" Naine on oma luuletustes kasutanud ka julgeid, kohati koomilisi vihjeid, millega tõestab, et oma tundemeelse naiselikkuse keskme tabamiseks ei pea alati sügavaid sõnu kasutama. ,,Me sööme ühisest roast, sa kergitad mu patja, sa ajad kärbsed mu toast, sa oled mu seljakatja. Ma murdun su põlve najal, sest muret on üleliia sel ja vist igal ajal, neid pole kuhugi viia." Visnapuu see-eest kasutas huvitavaid väljendeid, mis nii mõnigi kord mõtlema panid ning mida tavalises kõnepruugis ei kasutakski. Heliseva riimi saavutamiseks olid talle omased kohati kummalised moondetuletised. Samuti ei hoolinud mees eriti keelelistest
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel. 2 Uurimuse tulemused
Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist ja neid naeruvääristati ja salati maha, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. Tema jultunud tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt nisi oma kunstielus ja siis alles sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani. Lates 1976-ndast aastast teeb ta koostööd Hollandi/Ameerika popkunstnikuga Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977. Bruggen suri 2009. ,,Huulepulk" Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk. See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele
Ühiskond oleks palju tervem, mille abil täiustuksid nii meeste kui naiste rollid veelgi tõhusamalt, naised ei oleks enam nii suuresti sõltuvad ega tahaplaanile jäetud. Samuti oleks rohkem esindatud naiselikud, pehmemapoolsed väärtused(sotsiaalsus, jms) ühiskonnas, mis puudutab ühiskonnas absoluutselt kõiki inimesi, luues suurema terviku. Seega, tuleks naistele ka „tegelikult“ kehtestada võrdsed võimalused tööturul meestega, et selle najal suurendada naiste rolli nii majanduses, sotsiaalse kui üldiselt terve ühiskonna efektiivsemaks muutmisel. Vältimaks olukorda, kus ka Beavoiri tekstis oli tavaline, kus naine sõltub mehest ja tunneb seetõttu suurt vajadust mehele meeldida ja teha kõike, et mehele meelejärgi olla, soovides nii end kehtestada ja mehele vajalikuna näida. Kokkuvõte Elame 21.sajandil, 2015 aastal, demokraatlikus ja modernses riigis, kuid sellest hoolimata on
närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda. geneetiliselt programmeeritud ja sünnihetkeks välja arenenud Refleksid, mida õpitakse elu jooksul Imemis- ja neelamisrefleks kogemuste najal Näpu ära tõmbamine kuumalt pliidilt Oksendamine Aevastamine Põie ja pärasoole tühjendamise refleks 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4
Tallinna Ulikool Digiteaduste Instituut STORYTELLING ehk lugude jutustamine Kursusetöö Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1 STORYTELLING...............................................................4 1.1Millal lugusid jutustada?.....................................................5 1.2Millele pöörata tähelepanu?................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro). Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega...
Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne Majanduskasvu toetanud tegurid Eesti väga kiiret majanduskasvu on viimastel aastatel toetanud järgmised tegurid: a) kodumajapidamiste nõudluse kiire kasv, mida rahastati suures osas laenukoormuse suurenemise najal. Seda protsessi toetasid kõigi aegade madalamad intressimäärad 2004 2006, mida põhjustasid nii üleilmsed tegurid kui ka Euroopa Liiduga ühinemisega kaasnenud Eesti maariski vähenemine ja riskipreemia langus. Praegune maailmamajanduse areng on toonud kaasa intressimäärade kasvu, mis hakkab sisetarbimist tugevasti piirama; b) valitsussektori nõudluse kasv, mille oluline allikas oli riigieelarve tulude kasv, mis tulenes
Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline säilitada nii töökodade kui ka artistide vana head kooli. Et kuulaja suudaks nautida dzässi, peab talle esmalt esitama teema. Nii on ka rahvusooperi funktsioon olla foon ja baas, mille taustal saavad eristuda ja mille ressursside najal tegutseda projektiteatrid. "Traditsiooniline ooper on nagu liturgia: tuled kustuvad, sõnad loetakse peale, pealik tõstab saua ... Siin on harjutud koos käima. Ooperi sotsiaalne roll on väga oluline, seda peab oskama hoida." 9.2. Kirjuta, mida tähendavad sõnad: · Rahvusooper .traditsioonide kants. · Maailmaklassika tippsolistide kunst · Lavastaja see kes kogu ooperi kokku paneb . Mõtleb välja selle · Traditsioonid tavad mis on erinevates ooperites ooperimajades ja etendustes
suutma käte abil oma ülakeha üles tõsta. Haarab käeulatusest kaugemal olevaid esemeid ja märkab juba väiksemaid esemeid (ole viimastega ettevaatlik ja jälgi, et need lapse kätte ei satuks). Tõstab mänguasju ühest käest teise. Selili asendis mängib oma jalgadega ja üritab varbaid panna omale suhu. 7-kuune laps suudab isesseisvalt istuda. Suudab ilmselt püsti hoides jalgadele toetuda. Peaks selle kuu jooksul hakkama roomama, enamasti ei ole kõht veel maast lahti. Seisab toe najal. Võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele. 8-kuune laps oskab roomata (osadel lastel jäeb roomamise etapp vahele). Istub iseseisvalt sirge seljaga ja ilma toeta. Kõhuliasendist oskab tulla ise istuma. Tõmbab end toe najal iseseisvalt seisma. 9-kuune peaks oskama neljakäpukilt minna istuli ja vastupidi. Laps peaks neljakäpukil olles suutma ühe käega haarata mänguasja. Mööblist kinni hoides peaks tegema külgsamme. Osakab palli visata ja loobib ka teisi mänguasju
Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivseid emotsioone tekitada või jagada. Neil kellel pole suhteid muutuvad rahulolematuks. Vajatakse teatud tüüpi suhteid. Informatiivne Vajatakse kuulajat kelle najal nutta, jms. Materiaalne N. Raha laenamine. Tudengitele laenamine n. mööblit. Ideaalne oleks kui inimeses eksisteeriks need kõik kolm omadust. Kuid on hea ka kui nad kõik on erinevad inimesed. Kui tahad head suhet siis pakutakse toetust. Suhete väärtus. · Identiteedi kujunemine · Elu kvaliteet · Vaimne ja füüsiline tervis · Edu, saavutused elus. Tänu kommunikatsioonile kujundame nii teiste kui enda MINA pilti.
vastu endas tundeid trkamas. Sellesama, kelle ta kunagi kauges elukevades ra oli planud. Nd oli Jevgeni kord loota, igatseda ning unistada. Mehe llatuseks ji tunnetele vastus saamata. Olukorda enam vljakannatamata otsustas Onegin Tatjana juurde selgust saama minna. Romantiliste hingedega lugejad ootasid kindlasti, et paarike teineteist peale pikki aastaid leiab ning nnelikult elupevade lpuni kokku jb. Naine otsustas aga hoopis oma truuduse ja rajatud kodu najal seisma jda. Jevgeni saatis ta hinges pesitsevast armastusest hoolimata minema. Puðkin otsustas ettearvamatu lpuga teosele punkti panna. Arvatavasti silitas romaan nii parimal viisil oma teprasuse ja usutavuse. ratas mingil mral lootust alal hoidma ka kige lootusetumates olukordades, kuid jda uskuma juhusesse, et miski praegusel hetkel kttesaamatu ja kauge aastakmnete prast teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. Srast
Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega,
hoolisid oma laste käekäigust ja tundsid uhkust oma poegade üle. Teiselt poolt on mainitud, et Sparta perekond oli killustunud, kuna mehed-naised elasid oma elusid eraldi (omad kohustused). Samuti ei olevat tohtinud kiindumussuhteid avalikult näidata isegi abikaasade vahel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et spartalaste kasvatuses on palju toorust ja karmust, aga arvan, et selleaegsed olude ja traditsioonide najal tegutsesid spartalased õigesti. Tänu professionaalsele sõdurkonnale oli paarisaja aasta jooksul Sparta maavägi võitmatu. Koostöös teiste linnriikidege suudeti ära hoida ka pärslaste sissetung. Juba mainitud lakooniline kõneviis (täpne, asjakohane, napisõnaline) andis spartalastele võimu veenda oma kuulajaid, tõusta kõrgetel kohtadele ja võita tunnustust teiste linnriikde poolt, kuna kõneoskus oli väga hinnatud antiikmaailmas ning mehed kulutasid palju raha, et
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise k...
kunstnik, ei saanud ma põhimõtteliselt grammigi targemaks. Sain teada erinevaid arvamusi ja uusi lähenemisi, kuid mingit, minu jaoks põhjapanevat, uut lähenemist ei olnud. Mõni leiab, et kunstnik on see, kes loob midagi oma kätega, teine usub, et kunstnik on klassikalise kunsti viljeleja, kolmas ütleb, et kunstnik teeb töid, mis on mõttestatud ja sügavama sisuga. Samas leidub arvamust, et kunst on kõik, mis on loodud uudse idee najal, kõik, mis peegeldab inimese sisemusest tulevat emotsiooni. Mina ise leian, et kunst on see, mis on tekkinud inimese soovist luua midagi kaunist. Anda kuidagi endale või kellelegi teisele märku oma mõtetest ja sisekaemustest. Olles ka ise palju erinevaid kunstivorme "proovinud", püüdsin meelde tuletada, miks ma olen seda teinud. Miks ma olen veetnud pikki öid, püüdes teha jalanõudest seinakella või skulptuuri alasti mõtlejast. Vastu on banaalne: ma olen seda tahtnud
Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 4. Täida lüngad Saksa klassik...Hegel ..................
1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee. Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, 9 las ma olen nende tuul! Debora Vaarand Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil. 5. KOKKUVÕTE Debora Vaarandi (1916-2007) alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu
Afaasia sümptomid ja lisanduvad probleemid on igal inimesel erinevad. Kõik eelpool mainitud probleemid võivad kaasneda afaasiaga, aga ei pruugi. . 4. HEMIPAREES JUHTIVAL KEHAPOOLEL Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus või lõtv halvatus. Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Sellise kahjustuse asukoht närvisüsteemis asub vastaspoolel nähtavale halvatusele. Peale kahjustuse teket on abistaja ülesanne õpetada toe najal liikuma ning julgustada patsienti käimisel. Pareesiga jäse on tavaliselt ka süva- ehk sügavtundlikkuse häirega, mistõttu haige ei tunneta täpselt, kuhu ja kuidas ta oma jala asetab. Nii olulisel hemipareesil kui ka süvatundlikkuse häirel on kõrvalabi ja -vahendid hädavajalikud. (Kauba 2011) 5. SEISUNDI MÕJU NÄGEMISELE JA NÄGEMISE UURIMISELE Peaajutrauma võib nägemist müjutada mitmel moel. Toon välja mõned enam levinud probleemid. (Windsor)
Elas mehest eraldi toas. Tahtis end isegi tappa, oli meeleheitel, kuid isa juurde minna ei tahtnud. Pidas end õest paremaks. 6. Ämblikskeem. VÄIDE: Kas Eugene pettus Pariisi elus ja nö koorekihis? JAH EI 1. Pariisi saabudes arvas ta, et teeb 1. Märkas, et naistel on kõrgseltskonnas suurepärast karjääri, teenib raha ja aitab suur võim ja pürib nende najal ja pere vaesusest välja, kuid tegelikkuses toetusel ka ise sinna. ei läinud see nii. 2. Leiab armastuse, Delphine'I ja hakkab 2. Avastas, et kõrgseltskonnaelu pole lust ka Goriot'le meeldima. ja lillepidu nagu kõrvalt tundub palju silmakirjalikkust. 3. Tahtis raha, kui tal ei õnnestu seda hankida. Vautrin pakub talle küll plaani (Eugene võlub Victorine'I ära, Vautrin
Tallinn 2010 Sisukord 1. Futurism. 2. Futurism kirjanduses. 3. Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad. 4. Futurism kujutavas kunstis. 5. Filippo Tommaso Marinetti. 6. Pildid futuristlikest teostest. Futurism. Futurism kui "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid.
Konfutsius võttis esimesena Hiina mõtteloos kasutusele kulu (hn dao) kui üleüldist korda ning asjade loomulikku käiku tähistava mõiste. Tema õpetuses olid inimese kõrval kesksel kohal ühiskond ja riik. Konfutsiuse nägemuse järgi on ühiskond ideaalselt korraldatud siis, kui kogu taevaalune, s.t Hiina, kuulub ühe valitseja ehk taevapoja alla, kuid see ei sekku ühiskonna kulgu. Inimesed peavad elama kommete ja eetiliste põhimõtete najal. Nad peavad olema kuulekad õilsatele ametnikele, kes juhivad riiki ja rahvast leebelt, rakendades mitte niivõrd karistusi, kuivõrd eeskuju. Inimliku eetika, riigi ja ühiskonna ülesehitus algab perekonnast, pojalikkuse ja vennalikkuse kasvatamisest. Konfutsiusele järgnenud sajanditel tekkis Hiinas palju õpetusi, mis otsisid vastuseid samadele küsimustele: mis on inimene, mis on inimese koht ühiskonnas ja riigis ning missugune peaks olema ideaalne riik
antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade"vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti.
Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema. Estonias see kombeks ei ole, sest traditsioonidega teatrile on oluline säilitada nii töökodade kui ka artistide vana head kooli. Et kuulaja suudaks nautida dzässi, peab talle esmalt esitama teema. Nii on ka rahvusooperi funktsioon olla foon ja baas, mille taustal saavad eristuda ja mille ressursside najal tegutseda projektiteatrid. "Traditsiooniline ooper on nagu liturgia: tuled kustuvad, sõnad loetakse peale, pealik tõstab saua ... Siin on harjutud koos käima. Ooperi sotsiaalne roll on väga oluline, seda peab oskama hoida." 9.2. Kirjuta, mida tähendavad sõnad: · Rahvusooper .............................................................................................................................. · Maailmaklassika .......................................................................
vastava sisuliste teatmeteostega. Erilist rõhku on pööratud grammatiliselt korrektsele kirjapildile. 3 Töö on jaotatud neljaks osaks. Esimeses osas vaadeldakse milline on tavateksti korrektne esitusviis. Töö teine osa keskendub keerulisematele ja juba enam teadmisi nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal. Õpilaste isiklikke seisukohti ja tagasisidet antud praktikumi osas käsitletakse viimases peatükis.1. KIRJALIKE ALLIKATE KOPEERIMINE 1.1. Tavalise teksti kirjutamine Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus
.......... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid............................................................................................ 10 Sissejuhatus Antud referaat on teemal Põllumajandusmaa kasutamine ja seda mõjutavad tegurid, töö on koostatud aine Loodusvarade majandamise ökonoomika raames ning on üheks eelduseks aine läbimisel. Töös antakse statistikaameti andmete najal ülevaade 2003-2013 aasta põllumajandumaa kasutusest Eestis, kirjeldatakse põllumajanduse arengut ning tuuakse välja, mis on olnud soodustavad ja pärssivad tegurid. Kirjeldatakse maaga seotud tehinguid ja lõpetuseks on kokkuvõte ning kasutatud materjalide loetelu. Põllumajanduse areng Maareformi seadus hakkas kehtima 1. novermer 1991, selle algatamise eesmärk oli anda maa eraomandisse, pidades silmas nii edniste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve. Lisaks
(Jakobson) ja oma maarahva põhjale rajatu (Hurt) koosmõjus. Rahvas, kes oli 10 000 aastat siin oma põlde kündnud ja maarahva keeles lapsi kasvatanud, oli viimased sajandid oma mõtteid ka saksa keeles harjutatud väljendama. Ärkamisaegsed eesti haritlased olid saanud vene- ja saksakeelse ja -meelse hariduse. Õppeasutuste vaim oli enamasti kas vene kroonulikul või saksa keskklassi meelelaadil põhinev. Nii sündis noor eesti kultuur suures osas saksa massikultuuri eeskujude najal. Ometi oli juba 1838.a. asutatud akadeemilise Eesti Õpetatud Seltsi asutamisprogrammis maarahva kultuuri kogumine tähtsal kohal. Aastal 1888 Jakob Hurda alustatud töö Eesti rahvaluule kogumisel ja talletamisel lõi pikemas perspektiivis vaadatuna aluse Eesti vanema suulise pärandi kirjalikule säilitamisele. Siin olid tema töö peamisteks innustajateks soomlane Julius Krohn, kes ise Soome kultuuris sama tööd
Kagu-Aasias kõneldavate keelte andmetele. (Õim 2000: 11) 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimeste aastakümnete ajajärku tuntakse noorgrammatikute perioodina, mis sai alguse Saksamaal noorte keeleuurijate aktiivsest kriitikast senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite pihta. (Õim 2000: 11) Üks noorgrammatikute põhiteese oli: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Noorgrammatikud arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnika. Selle najal sündisid mitmed 5 uurimisalad, mis tänapäeval on keeleteadused lahutamatud osad murdeuurimine, keelegeograafia jne. Lõppkokkuvõttes uurisid sajad keeleuurijad üksikute keelte üksiknähtuste arenemist läbi aja, ent keel kui tervik, keele olemus kadus keeleteaduse vaateväljast. Tähelepanu oli nihkunud sisult vormile. (Õim 2000: 12)
inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiratu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis Michelangelo elukäigu väga erinevaks näiteks Raffaeli omast, kes oma rahuliku ja harmoonilise loomingu najal võis nautida edu ja kuulsust. Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Ta näis arvavat, et geniaalne kunstnik sarnaneb Jumalaga selles, et ta loob inimesi. 1504.aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega
Ta teadis, et enne päikeseloojangut oli maetud Berenike, kuid mis vahepeal toimund oli ei olnud tal halli aimugi. Kuid teda valdas õudus. Egaeus teadis, et ta oli midagi teinud aga mida? Tema lähedal asus üks karp , mis kuulus perekonna arstile, kuid ta kartis seda kasti meeletult. Järsult astus sisse teener, kes rääkis Egaeusele et Berenike haud oli rüvetatud, ning too ikka veel elas. Ja näitas Egaeusele et tema riided on mudased ja tema seina najal toetub labidas ning et tema käeseljal on küünise jäljed. Järsku karjatas Egaeus ja haaras enda läheval asuva karbi, mis purunes tükkideks ja kust tuli nähtavale hambaarsti tarbed ja 32 säravvalget Berenike hammast. Ta justkui ei suutnud elada ilma Berenike hammasteta, kuid ilma Bereniketa jah. Berenike haigus oli aga tihti peale sarnane surmale ja arvatavasti maetigi ta tol õhtul elusalt. Reetlik süda
süsteemi, mis muutis lühikese ajaga oma elanikkonna väärtusi ja ühiskondlikke taotlusi. Mõlemad olid revolutsioonilised süsteemid, mis vallandasid tohutu ühiskondliku energia ja hirmuäratava vägivalla. Valitseja ja valitsetavate suhted olid keerulised ja mitmemõõtmelised ega tuginenud ainuüksi allumisele või hirmuvalitsusele. Mõlemad diktatuurid sõltusid rahva enamuse heakskiidust või koostööst ning suutsid elus püsida muugi kui ainult enda tekitatud hirmu najal. Mõlemad suutsid luua võima legitiimsustunde. Hitleri kirjatöid hinnatakse tavaliselt mõistusevastaseks, segaseks või loetamatuks. Stalinit on aga peetud intellektuaalseks pügmeeks, kes ei ole peaaegu midagi andnud marksismi peavoolu. Neil oli oma arusaamad ühiskonna struktuuri, seaduse, tehnika, filosoofia, poliitika, juhtimise, looduse, kultuuri, teaduse ning sõjalise strateegia kohta. Nende ideed mõjutasid nende langetatud otsuseid ning kujundasid nende poliitilisi eelistusi.
Stiilide määramine tuleneb sellest, kas inimene mõtleb sellele, mida ta räägib või ei, nt põllumees vs riigikogulane. Stiilid vabast ametliku vestluseni, madalama klassi inimesed kasutavad hüperkorrektsust tahetakse näidata, et nad kuuluvad kõrgemasse gruppi. Observer's paradox keeleuurimise eesmärk on uurida, kuidas inimesed kõnelevad, kui neid ei jälgita süstemaatiliselt >> salajased lindistused, inimese tähelepanu kõrvale juhtimine(nt emotsioonide najal ei kontrollita oma kõnepruuki). Uurija muutub mõneks ajaks grupi liikmeks, et andmeid ja tekste koguda. Keeleliste variantide identifitseerimine toimub litereerimise ja transkriptsiooni teel. Trudgilli konventsioon baasvariant on see, mis esineb normikeeles, selle järgi eristatakse ka % kõrvalekaldest (st. kui palju kasutatakse nd varianti normikeelse nud variandi asemel). Kui on rõhutu sõna, lühendame. Uuritakse miks on keelekasutus erinev
·Randmesirutused kangiga istudes pealthaardes ·Randmepainutused kangiga istudes Reie esiosa ·Käärkükk kangiga ·Astumised Pingile kangiga ·Käärkükk keharaskusega ·Kükid keharaskusega ·Väljaasted hantlitega ·Kükid hantlitega ·Kükkimine kang rinnal ·Hack-kükk ·Säärte sirutamised trenazööril3 ·Jalapress ·Jalapress plokkmasinal ·Käärkükk Smith kangiga ·Kükid kangiga ·Kükid kangiga harkis jalgadega ·Kükid kummiga ·Poolkükk seina najal ·Üleshüpped ·Käärkükk jalg pingil ·Kükid palliga ·Käärkükk palliga ·Käärkükk kummiga ·Kükk ja surumine kummiga ·Tahaasted hantlitega
.. Vilets kaup. Halvad asjad. Jakob: Ära värista nii jubedalt oma pead. Su kael on ju nii peenike kui kapsajuurikas, ta võib kergesti katki minna ja su pea kukuks korvi. Nõid: Kas sulle ei meeldi peenikesed kaelad? Ärgu olgu sul siis üldse kaela. Ema: Ärge ajage lapsele hirmujuttu. Kui te tahate midagi osta, siis tehke kiiremini, te peletate ju kunded minu juurest eemale. Nõid: Ma ostan sinult need neli kapsapead. Kuid vaata, ma kõnnin kepi najal ning ei saa midagi kanda. Lase oma pojakesel kaup mull koju kanda. Ma tasun talle selle eest. Jakob: Ei, mina sulle küll appi ei tule. Ema: Poeg, jalamaid võtad selle korve ja aitad koju viia. Kaubamüüja: Kaupmees peab viks ja viisakas olema. II VAATUS Nõid (helistab kellukest): Kus sa oled, Niki? Kui kaua ma pean siin ootama? Korista see kaup! Kus sa logeled, Niki? Too mulle tuhvlid!
nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt. aevastamine, oksendamine, põie ja pärasoole tühjendamine, imemine, neelamine. Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal elu jooksul. nt. kuum pliit. Refleksikaar Keskkonnast võetakse vastu ärritus Ärritus muudetakse APks Erutus liigub sensoorse närviga seljaajju Saabunud info töödeldakse KNSi erinevates piirkondades Motoorne närv kannab erutuse KNSist reageerivasse organisse Toimub sihtorgani reaktsioon. Pea- ja seljaaju (e. KNS) Suuraju: vastutab mõtlemise eest, kõrgelt arenenud. Koosneb neljast sagarast: 1) Oimusagar: helide töötlemine ja mälu
ideoloogilisest vabadusest. Kokkuvõtteks ütlen, et nurisemist leiab alati , kui seda vaja on. Ning nurisemisi on võimalik parandada, suunata erinevate teooriate abil, mis aitavad probleeme tulevikus ennetada ning hõlbustavad organisatsiooni kui terviku tööd. Isiklikest kogemusest, töötades kaitseväes, võin julgelt väita, et ilma teooriateta me ei saa. Me küll ei teadvusta endale igakord, et nüüd talitleme mingi teooria najal, kuid mitteteadlikult teeme seda koguaeg. Organisatsioon toimib ja toitub teooriatest.
Eesti Jalgratturite Liit ja Tartu Ülikooli Spordiklubi pisut rahakotte. Kui Treier lennujaamas pagasit ootama hakkas, paiskas konveier välja vaid rõivakoti. Kogu sportlik varustus jalgratas, jooksud, jõujoogid ja taastusvahendid kadusid rohkemaks kui nädalaks. Lugu oli üsna hull. Treier sai küll klubilt ratta, kuid see ei vastanud tema mõõtudele. Lisaks ei sobinud Itaalia klubi spordijook Treierile, tõmbas kõhu krampi, ja nii kihutaski eestlanna velotuuril vaid allikavee najal. Vaatamata ratta puudumisele ja sellele, et ta ei jõudnud end velotuuriks vormi ajada kiirustreeningud jäid tegemata , tõusis Treier tiimi liidriks. Kahel korral mahtus ta etappidel esikümnesse ja oli kokkuvõttes kaheksas. Sellega lisandus Treierile UCI punkte ja ta tõusis esmakordselt maailma edetabeli 71. kohalt kõrgemale. Nädal hiljem sai treier oma esimestel maanteesõidu maailmameistrivõistlustel grupisõidus kahekümnenda koha
hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, las ma olen nende tuul!
1820. aasta lõpuks oli ta välja töötanud nn. Ampére'i seaduse. Ampére'i kõige tähtsam teos elektromagnetismi vallas (,,Memoir on the Mathematical Theory of Electrodynamic Phenomena, Uniquely Deduced from Experience") kirjastati 1826. See sisaldab endas Ampére'i seaduse matemaatilist tuletust ning kirjeldab nelja eksperimenti. Maxwell on aastal 1879 kirjutanud antud teose kohta: ,,Vaevalt me usume, et Ampére tõesti antud seaduse nende eksperimentide najal avastas. See tekitab kahtluse, mida Ampére ka ise tõendab, et ta avastas selle seaduse protsessi kaudu, mida raamatus ei kirjeldata ning et see raamat kujutab perfektset demonstratsiooni, millest on eemaldatud kõik, millele ta ise toetus." Ampére'i teooria sai aluseks 19. sajandi arendustele elektri ja magnetismi vallas. Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni 1821. Ampére'i mõtteid arendasid edasi nii Wilhelm Eduard Weber, William Thomson kui ka James Clerk Maxwell. 4
Seniajani on nad teineteist dubleerinud. Teoses on tehtud vahet tõelisel inimesel ja inimkujuga elajataolisel olevusel, mis tähendab, et inimesed pole loodud selleks, et elada nagu jõhkardid, vaid järgida teadmisi ja virtu-t. Nagu Dante nii ka Odüsseus väljendab inimkonna tundmise sooviga saada teada maailma saladusi. Dante teadmine on seotud pideva tõusuga moraalsel teljel, mis tuleneb moraalsest täiuslikkusest. Dante käsitluses on olulised väärtused, mille najal ühiskond toimib. Ta peab oma teoses väärtuste või ,,märkide" eiramist suuremaks patuks kui kuritegu ise: kellegi halvale või valele teele kihutamine hullem, kui tegu, mis sellisele käitumisele järgneb (mõrv, rööv jne). Samuti on tapmine kergem patt kui vargus, ent reetmine on kõige raskem patt üleüldse. Kõigist hullemad on aga reeturid, kes eiravad kokkuleppeid ja kohustusi. Dante peab patte, mis on
põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on 3 mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded
Mõistlik ongi enne ettevõtetevaheliste benchmarking-projektide alustamist oma ettevõttes ringi vaadata ja harjutada benchmarkingut näiteks üksustevahelisi protsesside, funktsioonide või strateegiate võrdlusanalüüse e läbi viies. Alati on võimalik leida nn parimaid tegutsemisviise, millest on midagi õppida. (Ibid) Benchmarking ei ole konkurentsianalüüs ega mõõttabelite võrdlus. Kõige lihtsam on võrrelda tulemusnumbreid ja analüüsida organisatsiooni tulemusi konkurentide najal. Finantsnäitajate järgi koostatud edetabelid näitavad, kuidas ettevõtted saavutuste järgi reastuvad. Nii saab väga vajalikku esmast infot selle kohta, kes on parimad ja kellelt oleks tõenäoliselt midagi õppida. Samas ei aita niisugused tabelid teada saada, kuidas need edetabeli tipus olijad konkreetsete tulemusteni jõudsid. (Lukk 2005) Benchmarking ei ole olukorra ühekordne kiirülevaade, vaid süstemaatiline tegevus.
∆x ∆y ¿= lim ∗ lim ∆ x=f ´ (x 0)∗0=0 ∆x →0 ∆ x ∆x → 0 lim ∆ y= lim ¿ ∆ x →0 ∆ x →0 lim ∆ y =0 Saimegi, et on täidetud pidevuse tingimus ∆ x→ 0 Järelikult nendes punktides kus funktsioon ei ole diferentseeruv, funktsioon katkeb. Näitame ühe näite najal, et funktsiooni pidevusest ei järeldu alati tema diferentseerumine. Võtame y=√3 x ja näitame, et tal puudub tuletis, kui x 0=0. Kui x0=0, siis y=√3 x on pidev küll. Joonis 13. Liitfunktsiooni tuletis Olgu y=f(u) ja u=g(x) diferentseeruvad funkt.-d vastaval kohtadel u=g(x) ja x. Näitame, et sel juhul liitfunktsiooni F(x)=f(g(x)) tuletis järgmine: F´(x)= fu´(u) *gx´(x) Joonis 14. Kuna funkt. u=g(x) on diferentseeruv, järeldub, et ∆u→0 Saame
Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese-käsitlust. · Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, oli prantsuse kirjanik, filosoof, eksistentsialist. Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab Sartre'i sõnul veendumus, et inimese olemine eelneb tema olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis. Hiljem töötas erinevates lütseumides õpetajana. Seejärel mobiliseeriti sõjaväkke. Avaldas autobiograafiliste sugemetega päevikuvormis romaani "Iiveldus". Tegeles tõsiselt filosoofiaga
sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole
Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma seisukohti siiski muuta ja tunnistada, et on olemas ka teistsuguseid kurjategijate tüüpe. Siiski on tänasessegi päeva kandunud tema arusaam sellest, et inimese käitumist mõjutavad väga paljud erinevad faktorid. Hakati otsima uut mudelit inimeste kriminaalsuse seletamiseks ja jõuti seisukohale, et inimene ei pane kuritegu toime mitte sellepärast, et ta on hingelt kuri ja kriminaalne, vaid kriminaalset käitumist tingib ja stimuleerib ühe
Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Naturalism kirjandusvooluna- 1860.-1870. aastatel Naturalism- realismi äärmuslik vool tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Selle teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Selle kujunemist mõjutas tugevasti loodusteaduste kiire areng. Loodusteadusi hakati mehaaniliselt inimühiskonnale üle kandma: inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati varjamatu elutõde. Suurt tähelepanu pöörati pärilikkusele
välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest. Alluvad kergesti mõjutustele. Usuvad, et tulevik on ette määratud, mis tõttu nad ei pinguta karjääri ja eesmärkide saavutamise nimel. Inimese kontrollikese võib muutuda vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele. ALBERT BANDURA SOTSIAALSE ÕPPIMISE TEOORIA Uurib kuidas käib õppimine eeskujude najal. Kui laps näeb oma vanema käitumist, mis leiab tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid. HUMANISTLIKUD TEOORIAD Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda keskkond. Rõhutakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsmaid teemasid on inimese vaba tahe ja vastutus.
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, m...
Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase. Sobilik hekiks. H. tuhkpuu (Cotoneaster) Kuni 2m kõrgune põõsas, punakaspruunide võrsetega. Lehed pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad Õitseb juunis. lubjarikkad mullad, päikesepaisteline koht, taluvad pügamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
