,,Libahunt" August Kitzberg Mina tegin siis oma raamatu kokkuvõtte raamatust nimega ,,Libahunt". See raamat räägib ühest perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel päeval hirmunud noor tüdruk, kes oli üleni ära külmunud ning pererahva südametunnistus ei lubanud teda ukse taha huntide juurde jätta. Perenaine ja peremees otsustasid mida teha ja mõtlesid, et võiks koos kasutütre ja suurema pojaga ta üles kasvatada ning panid ta nimeks Tiina. Läks umbes kümme aastat mööda ja poeg pidi endale naise võtma, kuid selle juures oli üks asi millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiin...
sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub
Kuigi Rootsist tuldigi teadetega, et Alar võib surnud olla, ei pööranud Olav suurt tähelepanu asja kindlaks tegemisele, vaid kuulutas kohe kõige halvemat. Kui siiski selgub, et Ata poeg on elus, üritab Olav teda tappa, saates ühe oma orjadest Alarit noolega laskma. Õnn aga soosib Alarit ning mehe elu päästab kord tema enese poolt päästetud orjatüdruk Anna. Must Olav hukkus ausas võitluses Alariga. Gyla rootslanna, keda Alar endale naiseks tahab. Gyla on kõrk ning ei suuda uskada Alarit, kui too teeb talle ettepanekut Rootsist lahkuda ning asuda elama mehe juurde. Tema põhjustatud lärmi tõttu hukkuvad paljud saarlastest meremehed ning Alari sõbrad. Alar, Mehis ja Jakar satuvad ise aga suurde ohtu, kuna neid hakkavad taga ajama rootslased. Anna orjatüdruk, kelle Alar päästis. Anna usaldas ainult Alarit ning laulis vaid temale. Tüdruk armastas Alarit nii palju, et oli nõus ohverdama oma elu Alari elu eest.
minema. Järgmisel päeval istub Peeter toas ja on Erastu Enni peale vihane, kuna poiss valetas taadile, et ajalehes oli kirjas tangud, kuid tegelikult oli seal kirjas soolad. Nüüd kõik viljad tangudeks tehtud ja linnas said kõik Peetri peale kõvasti naerda. Enn tuleb väljast tuppa ja kohe Peeter tal kaelas. Süüdistab teda kõiges, kuid Enn ei ole üldse pahane, tema lubas võtta ikka Maie endale naiseks. Pulmad tulevad 4 nädala pärast ja see tangude jama on ikka taadi enda süü. Enn lahkus ruumist, Peeter ei tea enam mida Annele ja Maiele öelda, kuid aknast juba näeb, et Anne maja poole kõnnib. Sisse tulles Anne ikka pärib kuidas turul läks ja kas kotid raha täis, Peeter siis mõistab, et ta vist ei teagi seda lugu turul tegelikult. Nüüd kui taat on Ennule selja keeranud, räägivad nii Anne, kui Maie et ta ikka läheb Ennule naiseks, mitte Märdile
1992. aastal Somaaliast koju sõites tundis näitlejanna kõhus ebamääraseid valusid. Los Angeleses tehtud uuringutel sai ta teada kurva sõnumi: kaugelearenenud maovähk. Näitlejatarile tehti kaks operatsiooni, mõlemad tulutult. Audrey sõber Givenchy toimetas tugevate valude käes vaevelnud näitlejatari Californiast koju Šveitsi isikliku lennukiga. 1993. aastal suri Hepburn Tolochenazis ning on sinna ka maetud. 2006. aasta alguses valiti näitlejanna maailma kõigi aegade kaunimaks naiseks ning üheks 20. sajandi kolmest kõige mõjukamast naisnäitlejast. Audrey Hepburn on üks 10 inimesest maailmas, kes on võitnud nii "Oscari", "Kuldgoobuse", "Tony" kui "Emmy". ~4~ ~5~ ~6~ Kokkuvõte ~7~ Audrey Kathleen Ruston sündis 1929. aastal Belgias. Tema näitlejakarjäär algas 1948. aastal õppefilmiga “Hollandi keel seitsme tunniga”. Läbimurre tuli juba 1953. aastal filmiga “Puhkus Roomas”
pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja
mingil määral ''peksa'' saanud tütarlaps ,kes oma lühikese elu jookul oli palju näinud ja oskas vaadata inimesi ka veidi teise pilguga kui lihtsalt ,hinnata neid välimuse järgi. Erinevalt paljudest teistest ,kes nägid Quasimodos vaenlast või kurja inimest teadis Esmeralda täpselt ,et Quasimodo ei tee talle iilagi liiga ,sest vaatmata hirmutavale välimusele oli ta ilus seest poolt. Frollo (armastas Esmiraldat) välimusel polnud midagi viga ,siiski Esmeralda ei kihutanud talle naiseks ,sest nägi kui surnud mees Frollo seest oli. Seega veel üks näide sellest ,et sisemine ilu on tähtsam inimese juures ja kui see on siis välimusele enam ei pööratagi nii suurt tähelepanu. Nii ka Esmeralda harjus lõpuks Quasimodoga ära ning ei näinud tema inetust. Kuigi see on väljamõeldud jutt Quasimodo ja Esmeralda kohta ,siis tegelikult päriselus see ka kehtib, küllaga inimkonna elu on muutunud nii mugavaks ,et kaugelti
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelis...
Trooja sõda Kõik algas Thetise ja Peleuse pulmapeol. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus
Apollon ja Daphne Apollon ja Daphne lugu on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast. Päikese ja muusika jumalale Apollonile langes needus, kui ta pilkas noort jumalat Erost. Apollon olevat üleolevalt Erosele öelnud, et vibu ja nooled peaks olema ikka nende kätes, kes on nende väärilised. Pahur Eros lasi seepeale Apolloni pihta kuldse noole, mis pidi sütitama armastust ning nümf Daphne pihta tinast noole, mis pidi sütitama viha. Apollon armus Daphnesse, aga nümf jälestas teda. Tegelikult põlgas Daphne ära mitmeid potensiaalseid armsamaid, eelistades selle asemel metsade avastamist. Kuigi Daphne isa Peneios soovis, et ta abielluks ja saaks lapsi, palus ta isa, et ta ei peaks abielluma nagu Apolloni õdegi. Apollon pidevalt palus Daphnet, et ta jääks, kuid nümf jätkas põgenemist. Ühel korral nähes, et Apollon saab ta kohe kätte, palus ta oma isa Peneiose abi: "Aita mind Peneios. Ava maa, et ta sulguks ümber ...
palub Sandrilt abi, et tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburgi ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma Laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde Vestmani vanem tütar. Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Laura Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Ludvig Sander Insener ja ,,luuletaja". Kaval mees, kes üritab petta oma
reageeris Kalevipoeg ja tormas Saarepiigat päästma, hüpates talle merre järele. Tal ei õnnestunud Saarepiigat päästa, ning siis ujus ta edasi Soome poole. Saarepiiga ema ja isa jäid veel piigat merest otsima, järsku kuulevad ,et saarepiiga laulab. Saarepiiga laulis sellest et, midagi välkus meres, ning ta tahtis seda tagasi osta nõuda või lunastada, kuid Vaskismees ütles ,et see ei ole talle kuid kui ta tuleb talle naiseks võib ta need talle anda. Piiga ütles et tal on kuival maalgi mehi omale. Sellepeale vaskimees naeratas ja piiga komistas, ning piiga kukkus vette.
Lauraga, abiellumiseks. Esialgu sander keeldus, kuid Piibeleht pressis talt esialgse käsikirja abil temale vajaliku teene välja. Et õnnistust saada pidi Piibeleht aruka ärimehena näima ja lasi Tiit Sandril seetõttu endale maad, mis pidi tegelikult müüdama Vanale Vestmanile, osta. Hiljem oli Vestman Väga pahane, kuid Piibelehe äriplaanidest teada saades ja maha rahunedes pakkus ta Laurat ise Tiidule naiseks. Kuuldes,et Vestmani pärandus läheb vaid Laurale, läks Sander püha viha täis ja lobises välja, et tema ei ole Pisuhända kirjutanud, kuid kuna Piibeleht oli saanud Vestmani õnnistuse andis ta esmase raamatu käsikirja Matildele, kes selle koheselt ära põletas. Kokkuvõtteks väljus ringist suurima võitjana väga kavalalt ja läbimõeldult käitunud Tiit Piibeleht ning suurima kaotajana Ludvig Sander, keda Vestman usaldas nüüd veel vähem kui enne.
Sinuhe jutustus 1. Kes oli Sinuhe ja miks ta põgenes oma kodumaalt? Kõrgemast soost mees, kuningahaaremi teener, kes põgenes oma kodumaalt, kuna kuulis pärast Egiptuse vaarao Sehetepibre surma vandenõust uue vaarao vastu ning hakkas siis kartma oma elu pärast. 2. Kas Sinuhe elu oli õnnelik? Põhjenda oma arvamust. Sinuhe uus valitseja andis talle naiseks oma vanima tütre, samuti hea maatüki, kus kasvasid maitsvad viljad ning teravilja ja mee saak oli suur. Samuti pani Kaanani maa kuningas ta oma valitud maal ühe hõimu valitsejaks. Ma arvan, et Sinuhe elu oli õnnelik, kuid siiski soovis ta tagasi minna oma kodumaale Egiptusesse, et seal surra. 3. Millised seosed on "Sinuhe jutustusel" ja egiptlaste ettekujutusel surmajärgsest elust? Sinuhe soovis väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi
Mees ja naine on abielus väga erilisel viisil ühendatud Jumala poolt. Abielu mehe ja naise vahel ei ole mitte ajutine, vaid eluaegselt kehtiv. Jumal on loonud abielu, et inimesed võiksid õnnelikud olla. Mees ja naine on Jumala ees võrdse tähtsusega ning ühesuguselt hinnalised. Abielus olevatel inimestel on ülesanne kujutada oma püha ja harmoonilise suhtega Jumala olemust. Abielu läbi vaimulike pilgu Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning seadis abielu kui lahutamatu armastuesideme, mis viitab sümboolselt Jumala ja inimkonna vahelisele armastus- ja lepingusuhtele. Kristlik abielu rajaneb abikaasade poolt teineteisele antaval tühistamatul abielutõotusel ning kinnitatakse vaimuliku poolt laulatustalitusel Jumala ja kiriku meelevallaga. Abielu eesmärgiks on vastastikuse armastuse jagamine ning elu jätkamine laste sünnitamise kaudu. Kristlik abielu on reeglina lahutamatu.
Kokkuvõte ,,Ilias" on Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII sajandi keskel. Sisaldab üle 15 600 värsi. Prometheuse ennustuse järgi oli üks naine, kellega Zeus ei tohtinud last saada, sest see oleks ta troonilt kukutanud. Kui Zeus sai teada, kes see naine on, andis ta Thetise surelikule naiseks. Nende pulma ei kutsutud tülijumalanna Erist. Tema saatis pulma kuldõuna. Hera, Athena ja Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse,
mööda roomav ja pugev, ainult käte peal hõredam, ei pikene ega tihene ka suurt, kui ta laiguliseks habemeks ja täkerdunud juukseks saab. Habe lõpeb alles põseluude umber, juuksed algavad juba puhk maad pealpool kulme. Ninast kasvavad tutikesed välja ja üksikud uidud kõrvadest." Ema arvas, et Tõnust saab rikkaliku karvkatte tõttu rikas mees (lk.51) · Oli Mari õe Leenuga koos, kuid Leenu suri ja Prillup võttis Mari naiseks, et too lapsi kasvataks. Pulmad olid nigulapäeval (lk.18) · Tahtis raha · Enesekeskne, egoistlik, ei näe enda mätta otsast kõrgemale
(selle järgi sai meri nimeks Helle meri, Hellespontos) 11. Poiss jõudis viljakale ja mägisele maale, kus Aietes ta paleesse kutsus. Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile. 12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja, lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud. Iason ja Medeia 1. Kuningast jäi järgi kaks poega- vanem Aiason ja noorem Pelias. Aiason pidi troonile astuma, kuid Pelias anastas ta trooni ja kihutas venna linnast välja. 2. Aiasoni poeg- Iason. Aiason kartis, et Pelias ihkab ta poja surma ja korraldas pojale matused ning saatis ta salaja mägedesse kentauri juurde
kaunimale". Kohe puhkes vaidlus Athena, Hera ja Aphrodite vahel, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Sellest puhkes ka sõda, mis kestis 9 aastat. Kuningas Oidipuse müüt Delfi oraakel oli ennustanud, et Laiose, Teeba kuninga, poeg tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel Iokastel sündis poeg, puuriti lapsel ennustatud
teised vennad jäid seda pealt vaatama. Nipernaadi kasutas seda hetke ära ja pooljoostes liikus ta maantee poole. Ta kõndis mööda maanteed ,kuni jõudis ühe talu õuele. Talle tuli vastu Tralla ,kes oli seal talus karjatüdrukuks. Pärast Trallaga vestlemist läks Nipernaadi tallu ja palus peremehel ennast sulaseks võtta. Hiljem taluga tutvust tehes kohtus ta ka talutütre Elloga, kes pidi kiriku õpetajale naiseks minema.Nipernaadi käis õhtuti Trallaga rääkimas ja teda moosimas ,et ta talle naiseks tuleks.Päeval ,kui Tralla karjas oli ,rääkis Nipernaadi Ellole ,et ta on tegelt pärlipüüdja ja ta tuli siia selleks ,et endale naist otsida ja palus Ellot endale naiseks.Nipernaadi tegutses mitu päeva nii ,kuni mõlemad tüdrukud olid nõus temale naiseks tulema ja sealt talust ära põgenema.Nipernaadi lubas mõlemale ,et järgmisel hommikul ,päikese tõusu ajal põgeneb ta koos nendega ära
Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen: Capuletti ja krahv Paris: Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel Romeod ja Benvoliod ja pöördub nende poole küsimusega, kas nad lugeda oskavad. Romeo loeb kutsutute nimekirja ette. Romeo on armunud onutütar Rosalinasse. Benvolio annab Romeole peomajja minna, et
et see liit(Romeo+Julia) võib tuua head ja nõustub. 4. stseen Benvolio ja Mercutio kiruvad Romeot tema käitumise pärast. Lisandub Amm(Julia lapsehoidja vms) koos Pietroga(oma teenriga), kelle Julia saatis sõnumi toojaks. Romeo ütleb Ammele, et see Julial käsiks täna õhtul tulla, et Vend Lorenzo nad paari saaks panna. 5. stseen Amm venitab vastusega, kuid teatab Juliale, et ta kähku vend Lorenzo kongi läheks, kus Romeo võtab ta naiseks 6. stseen Lorenzo paneb nad paari. Kolmas vaatus 1. stseen Benvolio ja Mercutio seisavad Verona väljakul ja vaidlevad, kumb vihastub kiiremini. Seejärel ilmub Tybalt, kes otsib Romeot, kes ka välja ilmub. Tybalt solvab teda, kuid Romeo jääb sõbralikuks.ja Tybalt võtab seda solvanguna ja ähvardab teda,Romeot hakkab kaitsma Mercutio ning Tybalt ja Mercutio vahel algab mõõgavõitlus, mida Romeo püüab lõpetada, kuid
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde.
Kalevipoeg Kalevipoeg hakkas ujuma Põhja poole üle Soome Lahe, et jõuda Soome, kuhu tuuslar oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale lähemale liikuma kuid ta libises ning kukkus vette, kus ta uppus. Kalevipoeg üritas teda päästa, kuid see ei õnnestunud. Kalevipoeg jätkas oma teekonda Soome poole. Eit ja taat aga valmistasid rehad mille pulgad olid terasest, varred vasest ning käepidemed rauast ning hakkasid nendega merd riisuma, et oma tütart leida. Esiteks ...
Vagadus ja tarkus teoses "Tartuffe" Molier´i "Tartuffe" on hea näide suurepärasest petisest. Kuid kas vagadus ja tarkus päästavad alati tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma, et Tartuffe paljastada ja Orgon peab nägema, millise petisega on tegu. Elmire võttis kasutusse oma naiseliku kavaluse ja tarkuse. Ta lasi Tartuffe´il ennast võrgutada, teade...
Hamlet William Shakespeare Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle ümbruses u 17.sajandil. Hamlet on mees kes üritas välja uurida kes tappis ta isa. Ja sellest tekkiski teose konflikt kui Hamleti isa vaim tuli ütlema, et teda mõrvati ja vaim soovis oma tapjale kättemaksu. Kuna Hamlet oma isa väga armastas siis ta seda soovi ka täide viima hakkas. Hamlet oli kindle et kuningas Claudius tappis ta isa. Hamlet tappis Poloniuse, kes kuulas pealt ema ja poja juttu, pidades teda algul hoopis Claudiuseks. Hamlet rääkis oma emale, et mees kellega too abiellus, praegune kuningas on mõrvar kes tappis Hamleti isa, et ise toonile saada ja samas süüdistas ka kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud...
teised õpilased. Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele'le. Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga. Alguses polnud mr Rochester mitte kunagi kaua kodus. Aga siis hakkas ta tihedamini kodus olema ja ta veetis palju aega koos Janega. Jane armus mr Rochesteri. Ühel päeval nad läksid jalutama kus selgus ka et Rochester armastab Jane ja palus ta endale naiseks. Jane oli nõus. Kuid pulmapäeval selgus et Rochesteri naine on veel elus ja pulm jäeti ära. Mr Rochesteri naine oli hull ja teda hoiti mõis pööningul. Jane oli väga löödud ja jooksis Thornfieldist ära. Ta võeti elama ühte perre. Kus hiljem tuli välja et ta on sugulane nende pere elanikudega. St. John kes tahtis pühenduda jumalale otsustas indiasse minna. Ta tahtis et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane keeldus. Ta läks tagasi et näha mis mr Rochesterist saanud on
poptants hõlmab endas tänava- ja show-tantsu, hiphopi ja ragga elemente." Järgmiseks võiks rääkida kõhutantsust mis sobib erinevas vanuses ja kaalus naistele. Kuid kui liiga palju trenni teha mõjub see kehale halvast. Kõhutantsul on palju positiivseid külgi mille toon esile eel pool nimetatud artiklist ,,Kõhutants on üdini naiselik. See on üks maailma vanemaid tantsustiile, mis sai alguse Põhja-Aafrikast ja Kesk-Aasiast ning on oma olemuselt sensuaalne kiidulaul naiseks olemise vägevusele. Keskendudes puusade ja kõhu piirkonnale, annab kõhutantsu treening nõtke piha ning on eriti sobiv kogukamatele naistele. Idamaades on kombeks öelda, et naine ilma kõhuta on nagu taevas ilma tähtedeta."
mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häbiväärseks nagu ka homoseksuaalset prostitutsiooni. Egiptuses oli noormehel aeg otsida partner ja alustada pereelu kui ta oli küllalt vana, 16 20 aastane. Tütarlapsed olid valmis abielluma peale esimest menstruatsiooni. Kreekas oli tavaline, et 3040 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vaatamata sellele, et varajased ühiskonnad olid meeste domineeritud, oli Egiptuses naistel nii perekonnas kui ma ühiskonnas kõrge positsioon. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Kreekas aga puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus muus suhtes. Naine allus alati oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees domineeriv pool.
Aphrodite Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, nagu "Iliases" mainitakse, kuid hilisemates poeemides jutustatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal( Aphros tähendab kreeka keeles vahtu) ja oli väga ilus. Tema sümboliteks olid tuvi, mürt ja teised viljakad ning ilusad loomad, just see viitabki sellele et tal oli võim looduse üle. Tihti olenes temast ka, lisaks Poseidonile, milline on ilm merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näite...
Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Seejärgi peavad eestlasd koguaeg endaga kaasa võtma palvevaiba. Eesti rahvusele hakkab väga raske elu islami riigis,kuid meie meeskond saab õnnelikuks,kuna tohib võtta täpne naiste arv naiseks. Islam on raske usk,sellega peab harjutama,loomulikult moslemite jaoks see on juba tavaline asi,koraan on peas nagu nende nimed,iga päev koraani läbi lugemine on täitsa tavaline asi,nagu meil tööle minnek. Meie rahvas ei ole harjunud elada nii nagu nendele keegi käsitleb. Me oleme liiga noor riik selle jaoks. Probleem on ka selles,et meie `järglased' on ateistid,ja nad ei usu jumalasse,aga koraan ja selle usu reeglid on väga ranged,sa pead uskuma,tahad või ei.
Ta tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid. Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada. Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks. Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise. Siiski tegi Juulius ka otsuseid, mis tegid õnnelikuks Emmi, kuid polnud meelepärased talle endale. Juulius oli valmis minema leeri ja tunnistama usku, mida ta ei uskunud, et Emmiga abielluda. Samal põhjusel andestas Juulius Emmile rumaluse ja harimatuse
Ares(Mars) Ares oli Zeusi ja Hera poeg, ta oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas, kiiver ja kilp. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Siiski on tema esinemine mitmetes müütides ja kindel koht Olümpose jumalate keskel omistanud talle teatavad kuju ja iseloomujooned, nagu teistelegi jumalatele. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut...
ajalehes. Kuid noormehe ainuke soov on olla rikas ja kuuluda heasse seltskonda. Tema taktikaks on panna rikkad naised endasse armuma, ja neid ära kasutada nii rahaliselt kui ka oskuste poolelt. Ma arvan, et sellel romaani mõte oli kaasahaarata lugejat, kuivõrd on mingi kindel sõnum. Panna lugejat hämmeldusse, kui isekas ja jultumatu oli George Duroy. Võimalik, et sellest teosest saab aimu, kuidas elati vanasti. Tihtipeale võetigi endale naiseks kõrgklassi neiu, et saada endale kindlustatud majanduslik olukord ja tiitliga nimi. Võrrelda „Bel-Ami“ romaani „Carmeniga“ leidub mõningaid ühised ja ka erinevaid jooni. Esiteks „Bel-Amis“ suutis George naised endasse armuma panna ning tänu sellele naised tegid, seda mida noormees soovis. „Carmenis“ oli asga vastupidi, Don Jose oli armunud Carmenisse ning tegi kõik, mida Carmen soovis. Erinevuseks võib välja tuua selle, et „Carmenis“ ei olnud Don Jose
Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere otsustas et jätavad lapse enda hoolede, sest: “ Kus vaeseke ikka külma ilmaga läheb, hundid söövad veel ära.”. Nii jäetigi lapsuke enda juurde ja pandi nimeks Tiina. Möödus kümme aastat. Kõik lapsed on juba täiskasvanud. Margusele meeldis Tiina, kuid Mari tahtis ka Margust endale. Peremees ega ka perenaine ei tahtnud, et Margus Tiina naiseks võtaks, sest nii Mari kui ka ülejäänud Tammaru pere olid heledaverelised, kuid Tiina oli täiesti teistmoodi. Tiina oli tumedavereline ning eluaeg olnud vaba tüdruk, lisaks oleks ka Tiina ja Marguse abielu traditsoonidevastane. Jaanipäeval mängis küla rahvas nukku jooksmist. Seal aga keevad Mari ja Tiina vahelised tunded üle. Kui Mari näeb et Margus teda justkui ei märkaks, ütleb Mari kõigi küla rahva ees kõvasti Tiinale “LIBAHUNT!”,
tappa vaid saatis nad puust kirstus merele, lootes et nad seal hukkuvad. Vaasimaal selle kohta, kuidas Perseus ja tema ema Danae kirstu pannakse, et merele saata. Perseus ja tema ema jäid ellu. Lainetega uhuti nad Seriphose saarele. Seriphose saarelt leidis nad kuningas Polydektese vend kalur Diktys, kes kasvatas Perseuse üles. Perseuse noorus ja Medusa Kui Perseus juba suur oli arvas kuningas Polydektes et tahab Danae endale naiseks võtta. Ta saatis Perseuse Medusa pea järele, lootes, et saab sedasi Perseusest lahti, kuna Medusa pea muudab inimesed kiviks. Et ülesandega hakkama saada sai Perseus jumalatelt kingiks erilise mõõga, kilbi, tiivulised sandaalid, koti ja nähtamatuks tegeva mütsi. Perseus sai ülesandega hakkama tänu võluasjadele ja raius Medusal pea, ilma et ta ise oleks kiviks muutunud. Perseus Medusa pead raiumas Tagasiteel nägi Perseus, et ühe kalju külge on
Kaklus sai alguse Oidipuse isa üleoleva käitmuse tõttu. Tema oli see, kes tüli norima hakkas, üleolevalt käitus ja esimese löögi andis. Samuti tuleb arvesse võtta, et Oidipus ei teadnud veel sellel ajal, et tülinorija on ta isa. Mitte miski ei õigusta mõrva, aga palun teil mõista, et tegu oli puhtalt enesekaitsega. Ka verepilastuses pole Oidipus otseselt süüdi, sest ka sellest polnud ta teadlik, et tema naiseks saab ta oma ema. Lähtudes seadustest võin öelda, et verepilastus ei ole otseselt kuritegu, kuid see on jälk ja alandav. Usun ja loodan, et peaegi rahvas mõistab, et Oidipus pole süüdi selles, et ta minevikku varjati. Palun mõistvat suhtumist. Kuningas Oidipus on Teebat juhtinud pikki aastaid, nii heas kui ka halvas. Miks süüdistada teda selles, et linna tabas katk. Pealegi, kui ta kuulis, et linna
Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva Tarand on Eesti ja Euroopa Liidu revolutsiooni aastatel astus. Tarand poliitik, riigiametnik, diplomaat, aktiivselt poliitikasse ajaloolane ja saatejuht.
Ita Ever on eesti näitleja. Tema õige nimi on Ilse Ever. Ta on sündinud 1. aprillil 1931. aastal Paides. Ita kolis oma vanematega Võrru ja kui tüdruk oli 4 aastane lahkuti väikelinnast pealinna. Ilse pandi Tallinna Liivalaia tänavale lasteaeda. Keegi ei osanud arvata, et Itat ootab ees teatritee. Ta luges saime ja laulis. Koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Ita käis alguses Tallinna 14. algkoolis ja hiljem Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast keskkooli, läks Ever kolmeks aastaks Moskva Teatriinstituuti GITIS-e õppima, kuigi algselt oli tal soov Tartusse arstiks õppima minna. 1953. aastast on Ilse Draamateatri näitleja. Samal aastal abiellus ta Eino ...
püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale Menelaos, Helena abikaasa, kuulutas sõja Trooja vastu, et oma kallimat tagasi võita. Niimoodi algaski trooja sõda!
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erines veidi tänapäevasest moraaliväärtusest. See avaldub üsna paljudes asjades, näiteks suhtumises sõjategevusse ja sõjaväeteenistusse. Palju on sarnaseid jooni, mis avalduvad iseloomujoontes, kuna rüütellikkus on tegelikult siiamaani säilinud. Niinimetatult "rüütellikud" tahavad olla paljud tänapäeva mehed. Esimene ja kõige tähtsam asi, mille poolest erines aadli väärtuskoodeks, on see, et sel ajal oli palju rüütleid, keda tänapäeval enam ei kohta. Rüütlid pidid olema julged, ausad, sõnapidajad ja galantsed. Seda üritasid nad tõepoolest väga olla, kuna väga tähtis oli olla ustav oma kuningale või senjöörile. Aadli enda jaoks oli kõige tähtsam au, mida tuli hoida rohkem kui enda elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Kui taheti olla tõeline rüütel, pidi see inimene olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema...
sündmuskäigule, tuleb välja, et loos on peidus palju huvitavat, mis kohe silma ei jää. Selles näidendis toimub palju õpetlikke juhtumeid, millest võiksime ka meie nõu võtta ja neid oma elus rakendada. Üks teema, mis mulle koheselt silma jäi, oli Romeo ja Julia suhte kiire areng. Romeo kohtas Juliat peol ja nad abiellusid juba järgmisel päeval. Natuke aega peale laulatust tapab Romeo Tybalti ja põgeneb, mille tõttu tahetakse Juliat panna Parisele naiseks, kuid selle vältimiseks teeskleb Julia, et on surnud. Kuid Romeo kuuleb juttu, et Julia on päriselt surnud ning võtab endalt selle pärast elu ning Julia, kuuldes, et Romeo on surnud, võtab endalt samuti elu. Oleksid nad veidigi aega võtnud, et oma tegevus läbi mõelda ja omavahel suhelda, oleks lugu hoopis teistmoodi lahenenud ja nad oleksid arvatavasti õnnelikult elu lõpuni koos saanud olla.
Kodu väravas ootas Olevipoeg. Olevipoeg päris Kalevipojalt, et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast,
"Väga hea, et mulle ka tõite," ütles vanamees rõõmsal meelel. "Ära rõõmusta, vanamees! See põle sinu jägu, vaid see on meie noorema venna jägu, kes praegu kodu on," ütlesid noored mehed vanamehele. Sellepeale astus vanamees noortemeeste ligi, torkas oma halli kepiga igaühe nende külge ja pomises mõnda nõiduse sõna, mispeale kõik halliks kiviks endid muutsid. Kõige noorema tüdruku, keda noorem vend pidi saama, võttis hall vanamees omale sauna, naiseks. Naisterahval hakanud viimaks saunas igav ja kippunud sagedasti ära: "Mis ma teen siin metsas, mul on kange igav." Vanamees ütelnud: "Põle viga! Kui ma juhtungi ära surema, siis võta see hall kepp ja torka nende hallide kivide külge, mis siin sauna ees on, siis tõusevad su õed ja õemehed jälIe kõik elusse ja sa võid nendega minna. Ma olen ilma südameta, ma ei sure [---] küll kunagi ära." Siis küsind tüdruk: "Kus su süda siis on?"
GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souche vastu. Vannub, et saab pahaseks, kui inimesed teda seda nime pidi kutsuma ei hakka. Tema jutust tuleb korduvalt välja tõsiasi ,et ta kardab abieluga alt minnaning endale sarved pähe saada.
Maria Theresia (13ma. i 1717 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid). Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (17401748). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda...
Ühel ilusal päeval läks Tanel oma sõbra juurde ja sellest päevast ta enam tagasi ei tulnud. Oli toimunud avarii, kus Heidi armastatu hukkus. Raamatu probleemistik Mured kooli ja hinnetega Tülid emaga Alkoholi ja suitsu kasutamine Isiklik arvamus Tegemist on kriitilise noorsooromaaniga, sest üsna varjamatult näidatakse noorte allakäiku. Võib öelda, et see raamat räägib ühe noore neiu kiirest sirgumisest naiseks. Soovitan seda raamatut sellepärast teistele, kuna see raamat räägib täpselt sellest, millega noored tegelevad ja millised mured neil on. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast
Fourth level Fifth level Ta on väga austatud isik nii Click to edit Master text stylesõigeusklikus kirikus kui ka Second level katoliikluses. Mõned teoloogid Third level peavad tema naiseks Püha Fourth level Theosebiat, teised arvavad, et Fifth level viimane oli Gregoriuse ja Basileose vend, nagu seda oli ka püha Makrina noorem, veel üks pühak sellest austusväärsest perekonnast. Gregorius otsustas hakata Nyssa piiskopiks aastal 372
kaugushüpe, maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpiarahu-ei tohtinud relvi kaasas kanda või kedagi takistada relva jõul. Võitjatele püstitati ausammas, kodukonnas vääriline tasu. Tõi au tervele linnale. Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi. Pidudes viibis ainult siis, kui lähedased sugulased olid. 18.Jumalanna Demeteriga. Ta laps rööviti, masendusest jooksis ära, peatuskohaks sai Eleusise. Seda tähistati iga aasta rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Nad läksid sinna pühamusse ja pidasid seal oma öiseid kombetalitlusi. 22.Pythagorase teoreem-Pythagoras Raamat, kus olid kõik vajalikud meditsiini teadmised-Hippokrates 25.Vooru 27
ttarlastele. Arvatakse, et kardeti naisi harida, sest tarkadena oleksid nad vinud meestele vastu hakata. Nii petatigi tdrukutele kodutid ja laste kasvatamist samal ajal , kui poisid said ppida kirjutama ja lugema ning sjappe. Mlemas riigis abiellusid naised vga vara ning endast palju vanema mehega. Naistel ei olnud igus endale meest valida ega viimasest ka keelduda, see igus tekkis Vana-Roomas keisririigi ajal . Kolmekmnendates mees vttis tavaliselt naiseks vga noore, alles teismeeas tdruku. Arvan, et noor tdruk valiti selleprast, et teda varajases eas kuulekaks ja truuks petada. Mehed visid omada mitut naist ning neid oma koju tuua. Naine pidi olema oma mehele igat pidi truu. Kummaski riigis ei olnud naiste vastu mingit austust ning neid peeti lihtsalt jreltulijaid tootvaks olendiks , kes lisaks sellele funktsioonile rahuldab oma mehe igasuguseid soove ning ihasid. Naiste positsioon on vrreldes Vana-Kreeka ja Vana-Rooma hiskonnaga vga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
