80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. · Malaariapiirkonnas on oluline vältida sääsehammustusi. · Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala vältel. · Ravimid vähendavad oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid 100%-list kaitset ei taga. · Malaaria ennetamiseks kasutatakse klorokviini, proguaniili, meflokiini. · Raseduse ajal malaariasse nakatumine võib viia tõsisema haigestumiseni, lisaks põhjustada raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Seetõttu on malaaria ennetamine raseduse ajal eriti tähtis. · Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini areneda tõsiseks haiguseks. · Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole. 11. Kuidas vältida nakatumast gripiviirusesse A(H1N1)?
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE.......................................... 6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7
· Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 3.ohurühm võivad põhjustada rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu
Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid söök koos munadega Inimene KALAD toores liha Parasiidid inimestel ja loomadel Lemmikloomadel on mitemesuguseid parasiite. Enamus parasiidid on omased loomadele, kuid on ka selliseid, kes võivad nakatada ka inimest. Esmalt satub parasiit looma karvadele. Looma paitades, liigub parastiit inimese käe peale ja edasi suhu. Nakatumine Vastsetega Munadega · Toores/küpsetam · Pesemata käed ata liha. · Saastunud joogivesi või toit Et vältida nakatumist: · Hoia puhtust. · Tee koertele/kassidele 2 korda aastas ussitõrjet. · Pöördu arsti poole, kui kahtled, et oled nakatunud. Liimuksolgme eluring -Liimuksolge on ümarusside hulka kuuluv inimese sooleparasiit.
Prioonid Prioonid ehk priionid (mittesoovitav eestikeelne vorm prion) (tuleneb inglisekeelsest protein infectious (infection) particles) on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Haiguse avastas ameeriklane Stanley Prusiner, mille ees sai ta 1997. aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel....
A-Hepatiit A-hepatiidist · A-hepatiiti e. · A-hepatiit on väga nakkuslikku kollatõbe nakkav. Igal aastal põhjustab A-hepatiidi haigestub ülemaailmselt viirus (HAV) 1,4 miljonit inimest. See on kõige sagedasem A-hepatiidi viiruse vaktsineerimisega tagajärjel tekib ennetatav haigus maksapõletik reisijate seas. (kollatõbi). A-hepatiit kui viirus · A-hepatiidi viiruse · Üldiselt on hepatiit A puhul on tegu nn suhteliselt ohutu ja ei mustade käte ole surmaga lõppev haigusega, sest viirus haigus, aga haiguse eritub organismist kulg võib olla roojaga ning kandub komplitseeritud ja viia edasi otsese kontakti, pikaleveninud pesemata käte, haiglaravile. saastunud vee ja toiduga. Kuidas nakatutakse · Nak...
kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi AIDSi ehk HIV-haigusesse (HIV-tõbi). AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuna lõppfaasis on patsiendi immuunsüsteem tõsiselt kahjustatud, võib iga väiksemgi haigus tema jaoks lõppeda surmaga. 1.3. Nakatumine HIV levib vere kaudu. Selleks, et HIV satuks ühelt inimeselt teisele peab HIV-positiivse kehavedelikud (veri, menstruatsiooniveri, sperma, eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) sattuma terve inimese verre. HIVi peamised ülekandeteed on järgmised: · kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega; 6 · viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad;
Gripp Anneli Rego 12A Gripp Nakkushaigus Põhjustavad A ja B gripiviirused Sümptomid Kiire palaviku tõus Peavalu Liigesevalu Köha Püsiv väsimus ja nõrkus Võivad esineda seedehäired Nakatumine 1. Haige köhib ja aevastab(piisad sattuvad terve inimese hingamisteedesse ). 2. Saastunud käed(kontaktpinna d saastuvad viirusega). Vältimine 1. Vaktsineerimine 2. Spetsiifilised gripivastased ravimid Huvitavad faktid üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest. 1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest.
ehitusmaterjalidest, ruumides kasutatavatest töömeetoditest, halvast ruumide hooldusest ja koristusest (kontoritöötajad, ehitiste restauraatorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid) riski suurenemine on otseses seoses eelkõige inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga. 2. NAKATUMINE JA OHURÜHMAD Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude); õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed osakesed, sülje- ja rögapiisad); saastunud materjali kaudu (toidu-, veega, mustade instrumentidega); vektorülekandel (vaheperemehe kaudu). 1.otsenekontakt Vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, sümptomaatiliste või asümptomaatiliste kaebustega patsiendi või personaliga
1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiru...
peaaegu kõik meie organid- organsüsteemid: Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bakterid, viirused, seened, tolmulestad, rakukultuurid, mikroorganismid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust. Makroorganismid: Taimed, linnud, loomad, putukad, kalad jne. Bioloogiliste ohuteguritega nakatumine toimub Nakatumine võib toimuda: õhu kaudu, kontaktülekande kaudu (kaudne, otsene, vahetu kokkupuude), saastunud esemete kaudu; toidu, vee, määrdunud (nakatunud) töövahendite, tööriiete kaudu. Ennetustöö põhineb puhtusel Füsioloogilised ohutegurid Raske füüsiline töö Sama tüüpi liigutuste kordumine Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös Raskuste teisaldamine. Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö.
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin
koostoimes. Sellisel juhul on inimesel olemas vastav genotüüp, mis põhjustab tundklikkust teatud keskkonna tegurite suhtes (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne), keskkonnategurid seejuures kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguse teket. Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. 3) Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei ole seotud pärilikkusega. Nt olmetraumad, nakatumine. Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda. antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. fenotüüp organismi genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest tulenevad tunnused. geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi.
Haigused Kertu Tedremäe SALMONELLOOS • liikuvad bakterid • võivad põhjustada kõhutüüfust • salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku Salmonelloos Nakatumine Vältimine • Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata
Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, osadel kõhulahtisus, palavik. Peiteaeg: 24-48 tundi ja sama ajaga paraneb ka haigus iseenesest. Haige levitab haigustekitajaid veel 2-3 päeva pärast paranemist! Rotaviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga. Haigustunnused: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja osadel ka palavik. Peiteaeg: 15 tundi. Hepatiidiviirused
Ennetus – ei tohi korjata söögiks teada olevaid mürgiseid seene, ei tohi korjata kindlasti tundmatuid seeni ja vähe mürgiseid seeni tuleb korralikult töödelda. DÜSENTEERIA Düsenteeria on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioonssus. Düsenteeriat kutsuvad esile viis šigellabakterit ning eri piirkondades on ülekaalus erinevad bakterid. Nakatumine toimub suu kaudu. Näiteks eirates hügieeninõudeid ja süües nakatunud toitu. Kui oled düsenteeriasse nakatunud, siis esinevad kõhulahtisus, väljaheide sisaldab verd ja lima, kõhuvalud. Inimene nakatub düsenteeriasse süües musti puuvilju, köögivilju, juues musta joogivett ja liiga väheselt töödeldud toite tarbides. Ennetuseks tuleb pesta köögi- ja puuvilju, toite korralikult küpsetada või muul viisil
VIIRUSED Viirused-mitterakulised parasiidid, kes suudavad paljuneda vaid elusate rakkude sees. Viroloogia-teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte. Genoom-viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse...
enterobiaas e. naaskelsabatõbi (Oxyuriasis e. oksüuriaas) 5 Helmintiaasid 6 Tekitaja: Enterobius vermicularis e. naaskelsaba emased 3-12 mm, isased väiksemad Munad: ümar-ovaalsed, värvitud, kaetud sileda kestaga, veidi ebasümmeetrilised. Invasiooniallikas: tõvestunud inimene, nakatunuid 1 miljard Nakatumine: Kontakthelmintoos, nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemetega vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel. Munad säiluvad esemetel kuu aega, vastupidavad kuivamisele. Elutsükkel: Vastsed vabanevad allaneelatud munade kestast duodeenumis. 3-4 nädalaga arenevad vastsetest suguküpsed naaskelsabad, parasiteerivad jämesoole distaalses osas. Pärast viljastumist kaotavad emased võime kinnituda soole limaskesta külge ja liiguvad faecesega anaalava piirkonda. Öösiti munevad emased munad
6 · hügieen · solkme munad hävivad > 40 C juures, päikesevalguse käes, desinfitseerivate vahendite toimel ENTEROBIASIS e. enterobiaas e. naaskelsabatõbi (Oxyuriasis e. oksüuriaas) Tekitaja: Enterobius vermicularis e. naaskelsaba emased 3-12 mm, isased väiksemad Munad: ümar-ovaalsed, värvitud, kaetud sileda kestaga, veidi ebasümmeetrilised. Invasiooniallikas: tõvestunud inimene, nakatunuid 1 miljard Nakatumine: Kontakthelmintoos, nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemetega vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel. Munad säiluvad esemetel kuu aega, vastupidavad kuivamisele. Elutsükkel: Vastsed vabanevad allaneelatud munade kestast duodeenumis. 3-4 nädalaga arenevad vastsetest suguküpsed naaskelsabad, parasiteerivad jämesoole distaalses osas. Pärast viljastumist kaotavad emased võime kinnituda soole limaskesta külge ja liiguvad faecesega anaalava piirkonda
otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased. Argipäeva tavaliste tegevustega vib nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus suguhaigused ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal. Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned suguhaigused on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid,
Edasi kandumise viis Herpesinfektsioon võib Võib levida raseduse ajal Nahk-naha kontaktil. lisaks sugulisele levida nahk/ limaskest - emalt lootele. teele nahaga/ limaskestaga kokkupuute ajal, mil viirus on aktiivne s.t kui esinevad villikesed. parasiidid TÄITÕBI (kubemetäid) SÜGELISED Nakatumine lisaks Ühise voodipesu kaudu. Nakatumine voodipesu, sugulisel teel riiete ja esemete kaudu levimisele on võimalik. Mida põhjustavad? Imedes verd põhjustavad Põhjustavad naha täid naha ärritust ja sügelust ja nahale võivad sügelust. tekkida mädavillikesed. Kus elutsevad? Tavaliselt pesitsevad Inimeste nahal
liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskematel juhtudel ka septitseemia ja elundikahjustused Ennetada saab täites hügieeninõudeid ning küpsetades eelpool mainitud toorained korralikult läbi Raviks on voodireziim ning vajadusel ka haigla Lihasööjabakter Nakatumine toimub haavade kaudu Tunnusteks on palavik, põletikud nahas ja gangreen Ennetamine on haavade puhastamine ning infektsiooni ohtlike kohtade vältimine Ravi toimub antibiootikumide, vereülekannete, kahjustunud koe eemaldamise ning vajadusel amputatsiooni abil Aitüma ning olge terved
Eesti on nakatumine langustrendis. Terviseameti andmetel oli 1993 aastal üle kolmetuhande viiesaja juhtumi, siis 2009 aastal oli vaid sada kakskümmend seitse registreeritud haigusjuhtumit. 3) Sümptomid Sümptomid tulevad esile esimese kuu jooksul, kuid kümnel protsendil meestest sümptomid esile ei tulegi. Meestel on enimtuntud gonokokiline kusitipõletik, mis tuleb esile esimese nädala jooksul peale vahekorda. Nakatumine võib muuta peenisepea põletikuliseks, urineerimise valuliseks ja panna kusitist väljuma rohkelt halvalõhnalist mädavoolust. Harvematel juhtudel levib haigus sügavamale kuse-suguteedesse ja põletikuliseks võivad muutuda eesnääre, seemnepõied, ja munandimanused. Naistel on tihti nakatunud emakakael ja selle kanal. Pooltel sümptomeid esile ei tulegi. Tihti esineb nakatunud naistel kusitipõletikku. Enamlevinud sümptomid on mädane voolus tupest,
haavainfektsiooni tekitajad. Nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Tuberkuloos Tekitaja Mycobacterium tuberculosis. On üsna resistentne väliskeskonna tingimustele. Vees säilib 1 aasta, pinnases 6 kuud Kuivanud rögas säilib 2 kuud. Talub hästi happelist keskkonda (näiteks maos). Tundlikud on päikesele. Püsivad õhus nakatumisvõimelistena 5 tundi ja hõljuvad 5 meetri kaugusele. Keetmisel hävivad nad kiiresti (1 minutiga). Nakatumine toimub põhiliselt õhkpiisknakkusena ning haigustekitajatega saastatud toidu ja esemete kaudu. Iseloomulik on pikaajaline aeglaselt arenev põletik. Haigus algab enamasti ilma eriliste vaevusteta. Võib esineda öist higistamist ja temperatuuri tõusu. Avastatakse röntgenülesvõttel. Ravi on väga pikaajaline, umbes 6-12 kuud. Düsenteeria Tekitaja Shigella dysenteriae. Väliskeskkonnas säilib mõne päeva. Temperatuuri 60´C talub 15 min. Kloori ei talu.
Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse.
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud
limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda eelkõige kui ema nakatus raseduse algjärgus. Vastsündinu võib nakatuda ka sünnituse käigus kui emal esinevad aktiivse haiguse tunnused, s.t. samal ajal kui esineb lööve. Sellisel juhul on vastsündinu ohustatud ajupõletikust ja kesknärvisüsteemi kahjustustest.
peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”,
peremeesrakust, rakk sureb - Lüütiline tsükkel - lüüsumine ehk laialilagunemine, viiruse paljunemine nii, et ta ise lõpuks sureb - Lüsogeenne tsükkel - rakk nakatub, viiruse genoom liitub raku kromosoomidega ja paljuneb koos rakuga (kui rakk paljuneb), õp. lk. 42 Inimesed viirusnakkused 1. Ägedad viirusnakkused - Haiguse kulg kiire/nakatumine → äge haigus → tervenemine 2. Aeglased viirusnakkused - Nakatumine → krooniline haigus → surm - Näiteks: B, C hepatiit, AIDS 3. Peidetud ehk latentsed viirusnakkused - Nakatumine → äge haigus → viirus peitub → äge haigus - Näiteks: ohatis ehk herpes Kaitse viiruste eest 1. Keha kaitsetõkked (terve nahk, sülg, maohape, nahapinnal olen rasu, hingamisteedes ripsepiteel, sapp) 2. Immuunsüsteem → ANTIKEHAD 3. Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”,
1. Viiruste ehitus Viiruspartikli südamiku moodustab pärilikkusaine, mis on nukleiiinhape DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeri...
d Kinnitusniid Struktuurgeenid – kindlustavad viirusosakeste moodustamise id Regulaatorgeenid – reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist Replikatsioongeenid – kindlustavad genoomi paljundamise Viiruse LÜÜTILINE elutsükkel: Viiruse LÜSOGEENNE elutsükkel: Nakatumine - Bakteriofaag kinnitub Nakatumine rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi Moodustatakse uued viirusosakesed Nukleiinhape jääb inaktiivseks Viirusosakesed väljuvad rakust ja rakk Järgneb lüütiline tsükkel, milles rakk hukkub hukkub Vaktsineerimine:
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkon...
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta
rõivad Siberi katk Hobune, veis, Moodustab Soole-, Aastakümneid Destinfit- lammas, siga eoseid nahavorm seerimine Suu- ja sõra taud Nakatumine suu Ila, piim, Villid Varvaste või kaudu (toiduks uriin, (purunedes sõrmede vahel toorpiima, kuum- Väljaheited, jääb haavand) töötlemata piima- veri, liha toodete või liha tarbimine) Helmintoosid: pikkus nakatumine Kellelt saab? Kuidas levib
· Paljudel ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed. · Ürgsete algloomade jäänustest moodustunud settekivimeid kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel erinevaid haigusi.4 3 Vt. ptk. 1.1 algus 4 Parasiitsed algloomad:. 1) düsenteeria-amööb tekitab amöboidset düsenteeriat, mille puhul tekib verine kõhulahtisus. Nakatumine sellesse haigusesse toimub toidu ja veega. 2) vibruloomadest nt. lamblia elutseb nakatunud inimese peensooles, häirides seedimist ning kahjustades teisigi elundkondi (nakatumine toimub: toidu ja vee ning vähese hügieeni tõttu) , trihhomoonas aga põhjustab suguhaigust trihhomonoosi. 3) toksoplasma - inimesel suurenevad lümfisõlmed, esineb palavik, üldine nõrkus, pea- ja kurguvalu ning lööve. Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega, kuid ,,elavad" elusates rakkudes. Viirused on üliväikesed haiguste tekitajad ja neid saab vaadelda vaid elektronmikroskoobiga. Viiruste olemasolu eeldati juba 19. sajandil ja alles 20. sajandil nad avastati. Esimene viirus, mis avastati oli tubakamosaiigiviirus (TMV). Viiruste ehitus: Viirustel pole rakulist ehitust, kuid nad koosnevad valgumolekulidest kestast ning pärilikkusainest selle sees. Viirustega nakatumise viisid: 1) Nakatumine toimub piisknakkusena (gripp, köha, nohu jt.) 2)Otsene kontakt viirushaigusega (lastehalvatus, papilloom jt.) 3)Siirtajate kaudu. Siirdaja on loom, kes toob või levitab viirust. Nt. Rebane, kährik, koer- marutaud; puugid- entsefaliit. 4)Kehavedelike kaudu (veri, rinnapiim, sperma, tupevedelik- HIV, viirushepatiit) Viirushaiguste vältimine: 1.Pesta käsi. 2.Köhimisel, aevastamisel katad suu. 3.Nuuskamisel kasutatud paberrätikud viskan minema. 4
AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. HIV-i nakatumine ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluviisid on tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid. Ravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta. Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist
Parasiitidest kuuluvad II ohurühma –toksoplasma, laiuss, giardia (toksoplasma põhjustab naistel viljatust, raseduse katkemist on ka vesipea üheks põhjuseks levib kasside, koerte ja ka inimese kaudu. Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele).
1920ndatel. See on haruldane haigus, mis esineb enamasti sporaadiliselt (85% juhtudest), kuid on ka perekondlikud vormid (1015%). Alla 1% juhtudest on iatrogeensed, st nakatatud meditsiiniliste protseduuride vahendusel (nt ajuoperatsiooni riistade ja ajuelektroodide korduvkasutamine, ajukestade ja silma sarvkesta siirdamine või hüpofüüsihormoonide manustamine). Sümptomiteks on nõtrus, ataksia, müokloonia ja kooma. Iatrogeense CJD sümptomid sarnanevad klassikalise CJDga, kui nakatumine toimus neuraalselt, GerstmannSträusslerScheinkeri haigusega aga intramuskulaarse nakkuse puhul. Patsiendid on sporaadilise vormi puhul tavaliselt 60aastased või vanemad, haigus kestab 612 kuud. Pärilikud vormid avalduvad palju varasemas eas 3050 eluaasta vahel. Kasside käsnjas entsefalopaatia Feline spongiform encephalopathy ( FSE) on kodukasside neurodegeneratiivne haigus. Esimest juhtumit diagnoositi 1990. a. Inglismaal, peale seda on haigestunud veel 81 kassi Suurbritannias
Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Inimese viirushaigused.Haigusi põhjustavad DNAkui ka RNAviirused.DNAviirused ;rõuged,tuulerõuged,herpesviirus,papilloomiviirus.RNAviirused:gripp,marutaud,mumps, punetised,HIV.Suur osa tõvestavaid viirusi kandub edasi õhu kauduhaigestumine toimub piisknakkuse teel,nt:gripp,tuulerõuged,punetised,leetrid,herpesjt.AIDSi ja mõnedesse hepatiidivormidesse nakatumine toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toidugalastehalvatus,mõned hepatiidivormid.Loomad marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood.antikehad.Kasu.Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias. Viir us e d ... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse süstitakse vaktsiini Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused
ÜMARUSSID Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid -limuksolge ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema. Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 00...
· Iga päev koristada tuba märja lapiga &did=410 · Nägu on pundunud, kahvatu Koostas: Sigrid Nargla · Silmad põletikulised ja Haiguse leevendamine jooksevad vett Mis haigus see on ? Kui haigusele on lisandunud nakatumine, · Nina on tursunud tuleb pöörduda arsti poole, kes määrab Nasofarüngiit ehk ninaneelupõletik ravi. (ülemiste hingamisteede põletik) on üks · Ninahingamise takistuse tõttu on levinumaid allergilisi haigusi, mille puhul suu veidi avatud Neelu valu leevendavad paikselt
SUGULISEL TEEL LEVIVAD BAKTERIAALSED HAIGUSED MARI-ANN ÖÖPIK MIS NEED ON? Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk ...
või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündroomiga lapsed VIIRUSHAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTAVAD VIIRUSED, KES ON NUKLEIINHAPPEST JA VALKUDEST KOOSNEVAD RAKULISE EHITUSETA BIOLOOGILISED OBJEKTID. GRIPIVIIRU S VIIRUSHAIGUSTESSE NAKATUMINE: PIISKNAKKUS (nt gripp) SÖÖGI VÕI JOOGIGA (nt kollatõbi) KOEVEDELIKEGA (nt AIDS) HAIGETE LOOMADE (nt marutõbi, entsefaliit) KÕIGE TÕSISEMAKS VIIRUSHAIGUSI TÕRJUVAKS VAHENDIKS ON ORGANISMI ENDA IMMUUNSÜSTEEM. IMMUUNSÜSTEEM EHK IMMUUNSUSSÜSTEEM ON ORGANISMI KAITSESÜSTEEM VÕÕRVALKUDE VASTU. IMMUUNSUS ON ORGANISMI VÕIME TÕRJUDA MITMESUGUSEID HAIGUSTEKITAJAID. IMMUUNSUSE 2 LIIKI: KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS OMANDATUD IMMUUNSUS IMMUUNSUS
s kogu väikese t vaagna põletik. e P Nakkub ja levib Levib sugulisel Primaarne ja Levib alati Nakatumine Enamus Suguliselt a eose vormis. teel retsidiveeruv sugulisel teel. toimub sugulisel põhjustatud ülekantav t Niidistik põhjustab nakkus. Levib Rakusisene bakter. teel. klamüüdiast. o virulentsust. sugulisel teel
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni • Haigus vallandub liigestes stressifaktori toimel (vaktsineerimine, ebasoodsad pidamistingimused)
Herpesviirused levivad otsese kontakti teel üks alaliik enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel juba on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes võib levida samuti siis, kui herpesviiruse kandjal puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus võib organismi tungida läbi limaskesta või läbi vigastatud naha. Samuti toimub nakatumine lihtherpese korral kokkupuutel koevedelikuga haiguskoldest. Herpesviirusesse nakatunud inimene jääb kogu eluks selle viiruse kandjaks. Viirus võib olla ,,uinuvas" olekus pikki aastaid ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu tagasi nahale või limaskestale, põhjustades vaevusi. 2 SÜMPTOMID Foto Google'ist a) Huuleohatisele (Herpes Simplex ,,Külmavillid") on iseloomulik sügelus,
# ## #Keskkool Puukentsefaliit referaat Koostas: Õpilane Juhendas: õpetaja Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................1 Sissejuhatus................................................2 Nakatumine...............................................3 Haigus.....................................................4 Ravi ja haigusest hoidumine............................5 Puukentsefaliit Eestis...................................6 Kasutatud allikad........................................7 Sissejuhatus Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus. See on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. Seda tekitab viirus, mis levib puugihammustuse vahendusel. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vaheperemees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis levitavad entsefaliiti võsapuuk ja laan...
hävine? 8. Tänu millisele omadusele suudab Listeria monocytogenes nakatada organismi priviligeeritud piirkondi peaaju, seljaaju ja loodet? Bakter on võimeline rakusiseselt liikuma ja tänu sellele suudab kõrvalrakke nakatada ilma väliskeskkonda sattumata. See aitab vältida kokkupuudet antikehade ja teiste immuunoaktiivsete molekulidega. Rakus liigub tänu valk Act A-le. See on aktiini polümeriseeriv ja seega liikumist soodustav valk. 9. Kuidas toimub Listeriaga nakatumine ja bakteri paljunemine organismis? Nakatumine: Bakter seostub makrofaagide D-galaktoosi retseptorile, mis kutsub esile fagotsütoosi. Bakter suudab takistada fagosoomi liitumist lüsosoomiga kasutades toksiini listeriolüsiin. Seega bakter pääseb fagosoomist raku tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi vabastatakse. Paljunemine: Paljuneb nii sooles kui epiteelirakkudes. 10. Millised mikroorganismide rühmad osalevad kakao viljade fermentatsioonis?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
