Hüpoglükeemia-langeb, kui me ei tarbi piisaval hulgal süsivesikuid. Närvirakud lülituvad välja kui on alla 40mg-hüpoglükeemilineshokk-glükoos, monosahhariid. Rasvade ainevahetus. Lõhustatakse glütseriin, rasvhapped. Küllastatud-sünteesib ise, küllasnud- peab saama toidust. Struktuurrasv- ehitusmaterjel kudedes. Rakumembraani ehitsuseaine, nahaaluste osa, vitamiinid. Vitamiinidega võrdne väärtus. Aendamatud rasvhapped. Taimsest rasvast, kala. Depoorasv. Nahaalune rasv. Energiaallikas. Fikseerib kõik siseelundid. Kaitseb siseorganeid alajahtumise eest. Organism saab rasva toiduga. Kui sööme liiga palju süsivesikuid, sünteesitakse depoorasvu. Depoorasv kuulub uuendumisele, energia tootmine, struktuur-ehituslik. Organismi energiaallikad. Süsivesikud-60%, rasvad-30%, valgud-10% süsivesikud saavad kasutada kõik keharakud. Rasvad saab toota anergiat väga suure hingamishulgal. Vähem hapnikku, süsivesikute hulgal. ATP-universaalne energia vahendaja
Soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: - soojusjuhtivuse teel soojusülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis (soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus) Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude. - konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitluse...
sisenõre, mis reguleerib ainevahetust o Vitamiin (A-vitamiin) o Kolesteriid (kolesterool ja rasvhape) Lipiidide ülesanded: Energeetiline – 1 g lipiidi lagundamiel saadakse 38,9 kJ energiat Struktuurne ehk ehituslik (rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Varuaine funktsioon Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune rasvkude ärakülmumise eest, lindudel kaitseb märgumise eest) Ainevahetuslik funktsioon – lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi (metaboolse vee teke). Iseloomulik kaamlile. Bioregulatoorne funktsioon (hormoonid, östrogeen, testosteroon jne) 5. Aminohapped ja valgud Aminohape – orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) ja aminorühma (NH2).
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mu...
MAARDU GÜMNAASIUM Julia Katskova 12 klass DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Juhatajad: Nadežda Minajeva Svetlana Atajants Maardu 2014 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS.....................................................5 1.1. Dietoloogia teadusena...............................................................................................................5 1.2. Pidev huvi dieedi vastu.............................................................................................................5 1.3. Dietoloogia ajalugu..........................................................................................
(http://www.liigume.ee) Liigese nikastus Liigese nihestus on selline vigastus, mida ei ole üldjuhul väga raske läbi elada, kuid see võib olla kõigi teiste traumade kõrval kõige levinum. Hüppeliigese nikastus võib olla vägagi sagedane taruma, mis võib esile tulla. Enam esinev vorm on inveresioonvääne (väändub sissepoole), mis kaasneb liigese sissepöördumisega. Sellega võib kaasneda tugev valu. Paari tunni jooksul tekib traumeeritud nikastusele nahaalune verevalum. See koht ei pruugi toimida normaalselt ja selle paranemine võib võtta ligi 2 nädalat aega. (http://www.annaabi.ee) Kuidas tekib see vigastus? Näide, kuidas võib liigese nikastus tekkida Luude ja liigestega külgnevaid pehmeid kudesid lihaseid ja kõõluseid võib vigastada paljudel erinevatel viisidel. Pehmete kudede vigastada saamist nimetatakse üldjuhul väänamiseks või nikastamiseks
kromosoomide geneetilisi kaarte 19.sugukromosoomid- X ja Y kromosoomid autosoomid- kromosoomid, mis pole sugukromosoomid, tähis A. 20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Soost sõltuvad tunnused : - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude (naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp (meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad) Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. Feminisatsioon 21. aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.)
polümeeride klassi. Nende saamiseks töödeldakse loodusliku päritoluga tselluloosi mitmesuguste keemiliste ühenditega. Kui nendeks keemilisteks rühmadekson metüülrühmad , saadakse metüültselluloos, kui aga karboksürühmad, saadakse karboksümetüültselluloos. Naha koostis: Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandained . Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ... 33 % kogu inimkehas leiduvast valgust ja 6 % kehamassist Parkimisviisid: Naha parkimisel võib eristada kolme peamist etappi: 1
Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. Verega kandub viirus imaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja iferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Viirus nakatab nahka, levib epidermisesse ja väljub sealt (eritub välja). Nahast edasi nakatab dendriitrakke. Esmane replikatsioon lümfisõlmedes
Vastavalt olukorrale nad kas ahenevad (NS-i vahetalitlusel) - verd valgub nahast keha sisemusse ja nahk kahvatub - või nad laienevad - verd valgub nahasse enam kui tavaliselt ja nahk tõmbub roosakaks. Et naha veresoonekesed korralikult ja kiiresti välistemperatuuri muutustele ja organismi füsioloogilisele seisundile reageeriksid, tuleb neid "harjutada". Seepärast on tähtis nahka iga päev külma veega karastada ja hõõruda. A l u s n a h k e. nahaalune kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvkoesagarikke. Alusnahk on kõige paksem nahaosa. Täiskasvanud inimese alusnahk kaalub kuni 10-15 kg. Paiguti (näiteks kõhul, tuharatel) on alusnahk palju tugevamini arenenud kui seljal, jäsemetel. Kiudude hõreduse tõttu on alusnahk lihaste suhtes liikuv, mis kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest. Ühtlasi on ta organismile varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu
rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid.
Vale lahastamise korral teeme kahju rohkem kui kasu: valu, verejooks kudede vahele, kinnisest luumurrust võib saada lahtine. LIIGESEVIGASTUSED Põrutus, venitus, nikastus Tunnused: · järsk valu kahjustatud liigese piirkonnas, 12 · liigutused valusad, kuid võimalikud, · mõne tunniga tekib turse, hiljem traumeeritud kohale ka nahaalune verevalum Tegutsemisjuhend: Kasutatakse 3K meetodit: külma, kõrgemale, kompressiooni. · Aseta kohe kahjustatud liigese kohta midagi külma · Tõsta kahjustatud jäse üles · Seo kinni elastiksidemega · 24 tundi pärast traumat võib teha viinakompressi. Ära pane vahetult pärast traumat viinakompressi, see suurendab oluliselt turset. Ära hoia kahjustatud jäset kehast madalamal, see suurendab turset. Nihestus Tunnused:
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik. Seejuures võib see vahemik paikneda teguri intensiivsusskaala eri piirkondades näiteks osa liike eelistab madalamat, osa
Hemanginoom ei ole nakkav Mädakolle - Abscessus Mädakoldeks nim. koes või elundis olevat mädakogumit. Mädakolle tekib tavaliselt bakteritest tingitud põletiku tagajärjel. Mädakolle võib kujuneda erinevatesse kohtadesse: naha alla, rinnanäärmesse, kõhukoopasse, maksa, kopsu, ajju. Mädakollet põhjustavad sageli bakterid ( stafülokokk, streptokokk ja soolekepikesed), aga ka seened ja algloomad. Tüüpilised vaevused on palavik ja valu, nahaalune mädakolle põhjustab naha punetust ja turset. RAVI/SOOVITUS Kirurgiliselt eemaldatav. Ise mäda välja pigistada ei tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda silmakoopasse ja jõuda isegi ajukelmetele (tuleb väga harva ette). KAS ON NAKKAV? Mädakolle ei ole nakkav. Erüteem - Erythema Erüteem on punetusest tingitud kapillaaride ülekoormusest nahas.
,rosivarusid peamiselt maksas ia lihastes rse t;irkLise ehk gliikogeeni molekrllidena. 'espool esitatust selgub, et sahhariididel on ranismis kaks p6hilist iilesannet: energee- . -.:st nende ne ja ehituslik. :, - 'rstab see- 2.11" Nahaalune rasvkude kaitseb hiiljest liigse ,' ssugune on lipiidide ehitus ja mis on nende jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise keha- kuju. Rasvavarude lagundamisega saab ta aga .r lesanded?
2. ehituslik struktuurne · rasvkude annab kudedele teatud vormid (soost sõltuv: naistel arenenud hästi rasvkude). · Soost sõltuvad ka rasvusmistüübid: naistel alatüüpi rasvumine(tervisele ohutum, vabaneda raske)) ja meestel ülakeha rasvumine(tervisele ohtlikum, vabaneda lihtsam). 3. varuaineline · õlid taime seemnetes ja viljades(oliiv, avokaado, pähklid) · nahaalune rasvkude ja varurasva kogumik kõhuõõnes 4. Ligimeelitav · Rasvane toit on energia rikas. · Toidurasv annab toidule pehmuse ja siidja maitse. · Lenduvad rasvhapped annavad ka toidule isuäratava maitse. 5. Kaitseline funktsioon · Paks nahaalune rasvakiht kaitseb külma eest (1m rasva-> kaselott). · Rasvakiht amortiseerib põrutusi ( neerude ümber olev rasvakiht ja silmamunade
1.Lipiidid. Lipiidide ehitus ja ülesanded. Liitlipiidid. Fosfolipiidid. Rasvad ehk lipiidid on orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter). Lipiidid on organismide energiaallikaks.Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob, pruunkaru kasutab talveune ajal rasvkudet energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel on nahaalune rasvakiht energiavaruks ja aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. Lihtlipiidid ehk rasvad - on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes.
Tihke konstitutsioon · Sarnane eelmisele tüübile, kuid nahk on veidi tihkem, karvastik tihedam. · Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. · Lihastik on väiksemahuline, rasv- ja lihaskude vähe arenenud. · Luustik on peen, kuid tugev. Siia kuuluvad enamik piimaveiste, kiirushobuste ja jahikoerte tõuge. Kohev konstitutsioon · Silmapaistvalt on arenenud lihas- ning nahaalune rasv- ja sidekude. · Väliskujult on loom lopsakate kehavormidega. · Nahk on paks ja kaetud tiheda villataolise karvastikuga. · Luustik on enamasti jäme. Kohev konstitutsioon on omane eri loomaliikide lihatõugudele ja raskeveohobustele Toores konstitutsioon Toorus väljendub luustiku massiivsuses. Pea on massiivne, lihastik on küllalt mahukas.Iseloomult on küllalt rahulikud ja aeglase reageeringuga. 24. loomade siseehitus ehk interjöör
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
tarbib endoderm energiat minimaalselt. Kui temp on temale absoluutselt sobiv, ka siis kasutab endoderm energiat alati rohkem (kui ektoderm), et temp'i säilitada. Endodermide soojustootmist kontrollib ajus olev keskus. Endotermide kehatemperatuuri püsivahemik jääb tavaliselt 35-40 o juurde. Selleks et mitte energiat ümbritsevasse keskkonda ära anda on kõikidel endotermidel insulatsiooni kiht (rasvakiht, karvkattel aluskarv, nahaalune vereringe). On primitiivne väita, et endodermid on rohkem arenenud kui ektodermid. Endodermidel on suur kasumitarendav strateegi, millel on kallis hind, ektodermide kasum on väike. Me võime neid variatsioone, mis maakeral esinevad jagada erinevatesse gruppidesse: laiuselised, kõrguselised, kontinentaalsed, sessoonsed, ööpäevased rütmid, mikroklimaatilised ja sügavusega seotud variatsioonid. Laiuselised ja sessoonsed
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad vere...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. 25. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub plasmast lühikese aja jooksul kiulise ehitusega aine fibriin, kusjuures järele jääb läbipaistev nõrgalt kollakas vedelik vereseerum
Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...
eemaldatakse kirurgilise lõikusega. Opereeritud nahaääred tõmmatakse kokku ja õmmeldakse kinni. Veritsemine eemaldamise järel on minimaalne. Tulemuseks on tätoveeringust täielikult puhastatud nahk, aga lõikusest võib jääda pisike arm. *Laseriga eemaldamine- seda peetakse kõige edukamaks meetodiks. Enne laseriga töötlemist kantakse nahale tuimestavat kreemi või tehakse süstiga kohalik tuimestus. Laserkiirte võngetega lõhutakse nahaalune tätoveeringu tindipigment ja seejärel puhastab paari nädala jooksul organism ise tätoveeritud piirkonnas naha surnud rakukestast ja pigmendijäänustest. Arme lasermeetod üldjuhul ei jäta, ent kõik sõltub nahatüübist. *Dermabrasioon- tätoveeritud nahaosa kaetakse ainega, mis külmutab tätoveeringu areaali, et vähendada veritsust. Nahk tuimestatakse ja abrasiivpoleerimise ajal liigub äärmiselt teravate
talletumine rasvkoes. Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena. Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina.
siseelundite ümbruses olevas rasvkoes. Klassifikatsioon: rasvhapped (küllstunud, mono- ja polüküllastumata), vahad, triglütseriidid (liht- ja liittrigl), fosfoglütseriidid, steroidid (kolesterool, steroidhormoonid, sapihapped), rasvas lahustuvad vitamiinid D, A, E ja K.. Füsioloogilised f: *energeetiline triglütseriidid, struktuurne on bioloogiliste membraanide peamine koostisosa fosfoglüts, *regulatoorne - steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus
suguorganid, kuid on viljatud. 4. Interseksid e. mosaiiksed organismid teatud kehapiirkonna rakkudes on ühed sugukromosoomid, teises piirkonnas teised. Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused : - sugutunnuste alusel saab määrata organismi soolise kuuluvuse. · lihtne imetajad · raskendatud tibudel Soost sõltuvad tunnused : - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude(naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp(meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad) Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. feminisatsioon. Sugukromosoomides leiduvad geenid : · teatud sugukromosoomides leiduvad geenid osalevad sootunnuste kujunemises(organismide sugu määravad ka autosoomides leiduvad geenid)
sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. Tihe sidekude erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. veri: on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud veres eraldub
sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. Tihe sidekude erineb kohevast sidekoest kiudude ülekaalu ja kiudude kindla paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 30. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Soontest välja voolanud
hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam või tahkem) reguleerib biomembraanide tööd. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Ka pikaajalisel nälgimisel kaotab mehaanilist ülesannet omav rasvkude suhteliselt vähe lipiide. Nahaalune lipiidide kiht tagab termoisolatsiooni (kaitseb keha mahajahtumise eest) ning annab kehale ka teatud vormid. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli. Nimelt, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. Seda fakti peavad silmas pidama eelkõige need isikud, kes kavatsevad alustada kiiret ja ränka dieeti. Samas ei tohi me lipiidide kui lahusti rolli alahinnata, sest just
süstlakolb märgini, mis näitab süstimiseks vajalikku mõlema insuliini üldhulka. Seguinsuliinile valmistatakse juba tehastes erinevates variantides, kusjuures numbrid 20/80. 30/70 jne. või M 1, M 2, M 3 jne. näitavad lühi-ja pikatoimelise insuliini suhet protsentides. Insuliini süstimine 1. Valige sobiv süstekoht. (Kui nahk on puhas, siis ei ole seda vaja enne insuliini süstimist piiritusega puhastada.) 2. Võtke nahk ja nahaalune rasvkude ühe käe pöidla ja nimetissõrme vahele. 3. Süstal võtke teise kätte ja lükake nõel 45-90-kraadise nurga all läbi naha. 4. Suruge süstlakolb lõpuni. 5. Vabastage nahavolt. 6. Tõmmake süstlanõel poolest saadik nahast välja, oodake natuke ja siis eemaldage kogu nõel. (See takistab insuliini väljavoolamist.) 7. Suruge süstekohta sõrme või vatitampooniga mõni sekund. 8. Asetage nõela kaitsekork peale. 9. Süstimisel insuliinisulepeaga kontrollige enne süstimist:
600kg. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145) Veiseliha liigitatakse: vasikaliha, noorloomaliha ja loomaliha, vastaval sellele sõltub ka liha koelisus, liha värvus, rasvkoe värvus ja paksus. Rahvakeeles kutsutakse ka loomalihaks, mis ei ole õige väljend. (Heldi Kikas et al., 2012, lk145-146) Vasikaliha – 2 nädala kuni 3 kuu vanuse looma liha. Värvuselt heleroosa, peenekiulise lihaskoega, nahaalune rasvkude puudub. Noorveiseliha ehk mullikaliha – 3 kuu kuni 3 aasta vanuse looma liha. Värvuselt roosakaspunane, peenekiulise lihaskoe ja vähese sidekoega, naha all õhuke rasva ladestus. Veiseliha – üle 3 aasta vanuse looma liha. Värvuselt tumepunane, tiheda lihaskoega ning kollase rasvaga. Lehma liha on õrnema konsistentsiga, värvuselt erepunane ja marmori taolise struktuuriga. Pulli liha on tumepunase värvusega,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
käsitsedes tuleb kanda valgeid puuvillaseid kindaid. Fotosid ei tohi painutada. Kahjustunud fotod tuleb saata konservaatorile hindamiseks, mitte mingil juhul ei tohi ise proovida osutada abi kleeplindi või liimiga. Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa mälv läheb parkimisele. Nahkasid võib jagada vastavalt nende töötlemiseks kasutatud tehnoloogiatele järgmiselt: parkimata nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark), pärismaiselt pargitud nahad (suitsupark, ajupark), täisparknahad (taimpark, mineraalpark, süntaanpark) Naha valkudest ligikaudu 98% moodustab kollageen, mis on väga vastupidav vananemisele. Nahk säilitab elastsuse, kui ta sisaldab 10-20% vett
Baasalkoholideks on kas glütserool, sfingosiin või kolesterool. Rasvhapped jagunevad KRH (küllastatud), MKRH (monoküllastamata) ja PKRH (polüküllastamata). Lipiidide klassifikatsioon: · lihtlipiidid neutraalrasvad e triglütseriidid, vahad · liitlipiidid glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid · tsüklilised lipiidid kolesteriidid Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · termoregulatsioon nahaalune rasvkude tagas termoisolatsiooni · mehaaniline kaitse rasvkude siseorganite ümbruses, amortiseeriv kiht · lahusti toidulipiidides lahustuvad rasvlahustuvad vitamiinid · struktuurne roll fosfolipiidid moodustavad rakumembraanide lipiidse kaksikkihi ja vere lipoproteiinides fosfolipiidse kihi, ka kolesterool on rakumembraanide struktuurielement · transpordifunktsioon rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport tagatakse eeskätt
Tabel 1. Arteriaalse pulsi palpatsiooni kohad (Iivanaine jt 1997). Vastsündunutel, imikutel palpeeritakse oimuarterit (a. temporalis) või unearterit (a. carotis) (Hockenberry & Barrera 2007). Unearter palpeeritakse kaelal kilpkõhrest lateraalsel peanoogutajalihase (m. sternocleidomastoideus) eesmise serva kohal. Unearteri palpatsioon võib osutuda raskeks suurekaaluliste vastsündinute, imikute juures. Põhjuseks rohke nahaalune rasvkude ja anatoomiliselt lühike kael. (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) 9 Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3. Temporaalarteri ehk pindmise oimuarteri (a. temporalis superficialis) palpatsioon. Brahiaalarter ehk õlavarrearter (a. brachialis) palpeeritakse küünraaugus kakspealihase
kasutatakse nii spordis kui taastusravis lihaste vigastuste ja vere- ning lümfiringe parandamiseks. Kinesioteip leevendab valu ja võimaldab vere- ja lümfisüsteemil toimida vabamalt. Kui nahka venitatakse enne teibi asetamist ja selle ajal, teip ja selle all asetsev nahk moodustavad väikeseid kortsukesi, kui kehaosa asetub tagasi keskasendisse. Naha ,,üles tõstmise" efekt suurendab vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel, paraneb lümfivedeliku pääs lümfidesse. Selle tulemusel suureneb nahaalune ruum ja paraneb lümfivedeliku ringvool, mis omakorda vähendab stimulatsiooni naha valuretseptoritele. Need füsioloogilised efektid võimaldavad kehal alustada iseeneslikku tervenemise protsessi, tagades kudede funktsioonide paranemiseks parema keskkonna Kinesioloogilise teipimise füsioloogilised toimed: · Valu vähendamine · Lihastöö toetamine · Lümfivoolu toetamine · Liigeste vale asetuse parandamine · Lihaspikkuse, lihasjõu ja lihastoonuse taastamine
maitsestatud (grillimiseks), külmutatud, külmutatud ja maitsestatud ning suitsutatud; mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6
väiksematest osakestest protofibrillidest. RASVKUDE tekib derma alla kogunenud rasvarakkudest. Erinevatel karuslooma liikidel on see erineva paksusega, mõnedel vaevu märgatav, mõnedel puudub hoopis. Rasvkoe hulgaline esinemine tingib nahkade esmase töötlemise käigus suuremat töö mahtu. NAHAALUNE LIHASKUDE asetseb vahetult rasvkoe all või selle puudumisel derma all. See kiletaoline kiht on moodustunud vöötlihasrakkudest. Nahaalune lihaskiht on tugevamalt arenenud turja, kaela, rinna ja pea piirkonnas ning abaluude kohal ja väheneb paksuselt puusade, külgede ja esijalgade suunas. Lihaskiht kinnitab naha keha külge. Kohtades, kus ta on hästi välja arenenud on naha eemaldamine raskem. (Koostanud E. Rimmel) Töötlemine Nahkade esmase töötlemise protsessi alla kuuluvad: · naha eemaldamine korjusest; · naha mälvapoole puhastus nahaalustest rasva ja lihaskoe kihtidest.
sugukari). KESKKONNATEMPERATUUR 1. VASTSÜNDINUD PÕRSAD Imikpõrsaste kaod moodustavad keskmiselt 19 %. Emise 72 h jooksul hukkub 70 80 % kogu imetamisperioodil survatest põrsastest. Lõpmine on põhjustatud põrsaste alajahtumisest ja alatoitumisest (selle tagajärjel ,,magavad" emised nad ära). 22 Vastsündinud põrsastel puuduvad harjased ja nahaalune rasvkude ning organismi energiavarud (glükogeen + rasv) on väga väikesed (võrreldes inimbeebiga vaid 8 %). Vastsündinud põrsad peavad väga kiiresti saama ternest (tavaliselt 20 30 min pärast sündi) ja nende kolostrumi tarbimine esimese elutunni jooksul on suur 5 7 % kehamassist. Piimatarbimine esimesel elupäeval on seotud põrsa kehamassiga (KM), keskmiselt 315 340 g/kg KM kohta (max. 450 g/kg).
painimisega hõrendada. Hapendamine jahust valmistatud taigna abil on pikeldamise erivõte, kuna siin tekib taigna hapnemisel piimhape, struktuuri aitavad hõrendada ka mitmesugused ensüümid. Hapendamise kestvust tuleb järlgida. Liiga pikalt töötlemisel võib karv lahti tulla. Rasva eemaldamine. Rasva võib vaatamata esialgsele mehhaanilisele rasva eemaldamisele sisalduda nahas veel küllaltki palju. See on märgatav nende loomade korral, kelle nahaalune rasvakiht on paks lammas, siga. Rasva võib sisalduda karvkattes ja see võib rikkuda naha kvaliteeti. Lambanahk on eriti rasvarikas. Naha struktuuris sees olev rasv takistab parkimist, kuna parkained ei saa tungida naha sisse. Naha sisemine rasv ja karvkattes olev rasv eemaldatakse pesemisvahenditega või lahustatakse orgaanilistes lahustites (halogeenoalkaanid, bensiini erinevad fraktsioonid) või kasutatakse mõlemat meetodit kombineeritult. Naha parkimine Parkimise mõiste
30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%. Funktsioonid: 1) Energeetiline funktsioon. Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad). Kõrge energeetiline väärtus tuleneb asjaolust, et triglütseriidi rasvhappejääkides on C-aatomid enamasti maksimaalselt küllastatud vesinikuaatomitega (maksimaalselt redutseeritud); 2) Termoregulatoorne funktsioon. Nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) tagab termoisaltsiooni (kaitseb keha mahajahtumise eest) ning annab kehale ka teatud vormid. Eraldi tuleb rõhutada nn pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, st energia eraldub lihtsalt soojusena.
märtsikellukesed) ja (kaitse kõrgete temp. eest) 1. Tagasi peegeldav läikiv lehepind (lehepind kaetud vahaga), 2. Valguskiirguse hajutamine (karvane lehepind), 3. Lehtede keeramine kas paralleelseks kiirgusega või lehed rullitakse kokku, neelduv pind väheneb, 4. Kuumashoki vastased valgud. Loomad: 1. kaitse madalate temp. eest- õhuruumidega kehkatted (karvavahetus- suvikarv talikarva vastu või lindude kohev sulestik). 2. Nahaalune rasvakiht, 3. Taliuni/uinak. 4. Külmal ajal lühike aktiivne tegutsemisperiood, ülejäänud aeg varjul (kana käib sööki otsimas ja pärast seda lendab lumme). Kaitse kõrgete temp. eest. 1. Termorgulatoorne lõõtsutamine ja higistamine, 2. Efektiivne soojusülkanne teatud elundite abil (liigsest soojusest vabanetakse suurt kõrvalestade abil (kõrberebane ja elevant). 3. Suviuinak- kõige kuumem periood veedetakse suviuinakus. (kaladest luts, koger); 4
Organism püüab alati säilitada konstantse temperatuuri keha sisemuses, naha temperatuur aga sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kõigusoojastel loomadel on käitumine kohanenud temperatuuri hoidmiseks: külma õhu korral soojendavad nad ennast päikese käes, palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
Organism püüab alati säilitada konstantse temperatuuri keha sisemuses, naha temperatuur aga sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kõigusoojastel loomadel on käitumine kohanenud temperatuuri hoidmiseks: külma õhu korral soojendavad nad ennast päikese käes, palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja
NB! Hermafrodiidid püüdlevad ristviljastumise poole · Pseudohermafrodiidid (ka inimesed[viljatud]) Esinevad mõlema soopoole suguorganid, kuid on viljatud. · Interseksid e. mosaiiksed organismid teatud kehapiirkonna rakkudes on ühed sugukromosoomid, teises piirkonnas teised. Soost sõltuvad tunnused: - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude(naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp(meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad) Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. feminisatsioon. 21. Liitelised geenid ??,aheldusrühm Aheldusrühm (linkage group) -- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
