Piimaveiste tüübil (õrn-tihe) on õhuke nahk, kerge luustik, nõrgalt arenenud lihastik ning hästi arenenud seedeaparaat ja kopsud. Lihaveiste tüübil (õrn-kohev) on tugevasti arenenud side- ja rasvakihiga kohev nahk, rikkalike rasvakihtidega mahukas lihastik ning peen luustik. Kopsud ja seedeelundid on väiksemad kui piimatüübil ning piimanäärmed on nõrgalt arenenud. Tööveise tüübil (toores-tihe) on tugevasti arenenud nahk ja luustik. Lihastik on mõõdukalt arenenud, nahaalune kiht õhuke. VARAVALMIVUS JA KASUTUSIGA Varavalmivuse all mõistetakse loomade omadust areneda ja kasvada kiiremini, kui sellele liigile omane. Siis on võimalik looma varakult kasutada järelkasvu ning piima, liha ja muu toodangu saamiseks. Ilma, et see mõjuks halvasti looma elutegevusele ja edasisele arengule. Varavalmivus Varavalmivuse määramiseks võrreldakse uuritava rühma andmeid tõu keskmiste näitajatega.
-16. rasedusnädal) Formeerub loote nägu, tekib miimika, algab koljuluude luustumine. Kujunevad välja lihas- ja skeletisüsteem. Silmad on välja arenenud, kuid silmalaud on suletud. Selgesti on määratletav loote sugu. Kuu lõpuks on loode 16cm pikk ja kaalub 100g. 35 5.kuu (17.-20. rasedusnädal) Lootel on kujunenud une- ja ärkveloleku ajad. Ärkvelolekus liigutab loode aktiivselt. Hakkab kujunema nahaalune rasvkude, sooles moodustub esmasroe e. mekoonium. Loode neelab lootevett, teeb hingamisliigutusi. Luustik tugevneb, arenevad küüned ja kulmukarvad. Kuu lõpul hakkab ka naine looteliigutusi tajuma. Kuu lõpuks on loode 25cm pikk ja kaalub 300g. 6. kuu (21.-24. rasedusnädal) Loote keha muutub proportsionaalsemaks, kaal kasvab kiiresti, tekib juurde nahaalust rasvkudet. Kujuneb haistmine, kuulmine, maitsmine. Loode hakkab ka silmi avama. Liigutused on aktiivsed, jõulised
Erinevatel lihaveisetõugudel võib selja-, lande- ja laudjalihastik olla erakordselt lopsakas. Mõnedel lihaveisetõugudel(belgia sini-valge, hele akviteen jt) esineb nn.kaksiklihas e. doppellender. Neil on peen luustik, madalad jalad, suur massi-iive ja tapasaagis. Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. Lihakeha paremaks kirjeldamiseks on soovitatav jaotada rasvkude paiknemise järgi org-mis järgmiselt: 1) nahaalune rasv ( katab kõrgemas toitumuses looma peaaegu kogu lihakeha pinna), 2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) ja 4) sisemine rasv. Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12-kuuselt.
Marrasknahk (epidermis) Pärisnahk (corium, derma) Alusnahk (subcutis) Marrasknahk koosneb mitmekihilisest lameepiteelist, millel on suurema või väiksema tugevusega sarvnahakiht. Epidermises puuduvad veresooned, närvikiud tungivad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Marrasknaha funktsioon: kaitse kuivamise, alajahtumise, vee aurumise eest. Marrasknaha all asub pärisnahk. Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid kiude. Nahaalune kude, rasvkude, on energiavaruks ja soojaisolaatoriks. 94 Joonis 6.29. Naha ehitus Naha derivaadid (tuletised) Marrasknahast moodustuvad mitmesugused derivaadid. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Nende ülesanne on kaitse ja kompimine. Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Silm Nägemisaparaat koosneb silmamunast ja selle hoideaparaadist. Hoide- ehk abiaparaat Laud on silmamuna ees asuvad nahakurrud, mis katavad teda sulgumisel. Laugude sisemine
Anamneesi järel toimub arstlik läbivaatus. 1. Hinnatakse kehalist arengut ja selle dünaamikat kehamassi, pikkuse, kehamassi in- deksi ja noortel bioloogilise vanuse alusel. 2. Viiakse läbi erinevate organsüsteemide läbivaatus süda-veresoonkond, vererõhk, südame löögisagedus (pulss), luud-liigesed-lihased, nahk ja nahaalune rasvkude, hingamiselundkond, kõhuõõneorganid, endokriinsüsteem jm. Küsitakse pubertee- diperioodis tütarlaste menstruaalfunktsiooni kohta, otsitakse kroonilisi koldein- fektsioone kurgumandlid, põskkoopad, hambakaaries, hinnatakse verenäitajaid. KOORMUSTEST Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilise terviseuuringu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
