Saksamaa & Ungari SAKSAMAA ● Fakte ● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima
vägede kiire võiduga, kuid USA ei saanud lasta sel juhtuda. Nimelt kartis president Eisenhoweri administratsioon NLi sekkumist Nasseri poolel ja sõja ähvardavat paisumist. USA survel tuli sissetungijatel järele anda ja oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus üleöö võitjaks ja kõigi araablaste silmis kangelaseks. Suessi kriis demonstreeris hästi uute supervõimude väljakujunemist, nendeks said Euroopa riikide asemel USA ja NL. Samuti näitas kriis NATO võimetust kiiresti ja üksmeelselt reageerida. 2 UNGARI 1956. a sügisel algasid Ungaris kommunistliku reziimi vastased rahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik Imre Nagy, kes oli sama ametit pidanud ka 1953-1955, siis aga stalinistliku parteijuhtkonna poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas, et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist ning pöördus ÜRO
kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin Truman tegi USA parlamendile e. Kongressile ettepaneku osutada maj. abi ainult nendele riikidele, kes on valinud parempoolse maailmavaate ja kapitalismi. Marshalli plaan Trumani doktriini rakendus, Euroopa taastamise plaan NATO 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia,
USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks toidualli- kaks jäi lennuliin (USA)
War on Terror The War on Terror is an international military campaign led by the United States and the United Kingdom with the support of other NATO and non-NATO countries. Officially, the War on Terror label has not been used since Barack Obama came to office in 2009, but the war in Afghanistan continues. The campaign was launched in 2001 with the US/UK invasion of Afghanistan in response to the September 11 attacks. Since then, other operations have commenced, the largest being the War in Iraq, beginning with a 2003 invasion. Originally, it was waged against al-Qaeda and other terrorist organizations with the purpose of eliminating them.
tegevdirektor. Vähem saavad palka: Valdkondade lõikes on madalaim toitlustuse, sotsiaalhoolekande ja majutuse valdkonnas. Positsioonide lõikes teenivad madalaimat palka küsitleja, lasteaiaõpetaja abi ja õpetaja abi. Mida näitavad järgmised näitajad: inflatsioon, SKP Inflatsioon – kaupade või teenuste hinnataseme tõusu SKP - sisemajanduse koguprodukti 7. Millega tegelevad järgmised organisatsioonid: ÜRO, NATO, Euroopa Liit. Tunne Euroopa kaarti! ÜRO – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO – tagada oma liikmesriikide julgeolek ning kollektiivkaitse Euroopa Liit – kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena. 8
Ajalugu KT nr. 7 SRÜ sõltumatute riikide ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. NSVL nõukogude sotsalistlike vabariikide liit. oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolsevistlik diktatuur. ENSV eesti nõukogude sotsialistlik vabariik. oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 19401991. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. EKP eesti kommunistlik partei oli Eesti NSV ainupartei. Gorbatsov NSVL juht Jeltsin Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - ...
...................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – liikmesriigid................................................................................................................5 2.2 Eesti ja NATO............................................................................................................................5 2.3 Eesti osalemine rahuoperatsioonides................................................
(UNHCR ExCom) al. 2007, liikmesus tähtajatu ● UNESCO maailmapärandi komitee (WHC) ● UNESCO programmi Inimene ja Biosfäär rahvusvaheline koordinatsiooninõukogu (MAB) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ● On sõjaväeline allianss ● 4.aprill 1949.a ● Kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu ● Peasekretär al. 1.oktoobrist Jens Stoltenberg ● Liikmeid:28 ● 2.veebruaril 2001 loodi Eesti NATO Ühing NATO ja Eesti ● Osalemine rahuoperatsioonides ● Suuremad sõjalised operatsioonid ● Õhuturve ● Partnerlussuhted ja koostöö ● Küberjulgeolek ● Terrorismivastane võitlus ● Energiajulgeolek ● Eesti kui NATO kontaktsaatkond Euroopa Julgeoleku-ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) ● Asutati 1.augustil 1975.a ● Liikmesriike: 57 ● Peasekretär: Lamberto Zannier ● OSCE eesmärgid ● Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses
aastal, mille eesmärk on rahumeelse ja õiglase maailmakorralduse loomine ja rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO- Sõjaline ja poliitiline organisatsioon lääneriikide vahel, mis loodi 1949.aastal. Euroopa Liit- Kõige pealt loodi söe ja terase ühendus ning see järel Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. 1951.a VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, mis loodi 1955.aastal. Venemaa poolt loodud sõjaline organisatsioon NATO vastu, Moskva kaasas sinna ka tema mõju all olevad riike. 9. Esimene, teine ja kolmas maailm. Esimesse maailma kuulusid demokraatlikud riigid. Toimis turumajandus oli heaoluühiskond ning elatustase oli väga hea ja kõrge ning paranevad pidevalt. Teise maailma kuulusid kommunistlikud riigid. Toimis plaanimajandus, mis tähendas seda, et oli ette määratud kellele toota ja kui palju toota. (raske- ja sõjatööstused), ühiskonnas olid ebavõrdsused ning elatustase oli
Lemitamisele 4 2 Hallsteini doktriin 1955 oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin. Põhimõte: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Doktriin lõpetati 1970. aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus. 4 Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Sa ksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 4 NATO: 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud lääneriikide kaitseliit. 4 1948 allkirjastavad 5 lääne EU riiki Brüsseli pakti: (Holland; Belgia; Lux.; Pr ; SB) 4 Asutajariigid: Brüsseli pakti 5 riiki + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada; 1952 Kreeka ja Türgi; 1955 SLV; 1982 Hisp
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi vi...
Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa liit- 27 riiki, poliitline majandusliit, prioriteet religioonse ebavõrdsuse vähendamine, toimib liikme maksudest WTO- world trade organisatsion- e maailma majandus org, eesmärgiks elatada maailma kaubandust, alandada tollijakaupade tariife NAFTA- north american free trade agreement- e põhja ameerika vabakaubandus leping, liikmesriigid on usa,kanada,mehhiko, kaubandus org- kaotatud pmst kõik kaubandus tõkked ASEAN- assocation of south east asian nations- e kagu aasia riikide ühendus, kaubanduslik org G20- lobal twenty- maailma juhtivad tööstusriigid, toimub igaastane tippkohtumine( maailma poliitika põhisuundade paika panekuks) MERCOSUR- south common market- e lõuna ühisturg, brasiilia,baraquai,uruqai,argentiina, vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitilin...
TRUMANI DOKTIIN JA MARSHALLI PLAAN ·Trumani doktiin- anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · Marshalli plaan- USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku abi. Plaani eesmärk oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaks kommunistlike ideede leivikule. NATO ASUSTAMINE · NATO- 1949 loodi Brüsseli pakti alusel uus ühendus- (Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon) , mille eesmärgiks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. BERLIINI BLOKAAD - Ajendiks oli Saksamma kolmes läänepoolses (USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia) tsoonides läbi viidud rahareform. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4. Nn väikesed sõjad – sekkumine kohalikesse konfliktidesse, kus USA ja NSV Liit ei sõdinud omavahel aga läbi tei...
Euroopa riigid rahvusvahelistes organisatsioonides ISLAND NATO Schengen (2001) NORRA NATO Schengen (2001) ROOTSI EL Schengen (2001) SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPAANIA EL
Väga olulised tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, mis saab nende täitmise muuta kohustuslikuks. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganistatsioon. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 aastal pandi Washingtoni lepinguga alus NATOle. See loodi kui sõjalis-poliitiline liit. Regionaalne julgeolekuorganisatsioon. Eesti liitus 2004 ja nüüdseks on Eesti osamaks u 30miljonit krooni aastas. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Andres Fogh Rasmussen. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Tähtis ülesanne kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikemesmaade territooriumi. NT. Iraak, Afganistaan. Tegemist sõjalise organisatsiooniga, hoidub NATO rahvusvaheliste suhetes jõuga ähvardamisest. NATOl ei ole oma sõjaväge, tema üksused moodustuvad liikmesriikide
Saksam leppisid omavaheliselt kokku piirkontrollist loobumise kohta. 1990 võet i vastu S K e piirdel kontrollita liikumise tingimused. Konventsioon jõustus 1955. 4vabadust. Tööjõu, kapitali, kaupade, teenuste vaba liikumine. EL eelarve Iga liikmesriik oma aasta jooksul kogutud käibemaksust kannab eelarvesse 1,4%. 1,2% oma SKTst (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja- Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, P ortugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani*1952: Kreeka ja Türgi
Kodukirjand Eesti tulevik Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Andrus Ansipi kõrgelennuline loosung ,,20 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka!" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeo...
oleks suunatud Eesti sise- või välispoliitika muutmisele. Nagu Riigikogu aseesimees Tunne Kelam on öelnud, et kõige tõhusam tagatis, et Eesti suudab niisugust survet vältida ja vajadusel sellele efektiivselt vastu seista, on Eesti edukas poliitiline ja majanduslik areng, integreeritus rahvusvahelisse majandus- ja julgeolekusüsteemi ning ühiskonna konsolideerumine demokraatlike väärtuste alusel. Suurt osa eesti julgeolekus määravad kindlasti EL ja NATO. Eesti jagab täielikult EL ja NATO loomise demokraatlikke põhimõtteid ja sihte ning on seadnud endale eesmärgiks nii EL kui NATO täisliikmeks saamise. EL ja NATO senine laienemine on kulgenud edukalt, kuid pole veel Eesti julgeolekuriskid lõpetatud. Arvan, et kui need eesmäegid on saavtutatd, siis muutub Eesti riigi julgeolek palju paremaks,. Riigikogu aseesimees on öelnud, et Eesti julgeolekupoliitika aluseks on
kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet, et takistada USAl, Suurbritannial ja Prantsusmaal läänepoolse Saksamaa ühendamist. Blokaad lõpet. 1949. Seda peetakse külma sõja üheks algussündmuseks. 5) NATO- 1949. a loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NSV Liidu vastu, mille põhimõte oli kui ühte NATO liiget rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 6) VLO- 1955. a NSV Liidu poolt loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NATO vastu, kuhu riigid ei saanud liituda vabatahtlikult, vaid neid sunniti. 7) VMN- 1949. a asutatud organisatsioon, mis korraldas sotsialistlike riikide majanduslikku ja teadus-tehnilist koostööd. 2. Millised on järgmiste külma sõja aegsete kriiside tulemused:
see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, et Eesti kulutab riigikaitsele palju raha, pigem on asi selles, et Läti ja Leedu kulutavad sellele erakordselt vähe, olles oma kaitsekuludega NATO kitsimate riikide seas. Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku. See tuleb sellest, et Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel, kus ajateenistus toimib nagu kool ja alles selle lõpuks saab õpilasest valmis sõdur. Eesti Rahvusliku Liikumise juht, europarlamendi saadikukandidaat Martin Helme
Kas tänane maailm vajab NATOt? Selleks, et rääkida NATO vajalikkusest, tuleks endale selgeks teha, mis organisatsioon see tegelikult on. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi
TV saade Foorum 21.04.2010 Saates räägitakse, mida oodatakse NATO välisministrite kohtumisest ja kuidas see peaks välja kujunema, millest räägitakse ja mida võib sealt oodata. Kohtumine on kahe päeva vältel. Kohtumise tähendus: esimene väga kõrgetasemeline kohtumine Tallinnas. Oluliseks küsimuseks on küberrünnakud. Saates on väitlejateks välisminister Urmas Paet, Marko Mihkelson, Andres Kasekamp ja Maria Mälksoo. Maria Mälksoo arvab, et see, et kohtumine toimub Tallinnas on väga oluline meile,
NSVL saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulunud ei dem. ega kommunismi. NATO moodustamine, EL algus Märts 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk lääneliidu. Võim polnud piisav. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Põhimõte: kui ühte rünnatakse, astuvad teised ka kaitseks välja. Prantsusmaa ja Saksamaa asutasid 1952 a Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, majanduslikku koostööd edendava ühingu, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Tänapäeval Euroopa Liit. VMN ja VLO 1949 a asutas NSVL koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega vastukaaluks Marshalli Plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik.
4. Hooldusnõukogu, mille ülesandeks on hallata ja iseseisvuseks ette valmistada sõltuvaid territooriume. 5. Rahvusvaheline kohus, mis otsustes tugineb rahvusvahelisele õigusele. 6. Sekretariaat, mille eesotsas on ÜRO tähtsaim ametiisik – 5 aastaks valitav ÜRO peasekretär. ÜRO ja Eesti • Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan)
Nii vähemalt väidab USA Foreign Military Studies Office analüütik kolonelleitnant John Sray. Mitte ükski humanitaarorganisatsioon ei saa aga keelduda võitleva rahva abistamisest. Kõik see andis Bosnia moslemitele suured eeldused eduks lahinguväljal sõjapidamises. Ülespuhutud legend moslemite sõjalisest nõrkusest võimaldas Bosnia valitsusarmeel peita ennast ebaõnnestunud pealetungide korral ÜRO sinikiivrite selja taha ja saada kriitilistes olukordades appi NATO lahingulennukid. Daytoni leping oli parim lahendus. Kogu sõda Bosnias tingis ainult ühe võimaliku lõpptulemuse: moslemite riik pidi püsima jääma oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, serblased saama autonoomia, kogu piirkond jääma NATO kontrolli alla, kuid ka Venemaa ja islamimaailm ei tohtinud tunda ennast kõrvalejäetuna. Lisaks sellele pakkus Bosnia rahuprotsess unikaalse võimaluse proovida praktikas
Reformierakond ja Keskerakond. Ka Juhan Parts, Andrus Ansip ja Arnold Rüütel. 5) Kirjelda protsessi, kuidas on toimunud Eesti liitumine Euroopa ja Maailma organisatsioonidega Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. Lisaks ühinemisele NATO-ga oli 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eestile samavõrd oluline liitumine ka 1993. aastal Euroopa Ühendusest moodustatud Euroopa Liiduga. Kui esimesega liitumise puhul loodeti saavutada sõjaline julgeolek, siis teise puhul olid edsmatähtsad
võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks kolmekümneks aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud Jugoslaavia lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid Bosnia sõjas aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning
lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia Ühendemiraadid, India Konföderatsioon-riikide ühendus, mille liikmed on säilitanud iseseisvuse, ühisasutused moodustatakse liikmete esindajatest. EL on konföderatsioon. Kas on võimalik ka föderatsioon? EL, SRÜ, NATO?, Vana-Liivimaa Ülesandeid Nimetage veel riigi tunnuseid....................................................................................................... Nimetage riiklikke sümboleid..................................................................................................... Nimetage maailmas 2 piirkonda, millel on riigi tunnused, kuid mida ei tunnustata ametlikult riigina............................................................................................................
Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank IMF – Rahvusvaheline Valuutafond UNESCO – ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon UNICEF – ÜRO Lastefond WHO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon jt 2) NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ka: allianss) Inglise keeles North Atlantic Treaty Organization. Loodi 1949 kui sõjalis-poliitiline liit. Võrreldes külma sõja aastatega on eesmärk muutunud. Tänapäeval osaleb kriisikolletes, rahuvalvamises, konfliktide reguleerimises jne. NATOl pole oma sõjaväge, on liikmesriikide omad. Kui ilmneb tõeline sõjaoht, läheb juhtimine üle NATO väejuhatusele. Oluline on kollektiivse kaitse põhimõte – kallaletungi ühele liikmele
referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikkel nr1 ,,Vene-Gruusia sõda augustis 2008: mis tegelikult juhtus" .................lk 8
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas
Presidendi arvates ei peaks kaitsevägi olema põhiseaduslik institutsioon, mille juhataja määrab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, vaid täitevvõimu struktuur, mille juhi määrab ametisse valitsus ning mille juht asub kaitseministri otsealluvuses. See on vaid üks võimalus, kuidas probleemi lahendada. Eesti poliitikas on riigikaitse arendamiseks erinevaid kontseptsioone. Arusaamu selle kohta, mis tagab Eestile julgeoleku on mitmeid. Ühe arusaama kohaselt on selleks NATO liikmeks olek. Eesti sõjavägi on ühtlasi ka NATO oma ning meid kaitseb selle alliansi põhiharta. Teise arusaama kohaselt on meie esmase julgeoleku tagamine siiski meie endi kätes. Olenemata sellest, et me oleme NATO liikmed, vajame me ka teatud iseseisvat võimekust vastase sõjaliseks heidutamiseks. Kuid selleks on meil vaja elukutselist sõjaväge või väljaõpetatud reservväge. Reformierakonna põhiidee on üleminek reaalkaitsele, mille aluseks on vaba inimene ja vaba inimese tahe
mõjutamise kanaliks ajakirjandus. ARTIKKEL: Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis märtsis 2012 Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1200 Eesti elanikku vanuses 15- 74 eluaastat. Käesolevas uuringus kaardistati Eesti riigiga seotud hoiakuid mitmel viisil. Ilmneb, et Eesti kodanikest 70% on kodanikuks olemise üle uhked. Euroopa Liitu kuulumise üle on kunagi uhkust tundnud 67% ja NATO liikmelisuse üle 60% elanikest. Pidevalt või sageli tunneb sel viisil EL-iga seoses 20% ja NATO-ga seoses 24%. Eestikeelsed vastajad on mitte-eestlastest tunduvalt positiivsemalt meelestatud nii Eesti kodanikuks olemise kui NATO-sse kuulumise suhtes. Uuritud kümne institutsiooni seast usaldatakse kõige enam Päästeteenistust (Eesti 15-74- aastasest elanikkonnast usaldab 93%). Päästeteenistusele järgnevad institutsioonide
kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Alates 2005. aastast osaleb Eesti ka NATO reageerimisjõududes NRF (NATO Response Force), mille eesmärk on luua kõrgvalmidusega ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudab osaleda sõjalistel operatsioonidel kõikjal maailmas. Eesti seni suurim panus NATO reageerimisjõududesse oli 2010. aasta esimesel poolel valmisolekus olnud üle 200 liikmeline maaväekomponent selleks moodustatud Balti pataljoni koosseisus. NATO poolt juhitavatest operatsioonidest osaleme tänapäeval (2010. a) Afganistanis, Kosovos ja Iraagis
tagab parema sisemise kaitse Eestile ning aitab kaitseväel oma tegevust paremini kontrollida ja suunata. Kuna eelmises lõigus mainitud ameteid ei saa pidada siiski olulisemaks kui kaitsevägi tuleb mainida et, lisaks kaitseväele ja sisemist kaitset teostavatele ametitele on Eesti riigikaitses olulised ka teiste riikidega loodud liidud, mis toovad kasu kõigile liikmesriikidele. Eesti oluliseim liit, millesse me kuulume on NATO. NATO põhiline ülesanne on aidata ründe ohvriks sattunud liikmesriiki ning selle tarvis on NATO-l liikmesriikide poolt alaliselt või kindla operatsiooni jaoks NATO käsutusse antud sõjalised üksused ja staabid. Tavaliselt ei anta abi ainult niisama ning nii ka siin, selle tarvis on ka eestlastest sõdurid osalenud mitmetel ülemaailmsetel operatsioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis.
soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64. Lähiajalugu. Lk 138-140. IV Sõjalised liidud: NATO asutamine (1949 aprillis): · NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) - riikidevaheline sõjalis-poliitiline liit, mille eesmärgiks oli ühiste jõududega NLi sõjalise ekspansiooni peatamine. · Asutajateks 12 riiki - Benelux`i riigid (Belgia, Holland, Luxenburg), Suurbritannia ja Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Liidriks USA, kuna oli sõjaliselt ja majanduslikult tugevaim. · Hiljem liitusid (Saksamaa LV, Kreeka, Türgi, Hispaania).
KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA KAITSTAKSE ÜKSTEIST VÄLISE RÜNNAKU EEST 3 PEAMIST INSTITUTSIOONI: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE ALALISTEST ESINDAJATEST NATO PEAKORTERI JUURES,KOHTUTAKSE KORRA NÄDALAS,PEAMINE ESINDAJA ON NATO PEASEKRETÄR); NATO PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE JA 13 ASSOTSIEERUNUD LIIKME PARLAMENDILIIKMETE ESINDAJATEST,EESMÄRK ARUTADA NATO NÕUKOGUGA ORGANISATSIOONI KAISTESTRATEEGIAID); SÕJALISED STRUKTRUURID. PEASEKRETÄR ON JENS STOLTENBERG PEAKORTER ON BRÜSSELIS,BELGIAS. OSCE-EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON ASUTATI 1975.A ASUB VIINIS, AUSTRIAS.
Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga
Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 33,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledzis. ÕPPUSED Kaitseväe rahuaegsed suuremad õppused korraldatakse tavaliselt ajateenistuse, välisoperatsioonide või reservväe õppetsüklitest lähtuvalt. Korraldatav suurim regulaarne õppus on Kevadtorm. Ühisõppused NATO vägedega Iga-aastaselt toimuvad kolme Balti riigi ja USA vahelised vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppused ,,Baltic Host", õppused ,,Baltops" ja ,,Sabre Strike". 21. oktoober 2008, Balti õhuruumi II õhuturbeharjutus. Harjutuste üldiseks eesmärgiks oli Balti riikide õhuseiresüsteemide ettevalmistatustaseme tõstmine. Eesti õhuruumis toimuva ürituse käigus harjutati õppuste köigus, millest võttis osa viisteist NATO
hukkus paarkümmend inimest. Kosovosse saadeti föderaalväed. 1990 aastal albaanlased kuulutasid välja Kosovo iseseisvuse, mida tunnustas Albaania. Vabariigi presidendiks valiti Ibrahim Rugova. 1996 Kosovo Vabastusarmee (UCK) alustas relvavõitlust provintsi iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia presidendiks saanud Milosevic andis politseile ja armeele käsu Kosovo ,,rahustada", mis seisnes külade massilises hävitamises. NATO sekkus konflikti lahendamisse sõjalise tegevusega 23. märtsil 1999, et takistada tsiviilisikute edasist hukkumist. Ka Eesti Kaitsevägi osales 1999 aastal mitmetel missioonidel Kosovos. Peale 77 päeva kestnud õhurünnakuid saavutati Jugoslaaviaga kokkulepe vägede väljaviimiseks piirkonnast. Samal ajal asendati NATO tegevus ÜRO mandaadi alusel tegutseva KFORi rahuvalvemissiooniga. Kosovo kuulutas ennast 17. veebruaril 2008 iseseisvaks Kosovo Vabariigiks. Samal päeval kogunes
Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus.
Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja alguseks. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus.
Loodi: 1967 MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Liikmed: 10 (Prunei, Filipiinid, Indoneesia, Laos, Tegemist on vabakaubandusliiduga Kambodza, Malaisia, Myanmar, Tai, Singapur, Loodi: 1991 Vietnam) Liikmed: 4 (Argentiina, Brasiilia, Uruguay, Paraguay) APEC (Aasia ja Vaikse ookeani Majandus NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Koostöö Foorum) Organisatsioon) Eesmärk: saada suurimaks vabakaubandus Eesmärk: asutamisleping on koostatud piirkonnaks kooskõlas põhivabadustega, tagada vabadus ja Loodi: 1989 turvalisus oma liikmesriikidele poliitiliste ja Liikmed: 21 (Austraalia, Prunei, Kanada, Tsiili, sõjaliste vahenditega.
Jeltsini tagasiastumine. Presidendiks saab V. Putin. Balkani probleemid · 1989 kommunistliku reziimi kukutamine Bulgaarias ja Rumeenias ning Jugoslaavia lagunemise algus · Sloveenia saavutas iseseisvuse üsna rahumeelselt · Horvaatias ning Bosnia- Hertsegoviinas algas relvastatud konflikt, mis kestis 1996. aastani. Sündmustesse sekkusid ÜRO ja NATO · 1996 pingestus olukord Jugoslaavias. Kosovo probleem. NATO pommitab Serbiat. Kriisikolded mujal maailmas · 1990-1991 1. Lahesõda: IraakKuveitUSA · India-Pakistani suhted · Somaalia probleemid · Kesk-Aafrika: ohvriterohke sõda hutude ja tutside vahel Rwandas · Lähis-Ida: Iisrael- Palestiina
Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu.Riigikaitse on kogu rahva ühine kohustus. Eesti riigikaitse on korraldatud nii et igal ühel on riigikaitses oma roll.Seda nim. totaalkaitse
julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ÜRO peakorter New Yorgis NATO Loodud 1949 28 liikmesriiki Eesti liitus 2004 ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks Ühe liikmesriigi vastane rünnak = kallaletung kogu ühenduse vastu NATO tegevus: Kriisiohjamine; Rahuvalve ja rahutagamisoperatsioonid; Fundamentaalsete kaitsekohustuste täitmine. Eesmärk: säilitada Euroopas rahu ja stabiilsus EL Eesti ühines 2004 28 liikmesriiki Ühisvaluuta Euro Erinevad keeled
iseseisvuskaitsele. Kuna Taani ei ole suur riik ning seal ei ela palju rahvast, siis on mõistetav miks on liitutud nii EL kui ka NATO-ga ning ollakse aktiivsed osalejad veel teisteski organisatsioonides. Mainida võiks ka seda, et Rootsil ei ole olnud mõnda suurt poliitkut, kes on juhtinud rahvusvahelist organisatsiooni ning see läbi Rootsi väärtusi edendanud ning riigi aktiivsust tõstnud välispoliitikas. Taanlane, Anders Fogh Rasmussen, oli seevastu NATO peasekretär viis aastat. See kindlasti edendas ka Taani välispoliitikat ja tõstis veel rohkem esile riigi aktiivsust. Kokkuvõte Kokkuvõttes võib öelda, et riigid on üldiselt suhteliselt sarnased. Just poliitiliselt ja riigi toimimise seisukohalt. Lisaks on palju sarnasusi ka välispoliitikas. Siiski on ka palju erinevusi, seda just sõjalisest vaatenurgast lähenedes. Erinevused algavad sellege, et üks riik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
