tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, mõnikord isegi 30% või rohkem. Hasisi valmistamiseks korjatakse taimedelat nõret tootvad isad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva. THC-sisaldus võib-olla hasisis 5-25%.
Kanepisaaduste puhul domineerib psüühiline sõltumus, vähesel määral esineb ka füüsilist. Isiksus muutub. Südamehaigused ja kõrge vererõhk on ohuteguriks kanepi suitsetamisel. Skisofreenia ja depressiooni kulg võib halveneda. Sperma hulk ja liikuvus väheneb. Pidurdub ovulatsioon ja loote üsasisene areng, seksuaalne aktiivsus tervikuna, esinevad muutused reproduktiivsüsteemi arengus. Narkomaanide lapsed on oluliselt lühemat kasvu ja kaaluvad vähem, nad on väga närvilised. Narkomaanid on ka nakkuste osas vastuvõtlikumad. Kanepisigarettide põlemisel tekib kolm korda rohkem kantserogeenset tõrva ja viis korda rohkem vingugaasi kui tubaka puhul. Narkootikumi kasutamine põhjustab kroonilist bronhiiti, hääle kähedust, muutust kopsudes. Kanepist valmistatud narkootiliste ainete käsitlemine on Eestis keelatud. Euroopa Liidus on karistus 5 aastat vanglat omamise ja 14 aastat levitamise eest. Kanep ehk Cannabis Indica.
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. ...
haiguskoormise järgi ei ole olulised, aga mille jaoks on meditsiinitehnoloogia loonud efektiivsed vaktsiinid B-hepatiit, Hib penumoonia. Viimasel aastal on hüppeliselt on suurenenud HIV-positiivsete isikute arv. Kui 1999.a. oli see arv 12, 2000.a. 390, siis tänavu on Eestis 29. juuni seisuga diagnoositud 819 HIV-positiivset isikut. Praegu elab Eestis ametlikel andmetel 1255 HIV-positiivset isikut, neist 7 on aidsihaiged. AIDS-i peamine riskigrupp on veenisüstivad narkomaanid, kus HIVnakkuse esinemus on üle 5%, mis on epideemia kriteerium. AIDS-i haigus ise manifesteerub mitmesuguste nakkus- ja kasvajaliste haiguste näol, mis tekitavad ravikulusid ning töövõimetust. HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest. Inimene võib olla viiruse kandja aastaid ja tunda ennast täiesti tervena, enne kui tal hakkavad
mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. (http://www.narko.ee/et/mis_on_narko) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS Õnnelik olla on suur kunst, kõik tahame olla õnnelikud. Ei ole kunagi olnud ühiskonda, kus kõik ühiskonna liikmed oleksid olnud rahul oma eluga, oma kehaliste ja vaimsete võimetega. Nagu eelnevalt mainitud kindlaid andmeid narkomaania levimuse kohta Eestis ei ole. Ekspertarvamuse kohaselt on narkomaane Eestis 10 000-15 000. Viimased andmed noorte narkootikumide
8 · Väheneb või kaob oskus olukorda adekvaatselt hinnata · Tugeva mõju või pikaajalise tarbimise korral meeltesegadus ning sellest tulenev jälitusmaania ja agressiivsus · Alguses suureneb huvi seksi vastu,kuid pikapeale huvi raugeb ja lõpuks tekib impotentsus. Kokaiinijoobe lahtudes tekib masendus,vahel langeb inimene ka depressiooni.Kainenemist kirjeldades on narkomaanid selle kohta öelnud,et tunne on,nagu kukuks lennukiga alla.Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti.Pohmelusdepressioonist vabanemiseks ja meeldiva joobe taaskogemiseks võtavad nad uusi annuseid ja sel kombel satuvad suletud ringi.Intensiivse tarvitamise periood võib kesta 24 tundi või kauem.Narkomaan ei katkesta uimasti tarbimist enne,kui ta on ära kasutanud kõik võimalused selle hankimiseks või kui ta on langenud üledoosimisest põhjustatud raskesse seisundisse
* Peavalu, iiveldus, oksendamine * Lihasvalud ja tõmblused, krambid * Kananahk * Süda klopib, vererõhk madal * Psühhoos näib segane, ebaadektvaatne * Teadvushäired kooma: kannatanu pole äratatav (2) Kes on ohustatud? * Vastsündinud vankris, päikese käes * Vanurid soojad riided, kroonilised haiged * Noored treenitud inimesed suurel füüsilisel koormusel maratonijooksjad, sportlased, noorsõdurid * Alkoholijoobes isikud, krambitajad * Narkomaanid amfetamiini, kokaiini, LSD (3) Mis teha? * Riietuda ja riietada lapsi ja vanureid vastavalt ilmastikule; müts pähe; suvel sits ja puuvill, mitte kunstnahk * Vältida kestavaid seismisi lõõskava päikese käes suures rahvamassis ja pikkadel autosõitudel teha vahepeatuseid * Jahe jook mineraalvesi Esmaabi Veendu kas kannatanu hingab ja süda lööb Kokkuvajunu viia jahedasse Jahutada: riided ära, kasutada külma vett ja
Meetmed: 1. Regulaarne narkootikumidega seotud olukorra, vastutegevuse ja uimastipoliitika arengu analüüsimine, milleks kogutakse asjaomaseid andmeid; 2. Alalise ekspertgrupi loomine uimastivaldkonna andmekvaliteedi parandamiseks; 3. Andmete kogumise metoodika parandamine ja andmete edastamise ja andmete kvaliteedi kohta tagasiside andmise tõhustamine; 4. Andmete kogumise riskigruppide kaupa infektsioonihaiguste osas (homoseksuaalsed, süstivad narkomaanid, HI-viirusega emade lapsed, seksitöötajad, tervishoiutöötajad) täiustamine; 5. Regulaarne (igal viiendal aastal) elanikkonnaküsitluse läbiviimine, milleks kasutatakse Eesti oludele kohandatud EMCDDA standardset mudelküsimustikku; 6. Regulaarne (igal neljandal aastal) ESPAD uuringu läbiviimine 15-16-aastaste kooliõpilaste hulgas; 7. HIV levimuse ja riskikäitumise uurimuse läbiviimine süstivate narkomaanide seas; 8
jäänud katse toiming oli lõpetatud ja see isik hakkas päästmistoimingut tagasi tegema (Ehk tegi kõik mis vaja ja siis mõtles ümber) siis on tegemist tegevusetusega. Teinud ja hakkab tagasi võtma- tegevus. Kui ta lihtsalt otsustab pooleli jätta- tegevusetus. Päästmistoiming või kohustatud tegu jääb tegemata seetõttu, et inimene on ise viinud ennast sellisesse seisundisse, et ta ei saa päästna (nt alkohol). Siis see on karistatv tegevusetuse vormis. Nt narkomaanid ja nende lapsed – väikelaps tahab süüa ja kui süüa ei saa siis sureb ära, aga kui vanemad on narkomaanid ja nad ei pruugi sellest aru saada, siis kui väikelaps sureb või saab mõne tervisekahjustuse, siis kui keegi viib ennast vabatahtlikult seisundisse, kus ta ei saa aru mis on õige või vale ja joobeseisund ei välista süüd. Tegevusetuse deliktistruktuur: Eelkontroll: 1.kas tegemist on tegevuse või tegevusetusega. Kui
uimasteid kasutatakse enam öösel või õhtuti, kui liigub vähem valvureid. Enamik vastanutest nõustub, et kui süstlaid on puudu, jagatakse ühte ja et uimastite kasutamine stimuleerib riskikäitumist nagu kaitsevahendita seks. Napp enamus uskus, et HIV-positiivsed ei süsti ühes nendega, kel viirust pole. Paljud vastanud polnud sellega nõus, esitades ka erinevaid põhjendusi. Võtmeküsimus 4: Millist edukat sekkumist kasutatakse? 13. Millistest neile võimaldatavaist tegevustest narkomaanid osa võtavad? PSI: Peamised mainitud tegevused, millega uimastitarvitajad aega veedavad, on osalemine tugigruppides, loengutel ja rehabilitatsiooniprogrammides. Nad tegelevad ka spordiga ja käivad koolis. Teised tegevused on seotud kiriku või tööga. Seitse vastanut väidab, et 23 kinnipeetavad ei tee enamasti mitte midagi. Viimastena mainitakse uimastite hankimist ja
Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi paranemine <50%, interferoon Profülaktika: - hügieen (A-hepatiit) - vereülekanded, ohustatud meditsiinipersonal ja i/v süstijad narkomaanid (B, C, D-hepatiit) - immuniseerimine (A, B, D- hepatiit) A-hepatiidi elektronmikroskoopia Krooniline hepatiit Hepatiit, mis kestnud üle 6 kuu Põhjused: viirused, autoimmuunne Patogenees: portaalväljade lümfotsütaarne infiltartsioon sagariku struktuuri säilimisega (kr. persisteeriv hepatiit - KPH) või säilimiseta ja sidekoe vohamisega (kr. aktiivne hepatiit KAH) Kulg: - KPH peaaegu kaebusteta, väsimus
efektiivsus väiksem ja abistaja väsib ära, arvab Peärnberg. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda. Narkoüledoosi korral esineb hingamisseiskus, kuid süda töötab mõnda ega veel edasi. Abivajaja nägu on sinakas, kuid pulss on olemas. Sellisel juhul tuleks kindlasti teha suult-suule kunstlikku hingamist ilma südamemassaazhita. (Aidsi ohu vältimiseks kasuta kunstliku hingamise abivahendeid. Narkomaanid on HIV riskirühm). SAGEDASEMAD ESMAABI VAJAVAD JUHTUMID VEREJOOKSU SULGEMINE Hea oleks, kui abistajal oleks käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega (HIV, B- ja C-hepatiit). Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha
põlevast diivanist või tugitoolist. Seetõttu peab igal juhul kutsuma kiirabi, et meedikud kannatanu üle vaataksid. 15.4. NARKOMAAN Tavaliselt kutsutakse narkomaanile kiirabi siis, kui ta on kaotanud teadvuse või ei hinga. (enamik narkootikume pärsib ajus olevat hingamiskeskust). Asetage kannatanu külili asendisse, et oksendamise korral ei satuks oksemassid hingamisteedesse. Hingamisseiskuse korral võib narkomaani päästa ainult suult suule hingamine (vt. elustamine). Kuna narkomaanid põevad sageli nakkushaigusi, tuleb abistajal ennast kindlasti kaitsta, asetades suude vahele mitmekordselt kokkupandud marli või mingi muu tihedast riidest eseme (nt. puhas taskurätik). 23 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kiirabi saabudes palun öelge vaikselt mõnele meedikule, mida ta on tarvitanud. Seda varjata ei ole mõtet, nagunii uuritakse see välja. Kurb kui seda tuvastatakse lahkamisel. NB! Kiirabi süstib narkomaanile narkanti
Retreatism (käegalöömine, tagasitõmbumine) - - Mäss +/- +/- Richard Cloward & Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus, kogenud kurjategijad kasvatavad endale noortest järglasi. 2. Konfliktne subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid. 3. Retreatistlik (tagasitõmbunud) subkultuur narkomaanid, alkohoolikud, eesmärgiks naudingud. Sildistamise (labeling) teooria Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2. Sildistamine inimesele riputatakse külge deviandi (kurjategija) silt 3. Teisene deviantsus inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma. Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim
Üldiselt peetakse õisikute ja peenemate okste kvaliteeti paremaks kui varreosa ja jämedamate okste oma (Narkootikumid 2004). Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivatamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks (Narkootikumid 2004). Peenestatuse aste võib olla erinev, võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits 2001). Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad (Narkootikumid 2004). THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, väljaspool Skandinaaviat toodetud marihuaanast on seda leitud ka kuni 30%, mõnikord isegi rohkem (Narkootikumid 2004). Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga (Koldits 2001). Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega
Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad. Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema narkootikumide tarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult paadunud narkomaanid ennast narkosõltlasteks. Mis on üledoos? Üks üledoosi põhjuseid on heroiinist palju kangema, aga sellele väga sarnase välimusega fentanüüli süstimine. Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju narkootikume. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju narkootikume selle pärast, et ei teata, kui puhas tarbitav aine on.
· 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine (vahelejäänud uimastikaupmeeste vara tohtis arestida) Põhitendentsid alates 2001: · Eesti muutumine narkootikumide päritolu- ja transiitmaaks Eesti osa amfetamiini levikus maailmas 5% (UNODOC 2008) · Kollatõve (levib u. 200 korda kiiremini) ja HI-viiruse plahvatuslik levik (hakati uurima) süstivate narkomaanide hulgas. NB!- süstivad narkomaanid vaid prbleemi kõige valulisem ja nähtavam osa. · HIV-positiivsete rasedate arvu kasv - kokku toimunud sünnitusi 467 (2008.a.) Emalt on nakkuse saanud 25 last, (HI viiruse kandjatel paljudel uimastitega probleeme) 2001-2002- nakatumine 10 % lastest, 2006-2008- nakatumine 5% lastest · Uimastisõltuvuse (opiaatidest) sümptomitega vastsündinute arvu kasv (kui ema on pikaaegne nt heroiini sõltlane, sünnib laps füüsilise vajadusega)
noorele inimesel mõjuda. Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma. · Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit. 2. Konfliktne subkultuur tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla taimelavaks edasiseks organiseeritud kuritegevusele. 3. Ühiskonnast eemaldunud narkomaanid ja alkohoolikud. Kaptenisilla õlleks · Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim ütleb et kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tekitab teistes ühtekuuluvustunnet. Ja selleläbi ühiskond ka tugevneb. Seetõttu Durkeheimi järgi ongi igas ühiskonnas kurjategijaid olemas, mis annabki teistele võimaluse vastanduda. See tugevdab ühiskonda. Teine teooria, mänguteooria, ütleb et kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine
· Lumepalli meetodi idee on sarnane, erinevus on uurija poolt kaasatud objektide kasutamine valimisse rohkemate objektide värbamiseks (,,vasta ise ja jaga edasi ka sõpradele" meetod), seega valim kasvab nagu veerev lumepall. Selline metoodika on sageli kasutusel varjatud üldkogumi haaramiseks, kus uurijal on raske objektideni ise jõuda, näiteks narkomaanid, hasartmängusõltlased, prostituudid. Ei saa tuua üheselt piisavat valimimahtu ehk uuringusse kaasatavate isikute arvu, see sõltub ennekõike uuritavast üldkogumist. Üldjuhul loetakse statistikas suureks valimid, kus n>60, kuid statistiliselt ei saa nimetada konkreetset arvu n, mis oleks alati ,,õige" (piisav) valimimaht. Teatud eeldustel (etteantud vea täpsus vm) saab vajaliku n arvutada moodustades vastava võrrandi minimaalselt nõutava valimimahu määramiseks
tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks. Üldine käsitlus Rõhutatakse tõenduspõhist (evidence based) lähenemist Näide liikumisest tõenduspõhise käsitluse poole noorte narkoennetus Tihti on tõenduspõhisus võrdsustatud parima praktikaga Eristatakse universaalset (kogu elanikkond vms), selektiivset (riskigrupp) ennetust ja suunatud ennetust (probleemne käitumine olemas aga sõltuvus pole välja kujunenud). Pluss töö probleemiga (alkohoolikud, narkomaanid, HIV viiruse kandjad vm) Efektiivsem on ennetada riskitegureid ehk kujundada kaitsefaktoreid, ravi ja rehabilitatsioon on kallis ja väheefektiivne Sotsiaalsed tervisemõjurid: Varajane areng, Vaesus, Elamistingimused, Sissetulek, Haridus, Töö ja töötingimused, Sotsiaalne sidusus, Sotsiaal-majanduslik positsioon, Sotsiaalpoliitika, Sotsiaalne tõrjutus, Sotsiaalne usaldus Tervis sõltub suurel määral eluviisist ja keskkonnast nende mõistete kõige laiemas tähenduses
linnast 12 isikut. Igal ,,seemnel" paluti värvata kolm endasarnast ja neil omakorda kolm endasarnast kuni värbamisaja ametliku lõpuni. Uuritava juhitud valimisse värvatud 621 isikut sõeluti läbi, mille tulemusena osutus kõlblikuks 439. (Rudolph et al 2011:282) Uuritava juhitud Uuriti nelja linna jazzmuusikuid, kes on süstivad narkomaanid. Iga linna kohta valiti 6 valimi koostamine võtmemuusikut, kes olid valimi seemneks. Neile tutvustati uurimuse eesmärke ja intervjueeriti 114 küsimuse abil. Igale ,,seemnele" anti ülesanne värvata vähemalt 4 endasarnast jazzmuusikut. Uusi värvatuid intervjueeriti ja neile anti omakorda ülesanne värvata endasarnaseid. Selline protsess
vaid on oluline jääda inimeseks isegi sõjaolukorras. Kuigi Ahmed punnis vastu, siis 10 filmi lõpuks oli näha, et Ivo oli saavutanud, mis ta tahtis ehk Ahmed oligi oma vastase omaks võtnud. 1.5. Hälbekäitumine Hälbeliselt käituvad inimesed, kes keelduvad järgimast käitumisviise, norme ja reegleid, mida enamik inimestest järgib. Selliselt käituvaid inimesi nimetatakse hälvikuteks. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. Hälbelisel käitumisel on kaks raskusastet, milleks on kriminaalsus ja deviantsus. Kriminaalsuseks nimetatakse formaalsete normide rikkumist, kus karistused on rangelt paika pandud. Deviantsuseks nimetatakse mitteformaalsete normide rikkumist. See on tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus ja sageli ei ole see seadusega karistatav. Hälbekäitumist oli näha kohe filmi alguses, kui kaukaaslased tulid Ivo maale. Üks
a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. 45. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? p. 44 + Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: 1. Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. 2. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha. 3
keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad, habemikud, hipid, otsekohesed inimesed, ülemused, lahutatud abikaasad, perverssed isikud, ülbitsevad õppurid, ülitargad professorid ... n Iga rolli jaoks on olemas omad käitumisviisid, mis on normaalsed (õiged) ja ebanormaalsed (valed). n Norm sõltub selle grupi sotsiaalsetest väärtustest n
või marli sisse mässitud puutükiga nahka kraapides. Kui nahk on muutunud tumepunaseks, mässitakse kunagine tätoveeringuala sidemesse. 1.4. Tätoveeringute tähtsus 15 Tätoveeringutel on järgmine praktiline tähtsus: informatsiooniline, kriminaalregistrasiooniline ja isiksuslik. Informatsiooniline tähtsus seisneb selles, et tätoveering kantakse kehale kindla sõnumi edastamiseks. Narkomaanid kannavad nahale kindlasisulise märgistuse, et saatusekaaslased tunneksid nad kergemini ära. Sunniviisilisi märgistusi tehakse katmata kehaosadele pederastidele, kaebajatele ja varastele. Nimelt punkt diameetriga mitte üle 2 mm kõrva või nina piirkonnas annab tead, et tegemist on pederastiga. Märgistusi tehakse toimepandud kuriteo liigi, sünniaasta, armastatud inimese nime jms tätoveerimisega. Tätoveeringute kriminaalregistratsiooniline tähtsus johtub tätoveeringu kui püsiva
a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. 66. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviansus ja kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: 1. Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. 2. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha.
Mehhikos toodi palju inimohvreid, inkade jaoks oli tähtis töö ja sõduri kätepaar. Inimohver oli harv ja väga erakordne nähtus, mida toodi vapustuste korral, tapeti kariloomi, ohverdati põllusaadusi vms. Peruu joovastav jook Chicha morada vanad naised nätsutasid maisi, sülitasid ühte suurde anumasse, siis kääritati seda, ja saadi violetset värvi jook. Kui inimohverdamine toimus, ohverdati tütarlapsi, need uimastati kokaga. On arvatud, et esimesed narkomaanid olid inkade riigist! (Mehhikos lõhestati rinnakorv ja rebiti süda välja)
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
iseseisev õppija (elukestev õpe, Avatud Ülikoolid, töötus) · äriklient (peamiselt psetsiifiline info) etnilised ja kultuurilised vähemused (sotsiaalsed vajadused, fakti ja kultuuriinfo) puuetega inimesed (sõltuvalt puudest vajavad spetsiaalset lähenemist) töötud (tööpakkumised, ümberõppe võimalused, töötukindlustus) - probleemsed kliendid (kodutud, alkohoolikud, narkomaanid jne) 14 Infoteenindusprotsess: Infovajajad ei oska väljendada oma infovajadust formuleerida infopäringut. Põhjused: · Infovajajad ei tunne infoteenindusprotsessi neid huvitab vaid vastus päringule · Infopäringu esitus oluline on nii küsimuse keeleline kui vormiline püstitus (tulenevad tõlgendusvõimalused)
- Sest nad ei jää vahele - Kui ka jäävad, siis neid ei karistata Deviantsed subkultuurid · Kriminaalne subkultuur suunatud kasumi saamisele, vahendid on ebaseaduslikud. Organiseeritud kuritegevus. Al Capone, Kalev Kurg, vene maffioosod. · Konfliktne subkultuur - elatakse end välja vägivaldsel viisil. Vägivallatsevate noorte jõugud. Tartu skinheadid, Inglise tüdrukute gängid · Ühiskonnast eemaldunute subkultuur alkohoolikud, narkomaanid jms. Suunatud mõnuainete pruukimisele. Sildistamine (labelling) · Howard Becker · Esmane deviantsus pooljuhuslik · Sildistamine, stigmatiseerimine esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge · Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma Kuritegevuse paratamatus Kas kuritegevus on võimalik täielikult kaotada? Emile Durkheim · Kuritegevus on ühiskonnale kasulik
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Tavaline majanduslik, ratsionaalne tegevus, mis on suunatud kasumi saamisele, ainult et seadusevastasel viisil. Konfliktne subkultuur vägivallatsevate noorte jõugud. Eesmärk ongi lihtsalt teha kuritegusi, vägivallatseda, tegemist pole millegi ratsionaalsusega, eesmärk ongi vägivalla väljanäitamine, emotsioonide väljanäitamine jne. enamasti koosnevad suhteliselt noortest inimestest. Ühiskonnast eemaldunute (retreatist) subkultuurid alkohoolikud, narkomaanid jne. Selle subkultuuri eesmärk on keelatud mõnuainete tarbimine, mitte ainult keelatud. Sildistamise (labelling) teooria: Howard Becker. Selle järgi on kuritegevuse oluline mõjutaja just sildi külge panemine. Esmane deviantsus pooljuhuslik. Edasi: sildistamine, stigmatiseerimine 36 esmase deviantsuse järel riputatakse inimesele mingi ,,silt" külge. Teisene deviantsus inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma.
Toimub oportunistide ülekasv. HIV võib lisaks põhjustada ka neuroloogilisi anomaaliaid: neuronid ja gliiarakud võivad ka infitseeruda, monotsüüdid ja mikrogliia võivad ajus põletikulise vastuse tekitada, on võimalikud ka otsesed tsütopaatilised mõjud neuronitele. Epidemioloogia. Ümbrisega viirus! Pikk prodromaalperiood, viiruse levitamine võib toimuda enne identifitseeritavate sümptomite teket. Risk: süstivad narkomaanid, paljude partneritega suguliselt aktiivsed tegelased, prostituudid, HIV+ emade vastsündinud, enne 1985 ka hemofiilikud ja organite retsipiendid. Ülemaailmselt laienev epideemia, sesoonsuseta. Levikuteed. • Veri: vereülekanne, veretooted; süstlate jagamine; nõelatorked, avatud haavad ja limaskestadega kokkupuuted tervishoiutöötajatel, tätoveeringunõelad. • Suguline ülekanne: anaalne, vaginaalne. • Perinataalne ülekanne: intrauteriinselt, sünnitusel, rinnapiimaga. Haigused.
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
põhjustab ajukoes eufooria peale paaritunnist lõdvestunud, rahulikku olekut. Opiaadid suurendavad neid effekte, mida annavad naturaalsed opioid peptiidid vähendavad valuaistinguid, pupillid ahenevad, hingamine on pidurdatud. Aine mõjul nõrgeneb reageerimine välisärritajatele ja tekib unisus. Süstimisel tekib praktiliselt kohe meeldiv soojatunne, mis tõuseb kõhu ja nimmepiirkonnast ülespoole. Kaasneb naha meeldiv kihelustunne see kõik annab sellise heaolutunde, mida narkomaanid võrdlevad orgasmielamusega. Abstsinentsis (e. ärajäämanähtudega) kalduvad sadismi. Kanepi produktid (kannabis, hashis, marihuaana, jt.) Enamlevinud kanep on Cannabis sativa, milles on 421 erinevat keemilist koostisainet, millest 61 on narkootilise toimega, mida nimetatakse kannabinoidideks. Kanepinarkomaani tunneb ka eripärase lõhna järgi: see sarnaneb vana riide või heina põlemise lõhnaga, mida püütakse siis erinevate lõhnaainetega varjata.
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
uus kategooria võrreldes 2001. aasta uurimusega. Antud probleemiderühma lisandumine on kahtlemata õigustatud väljund praegusele ehitusbuumile Tallinnas ja selle lähiümbruses. Samas ei olnud antud grupis kõik näited esitatud vaid uusehitiste kohta, vaid muret teevad ka vanad lagunenud mahajäetud majad, mis kipuvad kergesti tuld võtma. Viimase kategooria moodustasid inimestega seotud probleemid (nimetatud 25 korral)– alkoholism, kodutud, narkomaanid. Kuidas antud grupp konkreetselt keskkonnaprobleemidega seotud on, jäi vastajate poolt väljaselgitamata. Eelnevate tulemuste põhjal võib väita, et inimeste murelikkus keskkonnaprobleemide suhtes on suur igas valdkonnas. Üheks suurenenud häirituse põhjuseks on kindlasti see, et olukord Tallinnas ongi probleemsemaks muutunud tänu rahvaarvu suurenemisele, uute töökohtade tekkimisele, millega seoses on suurenenud autode
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Normid erinevad kultuuriti ning igas kultuuris võib olla vägagi palju erinevaid väärtusi. Kuidas juhtub nii, et mõned väärtused muutuvad tähtsamaks kui teised väärtused? Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbekäitumise sotsioloogia · Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. · Hälve kriminaalsus ja deviantsus: Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. 8.1.1. Mis on deviantsus?
nime all või varjab muul viisil enese isikusaamasust, asukoht pole teada ning on isik on kuulutatud tagaotsitavaks, isik on lahkunud välismaale ega kavatse Eestisse tagasi pöörduda. ii. Kuritegude jätkuva toimepanemise vältimine võib vahistada vaid väga spetsiifilistes, nn sõltuvuskuritegudes kahtlustatavaid (seksuaalkurjategijad, narkomaanid, oletatavasti kleptomaaniakalduvustega isikud) iii. Kohtuotsuse täitmise tagamine. d. Kautsjon KrMS 135 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on eeluurimiskohtuniku või kriminaalasja lahendava kohtu poolt tõkendina määratav rahasumma, mille tasub kahtlustatav, süüdistatav või tema eest ka muu isik tema vahi alt vabastamise tagatiseks kohtu hoiuarvele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
