Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus
Prantsuse keel SÕNA TÄHENDUS 1 Mais Aga 2 Et Ja 3 La me´re Ema 4 La te`te Pea 5 La caise Tool 6 Re´pe´ter Kordama 7 Regarder Vaatama 8 Demander Küsima 9 Aussi Kes, samuti 10 Jamais de la viel Ei iial elus SÕNA TÄHENDUS 1 La porte Uks 2 Bonn Hea ( n ) 3 Beau Ilus ( m ) 4 Le dos Selg 5 Le chapeau Müts 6 Qui est? Kes on 7 La freur Lill 8 La peur Hirm 9 La caeu ...
-12. klasside õpilaste seas ning vastanud õpilasi oli kokku 199. Kõige rohkem vastajaid oli üheksandatest klassidest, 66 õpilast. Küsitluses paluti õpilastel vastata kuuele erinevale nende taskuraha puudutavale küsimusele. Joonis 1. Küsitlusele vastanute jaotus 6 2.1 Taskuraha kasutamine 7. klassis Küsitlusele vastas seitsmendast klassist 21 õpilast, kellest 15 olid naissoost ja 6 meessoost. Kui sageli taskuraha saad? Naissoost õpilaste seas oli kõige populaarsemaks vastuseks ''ei saa regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele''. Meessoost õpilaste seas oli selleks aga ''kord nädalas''. Samuti selgus küsitluse tulemustest, et meessoost õpilased saavad kõik regulaarselt taskuraha. Seitsmendast klassist vaid üks õpilane ei saanud üldse taskuraha. Kui suur on sinu poolt kasutatav summa?
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine:
pokker või ühiskihlveod, sest need võimaldavad ka aja jooksul võita. Neil ei ole probleemi hasartmängude mängimise vähendamisega, sest nad suudavad end kontrollida, planeerida ja saavad üldiselt kasumit. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 24) 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 4.1 Üldine statistika Küsitluse (vt. Lisa 1) viisin läbi Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 10.a, 10.b ja 12.b klassi hulgas. Vastukaja sain 62 õpilaselt, kellest 32 olid naissoost ja 30 isikut meessoost. Küsitluses uurisin kas noored on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid hasartmänge, kui tihti, kui suuri summasid on võidetud, kui suuri summasi on kaotatud, kas mängitakse ka Interneti vahendusel ning mis põhjustel hasartmänge mängitakse. Küsitlusega soovisin saada adekvaatsemat pilti noorte suhtest hasartmängudega. 4.2 Küsitluse tulemused 1. Kas olete hasartmänge mänginud? 100,00% 90,00% 80,00% 70,00%
Nimisõnade käänamine SAKSA KEELES JAGUNEVAD NIMISÕNAD AINSUSES KOLME KÄÄNDKONNA VAHEL: Naissoost nimisõnade käändkond; Tugev käändkond; Nõrk käändkond; Naissoost nimisõnade käändkond Nominativ eine Frau die Frau Wer? eine Katze die Katze Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse eine See die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Akkusativ eine Katze die Katze Wen? eine Frau die Frau Was? eine Puppe die Puppe
Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat
Kuju rahvastikupüramiidis alguses on väike, suureneb tööealiste juures ja hakkab kahanema. Püramiid näitab sündimuse, suremuse ja rahvusvahelise rände suundumusi. Antud püramiidi juures on näha, et sündimus on vähenenud. Tööealisi on palju, järelikult mõningad aastad tagasi oli sündimus suurem. 5 Vanuseline koosseis: 0-14 aastased: 28.1% (meessoost 882185 / naissoost 837646) 15-24 aastased: 20,8% (meessoost 640.322 / naissoost 635409) 25-54 aastased: 37.5% (meessoost 1056779 / naissoost 1243220) 55-64 aastased: 6,6% (meessoost 182937 / naissoost 224019) 65-aastased ja vanemad: 6.7% (meessoost 187664 / naisoost 235331) (2014a ülevaade) Keskmine vanus: Kokku: 25,6 aastat Suremus: meessoost: 24,1 aastat 5,67 surmasid / 1000 elanikkonnast (2014) naissoost: 27,1 aastat (2014) Riik võrreldes maailmaga: 173. koht
(topeltnimed) . 7. , , , . , , . 8. . , (liit omadussõnad) , . . Nimisõna. . Nimisõnade sugu. , ? ? . , . , (ühilduvad) . 1. , , ( ).(sisu järgi) . . Meessoost sõnad. Naissoost sõnad. ,,,,, ,,,,, ,,,, ,,,, (), ,(),() () . (),(), . 2. , , : , .Ameti, sotsiaalset seisundit,rahvusi ja loomi nimetavatest meesoost sõnadest saab moodustada vastavate järelliidete abil naissoost sõnu. . Nimisõna sugu. .
pealt 2,5 % teenustasu + ~2 EURi. Keeleks on Tai keel. Turismikeskustes ja hotellides räägitakse ka inglise keelt, ent tugev kohalik aktsent segab tihti arusaamist. Tai asub laius kraadidel 96E ja 106E ning pikkus kraadidel 19N ja 4N. Tai asub kagu-aasia mandril. Tai asub Indohiina poolsaarel. Tai asub Aasias. Selline on Tai kontuurkaart. Keskmine vanus: kokku: 34 aastat mees: 33,2 aastat naissoost: 34,8 aastat (2010 est) Sündimus: 13,01 Sündinud 1000 elanikkonnast (2010 est.) riigi võrdluses maailmas: 155 Suremus: 6,47 Surnud 1000 elanikkonnast (juuli 2010 est.) riigi võrdluses maailmas: 151 Vanuseline struktuur: 0-14 aastat: 20,8% (meessoost 7013877 / naissoost 6690554) 15-64 aastat: 70,5% (meessoost 23000156 / naissoost 23519298) 65 aastat ja rohkem: 8,7% (meessoost 2612269 / naissoost 3162282) (2010 est.) Rändesaldo määr:
VENE KEELE REEGLID 1. , , ? Kui vana oled sina? Kui vana on tema? 1 (21, 31, 61 ...) 2, 3,4 ( 22, 33, 94) 5-20 2. ? ? Mis kell on? on meessoost sõna. 1, 21 2, 3, 4, 22, 23, 24, 5- 20 (minut) on naissoost sõna (1) (2), 3, 4 5- 20 ? Mis kell? Siis on alati eessõna B. Nt. Mis kell algavad tunnid? 3. ? Palju maksab? *Meessoost sõnad. (dollar), (sent) 1 , 2,3, 4 , 5- 20 , (rubla) on peenendusmärgiga lõppev meessoost sõna 1 2, 3, 4 5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , ,
edasi ehk 55-69 aastaste osakaal on 2030-nda aastaga ümpris võrdne. Püramiidil 2015 on näha aga suurt langust ehk 70-100 aastaseid on palju vähem, kui 2030-nda aastasel püramiidil, mis tähendab, et vanu inimesi on 2030-ks aastaks palju rohkem. Võrreldes rahvastiku soolist jaotust 2015-nda andmete põhjal on 0-54 aastaseid mehi rohkem kui naisi, alates aga 55-st eluaastast hakkab naiste osakaal pisut tõusma. Võib järeldada, et 2015-nda andmete põhjal on naissoost vanureid rohkem, kui meessoost vanureid. Vaadates 2030-nda püramiidi, siis näeme, et naisi ja mehi on kuni 59-da elusaastani pea võrdselt, nagu 2015-nda püramiidi andmete põhjalgi hakkab naisteosakaal veidi tõusma, mis tähendab samuti, et naissoost vanureid on rohkem, kui meessoost vanureid. (Graafik 2) Rahvastiku vanuseline jaotus: vanus 0-14: 18.66%, naissoost 6,350,008/meessoost 6,066,407 vanus 15-64: 62.61%, naissoost 20,857,630/meessoost 20,808,220 vanus 65 ja edasi: 18
aspekte (Blanchard 2001). 1.3.1.2 Homoseksuaalsus kaksikute seas Uuringud kaksikute seas leidmaks seaduspärasusi homoseksuaalsuse esinemisel on andnud vastuolulisi tulemusi. Varasemates uuringutes jõuti järeldusele, et ühemunakaksikute puhul on homoseksuaalsuse konkordantsus ehk mingi genotüübi sarnasus kaksikuil palju kõrgem kui kahemunakaksikutel. Ühe uuringu järgi oli meessoost monosügootseil kaksikuil konkordantsus 55% ja disügootseil kaksikuil 22%. Naissoost kaksikutega läbi viidud samalaadne uuring andis tulemuseks vastavalt 48% ja 16% (LeVay 2003). Hilisemas uuringus olid monosügootsetest kaksikutest konkordantsed 6.7%, disügootsetest kaksikutest 7.2% ning tavalistest õdedest-vendadest 5.5% (Bearman, Brückner 2001). 1.3.1.3 Homoseksuaalsust põhjustava geeni otsingud Siiani on ebaõnnestunud püüded leida ja lokaliseerida geeni, mis eeldatavasti põhjustab homosekusuaalsust (Kon 2004: 62). 1993
Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Rahvaarv ja selle muutus Liibüa rahvaarv on 6.173.579 2008. aasta Juuli seisuga . Vanuseline struktuur : 0-14 aastat: 33,2% (mehed 1.046.400 / naissoost 1.002.148) 15-64 aastat: 62,6% (mehed 1.988.038 / naissoost 1.875.034) 65-aastased ja vanemad: 4,2% (mehed 128.386 / naissoost 133.573) (2008 est) Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. Meeste osakaal on riigis suurem, kui naiste osakaal. Ühe naise kohta on keskmiselt 1.06 meest. Mehi on 2,944,632 ja naisi 2,726,056 Liibüa elanike arv on pidevas kasvus ( seda tõestab ka graafik) , rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. 3
Meessoost, naissoost, kesksoost 1st - - 2nd - - 3rd - - 4th - - 5th - 6th - - 7th - - 8th - - 9th - 10th- - - 11th - - 12th - - 13th - - 14th - - 15th - - 16th - - 17th - - 18th - - 19th - - 20th - - 30th - 1. [ponedelnik] Meess. (esmaspäev) 2. [vtornik] Meess. (teisipäev) 3. [sreda] Naiss. (kolmapäev) 4. [chetverg] Meess. (neljapäev) 5. [pyatnitca] Naiss. (reede) 6. [subbota] Naiss. (laupäev) 7. [voskresenje] Kesks. (pühapäev) OLI Meessoost - Naissoost - Kesksoost - täna - eile - üleeile - homme - ülehomme - 1. 2. 3. a 4. 5. 6. 7. 8. a 9. 10. 11. 12.
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas ? Kes häälik ? Mis
Egüptoloogid tegid sajandi leiu Egüptoloogid teatasid, et nad on identifitseerinud Egiptuse kõige kuulsama naissoost vaarao, Hatsepsuti, 3000 aastat vana muumia. Egiptuse antiikvarade ülem Zahi HAwass tegi ametliku teate uudistekonverentsil Kairos. See on Egiptuse suurim arheoloogiline leid pärast 1922. a. Tutanhamoni haua avastamist. Arheoloogid loodavad, et muumia, mis on lebanud aastakümneid puutumatuna, annab vihjeid tema surma ja sellele järgnenud kadumise kohta. Hawass on seadnud muuseumi lähistele üles DNA laboratooriumi, kus töötab rahvusvaheline teadlaste rühm
6 « : !» KOHAKÄÄNE NÄITAB, KUS MISKI VÕI KEEGI ASUB VASTAB KÜSIMUSELE ? KUS? KASUTATAKSE KOOS EESSÕNADEGA SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas
naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’, bakterion = bacterium ’bakter’ 6. Mis soost on a-lõpulised nimisõnad? Naissoost. 7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp? Kesksoost ja
BRASIILIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Asub Lõuna-Ameerika mandril · Täisnimi: Brasiilia Föderatiivne Vabariik · Pealinn Brasilia · Keel portugali · Pindala 8 511 965 km² · Rahvastiku tihedus 22 in./km² · Rahaühik riaal (BRL) · Sademeid aastas 1500-23000 mm · Keskmine õhutemperatuur 22-28 °C · Uustööstusmaa keskmiselt jõukam riik RAHVAARV JA SELLE SOOLIS - VANUSELIS ISELOOM · Rahvaarv (2007) - 190 011 000 inimest · Kõige rohkem inimesi vanuses 25-29 · Väga vähe inimesi vanuses 70-90 · Meeste keskmine eluiga 68 a. · Naiste keskmine eluiga 76 a. · Tööealised inimesed 66,7% · Üle 65 aastased 6,4% · 0-14 aastased: 26.7% (meessoost 27,092,880/naissoost 26,062,244) · 15-64 aastased: 66.8% (meessoost 65,804,108/naissoost 67,047,725) · 65 aastased ja üle: 6.4% (meessoost 5,374,230/naissoost 7,358,082) (2009) RÄNNE · Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali ...
n -um -i n -on -i n -en -inis n -u -us n -us -i m -us -us m -us -ris n -us -dis f 1. käändkond Esimesse deklinatsiooni kuuluvad -a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on ae. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Tibia Tibiae Kes? Mis? sääreluu sääreluud Gen. Tibiae Tibiarum Kelle? Mille? sääreluu sääreluude 2. käändkond Siia kuuluvad -us ja -er-lõpulised meessoost sõnad ... Kääne Ainsus Mitmus Nom
Populatsioon Portugalis Aasta Kokku Muutus Aasta Kokku Muutus 1864 4,188,419 - 1960 8,851,240 4.0% 1890 5,049,729 20.5% 1970 8,648,369 -2.3% 1911 5,969,056 18,2% 1981 9,833,041 13.7% 1920 6,032,991 1,1% 1991 9,862,540 0.3% 1930 6,825,883 13.1% 2001 10,355,824 5.0% 1940 7,722,152 13.1% 2010 11,317,192 9.3% 1950 8,510,240 10.2% 0-14 aastat: 16,3% (meessoost 912,147 / naissoost 834,941) 15-64 aastat: 66,1% (meessoost 3,525,717 / naissoost 3,554,513) 65 aastat ja rohkem: 17,6% (meessoost 772,413 / naissoost 1,108,193) (2010) Keskmine eluiga · kogu: 39.7 aastat · meestel: 37.6 aastat · naistel: 41.9 aastat (2010) Rahvastiku kasv: 0.244% (2010) Rahvastiku tihedus on Portugalis(115,4 /km2) suurem kui naaberriigis Hispaanias (91,4 /km²) 0-49 50-99 100-299 300-599 600+ Rahvastikutihedus Portugalis, ruutkilomeetri kohta. (2009)
27 Veintisiete 28 Veintiocho 29 Veintinueve Numbrid 3199 kirjutatakse teistmoodi kui 2129. Treinta y uno kolmkümmend ja üks 31 Cuarenta y cuatro 44 Sesenta y tres 63 Setenta y siete 77 Ochenta y cinco 85 Noventa y dos 92 142 ciento cuarenta y dos 375 trescientos setenta y cinco 612 seiscientos doce 907 novecientos siete 999 novecientos noventa y nueve Ka numbrid võivad olla naissoost või meessoost. Number 1 (Uno) naissoost vorm on ,,una" ja meessoost ,,un". Nt: Un libro üks raamat Una pluma üks pastakas Ja sajad: doscientos/doscientas cuatrocientos/cuatrocientas Kui midagi on täpselt 100 ja sõna kasutatakse nimisõnaga koos, kasuta lühemat vormi 'cien', muidu kasuta 'ciento'. Nt: cien gatas 100 kassi
9 6 Rutana , Rutana 20 893 7 Bururi , Bururi 19 740 8 Makamba , Makamba 19 642 9 Kayanza , Kayanza 19 443 1 Muramvya , Muramvya 0 18 041 (Geonames, 2015) HARIDUS Haridus 10 Noorte (15-24 aastaste) kirjaoskuse (%) 89.6 2008-2012, meessoost isikutel Noorte (15-24 aastaste) kirjaoskuse % 88.1 (%) 2008-2012, naissoost isikutel Mobiiltelefonide kasutajad 100 inimese 25.7 kohta 2012 Interneti kasutajad 100 inimese kohta 1.2 Eelkoolis olnud meessoost isikud (%) 6.7 2008 -2012 Eelkoolis olnud naissoost isikud (%) 6.9 2008 -2012 Põhikoolis olnud meessoost isikud (%) 164.1 2008-2012 Põhikoolis olnud naissoost isikud (%) 164.9 2008-2012 Põhikooli lõpetanute arv (%) , 2008- 82 2012, Keskkoolis osalenud meessoost isikud, 19.6 (%) 2008-2012 Keskkoolis osalenud naissoost isikud (%) 16.5
· Võõrapärase päritoluga kesksoost nimisõnad, mis lõpevad sufiksiga: 1. -ier: das Klavier die Klaviere; 2. -al: das Lokal die Lokale; 3. -ar: das Exemplar die Exemplare; 4. -ent: das Prozent die Prozente; 5. -ett: das Ballet die Ballette; 6. -il: das Krokodil die Krokodile; 7. -iv: das Motiv die Motive. · Ühesilbilised naissoost nimisõnad: die Hand die Hände. 2. Sufiksiga -er moodustatav mitmus. Tüvetäishäälikul alati umlaut. · Ühesilbilised kesksoost nimisõnad: das Kind die Kinder, das Haus die Häuser. · Mõned tugeva käändkonna meessoost nimisõnad: der Gott die Götter, der Mann die Männer. 3. Sufiksiga -en/-n moodustatav mitmus. Umlaut ei esine kunagi. · Enamik naissoost nimisõnu: die Birne die Birnen.
Malta suurimad linnad Birkirkara- 25 886 elanikku Mosta- 19 018 elanikku Qormi- 20 178 elanikku abbar- 17 030 elanikku San Pawl il-Baar- Sliema- 15 242 elanikku San wann- 13 063 elanikku Rabat- ejtun- 13 410 elanikku Naxxar- 13 678 elanikku Lisainfo Malta riigi, linnastumise, kirjaoskuse, haridustaseme, keelte ja usundite kohta. Vanuseline struktuur 0-14 aastat: 17,1% (meessoost 35 264; naissoost 33 368) 15-64 aastat: 69,1% (meessoost 139 890; naissoost 136 767) 65 aastat ja rohkem: 13,7% (meessoost 23 554; naissoost 31 371) (2006, hinnanguline) Oodatav eluiga sünnimomendil kogurahvastikust: 79,01 aastat mees: 76,83 aastat naine: 81,31 aastat (2006. aasta seisuga) Kodakondsus: Etnilised grupid (rahvused) Malta - 95,3% Suurbritannia - 1,6% Teised - 3,1% Religioonid (usundid)
u Umbmäärane artikkel Nimisõna kasutatakse enamasti umbmäärase artikliga, kui räägime mingist esemest või olendist esmakordselt: EIN Kuli (meessoost nimisõna) (üks) pastakas EINE Blume (naissoost nimisõna) (üks) lill EIN Buch (kesksoost nimisõna) (üks) raamat Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv ein Mann eine Frau ein Kind kes/mis? (üks) mees (üks) naine (üks) laps Genitiiv eines Mannes einer Frau eines Kindes kelle/mille? (ühe) mehe (ühe) naise (ühe) lapse Daativ einem Mann einer Frau einem Kind kellele/millele
27 16 59% Läks (protsent %) Tagasi tuli Protsent (%) 20 43% 3 30% 26 57% 7 70% 46 10 Naisi on rohkem läinud välismaale. Välismaalt on neid rohkem tagasi tulnud, aga ikkagi on välismaal naissoost vilistlasi roh Läks välismaale Tagasi on tulnud Klassis oli õpilasi 1 0 21 1 0 13 2 1 18 2 2 20
Üürida välja tube Proua Vauquer'i pansionaadis! Pansionaat asub NeuveSainteGenevieve'i tänavas, Ladina kvartali ning SaintMarceli eeslinna vahel. Pansionaati peab umbes viiekümnendates naisterahvas, kes näeb välja nagu kõik naissoost isikud, keda on elu poolt kannatama pandud. Pansionaadis kõrguvad neli korrust, neist igaüks isemoodi! Alumine korrus on pansionäridele ühiseks kasutamiseks, mis koosneb esimesest ruumist, köögist ja trepikojast. Sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel seisab marmorplaadiga ümmargune laud. Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin
Kuidas on üldse tänapäeval võimalik niiviisi elus hakkama saada? Tegelikult ei tähenda kirjaoskamatus veel seda, et inimene ei oskaks rääkida või lugeda. Kirjaoskamatu inimene ei saa harilikult lihtsalt loetust aru ja loeb veerides. Kirjutamisega on veel kurvemad lood, kirjaoskamatu võib tunda tähti, kuid enamasti nendest paberile sõna kirjutada ei oska. Samas pole ka imestada midagi, kui osades kultuurides on keelatud naissoost isikutel käia koolis ning omandada haridus ja saada haritud. Nad on kogu oma elu ajast perenaised, võtavad varakult mehe ja nii veedavad oma elu kodus perenaisena, samal ajal kui mees teeb tööd. See, kui inimene ei saa omandada haridust, kuna ta on naissoost, pole minu arvates õiglane. Inimene peaks saama haritud soost olenemata. Tsiviliseeritud ühiskonnas ongi see loomulik, et iga inimene saab haritud ja pole tähtsust, kas tegemist on mehe või naisega.
soolise jaotuse järgi. Kokku intervjueeriti 149 erinevat Tallinna kesklinna teenindajat. Küsitlus toimus kümne, väljatöötatud küsimuse abil, millest pooled keskendusid teenindaja sotsiaalse keeleoskuse testimisele ja ülejäänud küsimused teenindaja professionaalse keeleoskuse testimisele. Küsitlejal paluti märkida teda teenindava isiku sugu, vanusegrupp, sotsiaalse keeleoskuse tase ja professionaalse keeleoskuse tase (punktiskaala 0'st 5'ni). Kogutud andmetest selgus, et naissoost teenindajaid oli Tallinna kesklinnas märgatavalt rohkem kui meessoost teenindajaid. Selgus, et inglise keele oskus Tallinna kesklinnas oli teenindajate eri vanusegruppide läbilõikes ühtlane. Üldine hinnang jäi 3 punkti (rahuldava keeleoskuse) ja 2 punkti (kehva keeleoskuse) vahele. Võrreldes mees- ja naissoost teenindajate keele oskust selgus, et meessoost teenindajate inglise keele tase oli vastassoo inglise keele tasemest märgatavalt kõrgem
Rahvastiku keskmine tihedus kogu riigis on 174 inm/km², ta piirneb põhjast Saksamaaga, lõunast Itaalia, läänest Prantsusmaa, idast Austria ja Liechtesteiniga 4. Rahvastikupüramiid : http://www.indexmundi.com/switzerland/age_structure.html 5. Aastal 2014 alla 15a kodanike arv on ligikaudu 1,2 miljonit, nendest 15,8% poisse ja 14,5% tüdrukuid. Tööealiste kodanike arv on ligikaudu 5,4 miljonit, nendest 68,7% meessoost ja 66% naissoost. Vanemaealiste arv on ligikaudu 1,4 miljonit, nendest 1,5% meessoost ja 19,5% naissoost. Naiste keskmine eluiga on 84,8a. ja meeste keskmine on 80,1a. Mis on oluliselt kõrge vanus võrreldes näiteks eestiga. Viimase kümne aastajooksul on sündimus suurenenud 9,9 protsendilt 10,3 protsendile, sündimuse suuremad langused toimusid aastatel 2004-2006 ja 2010-2012. suremuste protsent on selles ajavahemikus jäänud peaaegu samaks 3,8 protsendilt langenud
toimetulekuvõimet hädaolukordades. Suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust. Pakkuda liikmetele ja teistele isikutele võimalusi ning väljaõpet rahva igapäevaturvalisuse suurendamiseks ja keskkonnasäästliku eluviisi väärtustamiseks. Väärtustada pere ja naise rolli ühiskonnas. Liikmed Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Noorliige on naissoost 15- kuni 18-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Toetajaliige on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele. Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete
6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost. Corpus, pectus, tempus viscus, crus 11) Mis soost on u-lõp.nimisõnad, mis on nende genitiivi lõpp? Kesksugu, us Omadussõnad 1)Millest koosneb omadussõna põhivorm?Sootunnuse lõpust
* Kas õpilas aktiivsus on rohkem levinud noormeeste või neidude seas? Metoodika Valim: uurimisküsimustele vastasid 15- 17 aastased õpilased Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 10a klassist. Vastanute seas oli 13 neidu ning 3 noormeest. Uurimus küsimuste loomiseks kasutasin Google docs programmi. Vastuste käsitlemiseks kasutasin google drive arvutustabel vormingut. Küsitluses oli 4 valikvastustega küsimust ning 7 vabavastustega küsimust. Osalus oma kooli ÕE tööst 18,8% vastanud naissoost õpilastest ehk 3 õpilast on ÕE liikmed. 18.8% vastanud meessoost õpilastest ehk kõik kolm õpilast kes vastasid, ei ole ÕE liikmed. 62.5% vastanud naissoost õpilastest ehk 10 õpilast ei ole ÕE liikmed. EÕEL 4 isikut ehk 25% vastanutest teavad mis on EÕEL ja selle eesmärgid, 7 isikut ehk 43,75% isikutest teavad vähesel määral ning 5 iskut ehk 31,25% ei tea midagi EÕEList. Üritused Palusin noortel avaldada arvamust Tartus korraldatavate noorte ürituste kohta
8. Tagasiside 9. Õige vastus on: Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti.. 10. Küsimus 2 11. Küsimuse tekst 12. Kuidas saab otsustada järgnevate väidete paikapidavuse üle? Pärast äikest muutub ilm külmemaks Vastus 1 Ülikooli peahoone ees on parkla Vastus 2 25+45=30 Vastus 3 Kõik tüdrukud on naissoost. Vastus 4 13.Tagasiside 14. Õige vastus on: Pärast äikest muutub ilm külmemaks Kogemuse põhjal, Ülikooli peahoone ees on parkla Kogemuse põhjal, 25+45=30 Ainuüksi arutluse teel, Kõik tüdrukud on naissoost. Ainuüksi arutluse teel 15. Küsimus 3 16.Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a
Omadussõnad Andra Toom 10b. Rakvere Gümnaasium Omadussõnadel, mille lõpus on "O", on 4 vormi. MEESSOOST Ainsus Mitmus Nuevo Nuevos NAISSOOST Ainsus Mitmus Nueva Nuevas
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
Lõhnatest Kaupo Kiilaspää 12. klass Hüpotees: Kallimad lõhnad on meeldivamad. Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Lõhnatesti eesmärk on välja selgitada kas kõrgema hinnaklassi lõhnad on meeldivama lõhnaga kui odavama hinnaklassi esindajad. Selleks testiks on kasutaud 11 erinevat lõhna, mis jaotati kolme erinevasse hinnaklassi: 0-25€, 26- 50€ ja üle 50€. Töövahendid on: 11 erinevat lõhna, paberi lipikud ja kaks inimest kes pole varem nende lõhnadega kokku puutunud ja hindavad neid kümne palli süsteemis. Lõhnad: (50ml) ...
Omadussõna võrded Omadussõna algvorm Keskvõrre - - kaob ära, asendub - - Ülivõrre . . . . Keskvõrre ei olene nimisõnast. Kui sõnas on e siis see asendub e-ga. Meessoost naissoost kesksoost - - - - - - - Erandid -- -- - - Saab moodustada ainult ülivõrret Possesiivadjektiivid . . C. M. . . C. M. - - - -
kääne küsimused eessõnad vene k. eesti k. vene k. . ?? kes?mis? . ?? keda? Mida? Kust? ;;;;;;;;; .. ?? Kellele? Millele? ;; .. ??? Keda? Mida?Kuhu? ;;; .. ?? Kellega? Millega? ;;;; ()?()? . ? Kellest? Millest? Kus? ;;(); meessoost sõnad kesksoost naissoost om. nim. nim. nim. om. nim. nim. nim om ;;; ; () () () () () () / () () () NAGU NIMETAV NAGU NIMETAV () / / () /
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 1. Diivan 2. Hall (naissoost) 3. Paremal 4. Taim 5. Riiul 6. Nurk 7. Voodi 8. Sinine 9. Ühetoaline 10. Otse (edasi) 11. Valge 12. Siia 13. Pehme 14. Pliit 15. Üürimine Laualamp
Positiivne diskrimineerimine on sõnaseletuslehekülje andmetel sotsiaalpoliitika vorm, mis annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele. Kuid kas õilis eesmärk toob endaga vaid murepilvi kaasa? Positiivne diskrimineerimine üritab töötada küll tööalase ebavõrdsuse vastu, kuid ei pruugi oma eesmärki siiski saavutada. Üsna selgelt kaldub positiivne diskrimineerimine kaitsma just naissoost töötajaid naisi kaitstakse sooliselt ebavõrdse kohtlemise eest seoses rasedusega, lapsehoolduspuhkuselt naastes on naistel õigus oma esialgsele töökohale, rasedatel on keelatud öösel töötada ja palju muudki. Koolis on ka üks õppejõud öelnud meile, et ,,rasedad on ju looduskaitse all." Positiivsel diskrimineerimisel võib ju tõesti üllas eesmärk olla, kuid kas ei peaks hoopis keskenduma asjaoludele, mis on sellise situatsioonini ühiskonnas viinud, et on vaja seadusi
Statistikabüroo ülevaates, võrdles analüütik Kaia Kabanen kutse- ja kõrgharidusega lõpetanute kuu keskmist töist brutosissetulekut koolitusaladel ja tõdes, et kõikide haridustasemete puhul on kõige edukamad arvutite, transpordi, tehnika, riigi- ja isikukaitsega seotud erialade lõpetajad. Uuringust selgus, et nendel erialadel, mida kõrgem on haridustase, seda kõrgem on ka sissetulek. Kõige enam töötuid on 29. juulil Postimehes avaldatud Töötukassa andmete põhjal aga naissoost finantsistide hulgas ning naissoost ülikoolilõpetajate hulgas on kakskorda rohkem töötuid kui meessoost lõpetajate hulgas. Siinkohal tuleks värskel gümnaasiumi lõpetajal mõelda ja vaadata üle õppekavad, mida pakutakse. Mõnda eriala õpetatakse nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis ja võib olla veel mõnes erakõrgkoolis. Selge on see, et siis on selle erialal lõpetajaid rohkem, kui pakutavaid töökohti. Teiseks on levinud ka arusaam, et olulised on tutvused, et leida hea töökoht
Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), , ? (eemale), , ? (millenigi),
Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o - - -
Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või i - afus "käsi", argaz "mees", udem "näo". Naissoost nimisõnad algavad t tähega, näiteks: afus → tafust, udem → tudemt, ixef → tixeft (Vikipeedia, 2017). Berberi keeled omavad kahte tüüpi numbreid: ainsus ja mitmus. Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi
1.3. Õpilasfirma konkurentsieelis Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD konkurentsieelis seisneb selles, et me valmistame ainulaadseid tooteid. Kõik ehted on erineva disainiga ning on valmistatud käsitsi. Lisaks valmistame kliendi omal tahtel soovitud ehet ning kõik meie ehted on tagasihoidlikud ,,Lihtsuses peitub võlu". 1.4. Äriidee Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD valmistavad pärlitest kõrvarõngaid. Meie toode on eelkõige suunatud naissoost klientidele. Oma toodet oleme reklaaminud facebookis, koolis plakatitega ning suusõnaliselt sõprade ja tuttavate vahendusel. Meie tooted jõuavad tarbijani õpilasfirmade laatadel ning müügitegevuse läbi koolis ja Kanepi vallas. Oma tootega pakume klientidele võimalust ennast kaunistada. 2. TURUSITUATSIOON 2.1. Potentsiaalsete klientide kirjeldus Meie potentsiaalsete klientide tõenäoline arv ulatub kuskil 25 inimese piires.
Selles riigis kehtivad naistele ka ranged riietus nõuded. Nimelt peavad naised kandma pikka maaniulatuvat musta rüüd, mida kutsutakse abayaks. Lisaks sellele peavad naised ka kandma loori (nigab’i). Naistel peavad olema kaetud kõik kohad peale käte ja silmade. Samuti kannavad enamus naisi ka peakatet. Alles eelmisel aastal sai esimene naissoost televisiooni ankur õiguse ilmuda SaudiAraabia televisooni ilma pearätita, kuid nagu arvata, tekitas selline sündmus paljudes islamiusku inimestes meelehärmi. Naised ei ole ainukesed, kellele kehtivad riietumise kohta ettekirjutused. Ka meestele kehtivad riietumis reeglid, kuigi need on oluliselt leebemad. Meestel tuleb lihtsalt kanda pikki pükse ja varrukatega särke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
