Narva Kreenholmi Gümnaasium Anna Berezina Mauna Loa Referaat 12. klass Narva 2014 Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo.
aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks
siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis sõja puhkemiseni 1558. Tähtsamad sündmused Liivisõjas: 1558-22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill venelased alustavad Narva pommitamist. 11.mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2
Metsavennad olid hakanud tekkima alates Eesti annekteerimisest represseerimishirmu tõttu. Just metsavendade abiga suutsid sakslased vallutada Tartu. Lõuna-Eesti metsavendade juht oli Karl Talpak. Pärast Tartu vallutamist ja lisajõudude saabumist alustasid sakslased uut pealetungi, jõudes kiirelt 7. augustiks Põhja- Eestisse Kunda ümbrusesse, lõigates Nõukogude väed n-ö kaheks. Itta pöördunud väed vallutasid kümne päeva jooksul Narva, Tallinn alistus 28. augustil. Viimased lahingud toimusid Lääne-Eesti saartel veel oktoobris 21. oktoobriks oli Eesti Nõukogude vägedest vaba. Mingist iseseisvuse taastamisest polnud juttugi. Eestist moodustati Idaalade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille etteotsa sai Hjalmar Mäe
3) RelvaSS ja Eesti Teine vabadussõda 4)Autasud ALFONS REBANE (24.06 1908 08.03 1976) Alfons Vilhelm Robert Rebane (tuntud, kui Alfons Rebane) sündis Valgas 24. juunil 1908.a klaverivalmistaja esimese lapsena. Tema vanaema oli lätlane. 1911.a suri tema ema, Helene, tuberkuloosi. Seejärel abiellus isa ema õe, Olgaga. Alfons alustas kooliteed Valgas, kuid 1920.a kolis perekond Narva, kus Alfons asus õppima Narva Vene Gümnaasiumi. Legendid räägivad, et juba siis oli ta armastanud väga omatehtud sõduritega sõjamänge mängida. Alfons lõpetas gümnaasiumi 1926.a ja asus sama aasta septembrist õppima Sõjakooli. Teenistus Eesti Kaitseväes 1929.a lõpetas Rebane Sõjakooli I järgu
veriseid lahinguid vene valgetega. 28. Novembril tungis Nõukogude Venemaa Eestisse mille vallutamiseks moodustati 1. Detsembril 1918 kaks diviisi 6. Diviis ja 2. Novgorodi diviis kuhu kuulus umbes 9 000 püssikandjat. Eestis aga loodeti , moodustada vabatahtlikest tugev väekoondis aga see kukkus läbi sest neid tuli kokku nii vähe ning tänu sellele kuulutati Viru maakonnas välja 24. Novembril sundmobilisatsioon millele 29. Novembril päev pärast Narva langemist järgnes üldmobilisatsiooni välja kuulutamine kogu riigis. Kuid ka sund mobilisatiooniga tuli kokku 2 200-2 300 meest sest riigil puudu nende sundimiseks reaalne jõud. 14. Detsembril moodustati polkovniku Johan Laidoneri juhtimisel eriline operatiivstaap sõjategevuse juhtimiseks rindel. Kuni 1. Jaanuarini toimus Eesti sõdurite taganemine. Alguses oli meie kaitse võime nõrk sest sakslased viisid kõik püssid kaasa mis eestlased olid neile
tihedu 3000.0 2500.0 2000.0 1500.0 1000.0 500.0 0.0 ihedus in Lehekülg 3 500.0 Eesti_linnad 0.0 ihedus in Lehekülg 4 Eesti_linnad elanike jaotus linnades Tallinn Tartu Narva Pärnu Kohtla-Järve Maardu Viljandi Rakvere Sillamäe Kuressaare
vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle
13. Mis muutus linnade õiguslikus seisundis varauusajal? Mis oli muutuste põhjuseks?-Kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametike linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele 14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale. Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad. Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17
August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile Sõja algus Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad
Liitlasteta poleks eestlased kindlasti suutnud Vabadussõda võita. Õnneks tuldi meile aga appi ja osutati palju abi. Kindlasti tuleks mainida, et näiteks Suurbritannia laevastik oli sellel ajahetkel üks maailma edukamaid ja nii oli meie võit juba ootuspärasemaks muutunud. Kindlasti ei oleks meeldinud meie liitlastele, kui me oleksime kaotanud, vaatamata nende abile. Lahingutes olid eriti edukad meie soomusrongid, kõige silmapaistvamad olid soomusrongid, mis sõitsid Narva ja Tallinna vahel. Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka, tema juhtis soomusrongide ehitust. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega ja seal olid laskeavad, kust oli võimalik lasta. Soomusrongidega oli meil Venemaa ees eelis, kuna Venemaa ei saanud kasutada soomusronge, sest Narva raudteesild oli õhku lastud. Talvel saime me tänu soomusrongidele kergesti oma vägesid ümber paigutada, sest teed olid täis tuisanud ja teede kaudu oli raske seda teha
Tartu The university town, museum-rich and Hanseatic city of Tartu lies on the banks of the River Emajõgi. The capital of sothern Estonia is the second largest city in the country and the oldest in the Baltic States. Tartu is a modern city with a rich historical heritage and culture. One of Tartu ´s most important historical monuments is the St. John´s Church with it´s thousand terracotta sculptures. Narva As In the past, Narva remains a melting pot for nations, periods and cultures, old and new. This is what makes the town so special. The 13th century castle, a beautiful baroque Town Hall, the best preserved system of historic defence building (bastions) in Europe, Krenholm textile plant (once Europe's largest, and an excellent example of British industrial architecture), waterfalls, and much, much more. Ivar Vipper, 9c
· Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadusse, sh eestusse ja Nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vallutasid ??? Eesti valitsus ei ostutanud vastupanu ??? eestlased pidasid ägedaid lahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing 5
aktiivselt hakkas sõjaks valmistuma Venemaa, kui riigi etteotsa sai energiline tsaar Peeter I. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes arengus maha jäänud ning Peeter I asus uuendusi ellu viima. Sõja alustamiseks saabus sobiv hetk siis, kui ootamatult suri Rootsi vana kuningas Karl XI ja Rootsi riiki hakkas juhtima 15-aastane Karl XII. Põhjasõda algas 1700. aasta veebruaris, kui Poola kuninga väed piirasid sisse Riia, sama aasta sügisel alustasid Vene väed Peeter I juhtimisel Narva piiramist ja pommitamist. Narva lahing Venelastele ootamatult osutus Karl XII tubliks väejuhiks. Ta sundis Taanit Rootsiga rahu sõlmima ja viis seejärel oma väed vaenlaste vastu. Oktoobris 1700 saabus Karl XII oma laevastiku ja maaväega Pärnusse, läks Tallinna kaudu Rakverre, kus Rootsi vägi kogunes ning liikus edasi Narva alla. Karl XII 10500 meest olid vastamisi 30 000-lise Vene väega. Päev enne lahingut lahkus Peeter I oma sõjameeste juurest ja läks tagasi Venemaale. 19
Tallinn, kus oli 3 kutselist teatrit. Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele 28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka mütoloogiline loom: Sfinks Katti Tsirkova 10. klass Narva 2009 Sfinks ( 'kägistaja') oli vanakreeka mütoloogias naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis. Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri (vanakreeka chimaira 'kits') ja Orthose ( kahepäine koer), mõnedel andmetel aga Typhoni (saja maopeaga koletis) ja Echidna (koletis, kes oli pooleldi naine, pooleldi madu) tütar. Ehkki Sfinksil olid tiivad, polnud ta teadaolevalt lennuvõimeline.
Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² Jõe keskjooks on maastikukaitseala, sest seal on liivakivipaljandid, Narva jõgi Pikkus 75 km ja ürgne loodus ja palju jõgikond 56 200 km²(Eesti suurim) pärandkultuuri. T a im e s tik · Jõe kallastele on iseloomulikud ....... Jõ e ka ld a lä h e d us e s rib a s võ ib le id a .... J õ g e d e ve e s .... J õ g e d e lo o m a s tik Jõgedest võime leida ..... Jõevähk.... Jõeforell... Veekonn... Jäälind... Saarmas..
Sademed- atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Pilved- kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub Vii läbi seitsme päeva ilmavaatlus, kus võrdled Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Paide ja Kuressaare ilmastiku nähtust(pilvine, päikesepaisteline, sajune), temperatuuri, tuule kiirust, tuule suunda ning sademeid. Vaatluseks vajalikud andmed leiad http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/. Selleks, et saada täpsemad tulemused, vii vaatlus läbi iga päev samal kellaajal. Tallinn Tartu Pärnu Narva Kuressaare Paide Võrdle saadud tulemusi (umbes 100 sõna) ___________________________________________________________________________
Liivi sõda 16.SAJ Sõja põhjused 1550.aastatel sõjaväe kasvades tekkis maa puudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Väljapääs Läänemerele. Liivimaa sõjaline jõud oli nõrk. Tartu maks jäeti maksmata. Sõja käik 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. 1558.aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprill-Narva piiramine. Mai keskel Narva alistus. Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile.
Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisid Poola aladele. *1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva.
Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.....................................................................................
Nüüd asus Rootsi Kopenhaagenit piirama, kuid nad ei vallutanud seda. Taani tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu. Järgmisena kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased Narvat piirama, kuid Rootsi garnison suutis hoida linna vaenlaste kätte mitte langemast. 30. novembril ründas Rootsi Vene väge ning saavutas Narva all võidu. 19. juulil 1701. aastal olid Riia all lahingus Saksi ja Rootsi sõdurid. Selle lahingu küll Saksid kaotasid, aga nad kogusid enast ja taganesid. Peale Riiat vallutas Rootsi veel Miitavi ning seejärel kogu Kuramaa. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9. juulil toimus Kliszowi lahing, kuid jälle jäid Poola ja Saksamaa Rootsile alla. Pärast kaotust pakkus August Karl XII rahu, kuid Karl loobus, sest August ei olnud nõus kuninga kohast loobuma. 24
Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti. Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti Vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol. 31. Detsembril 1920. Aastal kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3.jaanuaril kell 10.30. Selsamal hetkel lõppes tegelikult ka Vadadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 Eesti sõduri elu. 14 000 Eesti sõjameest sai haavata, neist
Puhkamisvõimalused Ida-Virumaal Ida-viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga. Toila Spa Hotell Toila Spa asub väga ilusas kohas, nimelt kõrgel merekaldal, Toila-Oru pargi vahetus läheduses.Spa hea asupaik ja maja täis häid erinevaid teenuseid, annavad parima võimaluse puhkamiseks ning kaunis merevaade turgutab vaimu ja loovust. Lisaks ilusale loodusele ja kosutavale rahule ja vaikusele pakub Toila Spa Hotell erinevaid puhkepakette ja konveretside korraldamise võimalusi. Ning pikema puhukse nautijale pakub Spa tervisepakette, mis sisaldavad lisaks majutusele ja toitlustusele ka protseduure ning ujula, sauna ja jõusaali kasutust.Neile kes ei lähe pikemaks ajaks puhkama pakutakse ühest ööpäevast kuni mõnepäevase pakketti.Toila Spa Hotell pakun erinevaid teenuseid: Majutus hotellis või kämpingus, ...
- mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt. - talurahvakaubandus - mõisnikel keeld talupoegade kaupu linna viia •Käsitöö - gildid ja tsunftid - 17. saj. manufaktuurid, nt viljaveskid, saeveskid •Forseliuse seminar - 1684 Tartu Piiskopmõisas seminar külakoolide õpetajatele - lugemine, laulmine jne
Tundsid huvi varju ja valguse kujutamise vastu. Maalidel on palju hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu oleks tegemist momentvõttega. Tuntumad maalikunstnikud on Michelangelo Caravaggio ja El Greco. Barokk Eestis Eesti baroki ajalugu jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk, mis kestis 17. sajandi keskpaigast kuni 1710. ja Veneaegne barokk, mis valitses 1710. kuni 18. sajandi teise pooleni. Rootsi barokis oli kõige olulisemaks arhitektuur ning tolle aja keskuseks oli Narva. Narva ehitistest tooksin välja kaupmeeste hoonete baroksed raidportaalid, kuid kahjuks need hävisid teises maailmasõjas, taastati vaid Narva raekoda. Vene barokk algas peale seda, kui Eesti liideti Venemaa koosseisu. Peeter I hakkas arendama Tallinna ja Paldiskit, kuna need olid headeks sadama kohtadeks. Märkimisväärseim ehitis on Kadrioru loss, mis ehitati Katariina I-le. Lossi autoriks on itaallane Niccolo Michetti, ta kujundas prantsuse stiilis pargi. Kasutatud kirjandus:
Siseolukord. Teine maailmasõda tõi kaasa majandusraskused: eksport lakkas, hinnad tõusid, kehtestati kaardisüsteem, tekkis rahulolematus jne. Kuid valitsus suutis siiski olukorda kontrolliall hoida. 1939.a.- tungis NL kallale Soomele- algas talvesõda. Eesti kuulutas end erapooletuks, rahvas aga teostas korjandusi ja ka vabatahtlikud läksid Soome sõtta. Sõjategevus 1944.a. Eestis. 14.01 algas punaarmee suur pealetung, mille käigus vabastati kogu Peipsiäärne tagune ala Narva jõeni. Algas võitlus Eesti pärast. Eestil oli sakslaste jaoks suur tähtsus: 1. Aitas kontrollida Läänemerd 2. Aitas hoida sõjas Soomet. Narva all peatati punaarmee pealetung pooleks aastaks. Alles juuli lõpul õnnestus punaarmeel vallutada Narva, kuid Sinimägedesse takerduti veel pooleteiseks kuuks. Ägedad lahingud toimusid Sangaste ja Elva lähistel. Kahe nädalaga suudeti sakslased tõrjuda Emajõe taha, rinne jäi Emajõele püsima kolmeks nädalaks. 17
metskitsede küttimine. Samas pidid nad ajajatena osalema karudele ja huntidele korraldatud ajujahtidel. Eesti veed oli kalarohked. Suur saak saadi Peipsi järvest. Seda kasutasid agaralt rannikualad asustanud vene talurahvas, kellele see sai peamiseks elatusallikaks. Vähenes mesinduse osatähtsus. (võrreldes keskajaga) Linnad ja kaubandus: 17.sajandi suure muutusena tuli asjaolu, et aktiivse majandustegevuse võimalus oli vaid sadamalinnadel. Niisiis oli 17. sajand õitsengu ajaks Narva linnale, ja oma au suutis säilitada ka Tallinn. Ebasoodsaks muutus aga Tartu seisund. Väljaveona omas tähtsust veel Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Keskajal olid linnad üsna iseseisvad kujundamaks oma majanduse korraldamisel. Nüüd aga tegi riik oma huvides üha enam ettekirjutisi. Oma linnaõiguslikult iseseisvuse säilitas vaid Tallinn. Narva sõltus aga enamasti Rootsi võimudest. 4
*Baltisakslased andsid mõista, et nad on tõusnud olukorra peremeesteks. *Selleks maksimumiks oli iseseisev Balti hertsogiriik Saksamaa tiiva all. Kuid seda riiki polnud kauaks. Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Rev-ga liitusid ka Tlns viibivad saksa väed. Rev-i juhtisid mõõdukad sotsiaaldemokraadid. 38. VABADUSSÕJA ALGUS 1918-1919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun *28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. *Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. *Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi.
Iseseisev Eesti Vabariik taastus. §11-12. Vabadussõda Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Eesti Töörahva Kommuun Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni
võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud. 4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks Alla käisid Tartu ja isegi Tallinn, sest kaup hakkas liikuma läbi Narva. Vähenes Venemaale ja Venemaalt tuleva kauba vahendamine
Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel, kus hävitati kõik teele ettejuhtuv.
1897.aastaks oli linlaste osatähtsus elanikkonnas 19 % Linnade elanikkond kasvas 19. s II poolel kiiresti loomuliku iibe ja siserände tulemusel. Maarahva liikumine maalt linna toimus pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas seda tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. Suurimad linnad: Tallinn (u 65 tuh el), Tartu (42 tuh el), Narva (16 tuh el), Pärnu ( 13 tuh el) Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine. Narva kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus oli tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Tööstusettevõtete omanikud olid valdavalt baltisakslased v venelased 19
Eret Niinemets Varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud hariduse eesmärgiks oli õpetada hirmu tundma Jumala ees Kloostrite juures suured kirikud Kloostrid asusid linnades kloostrikool tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega Dominiiklased Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva Oskasid hästi eesti keelt, olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed Tegelesid hariduse andmisega Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlusruumid KESKAEGSETE KLOOSTRITE LOEND Kärkna klooster Tallinna Mihkli klooster
keskkonnakaitse ja inimese tervise seisukohast. KIRDE-EESTI Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit kutsutakse siiani soome keeles Viro. Narva jõgi on juba kaheksasada aastat olnud kahte tsivilisatsiooni ida- ja läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus
läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts ühendati Eesti ala autonoomseks kubermanguks : välja jäid Narva, Setumaa ja mõned vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust. Maapäev e Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid 23.mai(kutsuti kokku 1.juuli). Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa
o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints) Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa). (Kindral)kubernerid panid paika seadused ehk patendid. Nt Browni patent. Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus). Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710
1695 Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla
· Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine,
Patkul. 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla.Süüdistati kuninga solvanmises. Patkul põgenes enne kohtuotsust välismaale. Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale. Tähtsaim tulemus oli riigi sissetulekute suurenemine rendi läbi. Et mitte kurnata ära talupoegi ja sellega laastada riigile kuuluvaid mõisu seati sisse vakuraamatud. Talupoegadele anti õigus mõisniku peale kaevata. Kaubandus Väliskaubanduse sõlmedeks olid Tallinn ja Narva. Välja veeti vilja (85 % Tallinast veetavast kaubast) ja lina ning kanep (Narva kaudu). Veeti ka tökatit, planke, mastipuid vene kaupadest loomanahku. Sisse veeti soola, kalevit, siidi ja muud riiet, Rootsist rauda, Hollandist vasest ja messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse. Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased, hollandlased ja inglased.
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Elektrijaamas läbib põlevkivi erinevad laadimissõlmed, jõudes konveiereid mööda vasarpurustiteni. Kui põlevkivi on purustatud, transporditakse see katla punkritesse.
Gert Helbemäe "Ohvrilaev" Teose peategelaseks on 45 aastane ajalooõpetaja Martin Justus. Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd, on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus ke...
1. Põhjasõja põhjused. · Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vastu Läänemerel. · Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa, Taani, Poola ja Saksamaa riikide liit. (KOALITSIOON) 3. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Eesti alad lähevad järkjärgult Venemaa kätte. Tartu ja Narva oli varemetes, põllumaa sööti jäänud. 4. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 5. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas venestamist. 6
KORDAMINE 1. Millest koosnevad siseveed? Põhja- ja pinnaveest. 2. Mis on põhjavesi? Maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel, kivimite ja setete poorides ning lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodust...
Paavst pani ametisse piiskopid ja maaisandad. Piiskopkondi oli tollel ajal neli. Nendeks olid: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tartus, Tallinnal ja ka Riial. Peamisteks kaubalinnadeks said Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Narva. Siit näeme, et Eestlased olid peamiselt talupojad ja nendega manipuleeris Saksa ordu. Eesti ala oli täielikult killustatud, ning jagunes mitmeteks piiskopkondadeks. Tollel hetkel muutus talupoegade elu ülimalt raskeks. 15. Sajandi lõpuks tekkis pärisorjus. 16. Sajandil oli väga raske aeg, kuna mitmed riigid võitlesid omavahel, et vallutada Eesti ala. 1562. Aasta lõpuks oli Eesti ala jagunenud Rootsi, Poola, Taani ja Vene võimu vahel. Põhja-Eesti
b) trantsport · 19. Saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus RAUDTEED · 1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-peterpuri ehk balti raudtee. c)tööstus · Masina ja metallitööstus tallinnas · Balti puvillamanufaktuur tallinna. · 20. Saj tallinn peamiseks tööstuslinnaks. · Eesti oli paberitootimis keskus. · Aluseks aurumasinate kasutusele võtt. · Seotud venemaa turuga. · Tekkisid kalevivabrikud Narva, Sinti, Kärdlasse. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriino lammaste kasvatamist. · Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool;
700 Keskmine tuuleenergia ressurss mõõdetuna 30 m kõrgusel merepinnast Tuuleenergia tootmine • 3 MW tuulik toodab heades tuuletingimustes umbes 6500 MWh aastas • Keskmine kodu tarbib keskmises Eesti kliimas 3,5 MWh aastas • Tuulik kataks aasta jooksul ära 1900 sellise pere elektrivajaduse Tuulepargi toodang Hetkeseis Eestis Eesti Elektrijaam, paigaldatud elektrilise võimsusega 1615 MW, asub Kirde-Eestis 25 km kaugusel Narva linnast ning on maailma suurim põlevkivielektrijaam. Osakaal Eesti energiatootmises TOOTMINE AS Narva Elektrijaamad osakaal Eesti energiatootmises 2006 aastal 93 % Balti EJ 16% Teised Eesti 7% Iru EJ EJ Kohtla-Järve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
