Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Balustraad- Balustritest (keskosas paisustatud profiiliga sambakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss 2) Austrias Skoklosteri loss 3) Rootsis Zizzle 4) Mafra National Palace 5) Portugalis Ludwigsburg Palace 6) Saksamaal Neuschwanstein loss 7) Versailles loss Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi? 1703 a asutas tsaar Peeter 1 soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt-Peterburi(eesti k Peterburi)
2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protsendini elektritarbimisest. On nägemus, mis võimaldab Eesti elektritootmise üle viia kivipõletamiselt keskkonnasõbralikule taastuvenergeetikale, sulgeda Narva kivipõletamise elektrijaamad ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Minevikku jääks ligi 80% Eesti õhusaastet ja 95% veereostust tekitav elektritootmine ning kaoksid tuhamäed. Loodaks ka eeldused transpordisüsteemi naftasaadustelt taastuvenergiale üleviimiseks. Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava
kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6. Peeter Esimene rajas Peterburgi Venemaale 1703 aastal. 7. Rastelli ehitas Peterburgi Talvepalee, Smolnõi kloostri peakiriku, Rundale lossi. 8. Barokk maalikunstis kasutati läbipaistvaid värve nagu näiteks sinine ja roosa. 9. Rubensi teaosed on väga mitme külgsed.Tal on teemasi võetud nii Piiblist,
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17
Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi: oligohumoossed-oligotroofsed jõed, polühumoossed-oligotroofsed, oligohumoossed-mesotroofsed, polühumoossed-mesotroofsed, oligohumoossed-eutroofsed, polühumoossed-eutroofsed, oligohumoossed-hüpertroofsed,
hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territoorium, kaasa arvatud Narva ja Jaanilinn. Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Baltisakslased üritasid luua siinmail vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, mis kuulunuks Saksamaa mõjusfääri. 1918. a novembri alguses puhkes Saksamaal aga revolutsioon, kukutati keiser ja ametisse seati uus valitsus. 11. novembril kirjutati alla Compiègne'i vaherahule ning peatselt alustati saksa vägede väljaviimist. Ajutine Valitsus astus taas kokku
Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve
Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere Jüriöö Ülestõus 1343.a. 23.aprill Eesmärk taashaarata võim enda kätte. Toimus Harjumaa (padise kloostri ründamine), Läänemaa, Saaremaa. Padises tapeti 4 kuningat. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond
abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. · 1255 - Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. · 1259 - Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. · 1260 - Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt. · 1261 - Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 12611262 - Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata.
koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest. · Balustraad- Balustritest ( keskosas paisutatud profiiliga sammbakestest ) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. zizzle 11 klass 2012 4. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. Rooma, Peterburg, Narva, Riia. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). · Belvedere loss, Austrias · Skoklosteri loss, Rootsis zizzle 11 klass 2012 · Mafra National Palace, Portugalis · Ludwigsburg Palace, Saksamaal · Neuschwanstein loss, Saksamaa zizzle 11 klass 2012
kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu 3) talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata 4) mõisa rentnike kodukariõigust piirati, taluperemehi ei võinud mõisas enam üldse karistada 5) talupojad said talude päritava kasutamise õiguse 7. Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vastasseisus J. R. Patkulil? Johann Reinhold Patkulist sai aadliopositsiooni juht. 8. Eesti linnade areng Rootsi ajal. Narva. Linnade arengut takistavad tegurid. 16. sajandi lõpus oli Eestis 10 linna: linnade hulgast langes 1599 välja Vana-Pärnu, juurde tulid 1563 Kuressaare (Arensburg) ja lisaks 1584 Valga (Walk) Enne Liivi sõda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Sel ajal kulges transiit Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad osalised kaubavahetuses.
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Punalaevastik. Teades Eestis valitsevat olukorda loodeti kiirele edule. VABADUSSÕDA. TAANDUMISE PERIOOD. 22. novembril 1918.a.alustas Punaarmee pealetungi Narvale, kuid nad löödi sakslaste poolt tagasi. Eesti oli sattumas kriitilisse olukorda- rindelt ja ka kogu Eestist olid saksa väed lahkumas ning punavägi ähvardas kolmest küljest. 27. novembril võeti Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu otsus asuda kodumaa kaitsele. 29. novembriks kuulutati välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli Narva juba langenud. Vahetult enne Narva ründamist Punaarmee poolt olid esimesed eesti üksused asunud sakslaste käest positsioonide ülevõtmisele. 28. novembri varahommikul ründasid Eestile sõda kuulutamata Punaarmee 6. diviisi üksused Narvat uuesti. Toimus verine lahing, mille käigus purustati üks punane eesti kütipolk, kuid õhtuks olid eesti ja saksa väed sunnitud Narva siiski maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas
Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem siiski langeb venelaste kätte). Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. 1559 sept - Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning lahkub Saksamaale.
Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt. 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda. 4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920) Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee. Eestil puudus regulaararmee, relvastus, varustus, kogemused, usk. Tunt sõjaväelased olid ka Päts, Laidoner, Pitka, Põter ja Soots, kasut võetakse soomusrongid. Algab EV armee vastupealetung. 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba. Mais väljub sõjategevus Est piiridest. Kuni 1919 kevadeni olid Lätis võimul kommunistid. Juunis puhkeb relvakonflikt Võnnu ruumis. 23.juunil vallutasid eestl Võnnu ja see päev on nim võidupühaks
a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Alfons Rebane Õpetaja: Kapten Tint Õpilane: Marek Armulik Narva 2010 Sissejuhatus Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni) 1908 Valga 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. Rebane alustas oma sõjaväelist teenistuskäiku 1920ndatel ja sai ohvitseriks aastal 1929. Pärast Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja algust astus ta Saksa sõjaväkke. Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast. Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel,
kavatsustele alati poolehoiuga. - 1918. aasta novembris kukutati keiser ning võimule pääses sotsialistlik valitsus. - 11. nov 1918. kirjutati alla Compiégne'i vahetahule. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Võim võeti täielikult üle 21 novembriks. Sõjalised ettevalmistused 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed väe Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma kahest suunast korraga Narva alt ja Pihkvast. - Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. -Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seadusandlikuks võimuoraganiksning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad ~12 000 meest. Nende vastu seisid kodumaale pöördumist ootavad Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad.
AS Vesiroos Madis Hurm AS Mööbel Silla 13 30.01.2019 nr 1 58890 Narva Mööbli tellimine Austatud härra Hurm Soovime tellida teie firmast 15 lauda ja 60 tooli. Jääme ootama teie hinnapakkumist. Lugupidamisega Samantha Ubakivi juhataja Daniel Marvel 646 9954 [email protected] Risti 8 Telefon 5609 3778Pangakonto EE6984316797838 58890 Narva E-post: [email protected] SEB Registrikood 52679800 https://puitsioon.ee
) -Peeter I püst -Anna Joanovna Maal: *Ivan Nikitits Nikitin (õppis välismaal) *Andrei M. Matveje... (õp. Välism.) *Ivan Jakovlevits Visnjakov *Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17.saj, mõõdukas hollandipärane barokk nn. Vanaklassitsism. 1. Narva (säilinud Raekoda)linn. Seinad lihtsad, pilastritega, skulptuuridega portaalid. 2. Pärnus Tallinna värav. Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga.
Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest.laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke (bojaare) välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa- reisile. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse".Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks.1704 jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja
põlevkivi senisest laiema kasutusele võtmise üle. Põlevkivi Eestis Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandamine Üldiselt on võimalik kahte moodi kaevandada põlevkivi. Pealmaakaevandamine Narva karjäär Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Estonia kaevandus Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Rikastamine Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel
seista teine teisel pool rindejoont, kus maksab sõja raudne seadus. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. 6.juuli paiku, kui sõda oli jõudnud juba Eesti pinnale, said Harald ja tema vend mobilisatsioonikutse. Lahkhelisid neil ei ol- nud-kähku metsa. Kätte jõudis sügis, ning pidi uuesti kooli minema. Kui klassivendade peas küpses otsus Saksa sõjaväkke minna, oli nende hulgas ka Harald. Ta asus teenima 185.Idapataljoni, mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel majas nr.44. Harald Nugiseksist, tolleks ajaks 20.aastasest noormehest sai esimene kord sõdur. Väljaõpe toimus Tallinnas ning seal sai ta ka oma esimese sõdurimundri, mis oli miskipärast sõjaeelse Läti vorm. Enne 1941.aasta jõule viidi Idapataljon Narva, kus nende asukohaks sai Hermanni kindlus. Harald ei teadnud veel, et peab sõdima hiljem just seal. 6.jaanuaril saadeti 185. Idapataljon Naravs Jambourgi, mis sai pataljoni esimese kompanii asukohaks
5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1. Kriminaalasjadega tegelemine 5.2.2. Nõidumise üle kohut mõistmine 5.3. Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa õuekohus 5.3.1. Ainult aadlike süüasjade arutamine 6. MUU 6.1. Linnade arvukus 10 6.2. Linnaelanikkond oli vähenenud ( va Tallinn ja Narva ) 6.3. Sisse- ja läbiveetav kaup SOOL 6.4. Narva rikkamaid linnu Eestis, sest vene kaubandus käis läbi Narva 6.5. Kaubandus Tallinna ja Narva kaudu (väliskaupmehed inglased ja hollandlased) 6.6. Väljaveeti TERAVILJA, LINA ja KANEPIT 6.7. Salakaubandus tekkis, sest talupojad tollimaksu maksma ei pidanud 6.8. Põllumajanduslik rikkus tuli RUKKI väljaveost 6.9. Kõik mõisa metsas elanud loomad kuulusid mõisale! 6.10.Rootsi ajal kehtsetati talupoegade pärisorjus 6
ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää
VABADUSSÕDA Getter Orav 11.klass Sõja algus Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee uuesti Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga).
23. okt. 1917 Enamlased haarasid Tallinnas võimu enda käte. *11. nov. 1918 Eesti 11. nov. sõlmiti Compiegne vaherahu. Sakslased andsid võimu üle Eesti ajutisele valitsusele. Hakkas eksisteerima Eesti Vabariik, mis oli üliraskes olukorras (omariikluse teostamise kogemused puudusid, ükski riik seda ei tunnustanud, kõikide vahendite nappus, sõjavägi ei funktsioneerinud, raudteede liiklus oli halvatud). Venemaa hakkas koondama jõude Narva taha. *Vabadussõda 28. nov. 1918 2. veebr. 1920 Eesti riigil tuli võidelda erinevate jõududega (Bolsevistlik Venemaa, Landeswehr). 28. nov. 1918 vallutasid bolsevikud Narva, kus kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt), mis hakkas läbi viima ümberkorraldusi. Vene väed tungisid kiiresti edasi, vallutades u poole Eesti territooriumist. Rinne oli u 30 km kaugusel Tallinnast. Murrang sõjakäigus saabus 1919 jaanuaris, kui Eesti väed hakkasid rindele vastu minema
Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 Nõukogude väed ründasid Narvat Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets.
nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats
Meelde tuletada saksa-keelsed nimed. 16. saj. tekkinud uued linnad, dateering ja rajaja. 16.saj lõpus oli Eestis 10 linna (vaata õp lk 98). Linnade hulgast langes 1599.a välja vana Pärnu, juurde tuli Kuressaare (Arensburg, linnaõigus hertsog Magnuselt, 1563) ja Valga (Walk, linnaõigus Stefan Batory'lt, 1584). Enne Liivi soda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel ning osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Sel ajal kulges transit Narva ja Soome lahe kaudu ning Peipsi järve kaudu. Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused ainult Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu. Narva linn elas üle erilise õitsengu, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles. Linnad: Kuressaare, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga. 10. Kaubandus, kaubateede muutumine
Ametisse astus Ajutine valitsus eesotas K.Pätsiga ja pika hermanni troni heisati sini-must- valge lipp. Iseseisvust jätkus üheks päevaks. 25 vebr. Jõudsid Tallinna kesklinna võõrad väed, keda rõõmuhõisetega võttis vastu vaid väikesearvuline, kuid see-eest mõjukas osa elanikkonnast- baltisakslased.Algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon; kommunistid tegid üksikuid katseid saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa. 3.märtsil jõudsid sakslased Narva.Bresti rahu. Eesti anti saksa vägede kontrolli alla.De facto tunnustus; Eesti diviis saadeti laiali; K.Päts pandi vangi;J.Vilms lasti soomes maha;Ajutine valitsus ja omakaitse läksid põranda alla.asjaajamine viidi üle saksa keelele;saksakeelsed koolid;Riias kutsuti kokku Eesti-liivimaa ning riia linna ühine maanõukogu, mis hertsogiriigi välja kuulutas ja Saksa keisri selle valitsejaks palus, Saksamaal puhkes enda novembri revolutsioon. 38.Vabadussõja algus 1918-1919
Talupoegade kohustused Tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes: · Rakmetegu(3-6 päeva nädalas, härjaga). · Jalategu Muud kohustused olid: · Abitegu(hooajatöö) · Mõisavooris · Osa talu põllu ja kõsitöötoodangu mõisnikele andmine. · Ei tohtinud küttida põtru, metssigu ja metskitsi. · Osalemine suurtel ajujahtidel ajajatena. Linnad ja kaubandus · Tähtsaks muutusid üksnes sadamalinnad. · Narva majanduslik õitseng, Tartu majanduslik langus. · Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema- linnade iseseisvus langes(v.a. Tallinn). · Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias. · Linlased moodustasid vaid 6% Eesti elanikkonnast. · Narva liigub palju Hollandi ja Briti kaupmehi. · Kõige suurem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Pulli Hans- Tähtis eestlasest kaupmees, üks vähestest. Kaubateed: · Arhangelski sadam Valge meri ·
Tallinna. 1660ndatel ülikooli tegevus suikub mingiks ajaks, kuid 1669 aastal ülikool käivitus uuesti ja sai nimeks Academia Gustavo-Carolina. Ülikool avati Karl XI valitsemisajal uuesti. Tema nimest tuleb ka ülikooli nimesse Carolina. Tartu oli rootsi ajal lõpuks veidi väljasrunud. Linnal tekkis raskusi kooli rahastamisega ja 1699 aastal kolis ülikool Pärnusse e. sadamalinna. Sellega loodeti, et inimesi tuleb ülikooli juurde õppima. Rootsi ajal puhkeb õige Tallinn, Narva ja Tartu. Kuid Pärnus ei saa see kool kaua tegutseda, sest 1700 puhkeb Põhjasüda. Lõplikult suletakse ülikoolis 1710 aastal, sest Venemaa võtab Pärnu oma kätte ja ülikool läheb ligi 100ks aastaks kinni. Taasavati see 1802.aastal *RAHVA HARIDUS Talurahva koolide võrk, kes talurahva hariduse edenemiseletueva hariduse andis, oli Begt Gottfried Forselius. (1660-1688). Ta oli rootslane, kes 1684 avas Piiskopi mõisas
informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta. Johan Laidoner 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 Peale Saksamaa lüüasaamist ja I maailmasõja lõppu (11. nov. 1918) viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Vangistusest naases Konstantin Päts ja temaga eesotsas alustas uuesti tööd Ajutine Valitsus. Nõukogude Venemaa ei tunnistanud aga Eesti iseseisvust ja 28. nov. 1918 alustasid kommunistilikud väeosad pealetungi Eesti Vabariigile. Samal päeval vallutati Narva ja kuulutati seal välja vabariik nimega Eesti Töörahva Kommuun. Samal ajal jätkati pealetungi lääne ja lõuna suunas. Vallutati Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. Kommunistlike vägede pealetung peatati Tallinn - Paide - Pärnu liinil. Seega oli Eesti jagunenud kaheks. Lääneosas kehtis Eesti Vabariik, idaosas kehtestati Nõukogude võim ja seda juhtis Kommuuninõukogu eesotsas Jaan Anveltiga. Võitluseks kommunistlike vägedega olid Eestis moodustatud rahvusväeosad mille ülem
Arhitektiks oli Eesti juurtega Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. Ta on Eestisse ehitanud kaks kirikut, mõlemad on suured, teine on Tallinnas Tallinna Kaarli kirik kolme ja poole tuhande inimese jaoks. Mis kirikute juures omapärane on, on see, et mõlemad kirikud (Aleksandri ja Kaarli) on pühendatud ilmalikule valitsejatele. Tavaliselt pühendatakse kirikuid kas mõnele ususündmusele või mõnele isikule Piiblist. Tallinna Kaarli kirik on pühendatud Rootsi kuningas Karl XI. Narva Aleksandri kirik on pühendatud vene tsaar Aleksander II-le. Peasaalis pea kohal keskel laes on laerosett, kus peal on kolm lõvi. Kolm lõvi tähendavad vappi Eestimaa Kubermangu vappi. Laest veidi madalamal asetseb vitraazakende ring. Need aknad mõnikord leegitsevad (kui on sobiv ilm). Keskel on Jeesus, seal on tähed alfa ja oomega, vasakul Neitsi-Maarja, pealt võib lugeda välja nii Maria kui Narva. Ja paremal on Ristija- Johannes. Muidugi on peasaalis ka altar
Samal ajal tehti sõjalisi ettevlamistusi: armeed ja baasiväed viidi lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas NSVL Leedule ultimaatumi, 16. juunil Leedule ja Lätile. Nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid vastupanuta. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Suurematesse asulatesse paigutati NSVL garnisonid, Tallinn läks baasivägede kontrolli alla. Kindral Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikuil kästi loovutada relvad. Juunipööre ja valimised Balti riikides Tallinna saabus Stalini eriesindaja andrei Zdanov. Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juunil koguti Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Edasi mindi Toompeale, siis Kadriorgu. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid.
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn
Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond,
Kõige hõredam - 0,05 km/km2 – on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta vooluvetevõrgu kujunemist. Pandivere kõrgustiku võlvil puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi – 162 km, siis Pärnu jõgi – 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Jõgesid, mille valgala on üle 1000 km2 on 15, kusjuures Narva jõe kogu valgala on suurem Eesti Vabariigi territooriumist. Peaaegu tervikuna Eestis paikneva Emajõe valgala moodustab Vabariigi pindalast 22%. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline, ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur. Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel). Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände. Suudmealal on lang väiksem neil jõgedel, mis voolavad sügavates kvaternaarieelsetes
Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike,
Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks Eestis võib pidada biomassi. Puitu on kasutatud terve inimkonna vältel kütteallikana, kuid viimsel ajal on kasvanud ka teiste biokütuste nagu võsa, õled, roog jt tähtsus energiatootmises, kõike mida on Eesti pinnal rohkelt. Puit ja teised biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks. Seni kasutab biokütust vaid Narva elektrijaamad, kuid aja jooksu, kui põlevkivi kogus väheneb, usun, et suureneb biomassi osatähtsus. Eestis on ka väga head võimalused tuuleenergiaks. Kui Eestit geoloogilisest küljelt vaadata, on ta valdavalt lame, seega tuultele üsnagi soodne. Samuti ümbritseb Eestit kahest küljest suured ja tuulised veekogud. Tuuleenergia on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab keskkonda palju vähem kui teised energiaallikad
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi
Vabadussõda (28 nov 1918 2 veebr 1920). Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu
HÜDROGRAAFID I osa Vasta järgmistele küsimustele: 1. Jõgikonna nimi: Narva jõgikond 2. Mis ühikutes mõõdetakse jõe vooluhulka: m3/s 3. Keskmine vooluhulk: 379 m3/s 4. Arvuta vooluhulga kõikumine (suurim ehk maksimum miinus väikseim ehk miinimum): 995 m3/s 5. Jõgikonna pindala: 56000 km2 II osa Vasta küsimustele (kopeeri vastuste lehele): 1. Millistel kuudel on vooluhulk suurim? Aprillis ja mais 2. Kui suur on veerohkeima kuu vooluhulk? Keskmiselt 576,9 m3/s 3
1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks hävis praktiliselt kogu vana Narva Teises maailmasõjas. Narva rajati tolle aja kohta moodsad linnakindlustused, 7 bastionit. Jõukad kaupmehed ehitasid endale elamuid kujult kõrged risttahukad, suurte akendega, fassaadi keskel raidkiviportaal, mõnikord nurgatornikestega. Säilinud on Narva Raekoda (1671), mis paistab silma ilusa portaaliga, kõrge kelpkatuse ja haritorniga. Tallinnas on Rootsi ajast säilinud 3 bastioni:
Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati. *Suur nälg 1695.1697. oli kõikjal PõhjaEuroopas ikaldus. Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15aastane Karl XII. Põhjasõda *Sõja algus ja Narva lahing Põhjasõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12. veebruari 1700. Linna vallutada ei õnnestunud, algas Riia piiramine. Suvel tungisid Taani väed Rootsi liitlase Holsteini hertsogi valdustesse. Vastuseks maabusid Rootsi väed IngliseHollandi laevastiku toel otse Kopenhaageni külje alla ja sundisid Taani rahu sõlmima. Rootsi väed maabusid oktoobri algul Pärnus. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning vene väed piirasid Narvat
Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika Kaarel Eenpalu astus tagasi ja uue valitsuse moodustas Jüri Uluots. Piirangud demokraatiale jäid kehtima
suuremad privileegid kui väikestele. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele. Näiteks Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal üksikutel kordadel ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. Ametlikult tekkisid esimesed linnad Eestis 13.sajandil. Eesti keskaegsed linnad olid Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid. · Nöörkeraamika kultuur- u 3000- 2500 eKr, elatusaladeks olid loomakasvatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
