Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik,
docstxt/1313475834129285.txt
Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega
Juur, vars, leht Juur Juurestik jaguneb kaheks: sammasjuurestik ja narmasjuurestik. Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud
Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised f) korvõielised 3. Sammaltaimed, tunnused ja jagunemine. 4. Sõnajalgtaimed tunnused ja jagunemine. Sõnajalgtaimede jagunemine (kuna me ei olnud seda kirjutanud ennem kirjutan siia sulle ka) 1) sõnajalgtaimed 2) kollad 3) osjad 5
mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda ● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C Kasutamine ● Tangud, kruubid ja jahu ● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu ● 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele Rukis (Secale cereale) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest ● Kõrs on seest õõnes ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud ● Õiel on emakas ja 3 tolmukat ● Viljadeks on paljasteralised terised Kasvutingimused ● Kõige külmakindlam teravili ● Vähenõudlikum kui talinisu ● Ei sobi kõrge põhjaveega ● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine ● Näkileivad ● Viski ● Viin ● Põhu
Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist.Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Maikellukene: Taime kõrgus 1240 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 78 cm on sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik. need on juurmised, Lehti on ühel taimel 23, ja teritunud tipuga. Lehetuped laielliptilised lillakad.Lõhnavad, hõredas valged, kellukjad õied ripuvad ühekülgses kobaras. Õitseb maijuunis
Võrsumine Mis on võrsumine? Taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele. Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel. Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem. Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (...
loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga.
Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav Staadiumid järgnevad kuni.. 29. Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hu...
Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi. Risoom on roomav ja harunev ning asub tavaliselt 7 - 8 cm sügavusel. Juurestik on narmasjuurestik. Piibeleht paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt levides risoomi abil. Ainult seemnetega abil paljunemine oleks liiga raske ja ebakindel. Risoomi abil paljuneb taim väga kiiresti kiiresti ning selle tõttu esineb ta suurte kogumikena. Ta kasvab peaaegu kogu Euroopas ning Aasia ja Põhja-ameerika parasvöötmes. Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka. Peamised kasvukohad on: sega-, leht-
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksv...
Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass) Perekond: kass (siiamikass, kodukass) Liik: kodukass (kodukass) Õistaimede ehitus Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest. Narmasjuurestik saab alguse iduvarrest. Juure põhiülesanded: 1. vee ja mineraalainete võtmine mullast. 2. taime kinnitamine mulda. Juure lisaülesanded ja vastava ehitusega juured: 1. toiduvarude säilitamine säilitusjuured (porgand, suhkrupeet) 2
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad ...
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad ...
Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne. 22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine. Leht- kinnitub igale kõrisõlmele. Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad karvakese ja keeleke. Õis- koondunud väheõieliseks pähikuteks. Need moodustavad liitõisikud- liitpea, pöörise ja
Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad? 3 põhilist juurestiku tüüpi pn: 1) Peajuurestik, mis tekib idujuurtest ning koosneb peajuurest ja mitut järku külgjuurtest 2) Lisajuurestik, mis võib tekkida varre või lehe suvalisest osast 3) segajuurestik, mis koosneb peajuurest ja lisajuurtest Kuju järgi eriatatakse: 1) sammasjuurestik (peajuur on mõõtmetelt palju suurem kui teised juured) 2) narmasjuurestik (palju ühesuguste mõõtmetega juuri) 3) harujuurestik (teise järgu juured jäävad oma mõõtmetelt vähe alla esimese järgu juurtele). 7. Missuguseid vöötmeid juures eristatakse ning kuidas need omavahel paiknevad? Selgitage joonise abil. a) Kasvukuhik b) pikenemis- e kasvuvööde, c)eristumis e. imavvööde d) külgjuurte vööde. Vt joonist. Lk. 85 8. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati
juunini ja juulist kuni Hästi arenenud Ei talu seisvat vett petersell Võimalik katta veel põhu võib lehed maha lõigata augusti alguseni narmasjuurestik (kuni Ei vaja väga palju sooja Ei sobi: kartul, tomat, või õlgedega (kõik või osaliselt). Aga (tavaliselt ikkagi
üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekesega. 5 6 · Vili on sõkaldega kaetud teris. · Odra tera on: - ovaalse kuju, - piimvalge värviga (võib olla ka must või tumepunane). 7 8
Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). · Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast
Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast
Katte valmistamiseks sulata kastrulis või, lisa suhkur, kaerahelbed, piim ja jahu. Sega hoolega läbi. Lase segul keema tõusta ja lisa seejärel vanillsuhkur. Laota segu ühtlase kihina koogile ja küpseta veel 30 minutit. RUKIS Rukise botaanilised tunnused Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, vilja taim. Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. Kõrs on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110 200 cm. Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on emakas ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised terised.
kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Katteseemnetaimed jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks seemne ehituse alusel, kuid neil taimerühmadel on ka teisi iseärasusi: TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Kaks Üks Juurestik Valdavalt sammasjuurestik Narmasjuurestik Juhtkimbud varre ristlõikel Korrapäraselt ühel ringil Hajusalt Lehtede roodumine Sulg-või sõrmroodsed Rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv Harva terve Terve Õie osade arv 4,5 või rohkem 3 või selle kordne arv (6, 9 jne) Õiekate Tupp ja kroon Lihtne (Vt. Õis)
12) Clematis viticella -sinine elulõng Kuni 5 meetri kõrgusele tõusev liaan. Õitseb juulis-augustis, õied 5...7 cm läbimõõdus, mitmes erinevas toonis sinised. Sobib seinte, müüride, sõrestike jm. katteks 13) Clematis x jackmanii -värdelulõng (mainitud ka eespool!) Enimlevinud elulõngad kuuluvad just selle hübriidliigi sortide hulka. Neid majandatakse samuti nagu kõiki III gruppi kuuluvaid elulõngu. Elulõngadel on väga sügavale ulatuv tugev narmasjuurestik, mistõttu istutamisel kaevatav istutusauk peab olema umbes 1 meetri sügavune ning vähemalt poolemeetrise läbimõõduga ning seda isegi siis, kui istutatava taime juurestik on esialgu väike. Selleks, et elulõng saaks kiiresti kätte oma kasvuhoo, täidetakse istutusauk viljaka mullaga. Elulõngad ei talu kõrget põhjavett. Seetõttu on liigniisketel kasvukohtadel sügava istutusaugu kaevamine eriti suure tähtsusega, kuna siis on
Solaniin- kartul sisaldab seda, see kaitseb taime. Solaniin on glükoalkaloidne mürk, mida leidub erinevates taimedes. See võib looduslikult esineda igas taime osas, kaasaarvatud lehed, vili ja vars. Solaniin on väga mürgine juba väikestes kogustes. Solaniinil on nii fungitsiidsed kui ka pestitsiidsed omadused ja see on osa taimede looduslikust kaitsemehhanismist. Seeme- lapergune, kollakashall ja 1000 seemne massiga 0,6 grammi. Mullasisesed organid: Juurestik- narmasjuurestik. Suurem osa paikneb künnikihis. Üksikud juured on võimelised tungima kuni 2 m sügavusele. Tugevus sõltub sordist ja kasvukeskkonnast. Stoolon- nim pikkade sõlmevahedega mullasisisest võsundit e. Mullasisene vars. Kui stoolon on saavutanud sordile omase pikkuse, hakkab tema tippu moodustuma mugul. Kartulipesa- nim ühe taime mugulaid. *hajus pesa *keskmiselt hajus pesa *kompaktne pesa Mugulate iseloomustus
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
klorofülli on väga vähe, õhulõhed puuduvad! Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). ·Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri
kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 10 C. Näiteks: viie päeva temperatuurid olid 4,5; 6,3; 9,1; 10,9; 13,4, siis aktiivsete temperatuuride summa on 10,9+ 13,4 = 24,3 C Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C. 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Juur Juurestik on peen narmasjuurestik Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. Lisajuured, mille ülesandeks toitainete hankimine Vars-kõrs Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed (3-6 sõlme) Sõlmed on lehtede kinnituskohaks I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune Leht Koosneb lehelabast ja lehetupest(keerdunud ümar ümbritseb kõrt)
Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse. Bulguri toiteväärtus on lähedane täisterajahule, Bulgur pehmeneb kiiresti, mistõttu temast saab valmistada väga kiiresti putrusid. Bulgurit kasutatakse ka lihatoitude lisandina riisi asemel. 3 Talinisu botaaniline iseloomustus Juurestik. Teraviljadel on narmasjuurestik, peajuur puudub. Tera idanemisel arenevad kõigepealt esmased(primaarsed) idujuured. Idujuuri on talinisul 3. Hiljem arenevad maa- alustest võrsesõlmedest(sekundaarsed) lisajuured. Need on tihedalt kaetud juurekarvakestega,mille ülesandeks on mullast toitainete võtmine. Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna sel...
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
PALJASSEEMNETAIMED · on varred, lehed, juured · emas- ja isassuguorganid lahksugulistes käbides · tuultolmlejad · paljunevad seemnetega KATTESEEMNETAMED TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED IDULEHTEDE ARV KAKS ÜKS JUURESTIK ENAMASTI SAMMASJUURESTIK NARMASJUURESTIK LEHTEDE ROODUMINE SULG-JA SÕRMROODSED RÖÖP- JA KAARROODSED JUHTKIMPUDE PAIGUTUS VARRES KORRAPÄRANE RING KORRAPÄRATULT ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD
13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agr...
lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga, lehed rööproodsed, vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole, õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad, vili: pähklike Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. (klassid) ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Üks Kaks Juurestik Narmasjuurestik Valdavalt sammasjuurestik Juhtkimbud varre ristlõikel Hajusalt Korrapäraselt ühel ringil Lehtede roodumine Rööp- või kaarroodsed Sulg- või sõrmroodsed Lehelaba serv Terve Harva terve Õieosade serv 3 vüi selle kordne arv 4,5 või rohkem Õiekate Lihtne Tupp ja kroon
taimeosade loomiseks. Enamik põhjamaa kõrrelisi taimi hakkab idanema kui temperatuur on üle 0 kraadi. Lõunapoolsetel taimedel on minimaalne temperatuur +10. Hingamiseks on hapniku vaja ning see suureneb järsult verventatiivse tegevuse elavnemisel. Katteseemnetaimed ehk õistaimed Tunnuseks on õie esinemine, enamikul on putuktolmlemine. Toimub kaheliviljastumine. Katteseemned jaotatakse kahe- ja üheidulehelisteks. Kaheidulehelistel on valdavalt sammasjuurestik, üheidulehelistel narmasjuurestik. Üheidulehelised: · narmasjuurestik · Lehtede roodumine: rööp- või kaarroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osasid: 3 või selle kordne arv · õiekate lihtne · enamasti rohttaimed Kaheidulehelised · valdavalt sammasjuurestik · Sulg- või sõraroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osade arv 5 või 4 · õiekate: sageli tupeks ja krooniks jagunenud · puud, põõsad, rohttaimed
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab pal...
Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
Myristica fragrans - muskaat-pähklipuu Punane kuivatatud seemnerüü (arillus), mis ümbritseb muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine Sugukond Annonaceae Annona squamosa soomusannoona vili: kaneelannoona Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm
seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt. H. vaher on meil üks enamkasutatud pargipuu, alleepuu, eelistades viljakamaid muldi ja avatud kasvukohta. Noorelt on varjutaluv, külmakindel, paljuneb hästi seemnetega (idanevus kuni 90 %), millised idanevad massiliselt kevadel varakult enne lume lõplikku sulamist ja annab 60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vahtrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Tugevatest ja libedatest vahtrakiududest valmistati kangasugadele piisid
Tobiväädilised Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät ( Aristolochia ) Puitunud liaanid või rohttaimed.Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad Eestis ainult metspipar ( Asarum europaeum ) Magnoliidid 35.Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud Tunnused üksik iduleht, narmasjuurestik, juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt, enamasti rohttaimed, lehed piklikud, paralleelsete roodudega, õeid kolmetised Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I . veetaimed – o. Acorales : Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II . suureõielised sugukonnad o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III . väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse
Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk. Võhumõõgalised - Rohttaimed risoomi v
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu. Lehtpuud: Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed. Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu.
kohtadesse või põllult minema · Sademetevaesem ala on läänerannik ja Saaremaa, sademeterikkam aga Lõuna-Eesti 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste alusel jaotatakse nad kahte rühma: · I rühm - nisu, rukis, oder, kaer · II rühm - mais , hirss , sorgo ja riis Juur Kõrrelistel teraviljadel puudub peajuur · Juurestik on peen narmasjuurestik · Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured · Idujuurte arv on teraviljadel erinev (3-8) ja võivad tungida kuni 60 cm sügavusele · Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. lisajuured · Lisajuured on tihedalt kaetud rohkete juurekarvakestega, mille ülesandeks on mullast toitainete omastamine · Vars · Kõrreliste vart nimetatakse kõrreks · Vars on harilikult rohtne , ristlõikes ümmargune või veidi
Tolmukapea seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised Idulehtede arv seemnes kaks üks Juhtkimbud varre korrapäraselt ühel ringil hajusalt ristlõikel Juurestik valdavalt sammasjuurestik narmasjuurestik Lehtede roodumine sulg- või sõrmroodsed rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv harva terve terve Õie osade arv 4-5 või rohkem 3 või selle kordne arv Õiekate tupp ja kroon lihtne (õis) Eluvorm puud, põõsad, rohttaimed enamasti rohttaimed Õisikuks nim õite kogumikku varrel.
eelkõige lehtede ja varte lämmastikku), võrsed on peened, noored lehed suured ja tumerohelised, kuid kasvuks, eriti kasvuperioodi lehed on väiksemad, alumised vanemad koed jäävad lõdvaks, varred kergesti algul, taimede kuivaines on lehed kahvatuvad, kasv lõppeb enneaegu. murduvateks. Juurestik on teda 0.5...4% vähearenenud ja narmasjuurestik võib olla täielikult hävinenud. Väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele. P – fosfor vajalik seemnete Lehtede, varte ja juurte kasvu Kasutatakse puudulikult, see kuhjub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
