Üksnes kirg ei ole armastus. Kas armastada või mitte armastada? Armastades võime haiget saada, aga samas, kui üldse mitte armastada ei pruugi me teada saadagi, mis armastus on. Nii, et kõik, kes on kunagi haiget saanud ei tohiks endasse pugeda. Kõik inimesed ei tee omavahel haiget, nad oskavad ka armastada. Seda on küll kerge öelda ja isegi kerge kirjutada, kuid minul endal on raske seeda mitte teha.Abi ma ka ei tahaks, see ei ole see, mida ma vajaks. Keegi suvaline ei suudaks mind nagunii mõista, keegi ei saa tunda sellist valu, mida tunnen mina, sest keegi ei tea, mida ma tunnen... Sobiv näide selle kohta oleks AA- s käivad inimesed. Nad kõik käivad õhes koos, et saada milleski üle. Ma usun,et AA- dest on ka rohkem abi, kui minna liht kõrvaltvaataja- psühholoogi juurde ja talle suure hooga kõik ette laduda. Et inimest mõista, peab seda ise ka läbi elama. Sündmustest ja teiste inimeste tunnetest võib lihtsalt aimu saada, aga sa ei tea
Arvan et valitsus tegi õige otsuse, et Eesti käest ära andis ilma sõjata, sest vastasel korral oleks eesti pihuks ja põrmuks tehtud. Hitler suutis kiiresti vallutada PRM sõjatehnika oskuslik kasutamine, PRM polnud sõjaks valmis, õhurünnakud toetasid maavägede tegevust, üllatusmoment, tankide kasutamine. Kui SM astus Venemaaga sõtta siis lääneriigid hakkasid koostööd tegema NSVL(kurskilahing), NSVL kodanike võitlusvaim, Venemaal oli nagunii plaanis SM rünnata. Sõja mõju tavainimestele: olmetoodete defitsiit, elukohtade kaotus, palju inimõiguste vastaseid rikkumisi, sõjategevus inimeste vastu, nälg, sunnikorras tööle rakendamine Propaganda oli II MS ajal veel tugevam, ajupesu suurem. Propagandaga kaasnes vägivald. Altlandi harta nõudmised ei realiseerunud sest NSVL olid Euroopa ja SM omad plaanid ja omad nõudmised.
Elada päev korraga ja ilmtingimata iseendale! Ja kui asjale nii läheneda, siis on ju lakkamatu joomatrall, surmasõidud, pealiskaudsed ja kiiresti purunevad intiimsuhted ning üleüldine nihilism kõikide normide ja väärtuste suhtes asjade loomulik kurss. Ainult et selle kursi tagajärjeks on füüsiliselt ja vaimselt läbipõlenud, elus pettunud ja kõige suhtes rõõmutuks muutunud inimesed, kellel on aina vähem tahtmist ja soovi midagi luua või saavutada. Kõik on nagunii kaduv, üürike ja mõttetu -- teate küll, ,,suva" -- ning oma hingetühjust üritatakse ravida veelgi rajuma pidutsemise, ägedama kihutamise ja suurema seksuaalpartnerite arvuga. Suletud ring, allakäiguspiraal, lootusetus. Eestis -- nagu ka mujal Euroopas -- aetakse paaniliselt taga lõbu, samas ei suudeta millegi üle rõõmu tunda. Mitte et neid kahte asja peaks vastandama või üks välistaks teist, kuid neil on oluline vahe. Lõbu on ajutine, pealiskaudne, tekitatud
Kuid samas tal poleks olnud ka mingit võimalust passi talle mitte anda. Kui Lilja poleks andnud, siis oleks mees ise vägisis selle passi võtnud. Lilja isiksus sai Rootsis olles kõvasti viga ja ta tundis, et tal pole siin ilmas enam midagi teha ja, et temast ei hooli mitte keegi. Samas ei julenud Lilja ka kellegi poole abi küsima minna, sest kupeldaja oli teda ähvardanud, et kui ta politseisse läheb siis ta saadetakse kodumaale tagasi ja mehe sõbrad otsivad ta Eestis ülesse ja tapavad nagunii ära. See tõttu ei julenudki Lilja politseisse minna. Tema arvates oli tema ainukeseks lahenduseks enesetapp. Ta tahtis saada rahu ning lahti saada muredest ja probleemidest. Ta tahtis saada Volodja juurde taevasse, kes oli end tablettidega ära tapnud, ku Lilja oli ära sõitnud. Minu arvates on see film väga õpetlik. See film räägib sellest, mis meid ümbritseb ja ähvardab igal sammul. Kõik noored, kui ka vanemad inimesed peaksid seda filmi nägema, et saada
mul on kavas, on õige või väär?[...] Ma ei kahtle mitte kõige vähematki, et see küsimus saab vastatud tõele ja voorusele meelepäraselt peaaegu ükskõik millise õiglase inimese poolt peaaegu ükskõik millises olukorras. Butler uskus, et meist igaühel on südametunnistus, mis suudab kindlaks teha õige ja väära igas olukorras. Intuitsioon ütleb meile neid asju, mis on õged ja väärad, meil pole vaja üldisi reegleid, reegleid ju nagunii rikutakse. Hinnangu aluseks on moraalne taju. · Inimeste moraalikoodeksid on erinevad. Kui on ühiskonnas üldised reegid ja tavad paika pandud, ja meile kõigile on teada, mis on õige ja vale ja vanemad on väiksest saati õpetanud, et valetamine ja varastaminene jms tegemine on paha ja karistatav, siis ometigi on ikkagi ju inimesi niisuguseid, kelle jaoks ka need kõige lihtsamad elementaarsemad reeglid ei kehti.
ikka, et teatud olukord või mingi ajaperiood on väga stressirohke. Kõige suurem stressiallikas nii minu kui ka paljude teiste noorte inimeste jaoks on kindlasti kool ja sellega seotud kohustused. Koolis on kõikidel, nii õpetajatel kui ka õpilastel väga palju kohustusi ja ülesandeid. Tihti juhtub, et ülesanded jäävad õigeks ajaks esitamata ja erinevad kohustused teiste ees hakkavad kuhjuma. See toob osadel inimestel kaasa lootusetuse tunde. Nad hakkavad mõtlema, et nad ei saa ennast nagunii tagasi rajale ja tahavad üldse loobuda. Teine äärmus käitub vastupidiselt, nad seavad endale kindla eesmärgi ja kui kuhjunud ülesandeid hakata järk järgult lahendama on võimalik lõpuks kõigega valmis saada. Mõlemad ülaltoodud näited olid äärmuslikest stressiga toimetulekute vahenditest. Enamus õpilased jäävad kuhugi sinna kahe äärmuse vahele. Mina näiteks, olles nädala või rohkem puudunud, tulen kooli ja sean paika preoriteedid
Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus, las ta olla." Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärtesse hakkas kogunema hoopis rohkem prahti, sest inimesed teadsid - nagunii korjatakse ära. Lelle lähedal teeäärses puhkekohas olid varem kaks prügikonteinerit ja nende ümber meeletu prügihunnik. Kohalikud elanikud leidsid seal olevat soodsa koha oma prügist tasuta lahti saada. Nüüd on konteinerid ära viidud ja asemele pandud sildid "Prügi mahapanek keelatud!" Mõned meetrid kaugemal varjub põõsas aga vana televiisor koos muu prahiga. Kädva lähedal looduskaitse all oleval Laane asunduse tammede alleel käies riivab silma teeäärne vanametallihunnik.
Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks. Arenenud riigid on täna nii rikkad, et võivad toitu ära visata. Kui need kogused, mille me kaudselt nagunii kinni maksame, suunata paremini alatoitumisega inimestele, siis saaks ka praeguse globaalse toidukogusega olukorda parandada. Nälg on eelkõige põhjustatud ostujõu puudusest, mitte toidunappusest. Nagu mainitud ei suuda näiteks Aafrika riigid endale toitu osta arenenud riikitelt ja kui seda niisama ära anda on see jällegi kahju arenenud ( Transpordi kulud), ja vähem arenenud riigis harjuksid liiga mugava eluga. Toiduraiskamine ei ole mitte ainult eraisikute seas
Tahetake leida parem elu, kõrgem palk ja miski ei motiveeri jääma. Mõnel rahval ei olegi kedagi, kes juhiks ja nad kaovad. See on lühidalt ja mustalt öeldud, kuid keskne mõte on olemas. Aga kas asi on rahva väärtushinnangutes soovitakse kindlustatud elu ja elada hästi ning patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada. Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda. Minu arvamus on see, et inimesed on rumalad ja ei mõtle asju läbi
Initsiatiiv. Olen selline inimene, kes on alati valmis ja võimeline midagi uut ja huvitavat välja mõtlema. Ma ei karda vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega, seetõttu ma pean end initsiatiivseks inimeseks. Enesekindlus. Enesekindlus on omadus, mida võib pidada üheks olulisemaks ettevõtjale. Ma arvan, et mini enesekindlus ei ole praegu nõutaval tasemel, sest ma tihti näen rohkem ohte ja takistusi kui võimalusi ja seetõttu väldin uute võimaluste otsimist, sest eeldan, et nad nagunii minu elluviimisega hakkama ei saa.Õnneks enesekindlus on aga omadus, mida on võimalik kasvatada. Ma loodan, et samm-sammult edasi minnes on aga võimalik algselt arglikust inimesest vormida enesekindel ja edule orienteeritud ettevõtja. Ma leian, et mul on iseloomu ettevõtjana hakkama saamiseks. Selleks aga on muiduga vaja end alati arendada veel... 2. Mis veel toetab Sul ettevõtjaks saamist (nt kogemused, haridus, perekondlikud traditsioonid vms)?
Lugemiskontroll August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Missuguseid valesid me vajame ? Võiks öelda , et Nipernaadi on üks haruldaste kommete ja iseloomujoontega inimene. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Selleks et meeldida pole mõtet kellelegi valetada kuna valeta või ära valeta tuleb see nagunii välja. Võtame näiteks mehe ja naise. Oletame naine leiab endale kaaslase.Naine väidab esimesel kohtumisel mehele et ta on kokaks õppinud ja oskab meeletult hästi süüa teha. Nad otsustavad koos elama hakata...
keskpunktis. Ta ei hoolinud eriti teiste inimeste arvamusest ning käitus ja ütles, nagu heaks arvas. Sõpru ei olnud tal kuigi palju, perekonda polnud loonud ning ka emaga, kes oli hooldekodus, suhtles harva. Ema matustel ei olnud Meursault kurb ega rõõmus ning jäi mulje, nagu poleks ta oma emast hoolinudki. Inimestega polnud ta kunagi ise aldis rääkima, eelistas pigem rahulikku keskkonda. Ta arvas, et kõik on mööduv ning igaüks sureb nagunii kunagi, vükskõik millal. Alles vangis istudes taipas ta, kui väärtuslik on tegelikult elu, iga hetk ja mälestus. Vangikongis olles veetis ta päevad läbi just oma mälestuste seltsis, tuletades järjest meelde pisiasju, mis olid ununenud. Kuid kohtus siiski peategelane ei nutnud ega palunud andeks, oleks ta seda teinud, pääsenuks ta vaid mõneaastase kinniistumise või sunnitööga. Kuigi ta tappis enesekaitseks, kahetses ta ikkagi mingil määral oma tegu, aga emotsioone ta
Niisiis oli meil väga lihtne mõista, kuidas olla vaba – täpselt 180 kraadi teises suunas, kui okupatsioonivõim seda soovis. Nüüd oleme keerulisemas situatsioonis. Raske on märgata okupatsiooni, kui sind ähvardab iseenda okupeerimine. Iseenda okupeerimine(kordus), see algab ühe idee nimel, ühe mõtte taha koondununa teiste ideede ja mõtete kuulamata jätmisest. Järgneb selle tüütu pirina, mis on eriarvamus(võrdlus), kinni keeramine (Metafoor). Sest kui nagunii ei kuula, siis saab teistest mõtetest müra (Metafoor). Ja valmis ta ongi. Demokraatiast saab minevik. Me näeme sellist iseenda okupeerimist riikides, kelle kohta me oleme arvanud, et meiega sarnane raudse eesriide kogemus aitab niisuguseid arenguid vältida. Me oleme olnud veendunud, et demokraatiat neis riikides, nagu ka meie riigis, saaks hävitada vaid võõras võim. Sellepärast on oht, et me ei pane pahaks sarnaste arengute toetamist nende poolt, kes kõnelevad meiega sama keelt
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju: ,, Et riik funktsioneeriks, ta lihtsalt peab omama tulude teatud miinimumi. Ja mis tahes maksude esmane tingimus on, et maksumaksja peab olema maksujõuline. Seetõttu tulebki rikastel rohkem maksta, ja seda ka protsentuaalselt. See on nende vaestega võrreldes suurem vastutus riigi ja rahva ees." Ta lisab veel ka, et vaidlus tulumaksu ümber on üldsegi mõttetu, sest Eestis kehtestataks astmeline tulumaks varem või hiljem nagunii. Ma siiralt kahtlen selles. Keskerakond pole siiani suutnud seda ideed läbi suruda ja ta pole isegi üritanud mitte. Niikaua kuniks Keskerakond täies võimus pole, ohtu tulumaksusüsteemi muutmisele ei ole. Nii arvan mina. Heaoluriikides, nagu Rootsi, toimib astmeline tulumaks väga edukalt. Kuid Rootsil ja Eestil on vahe. Meie ei ole veel heaoluriik ja tee sinnani on veel pikk. Tänu võrdelisele
silmnhtavalt kokku puutuvad. Niisugust nhtust nagu kokkupuutumine ei ole olemas. Kehad ei puutu kunagi tegelikult kokku, maksimaalses lheduses aatomite vlised elektronkihid satuvad lhestikku ja negatiivsed laengud tukuvad ksteise juvljas, takistades kehade edasist lhenemist. Lhimju- 2 keha mjutavad teineteist nhtamatu vahendaja kaudu. Fsikas arvestatakse ainult lhimju(mju kandub mda vlja). Kera elektrivli - Kige lihtsamaks kondensaatoriks on juhtivast materjalist kera. Et laeng koguneb nagunii juhi vlispinnale, vib kera olla ka sest thi. Sellise kera elektrivlja tugevus on sfrilisest pinnast seespool ("juhi sees") null, vljaspool aga samavrne sfri tsentris asuva punktlaengu vljaga. Kui kera raadius on R ja laeng q, saame elektrivlja potentsiaali vrtuseks kera pinnal (st. juhtiva kera potentsiaaliks)
võimust ning andis selle üle Jeltsinile. Külm sõda oli lõppenud ning võis alata demokraatia võidukäik kogu maailmas. Kommunismi levik ei saanudki minu arvates mitte kuidagi lõppeda võiduga, sest erinevused ida- ja läänemaailma vahel muutusid liiga suureks ning kasvasid ka inimeste nõudlused pea olematu elatustasemega diktatuurriikides. Sotsialistliku maailmasüsteemi, kommunistlike reziimide lagunemine oli paratamatus, mis oleks varem või hiljem nagunii juhtunud- välispoliitiline surve oli liiga suur ning USA eesmärgiks oligi ju kommunismi kaotamine. Välispoliitilistest probleemidest said alguse ka sisepoliitilised ning enamik NSV liiduvabariikidest taotlesid iseseisvust. Demokraatia saavutas võidu hirmuvalitsuse ja kommunistlike reziimide üle ning praeguses olukorras polegi seda reaalselt võimalik mitte kuidagi muuta.
Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult, sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele.
enesetapuga. Inimesed peavad vastu üksteise pärast. Kõige paremini iseloomustab see Richardit, kes võitles ellujäämise nimel vaid Clarissa nimel,kes seda kuuldes oli silmähtavalt liigutatud.Ometi ei näidanud Richard seda välja.Võib-olla sellepärast, et tal polnud kombeks tundeid välja näidata, aga võimalik, et kuna tal olid juba enesetapuplaanid tehtud ning ta ei tahtnud Clarissale veel rohkem valu valmistada,kui nagunii talle osaks oli saamas.Siiski oli ta sellest väsinud ning ta otsustas minna kergemat teed pidi. Samuti võib seda kasutada Laura Browni kohta, kes oli juba valmis endalt elu võtma.Ta oli sõitnud kallisse hotelli,tal olid kaasas erinevad tabletid,mis kindlasti oma eesmärgini oleks jõudnud ning ta heitis voodisse pikali ning luges ,,Proua Dallowayd".Ta nägi unes, et upub hotellitoas vee sisse ning üles ärgates mõtles ta ümber ning otsustas elu
MUUTUSED EESTI KULTUURIELUS. Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (17001721), kuid baltisaksa aadli eriõigused jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser, kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rah...
vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa poliitilises elus? Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud partei oli kommunistlik partei. Vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, politseijuhid jne. Massiküüditamine. 7
Õpingute ajal tekivad kogemused erinevate inimestega suhtlemisel, saame aimu erilaadsetest loomustest ja suhtumistest ning õpime seda, kuidas ühiselt tegutseda. Olenemata sellest, kui palju võib meid kool aidata, sõltub meie edasine elukäik suures osas iseendast iseloomust, tahtekindlusest, eesmärkidest ja kuidas me oskame omandatut ära kasutada. Peamine on teada seda, et me õpime siiski iseenda jaoks, mitte vanematele või õpetajatele. See teadmine tuleb nagunii, kellele varem, kellele hiljem. Kas valikud on ühed või teised? Nii selgub ka tolle +väikse poisi elukäik mitmete aastate pärast.
Aga mis muu mõte abielul üldse on,kui mitte laste kasvatamine. Kena kui samasoolised üksteist leiavad ja normaalseid ei tülita, aga abielu on midagi muud! Geid on ikkagi kõrvalekaldega ja pakkuda neile neile ametlikku abielu on häbiväärne. Suur osa heteroidki elavad vabaabielu ja ei virise - mis siis geisid peaks segama seda tegemast ! Kui samasoolistel abielu ära keelata, siis tuleks kõigepealt homoseksualism üldse ära keelata. Aga see on võimatu. Mis vahet seal üldse on? Nagunii nad on olemas ja elavad koos, kas salaja või avalikult. Las abielluvad kui tahavad, kas kellelgi jääb selle pärast elu seisma? Kui homoabielud on tulevikus lubatud, siis oleks õiglane, kui oleksid lubatud ka rühmabielud (mees mitme naisega või naine mitme mehega). Foorumites võb lugeda, kus mõni neiu ei suuda kahe mehe vahel valida - kui seadus lubaks, siis võikski abielluda mõlema mehega ja polekski probleemi. Homod ei tohiks olla võrdsemad. See on lihtsalt ebaeetiline nähtus kui
nende jaoks antud hetkel parim. Üheks suurimaks probleemiks on häbi iseenese tegude üle. Jaanil oli häbi sellepärast, et ta ei suutnud oma peret toita, lisaks tundis Jaan alguses häbi selle pärast, et ema ei paistnud ausust enam oluliseks pidavat, vaid temas sai võitu ahnus, mis sundis teda kogu aeg varastatud kraami ka enda tarbeks kasutada. Raamatust kerkib ka küsimus, et miks olla aus, kui keegi nagunii ei usu seda. Kõik peale Anni olid kindlad, et Jaan varastab, sest muidu ta kuskilt raha ei saaks, et suurt peret üleval pidada. Kui kõik teised niimoodi arvavad, siis pole endalgi raske seda uskuma hakata. Rasketel aegadel tuleb oma uhkus alla suruda ja abi vastu võtta, kui seda pakutakse, vahet ei ole, kui suurt eneseületust see nõuab. Kui abi vastu võtta, siis on paremad võimalused keerulisest olukorrast välja tulemiseks. Jaan ei tahtnud Annilt abi vastu võtta, vaid tahtis
õppida. Paratamatult jäävad küsijad tihti vastuse võlgu, kuid mitte sellepärast, et neile ei tahetaks vastata, vaid kuna noorukid ei tea seda ka ise. Valikuid on palju ja nagu tihtipeale korrutatakse, siis kõik uksed on valla. Ehkki see kõlab juba nagu katkine plaat, et inimesed peaksid tegema seda, mis neid õnnelikuks teeb, ei ole kõik alati nii kerge. Nii mõnedki noored tunnevad, et ei ole mõistlik pürgida kõrgustesse, kui nagunii sellega hakkama ei saa. Kindlasti on asi taaskord ka kartlikkuses. Artur Alliksaare luuletuses ’’Olematus võiks ju ka olemata olla’’ on kirjas: ,,Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe. Enamasti lepime lähimaga. Enamasti lepime lühimaga. Enamasti lepime tühimaga.’’ Omast kogemusest võin öelda, et ka see, kus ja millises keskkonnas on keegi üles kasvanud, mõjutab väga suuresti nende vaateid tulevikule. Elasin ja õppisin varasemalt
Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aastasadu kogunud ja ta tundis tõsiseid süümepiinu. Jõuti kokkutulekule, kus pidas Indrek oma esimese kõne. Ta rääkis sellest, et oma rüüstamistega ei tohiks siiski liiale minna ning kui vara koguda, siis tõesti ainult sel eesmärgil, et relvi osta. Teised vaidlesid talle aga vastu, sest nad arvasid, et mõisahärrad ei ole seda toredust ära teeninud, sest lihtinimesel seda nagunii pole. Paaritunnise arutluse järel asuti teele mõisa poole, kust aga omanikud olid ammu jalga lasknud, teades, et vabadusekuulutajad tulevad. Ükskõik kuhu nad ka ei läinud, ikka olid ees ainult lapsed ja naised, kellelt midagi nõuda ei saanud. Selle peale süütasid nad järjest maju ja hooneid. Inimesed haarasid põlevatest majadest kaasa kõik, mis pihku jäi. Nad muudkui läksid aga edasi ja rüüstasid uusi maju ning mõisaid. Üks vanahärra lubas suisa lahkelt oma mõisa tühjaks teha
Doris Kareva Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Näited ajakirjandusest • Doris Kareva koondati kultuurilehest Sirp • „Jutuajamine toimus eile. Mulle öeldi, et tänasest asub tööle uus peatoimetaja – kes, mulle ei öeldud – ja ta alustab tööd uue meeskonnaga. See oli minu
ja kui arst otsustab inimese elu "kunstlikult" pikendada, kas pole see siis Jumala tahe ja inimese soov teisele inimesele Jumala poolt antud elu kui kõrgeimat andi alles hoida (2., lk 25)? Eutanaasiaalases õiguskirjanduses on näiteks osutatud asjaolule, et ravist või surmaabist loobumine võib olla tingitud soovist käia lõpuni see tee, mis arvatakse olevat Jumalast või saatusest määratud. Selles mõttes tuleb nõustuda väitega, et ei saa rääkida inimese õigusest sellele, mis nagunii on tema vääramatu saatus, küll on aga inimesel õigus soovida selle vääramatu saatuse väärikat teostumist. Sellest lähtudes ei ole teoloogid passiivse eutanaasia vastu (3., lk 1820). Inimeselt elu võtmise keeld põhineb fundamentaalsetel ning sügavalt juurdunud eetilistel ja religioossetel veendumustel. Näiteks juudiusu traditsiooni kohaselt põhineb elu pühadus arusaamal, et elu on kingitus, mida me valitseme, kuid mille üle meil pole lõplikku kontrolli. Elu on
teda. Celimene sai aru, et too on silmakirjalik ja valetab ning otsustas talle teravalt vastata. Ta ütles, et temagi oli mõni aeg tagasi seltskonnas ning kuulis kuidas Arsinoest räägiti halba ning, et tema kohe kaitses ja esitas vastuväiteid sellele jutule. Arsinoe ütles, et Celimene on kibestunud. Celimene ütleb, et tema pole süüdi, et ausatajate parv tema ümber on, et tema ei saa panna neid Arsinoe'd tahtma. Arsinoe aga vastas, et Celimene peab nagunii mingit hinda selle eest maksma, et mehed temast huvituksid, et süütus ei tõmba kedagi ligi. Siiski otsustasid nad edasi mitte vaielda, sest see sõnavahetus ei vii neid edasi. VI stseen: Saabus Alceste ning Celimene palus tal daamile seltsiks olla. Celimene lahkus. VII stseen: Arsinoe räägib, kui väga ta Alceste'st lugu peab, ta arvab, et õukond peaks midagi tema heaks tegema, ta pakub Alceste'le ka, et tal on tutvusi, kes võivad ta õukonda aidata, kuid Alceste ei soovi seda
nutab ja nutab ning hüüab Tybaltit ja karjub Romeot, mille peale Romeo tahab endalt äkitsi pussiga elu võtta, kuid Amm takistab teda. Lorenzo kirub Romeot, et see käitub nagu väike plika, kes ei saa aru, et on õnnega üle valatud ja näeb kõiges ainult halba. Amm on lummatud lorenzo kõnest ning seejärel lahkubad kõik. 4. stseen(Capulettide majas) Capuletti(Julia isa) ja Paris vestlevad ning Capuletti teatab, et kuna ta tütar nagunii teda kõiges kuulab, siis annab ta Julia Parisele naiseks ning et pulmad toimuvad kolme päeva pärast(neljapäeval) ja saadab sinjoora Capuletti(Julia ema) tütrele enda otsusest teatama. 5. stseen(Julia magamistoas) Romeo lahkub Julia magamistoast Lõokese(koidu kuulutaja) laulu peale ja sinna saabub Julia ema, kes teatab Juliale, et isa on otsustanud ta Parisele naiseks panna. Julia keeldub ning siis saabub Julia tuppa isa,
Vähesel määral on seesuguseid, kes pärast pikka siseheitlust otsustavad moraali kasuks ega kasuta oma mõju ja võimalusi kurjasti. Tihti unustatakse, õigemini surutakse alla mõte, et teguviis on väär, ning lohutatakse end arvamusega, et tulemuseks on jõukus, võim ja heaolutunne.Laialt on levinud ütlus: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud!", mida ka üsna kindlalt järgitakse. Mainituist esimese pärast on inimesed võimelised isegi tapma, kusjuures teise puhul tehakse seda nagunii. Televiisorist Ladina-Ameerika kireseriaale vaadates tundub, et armastus paneb tegema meeletuid tempe. Kohati aga näib, et eelmärgitud emotsiooni mõjuvõimsus on ülehinnatud ning liiga suureks paisutatud. Vastu võib vaielda inimene, kes on kogenud tõelist armastust, sellega kaasnevat õnne ja valu. Omamoodi siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina ning kannatusi põhjustas
Kuna Nõukogude Liit oleks nüüd maailma tugevaim riik, oleks ka ühtekuuluvustunne suurem. Seepärast võiksid olla töös alles kolhoosid, inimesed elaks võibolla kõik n.ö. tööliskülades, kus oleks suured paneelmajad, kõik ühesuguste tubadega. Nii majanduslik kui ka tehniline areng oleks kohe kindlasti kogu maailmas väga palju praegusest algelisem. Nõukogude Liidul endal oleks ju areng põhimõtteliselt peatunud, kuna sellises ühiskonnas ei looks keegi midagi uut, kui selle eest nagunii tulu ei saaks. Kapitalistlik lääs, kus asjad tegelikult arenevad, oleks aga jalge alla tambitud ja neil oleks võimalusi väga palju vähem. On võimatu õelda, kas elu oleks parem, kui asjad oleks niipidi läinud. See on kindlasti väga individuaalne. Kodutu tänaval oleks kindlasti seda pooldanud, aga rikas ärimees ei tahaks seda mitte mingil juhul. Juba sünnist saati ei ole inimesed võrdsed. Mina ei ole nõus nendega, kes ütlevad et on. Lastel on sünnist saati eeldused. Kui
Pärast seda hakkasime arutama, kuidas häiret tõsta. "Fanfaari Juku magab kolmandas telgis," ütles Kiilike. "Laseme tal puhuda." "Juku on oma fanfaari munstüki ära kotanud," ütlesin mina. "Anname siis ise vilesignaali," ütles Kiilike. "Vile on meil ju olemas." See plaan jäi ära häiresignaali ununemise tõttu. Et rohkem ettepanekuid ei olnud, ütles Kiilike: "Lõppude lõpuks võivad häire andmise eest ka õpetajad ise hoolitseda. Muu töö on meie poolt nagunii ära tehtud." Siis me läksimegi õpetajate telgi juurde ning raputasime võimlemisõpetaja Pauksaart. Ja Kiilike ütles: "Siin luusivad mingisugused salapärased mehed ringi." "Las nad luusivad peale," ütles õpetaja Pauksaar ja keeras teist külge. "Me mõtlesime, et nad võivad spioonid olla," ütles Kiilike. "Väga võimalik," ütles õpetaja Pauksaar ning hakkas jälle norskama. Sellest nägu Kiilike, et spioonidel ei ole õpetajale mingisugust mõju, ja tegi ruttu
Pettumus kodumaas, mida ta eest külastades tundis, õigupoolest nördimus riigi juhtisikute omakasu ja printsiibituse pärast, ei lase aatelisel Viirlaidil end "siduda nende poolt jagatud auga". Meie ajal ja meie riigis, mil kompromissivalmidust nimetatakse kohanemiseks ja ideaalide hülgamist reaalpoliitikaks, näib Viirlaidi-sugune muidugi anakronismina. Sõnad isamaa ja rahvus on esiotsa lihtsalt vanamoelised, eurotuhinas muutuvad nad varem või hiljem nagunii tarbetuks. Saati siis rahvuslikud ideaalid ja nende kandja. Kuigi Viirlaid kuulub tõlgituimate eesti kirjanike hulka, on seda kummastavam, et ta ei ole paigutunud Eesti kirjanduspilti isegi mitte kauaaegse Eesti PEN-klubi esimehena. Arved Viirlaid 1922 Martin Säde Eüa07
on ta kiiresti Maa poole kukkumas, nagu langev täht või meteoriit. See kehtib ka inimeste puhul. Need, kes kiiresti tippu tõusevad, arvates, et nii lihtne see ongi, eksivad - et tipus püsida, peab olema tohutu tahe ning peab tegema pidevat järjekindlat tööd. Need inimesed aga, kes on valinud lendamise aseme kõndimise, on arvatavasti liiga arad, et võtta riske. Ma olen kindel, et mõte „Ma ei saa sellega nagunii hakkama“ on inimese edasiminekut piirav uskumus, seega takistav tegur. Meile kõigile on antud tiivad ja taevalaotus, kus oma lennuvõimet näidata. Kui juba lennata, siis püsivalt ja kõrgelt ning seejuures hoida kindel siht silme ees.
See peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni. Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige peremehetunnet. Tihti lükatakse vigastuse või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära. Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse konstruktsiooni või tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda, küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi. Kõiki niiskuskahjustuste põhjusi ei ole võimalik kohe avastada. Suuremale osale saab siiski kiiresti jälile, kui vihmase ilmaga vee teekonda kõigil hooneosadel jälgida
Su mindud tee Su mindud tee jäi minu sisse see tume mets ja jahtund maa ma tulen taas su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus ja internetileheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KarevaD.php# Lisa 1
Me tegime päris suure tiiru haapsaluvahel enne kui mulle leitsime meelepärase kingituse. Rootslane lubas meil endil valida mida me kingituseks saada tahame. Mina muidugi tahtsin väga saada digifotoaparaati ja kui ma märkasin tagasiteel pandimaja , siis küsisin oma tuttavalt et ta ütleks sellele rootslasele, et ma tahaksin endale saada digifotoaparaati kuid minu tuttav ütles seepeale et ma ei saa seda, sest ta ei hakka seda ütlema kuna see on kindlasti liiga kallis ja nagunii ei osta tema sõber seda mulle. Kuid kuna ma ei tahtnud alla anda ütlesin ma rootslasele ingliskeeles, et lähme sinna pandimajja kuna ma soovin omale saada digifotoaparaati ja me läksimegi sisse. Ma vaatasin seal ringi ja algul tahtsin võtta mingi jama fotoaparaadi aga mu tuttav aitas mul valida korralikuma mis maksin 30 eurot. Rootslane küsis mult, et kas ma soovin puutetundliku telefoni aga mu tuttav ütles et mul on telefon olemas ja seega ma ei vaja uut telefoni
sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee nagunii midagi.'' Ta tõmbab tikku ja süütab otsapidi huulte vahel oleva sigaretikoni. Teine kord tehakse niisama sõpradega, et seltskonda sulanduda. Ja nii edasi, kuni tekib otsene vajadus ''nikotiinipirukate'' järele. Siis ei mõelda enam, et ollakse karm kuju ega isegi seda, et tulevikus ei maksa laste saamise peale loota, vaid seda tehakse lihtsalt rahuldamaks oma, nüüdseks juba sama loomulikku vajadust nagu söömine. Kui aga
vääriselupaika. Viimasel aastakümnel on kaitsealade asutamisel ja tsoneerimisel arvestatud mükoloogide ettepanekuid, näiteks Kurisoo looduskaitseala asutamise põhjenduses. Mais 2007 oli meil 509 Natura 2000 loodusala, mis osalt kattuvad eelnimetatutega, osalt aga ulatuvad neist üle ja hõlmavad ühtekokku umbes 16% Eesti maismaast. Nende eristamisel küll seentele tähelepanu ei pööratud, kuid sinna nad sattusid nagunii. Nende tõesti ilusate arvnäitajate taustal näib meie eluslooduse, sealhulgas seente kaitse olevat Euroopa ulatuses lausa kadestusväärses seisundis. Paraku on see kaitse rohkem paberil kui tegelikkuses. Hoogsalt alanud vääriselupaikade hoiu süsteem on hägustunud, selleks ette nähtud kulutuste raha pole kahel aastal maaomanikeni jõudnud. Esimese kategooria kaitse all olevad seened on väärilise tähelepanu all väljaspool kaitsealasid, looduskaitsealadel aga
RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Muutused metsaelus ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Männitaeliku korral tuleb mineraliseerida maapinda. Harvendusraie on puistu koosseisu muutmine puistu väärtuse tõstmiseks. Ühe harvendusraie käigus raiutakse ~5-40% esimese rinde tagavarast. Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs
(,,Väljalüps suurenes, sest lüpsja tunnetas oma lehmagruppi"). Masingu arvates piisanuks ka sellest: ,,Lüpsja tundis oma lehmi ja lüpsis neilt palju piima". Teatud mõttes üllataval kombel paistavad just paljud loodusteadlased silma võimega end üldkeeles arusaadavalt väljendada, kuigi loodusterminoloogia põhineb suuresti ladina keelel. Ehk just seetõttu, et see on üldkäibelt kadunud ja muutumatu, nii et ladinakeelset terminoloogiat peab elavatesse ja muutuvatesse keeltesse nagunii tõlkima. Sama ei saa aga arstide kohta öelda. Kas arsti juures käivad vaid arstid? Või on see haigete peletamiseks? ,,Gastroenteroloog" kõlab tõesti tähtsalt ja heidutavalt. Aga kui mul kõht valutab, siis lepin ma väga hästi ka kõhuarstiga. Ka kõige hullema valu käes piineldes ei hakka ma oma magu gaster'iks nimetama. Selleks, et üksteisest aru saada, ongi olemas üldkeel, mis peaks vahendama ka erinevate eesti keelte kõnelejaid
vend on kahe jalaga maa peal ja tunnistab endale seda, mida enamus sportlased ei tunnista, et sport ei toida teda elulõpuni. Mu vend on seisukohal, et võrkpall on ta suurim kirg ja lemmik spordiala, kuid ilmselt jääb see tal hobiks, sest kui peaks juhtuma mingi ootamatu õnnetus või vigastus, siis pole tal oma gümnaasiumi haridusega midagi peale hakata. Kahjuks aga enamus tippvormis sportlased nii ei mõtle ja juba gümnaasiumis on seisukohal, et miks ma ikka õpin, nagunii ei lähe mul elus seda kunagi vaja. Kokkuvõtteks võib öelda, et poisid otseselt pole laisad, neil on lihtsalt palju rohkem huvitavat teha, kui õppida ning alati leitakse vabandus, miks midagi mitte teha.
2. Hiljem tehtud heategu ei paranda minevikus tehtud vigu. 3. Küsimus, kas inimese teod on enda süü või jumala tahe. 5. Hinnang Raamat oli huvitav ja mõtlemapanev. Raamatu süzee on aktuaalne ka tänapäeval, sest ka täna me kohtame inimesi, kes teesklevad kedagi teist ja üritavad olla paremad, kui nad tegelikkuses on. Sellega nad põhjustavad meelehärmi ja muret teistele inimestele. Petmise ja valega ei ole võimalik elus edu saavutada, ühel hetkel paljastub see nagunii ja see toob kaasa ka ebameeldiva olukorra, nagu juhtus ka raamatu lõpus, kui Don Juan suri. Soovitan seda lugeda ka teistele, sest tegemist on ajatu raamatuga, mis pakub mõtlemisainet erinevatele ajastutele ja erinevatele põlvkondadele. 6. Tsitaadid · ,,Ainult siis saame osa oma esivanemate kuulsusest, kui püüame nendega sarnaneda." (Don Luis)
mõjutab. Nende järeldused näitavad, et uute omakapitali tehingute maht Ühendkuningriigis on pärast COVID pandeemia puhkemist märkimisväärselt vähenenud. Need vähenesid 2020. aasta esimeses kvartalis peaaegu 40% võrreldes 2019. aasta omaga, samas kui hilise etapi tehingud on näidanud palju suuremat vastupidavust. Alustavate ettevõtete finantseerimine on kriisis kõige teravamalt olnud mõjutatud ning tuleb märkida, et tegu on staadiumiga, kus nagunii rahastamise võimalused on kõige kehvemad ja keerukamad olnud. See rahaline puudus on ettevõtmiste jaoks oluline teada, kuna uuringud näitavad, et majanduslanguse ajal sündinud idufirmad ei alusta mitte ainult väiksemalt, vaid kipuvad ka järgmistel aastatel väiksemaks jääma, isegi kui makromajanduslikud tingimused paranevad. Kuigi eri riigid on praeguse ’kriisi’ ajal nii väikseid kui ka suuri ettevõtteid erinevate rahaliste vahenditega toetanud, siis valdav rõhk on olnud
Tihti mõeldakse, et tühi pudel või mõni salvrätt teeääres ei häiri kedagi, kuid need toovad tagajärgi, mis muudavad loodust. Loomad võivad hukkuda pürgi tõttu, samuti loodus hävineda. Üks asi viib teiseni, ja kui keegi sellele piiri ei pane, ei olegi varsti loodust, mida nautida. Tegutsevad küll vabatahtlikud, kes puhastavad metsaaluseid ja teeääri, kuid ka nemad ei suuda kõike ära teha. On inimesi, kes selle tõttu reostavadki rohkem, et teavad, keegi korjab selle prahi nagunii varsti ära ning ei pea seda oma mureks. Kuid kui ise olla kuskil loodust nautimas ja sattuda prügihunniku otsa, siis ei ole see kellelegi meeldiv. Looduselamuste üheks kõige ebameeldivamaks osaks ongi tõenäoliselt reostus ja saaste seal, kus seda mitte mingil juhul olla ei tohiks. Kuid rääkides siiski positiivsest, on kindlasti elamuseks näha oma silmaga ja katsuda oma käega mõnda looma või lindu, kes tavaliselt ligi ei tule. Kuna ma olen
Novgorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma. Pidid maksma rahaga, tegema erinevaid kingitusi ja taluma isegi venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Tihtipeale pidid eestlased oma plaane muutma, sest venelased ei tulnud appi ja ei pidanud kokkulepetest kinni. Kui venelased oleksid tulnud appi, et alistada vaenlane, oleksid nad võitnud mõningad lahingud. Kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli praktiliselt olematu oleksid eestlased oma arvulises vähemuses nagunii alla jäänud ja kuna abi ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel. Kolmandaks, oleksid eestlased võinud võita, sest siis poleks meie ajalugu nii traagiline ja tume, kui see on praegu. Kui me oleksime võitnud selle võitluse, oleks see andnud suure tõuke järgmisele sõjale ja nad oleksid olnud palju targemad relvastuse ja varustuse osas. Kõigi 19 aasta jooksul olid eestlased võidelnud ja kaitsnud oma maad täie hingega. Nad pidid võitlema taanlaste, rootslaste ja sakslaste vastu
Kas Eestil on vaja sõjaväge? Juba aegade algusest peale on mees olnud kodu kaitsja.Tema ülesandeks on olnud kaitsta oma naist ja lapsi.Siiski,ajad on muutunud ja mehe tähtsaim kohustus on minetanud tähtsuse.Üha suurem on nende noorte meeste arv,kes on otsustanud kõrvale hiilida sõjaväekohustusest.Nad õigustavad end sellega,et Eestil pole sõjaväge vaja,sest ta on nii väike riik,et ei suuda nagunii vaenlasele vastu astuda.Ka suur osa Eesti rahvast on sellisel arvamusel,kuigi Eesti ajalugu on näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis. Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta
Hiljem korraldasid eestlased mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Nogorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma.Eestalsed pidid andma neile raha, tegema erinevaid kingitusi ja taluma lausa venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Peale selle, pidid eestlased tihti oma sõjaplaane muutma, kuna venelased ei pidanud paljudest kokkuleppedest kinni. Järeldada võib, et kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli olematu oleksid eestlased oma arvulises vähemuses nagunii alla jäänud ja kuna abi ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel. Kolmas väga mõjub põhjus vabadusvõitluse kaotamiseks oli eestalste killustatus. Kuna Eesti maakondade vähel puudus kontakt. See oli küll olemas, aga see oli minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" polnud otseses mõttes olemas. Eestlastel puudus ühtekuuluvus tunne ja ühtne riik, iga maakond võitles enda eest üksi koos oma väheste sõjameestega. Vastased tulid aga rüüstama ja ristiusku peale
viis ta korterisse ja lukustas ta sinna. Liljat hakati igapäev sõidutama uute kundede juurde ta ei saanud sealt enam mingit raha kuna ta oli inimkaubanduse ohver. Igapäev pidi ta magama paljude meestega. Lilja tahtis end tappa. Samas ei julenud Lilja ka kellegi poole abi küsima minna, sest kupeldaja oli teda ähvardanud, et kui ta politseisse läheb siis ta saadetakse kodumaale tagasi ja mehe sõbrad otsivad ta Eestis ülesse ja tapavad nagunii ära. See tõttu ei julenudki Lilja politseisse minna. Tema arvates oli tema ainukeseks lahenduseks enesetapp. Ta tahtis saada rahu ning lahti saada muredest ja probleemidest. Ta tahtis saada Volodja juurde taevasse, kes oli end tablettidega ära tapnud, kui Lilja oli ära sõitnud. Ühel päeval nägi ta und kus Volodja ütles et uks on lahti, ülemus oli ukse lahti unustanud. Lilja oli juba liiga palju kannatanud ja ta ei jõudnud enam joosta aga siiski ta jooksis minema.
Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära teha. Neid edasi lükates tekitame endale stressi, närvilisust ja koormame ennast üle. Tegemata tööd ja lubadused tuleb kunagi nagunii ära teha, seega on mõistlik need teha õigeaegselt. Mistõttu arvan, et enda harimine finantsalaselt on väga oluline, kuna siis on meil võimalik luua endale tulevik, kus leiame aega oma lastele ja perele, mitte raiskama aega, et tegeleda raha probleemidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
