitumine NATOga). - 1952. Aastal asutasid Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa Söe- ja Terasühenduse. - 1954. Aastal allkirjastas SLV lepingu NATOga (1955 jõustus)
hot.ee/ajaloost/text/20sajand/ksoda.htm välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 6 2.2. Külm sõda tõi endaga kaasa Külma sõja lõpp tõi aga endaga kaasa uued võimalused ja ootused ning Euroopa hakkas taas erineva julgeolekuidentiteediga piirkondadeks jagunema. Külma sõja lõpp sundis ümber hindama julgeolekualase koostöö põhimõtteid nii Euroopas kui ka Atlandi-üleselt ning muutis küsitavaks NATO kui sõjalise alliansi identiteedi ja tulevikuväljavaated. Pärast külma sõja lõppu vähenes otsene sõjaline oht ja nn pehmeid julgeolekuriske hakati nägema ka teistes valdkondades, nagu rahvusvaheline kuritegevus, illegaalne migratsioon, keskkond, sotsiaalsfäär, inimõigused jne. Külma sõja lõpp lõi Euroopas väga soodsad tingimused uue, liberalistliku paradigma juurdumiseks, mille põhiülesandeks oli luua julgeolekut koostöö ja normatiivsete põhiväärtuste kaudu.
kestis 324 päeva (lõppes mais 1949). Sellega soovis NSVL takistada ka liitlasi ühendamast Lääne- Berliini. 07.08.1949 kuulutatakse USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV). Vastuseks sellele kuulutab NSVL oma tsoonis 07.10.1949 välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV) Jaanuaris 1949 asutavad NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Aprillis 1949 loodi ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO (North Atlantic Treaty Organization), kuhu kuulusid algselt USA, Kanada ja kümme Lääne-Euroopa riiki. Juulis 1952 jõustus Pariisis 1951 allakirjutatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. Mõtte algatajaks Prantsusmaa välisminister Robert Schumann. Asutajaliikmeid kuus: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa. Loodeti, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühtsele kontrollile muudab sõja liikmesriikide, eelkõige
Suurendab gümnaasiumi õppekava kaudu õpilaste valikuvabadust.Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades. Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe. Toetab riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 20072011; Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Maksupoliitika: Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ja säilitamise huvides peab maksusüsteem olema võimalikult stabiilne. Maksukoormus peab vastama inimeste õiglustundele ja ühiskonna arengu vajadustele. Maksupoliitika peab tagama Eesti rahasüsteemi stabiilsuse ja majanduse eduka arengu. Riigieelarve peab olema tasakaalustatud ja selge. Tugev majandus on inimarengu ja ühiskonna heaolu peamiseks eelduseks
· 1966 inglased võitsid jalgpalli MM-i Prantsusmaa o 1958 prantsusmaast sai V vabariik o Presidentaarne riik o De Gaulle selle aja prantsuse president (1958-1969) o Ta lõpetas Alzeeria sõja (mis oli kestnud mitu aastat) andes sellele riigile iseseisvus (1962) o Eviani rahu alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik saadi omale aatomipomm o 1966 de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine peale seda astus tagasi oma kohalt. Saksamaa liitvabariik o adenaueri valitsus aeg 1949-1963 o sasksamaa taasrelvastamine saksamaa sai oma armee o Hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika, Selle alusel oli ainult 1 saksa riik SLV Saksamaa demokraatliku vabariigi mitte tunnustamine
rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatanud euroopa riikidele, majanduslik ja tehniline abi, hoiti ära kommunismi 7. Berliini blokaas toimus 1948-1949 11 kuud, stalin lõikas lääne-berliini ära lääne maailmast (vesi, transport, söök, elekter, kütus jms). Üritatu lääne-berliin enda kätte saada, ebaõnnestuti. Usa tõi toitu õhusilla kaudu 8. NATO usa liit teiste lääneriikidega (kui nato ühele riigile minnakse kallale, siis teised nato riigid appi) VLO Warsavi lepingu organisatsioon, idablokki liit VMN vastastikuse majandusabi nõukogu e 1949-1991 tegutsenud NSVL majandusalane organisatsioon 9. külm sõda seisnes võidurelvastumises taheti koguaeg teisest rohkem ja ees pool olla. Võidurelvastus/jooks seisnes teaduses, relvades, tuumarelvades, kosmosesse joudmises, majanduses, luureteenistuses jne 10
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust. () jooksevad numbird, 6 dets soome saab iseseisvaks, heraldiline parempool on see pool, kus on oma riigi lipp paaritu arvu lippude puhul Eesti lipp, NATO lipp, Nato 2 1. Keskendumine mõeldakse ainult lasu sooritamisele. 2. Eelsihtimine sihik suunatakse sihtmärgi keskele, seejuures kontrollitakse asendi õigsust (sihik liigub sihtmärgi keskele hingamisrütmis üles-alla). 3. Kontrollsihtimine vaade keskendatakse sihikule ja sihtmärgi keskpunktile, nii et sihtmärgi ümbrus muutub häguseks. 4. Hingamise peatamine kontrollsihtimise ja päästikule vajutamise ajal
3. Võrdle I ja II maailma USA ja NSV Liidu näitel: kuidas oli korraldatud valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus.
telegram.ee/toit-ja-tervis/soda- narkootikumidele-millised-on-tulemused-saja- aastase-lahingu-jarel Soome ja NATO – kas lähenemine Eesti regionaalpoliitika hävitab riiki Eesti ja Soome hakkavad ühiselt X-teed Euroopa sotsiaaluuring: Eestis tunnevad end WHO: õhusaaste põhjustab aastas 6 viib ühinemiseni? arendama kõige üksildasemana eakad naised ohustatud on 92% inimkonnast Regionaalne
aastate iseloomulikke jooni Lääne-Euroopas (suurbritannias, V prantsusmaa vabariigis, Saksa LV, põhjamaades) a. Suurbritannias impeerium lagunes (andis asumaadele iseseisvuse), NSVL luuras UK kõrgemaid kodanikke (kes kellega jne), the beatles, 1966 UK võitis jalgpalli MM b. V prantsusmaa vabariik D. Gaulle oli pres. Eviani rahu (alzeeria sõja lõpetamine), leppimine saksamaaga, saadi aatomipomm, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, üliõpilas rahutused c. Saksa LV adenaueri valitsemis aeg, saksamaa sai oma armee, Hallsteini doktriin, berliini kriis, RAF punaarmee liikumine d. Põhjamaades d.i. Norra, taani ja island liitusid NATO-ga d.ii. Rootsi oli erapooletu d.iii. Soome finlandiseerus 6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong hiina valitseja (1949-1976) b. L. Breznev NSVL riigijuht
Nüüd juba ohustab meid järgmine trahv- liigne süsinikdioksiidi paiskamine atmosfääri. Iga organisatsiooniga liitudes on omad head küljed ja halvad küljed. Gruusia ja Venemaa sõja ajal ning pärast seda tundsid paljud eestlased end ebakindlalt ja veidi hirmunult. Meie peas oli üks küsimus. Mis saab siis, kui meie oleme oma idanaabri järgmine sihtmärk? Ajakirjanduses spekuleeriti, et eestlased peaksid umbes nädala oma sõjaväega hakkama saama ja alles siis jõuaks kohale NATO väed. Kuulumine suurtesse organisatsioonidesse annavad väikeriikidele turva tunde, et kui midagi juhtub, siis me ei ole üksi oma probleemidega. Liidud ja organisatsioonid on mingil moel kasulikud igale osapoolele. Ükski täie mõistuse juures olev inimene ei astuks ühingusse, mis ei tooks mingit kasu. Selline asi ei oleks isegi mitte mõeldav, sest tänapäeva ühiskond on omakasupüüdlik. Kes ei tahaks, et tal hästi läheks? Et koostöö sujuks
Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa Liitvabariik. 1. II Maailmasõja tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuurehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda (õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas? Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, a...
Ühiskonnaõpetus II. Kontrolltöö nr 3 1) Mida tähendab kollektiivse julgeoleku põhimõte? Miks see on vajalik? Too näiteid. Riigi esmane ülesanne on säilitada iseseisvus ja territoorium ning tõrjuda ohud. Oluliseim tänapäeval on rahvusvaheline julgeolek. Riik lepib kollektiivselt kokku , et käsitletakse julgeolekut ühtemoodi. Vajalik, et üheskoos kaitsta teineteist. NATO teeb seda hetkel ja pakub riikidele tuge. 2) Too näiteid, kuidas tänapäeval sekkutakse teise riigi siseasjadesse mittesõjaliste vahenditega. Poliitilisel ja tootmise teel 3) Millal ja miks asutati ÜRO? Selgita tema töökorraldust, sh otsustamisprotsessi. Asutati 1945, eesmärgiga ühendada riike ja vältida ohtusid, soodustada koostööd ja kaitsta demokraatiat.
pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisatsioon-1955-Loodi NATO vastu,liikmesmaade sõjaline ühistegevus, NL väed Ida-Euroopas.Sõprusühendus-NL-ile kuulekad: Viet,Pol,Rum,SaksaDV, Tseh,Ung, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Sotsialismileer-NL võimu all olevad riigid-Rum,Bulg,Pol,Tseh,Jugo,Alb,Ung,I-Saks,Hiina Rahv,Mongol,P-Viet,P-Kor,Kuuba.Orientats-kaudse võimu all,NL toetas rahaliselt:L- Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia,Mosambiik,Angola,Afganistan jpt
Inimõiguste Teabekeskus toimib EUMC siseriikliku teabekeskusena Eestis (National Focal Point). Teabekeskus alustas aktiivset tegevust jaanuaris 1995.a. Teabekeskus loodi selleks, et kaasaaidata konstruktiivse dialoogi arendamisele ja tõsta teadlikkust inimõiguste vallas eesti ühiskonnas. Keskuse tegevusse kuulub õigusabi andmine, info kogumine, analüüs ning informatsiooni levitamine inimõiguste vallas. Teised rahvusvahelised organisatsioonid OSCE ja NATO OSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon OSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioonile pandi alus 1972 (siis küll CSCE). Praeguse tegevuse põhiseisukohad: kaasa aidata julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisele, tehes koostööd inimõiguste, poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ja keskkonnaprobleemide valdkonnas ära hoida konflikte ja tugevdada rahu inimõiguste kaitsmise, demokraatlike institutsioonide loomise ning
vene keelsest nooremast rahvastikust, kellest suur osa paiknes Ida-Virumaal. Sündimuse vähenemist antud taasiseisvunud vabariigi perioodil võib põhjendada, ka ühiskonnas ebastabiilse õhkkonnaga, ning majanduslangusega, mis kaasnes plaanimajanduselt vabaturumajandusele üle minekuga. Uue sajandi alguses on märgata sündimuse väikest kasvutrendi. See võis tuleneda paranevatest majandusoludest ning 2005 aasta kõrge sündimuse üldkordaja taga võib olla Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga aastal 2004. See omakorda andis inimestele kindlustunnet perekonna rajamiseks. Suremuse trend näitab samuti suurt hüpet üheksakümnendate alguses, kus suremus kasvas järsult. Ka seda nähtust võib kõige paremini selgitada Eesti riigi taasiseseisvumisega ning suure venekeelse rahvastiku väljavooluga, kui lahkusid peamiselt noored inimesed. Rahvastik muutus vanemaks ja seetõttu suurenes ka suremuse üldkordaja.
Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. (1955). Breznevi doktriin- NL-i välispoliitika, mis takistas kõigi vahenditega mõne riigi väljaastumist VLO-st. Kui midagi idariikides muudetakse, astub NL selle vastu. (1968). Marshalli plaan- USA abiprogramm, mis aitas sõjas laastatud Euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi. (1948-52). VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949), eesmärgiks NL-i ja Idariikide majanduslik koostöö. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid. NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
