docstxt/123360722621236.txt
TTÜ Tallinn 2008 Teistsugune maailm on võimalik 14 protsenti maailma elanikest kasutab 80 protsenti maakera ressurssidest, järelejäänud 20 protsendist ei piisa ülejäänud 86 protsendi rahvastiku elushoidmiseks. Suur osa neist peab toime tulema vähem kui ühe USA dollariga päevas. Miljonid Aafrika aidsihaiged ei saa end ravida, sest ei jaksa osta suurte rahvusvaheliste kontsernide toodetud ravimeid. Need kontsernid ei anna aga arengumaade firmadele õigust ise ravimeid toota ja neid odavamalt müüa. Samas viivad needsamad suured rahvusvahelised kontsernid oma tootmise üha rohkem maadesse, kus saavad kasutada odavat ja juriidiliselt kaitsetut tööjõudu, tuues sealt koju kogu oma maksustamata kasumi. Ka Eesti oli pikka aega üks nendest maksuparadiisidest, nüüd on hakatud juba Eestist lahkuma, kuna mujal on võimalik odavamalt hakkama saada. Inimesi on üritatud uskuma panna, et G8 otsustab ja tegutseb terve maailma huvides. USA presiden...
Stantsimisviis Sellise kujuga detaili saab valmistada nii stantsimisvasaral kui ka väntpressil, ning kasutades nii kinnist kui ka avatud stantsimist. Reaalselt, otsuse langetamiseks oleks vaja teha majanduslikke arvutusi. Vaatleme detaili avatud stantsiga tehnoloogiat väntpressil1. 1 Ma ei too siia väntpressi joonise ja töö põhimõtteid, kuna nad on juba olemas metoodilises juhendis, ning ma ei näe põhjust nende kopeerimisest siia. See ei kontrolliks nagunii minu teadmisi. Stantsise joonis Selleks, et saada stantsise joonist, esiteks teeme detaili joonise. Paneme tähele, et joonisel puuduvad 6 ava diameetriga 10 ning detaili sümmeetriateljega risti olev ava. See on nii sellepärast, et neid avasid ei tehta kuumpressimise teel, vaid puuritakse hiljem. Kuna detaili kõrgus on vähem, kui selle laius, deformeerimine tuleb telje suunas. Lõikepinnaks valime tasandi, ning asendame seda selliselt, et see lõikaks detaili
kasutusiga on minimaalne, siis ei ole lootagi, et toodetaks kvaliteetset ja vastupidavat. Kuna majanduslikult mõtlevad inimesed ei mõtle tavaliselt sellele millist kasu või kahju asjatu tarbimine looduskeskkonnale teeb. Kuna eesmärgiks on teha võimalikult palju võimalikult odavaid rõivaid, siis ei saagi oodata, et kvaliteet oleks tähtis. Kuna moetööstus on enamjaolt suunatud naistele ja naistel on levinud arusaam, et üle ühe hooaja nagunii ei kõlba riideid ja ehteid jms kanda, siis on ka loogiline, et ei hakata kvaliteedile rõhku panema. Näiteks hetkel töötan ühes kingapoes, kus vahel töökaaslasi kuulates hakkab lausa häbi, et ma nendega koos töötan. Vaatavad poes müüdavat kaupa ja arutavad, et nagunii kui ostaks midagi, siis tüdineks nagunii nii kiirest asjast , et paari kuu pärast läheks nagunii uut vaja. Samas kuna hetkel on tunne, et USAlik maailmavaade vallutab maailma, kus ostetaksegi riideid üheks
Kodune demokraatia seisneb näiteks selleski kui enne tähtsate otsuste vastuvõtmist arutatakse need läbi pere kõigi liikmetega ja kui juhtub olema eriarvamusi, siis püütakse leida selles külmuses kompromiss, mis sobib kõigile osapooltele. Näiteks arstiteaduses tuleb seda palju ette. Näiteks puuetega või kroonilist haigust põdevale inimesele öeldakse koos diagnoosiga kaasa ka soovitus, et ärge hakake enda peale liigselt kulutusi tegema kuna nagunii ei ela te kauem kui 10 aastat või vähem või siis ei suuda te elada täisväärtuslikku elu nagu teevad seda teised inimesed. Kui lapsel on mõni puue või haigus mida ei saa ravida, siis ütleb arst et teda ei ole mõtet kooli panna, sest ta ei ela nagunii üle 20 eluaasta. Isegi kui ta peaks 20-selt surema siis ei tohi temale seda kohe kindlasti ütelda. Ja tihtipeale juhtub nii et arstide diagnoos ei pea paika ja laps võib elada kauem kui 50 eluaastat ja rohkemgi veel
neid ei huvita Marilyn, kui isiksus üldse. Marilyni elukaaslane Jan käib väga tihti Tartus ja ööbib ka seal. Marilyn on väga pahane aga ükskord kutsub Jan ta Tartusse kaasa. Seal saab Marilyn juhuslikult teada, et Jan semmib oma firma asetäitja Tairiga. Jan tahtis Tairit maha jätta. Kuid Marilyn saab, siis ennem teada täiesti juhuslikult ja otsustab Janiga lõppu teha. Kui Marilyn poleks teada saanud, siis poleks arvatavasti ka midagi juhtunud, sest Jan oleks nagunii Tairi maha jättnud. Ja nende tavapärane elu oleks edasi läinud ning Jan poleks enam nii palju Tartus. Kuna Marilyn otsustab Jani maha jätta ning ta hakkab asju pakkima, kuid Jan tuleb õigel ajal ja peatab Marilyni. Anub ja palub andeks, Marilyn muidugi andestab kuna ta ikkagi armastab tõeliselt Jani. Aga, kui Jan poleks näiteks õigel ajal tulnud ja oma suhteid silunud, olekski Marilyn ta maha jättnud ja arvatavasti poleks ta andestanud. Elaksid teineteisest lahus ja, kes
Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi minna." Jaan: ,,Okei siis, tsau!" Hulkuv kass: ,,Ma ju ütlesin sulle, sa tobe jänes, sa oled minu jaoks liiga imelik." Jänes: ,,Noh, sa ei peagi mu sõber olema, ma lihtsalt mõtlesin, et oleks nagu lihtsam ellu jääda koos." Jaan: ,,Tere! Kas te olete siin kandis hunti näinud?" Jänes: ,, Lõpuksss... olendid, kellega suhelda!" Jaan:" Ma küsisin, kas sa oled siin HUNTI näinud või MITTE!"
Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg Ma arvasin end armastavat juba ammu. Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede. Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu. Eks ikka lähemale. Aga millele? Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu. Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust. Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud.
,,Teadmised ilma autoriteedita" Karl Raimund Popper Põhiidee: Enamus inimeste arusaami on nagunii valed, kuid me ei tohiks olla arad tõe väljaselgitamisel ning mitte karta eksperimenteerida ja kritiseerida enda oletusi, millega püütakse tõde välja selgitada. Kui me oleme suutnud mõne probleemi lahendada toob see kaasa uusi lahendamata probleeme. Põhipunktid: 1. Empirism on kogemustele põhinev teooria, kus kõik esitatud väited tuleb tõestada ja viidata ka allikatele. Kui väidet ei kõla usutavalt, tuleks esmalt kontrollida, kas see kehtib. 2
· Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
Töökas ehitaja, kes meie koolimaja juures asuvat alajaama krohvis ütles, et parim teguviis oleks aidata Kreekat niipaljuga kui Eestil võimalik ja loota parimat. Meie kooli uus ja rõõmsameelne huvijuht arvas, et pigem tuleks parandada süsteemi, mitte enam laenu või rahalist toetust anda. Ta kartis, et Kreeka majandus on juba niigi põhjas ja võib vedada ka teised endaga kaasa. Meie kooli koristaja ei osanud seda teemat kommenteerida ja vastas lihtsalt: ,,Kord lõppeb maailm nagunii otsa". Noorema poolne naine, kellel oli kiire, kommenteeris: ,,Vastik!" ning lisas: ,,Mind häirib see sügavalt ja ei mingit laenu enam!" Mees Säästumarketi parklast arvas, et see on Eesti kohus aidata Kreeka majandust. ,,Meid on aidanud sügavast kraavist välja 3 riiki ja nüüd on meie kord aidata abivajajaid," sõnas ta kindlat. Kokkuvõtteks võib öelda,et vaatamata raskele olukorrale Eestis on inimesed siiski nõus teisi aitama ja laenu andma.
(1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism järgneval viisil: MODERNISM tegeleb elu kujutamisega ja keskendub püüdlusele, kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis mittekujutatavat („tegelikku Elu“) on võimalik kirjanduslikus vormis siiski väljendada; POSTMODERNISM ei keskendu enam („tegelikule“) Elule, mille kirjanduses kujutamist peetakse nagunii lootusetuks ürituseks, vaid pakub lõpmata arvu viise, nii-öelda „mänge“ või „keeli“, millega elus tabamatuks jäävat on võimalik vähemalt mingil määral kirjeldada. Sellise eristuse järgi ei ole modernism ja postmodernism tegelikult mitte erinevad kirjandusajaloolised epohhid, vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse kaks külge. Postmodernismi võime leida juba modernismi algusaegade teostest (näiteks Luigi Pirandello näidend „Kuus tegelast autorit otsimas“). 20
saatjate ("mastide") võrgustiku kaudu, sarnaselt seni edastatavale analoogtelevisiooni signaalile ning samades sagedusalades. DVB-H tehnoloogia on DVB-T süsteemist kohandatud maapealse digitaaltelevisiooni süsteem, mis on spetsiaalselt mõeldud kaasaskantavatele ja akutoitel olevatele vastuvõtjatele. DVB-H võimaldab kasutada suurekiiruselist allalaadimiskanalit, mida pakutakse eraldiseisva teenusena või osana mobiilvõrgu teenustest, millega tavalised kaasaskantavad terminalid nagunii ühenduvad. DVB-C (Digital Video Broadcasting - Cable) on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu. DVB-C pole ühilduv DVB-T-ga: ehkki sageduskanalid on mõlemal samad, on modulatsioon erinev. DVB-C olulisteks eelisteks analoogtelevisiooni ees on samas sagedusalas kuni 15 korda suurema programmide arvu edastamise võimalus ühtse paketina. DVB-S (Digital Video Broadcasting - Satellite) on satelliitidel kasutatav digitaaltelevisiooni standard.
Saatuslik öö Ühel täiesti tavalisel päeval jalutas naine nimega Kristi töölt koju. Peale paari minutilist kõndimist tunneb naine nagu keegi jälgiks teda, taha vaadates ei märka ta kedagi ning ta otsustab edasi kõndida. Kuna väljas on juba hämar otsutab ta valida lühema tee kasuks. Möödudes ühest majast kuuleb ta äkki karjatust, naine ehmub ning jääb maja ette seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu. Peagi nägi ta k...
Pidevalt tehakse sellised vigu, mida on aegade algusest tehtud, küll mitte ôuna vaid paljude muude olukordade ja asjadega. Kui inimene midagi nii väga ihaldab ja näeb selle nimel kaua ja palju vaeva, siis vôib juhtuda, et tahetu kätte saamisel ei ole ta üldsegi ônnelik ja talle ei meenu, miks ta seda nii väga soovis. Paralleele saab tuua praegusest poliitilisest elust. Poliitikud teavad, et katteta lubaduste andmine ja muu sellise tegemine on vale, aga kuna arvatakse, et nagunii vahele ei jääda, siis on selline tegutsemine kohutav kiusatus. Paljud tuntud riigimehed ei saa hakkama jabura reklaamita vôi isegi valimistulemuste vôltsimiseta, peaasi, et kampaania ônnestuks ja nad vôimule saaksid. Aga kas see on üldse kôrget palka väärt, kui ei saa rahvale pakkuda mitte midagi? Valedest tulvil kampaaniat saab heal juhul kord vôi kaks korraldada, aga lôputult ei saa ju oma valijaskonda lollitada, kuna millalgi saadakse
Nii saabki iga valimisõiguslik inimene osaleda riigi valitsemises. Eesti Vabariigis on igal valimisealisel kodanikul õigus käia valimas. Kuid kahjuks ei kasuta sugugi kõik inimesed oma põhiseaduslikku õigust, sest millegi pärast on valimisaktiivsus pea igade valimistega langenud. Erandiks on küll viimased valimised, kus valimas käis rekordarv inimesi. Valimistest mitte osavõtmist põhjendatakse tavaliselt sellega, et pole kedagi valida või arvatakse, et nagunii ei oma üks hääl mitte mingit kaalu. Kuna hääletamine ei ole Eesti seaduste silmis otseselt kohustuslik, ei saa ka etteheiteid teha inimestele, kes valimas ei käi, vaid tuleks välja selgitada madala kodanikuaktiivsuse põhjused. Võime öelda, et iga hea kodaniku kohus on käia valimas. Ilma selleta ei saaks eksisteerida ka demokraatiat. Ka Abraham Lincoln on öelnud, et demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks. Demokraatia jätkusuutlikkuse huvides on ka paljudes
9. ,,Inimese hing on surematu ja hävimatu." (Platon) 10. ,,Tooge mulle ruttu veini, et saaksin meelt kasta ja midagi tarka öelda." (Aristophanes) 11. ,,Edukaid inimesi ei ohusta kunagi läbikukkumised, sest nad pööravad need teadmisteks." (Jim ja Charles Fay) 12. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen) 13. ,,Ära näe vaeva, et oma kaasaegsetest või eelkäijatest parem olla. Püüa olla parem kui sina ise." (William Faulkner) 14. ,,Ründa elu, see tapab su nagunii." (Steven Coallier) 15. ,,Elatakse ainult üks kord aga kui teed seda õigesti, siis pole rohkem vajagi." (Joe E. Lewis) 16. ,,Ole sina ise. Kes muu oskaks seda paremini?" (Frank J. Giblin) 17. ,,Lapse 12 esimese elukuu jooksul õpetame ta kõndima ja rääkima ning järgmised 12 aastat kulutame sellele, et panna ta istuma ja vaikima." (Phyllis Diller) 18. ,,Vali töö, mida armastad, ja sa ei pea elu lõpuni ühtki päeva töötama." (Konfutsius) 19
Valgekihv Jack London Jack Londoni teoses ,,Valgekihv" jutustatakse hundi elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Kõik algas ühel külmal talvel, kui hunt Kiche ja koer Ükssilm said pojad. Talv oli külm, mille tagajärjel surid kõik pojad väljaarvatud üks, Valgekihv. Ta oli hundi ja koera segu. Tal oli koera iseloom, ta sõbrustas inimestega ja püüdis olla inimeste sõber. Teine pool temast oli metsik ja tal olid instinktid, et looduses ellu jääda. Kord sööki otsides märkas Valgekihv indiaanlasi, kes olid lahked ja võtsid ta enda juurde elama. Nad kasvatasid ja hoolitsesid tema eest. Valgekihva uueks peremeheks sai Hall Kobras. Hall Kobras oli vaene ning tal olid ka suured võlad. Vaesuse tagajärjel pidi Hall Kobras Valgekihva maha müüma. Minu meelest oli see väga vale tegu, sest sõbra maha müümine peaks olema viimane asi, mille pealt...
meetod väga tõhus ning sobiv, kuid teades selle tagajärgi, muutus vähemalt minu arvamus küsimusele, kas kloonimise poolt või vastu, eitavaks. Teades, et ei saa rasestuda on väga kurb, kuid mitte niivõrd nagu kellegi kaotamine. Kui inimesel sünnib kloon, aga tänu vähe arenenud meetodi pärast, sureb ta mõne aasta pärast, on tagajärjeks veel suurem kurbus, kui eelnevalt lapse mitte saamine. Meil ei ole tarvis, et (2)kloonitakse veiseid, kitsi, hiiri või kasse, kes kõik nagunii noorelt surevad. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist kannatab omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes. (3)"Tahan oma poega tagasi," kirjutas internetis üks isa, ja küsis, kas saaks lasta kloonida oma surma saanud 8-aastast poega. Loomulikult on kahju lapsevanemast, kuid kunagi peame me kõik siit ilmast lahkuma, kas siis loomulikku või mitte loomulikku surma. Ei saa taaselustada surnud last. Saab luua ainult DNA täpse koopia, kuid keskkonda ja kogemusi, mis
MULTIKULTUUR MIS SEE ON? Multikultuur (kõnekeeles „multikulti“) on mõiste, mis tähistab ühiskonda, kus erinevate etniliste gruppide kultuurivormid ja ellusuhtumised eksisteerivad kõrvuti. Ehk siis ühiskond, kus kultuurid on segunenud. KUS ON SELLE JUURED? Sõna ise pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanumat) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. MIKS OLLAKSE VASTU? Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest päri...
sirge nina c) sirged pikad juuksed , paksud kulmud , paremal epoole kõver nina 5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus b) see kelder ei huvita nagunii kedagi c) kui kellelegi räägite kahetsete 8. Andres sai tsirkuse direktoriks ,sest a) ta oli kõige pikkem ja sportlikum b) ta oli kõige osavam ja väledam c)ta oli lastest kõige vanem 9. Kelle luges uudist juveelivargusest ajaleheartiklist mis kandis pealkirja a) Stockholmi pankurilt rööviti juveelid b) suur juveelivargus Östermalmil c) juveelivarastel õnnestus saagiga põgeneda 10. Kalle saatis Stockholmi politseile kirja , mille alla ta kirjutas
üldse proovin... Seda, et enesekindel inimene on elus läbilöövam ja õnnelikum kinnitavad ka faktid. Samas on aga iga inimese elu täis üllatusi. Ka enesekindla inimese elu! Elust enesest võib leida sellise näite: Kui inimene arvab et ta saab selle töökoha kuhu ta kandideeris ja ta on pingutanud selle nimel, siis olen ma 100% kindel, et tema tõenäosus seda töökohta saada on rohkem kui poole suurem sellest inimesest, kes arvab, et ta ei oska nagunii aga samas tahab raha saada ja ei pinguta üldse. Seda, et enesekindel inimene lööb läbi, on öelnud nii teadlased, kui ka teised juhtivad inimesed. Niisiis järeldame, et igaühe õnn sõltub rohkem temast kui teistest faktoritest. NIISIIS ON IGAÜKS ISE OMA ÕNNE SEPP!
Maria Lindmäe 12.C Kui haridusministrid võivad vahetuda iga uue valitsuse võimuletulekul ning tihedaminigi, siis haridussüsteem nõnda tihti ei muutu. Demokraatia, mis peidab endas arvamuste pluralismi, sõnavabadust ja mitmeparteilisust, takistab rutakate ning läbimõeldamatute otsuste vastuvõtmist.Hariduspoliitikast sõltub noorte tulevik ning noorte käes on iga riigi saatus ja seepärast on haridussüsteem oma olemuselt nagunii konservatiivne. Praegusel hetkel, mil Eesti haridussüsteem lebab nii Euroopa kui meie oma asjatundjate sõnul kriisis, oleks hea teatud uuendusmeelsus. Rääkimata sellest, et õpingud peaksid jõukusest sõltumatult kõigile võrdselt kättesaadavad olema, peaks teatud muutusi tegema ka praeguses õppekavas. Ennetamaks Euroopat kimbutavate immigratsiooni- ja rassismiprobleemide jõudmist Eestisse, tuleks vähemasti gümnaasiumi osas anda religiooniõpetust ning
kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega. Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saanud ja ta nõustus teadmisega, et see ilmub kellegi teise nime alt aga ta vähemalt teab, kes selle tegelik autor on. Ludwigu arvates oleks tema äiapapa ja naine ta ära tõrjunud, kui ta nende kaua oodatud raamatut poleks kirjutanud. Ta oli rahul oma eluga, oma positsiooni ja tuntavusega seltskonnas, kõik millest ta kunagi unistanud oli. Tõe rääkimine oli Ludwigule liiga suur risk oma heast elust ilma jääda. Ludwig elas oleviku hetkes ja oma õnnes, tulevikule ta ei
«See lugu on pullisitt, midagi sellist ei ole kunagi juhtunud, kirjeldatud tegelasi pole reaalelus olemas: ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus. Merca Lõik raamatust: «Sportaste endi kohta võiks öelda, et jõudlus on neil päris hea, suusatajad ja jooksjad hakkavad lõppu jõudes kiirustama, maadlejad ei saa kuidagi oma vaimus matilt minema, kaugushüppajad arvavad, et mida pikem lüke, seda parem, ja väravavahid tegutsevaid vaid siis, kui mäng nende värava all käib. Enamasti kepivad nad lonkavas valsirütmis: aeglane, kiirekiire, aeglane, väga kiire. Käsi spordimehed enamasti kah kasutada ei oska. Isegi korvpallurid mitte, ehkki nende rinnatöötlusoskusele võib ette heita peamiselt seda, et nad rindu ka põrgat...
Suurvett võiks tegelikult ka kuidagi ära kasutada. Näiteks tuletõrjes on alati vett vaja, siis oleks seda igal pool läheduses võtta ja hüdroelektrijaamades saab toota palju energiat vee kiire voolu tõttu. Seda viimast juba kasutataksegi väga palju. Üleujutustega kaasneb ka palju prügi. Vesi toob kaugemalt kõik prügi nähtavale, mis on väga kole. See vesi on reostunud ja keegi ei taha seal kuidagi liigelda, kuigi see on sel ajal suhteliselt võimatu nagunii. Hiljem, kui vesi on ära kadunud tuleb teha suuri koristustöid. Parandada maju ja korjata prügi. Suured uputused raiskavad inimeste aega. Loodusnähtuste vastu inimesed ei saa. Keegi ei saa ju panna taeva alla kotti ette, et lund maa peale ei sajaks. Kõik tule ära kannatada ja abitumatele tuleb toeks olla selajal, kui kõik see valge vaip otsustab sulama hakata. Siiski on seal midagi positiivset ka lumi kaob ja tuleb kevad ning seejärel soe suvi.
See kõik temaga võrduksid taevaga ja täpselt need kõik sündmused võiksid, ka tulevikus eksiteerida. Nii öelda ilma ´´selle inimeseta´´ on päike kuu. Igaüks vajab inimest, kellega jagada oma naeru, ka need inimesed, kes väidavad seda mitte vajavat. Kui aretada edasi teemat, mida ma tulevikku veel kaasa võtaks, ausalt ma ei oskaks öelda. Ma tean, et see on kõigest ilus illusioon ning reaalses elus ei ole võimalik hetki tulevikku kaasa võtta. Asjad arenevad nagunii teisiti. Võimalik, et ma olen liialt pessimist, kuid see olen mina ning see on minu mõttemaailm.
emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene ning viimane osa. Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Viimane rida sellest luuletuse osast on see, mis toob välja eelneva mõtte ja see just kui on seal ootamatu, sellepärast mõjub see kuidagi võimsalt. Lisaks on mõtlemapanev ka luuletuse viimane osa: Kui kõnelda üksainus kord, on vastutus nii suur, et ükski sõna ei näi väärt, et öelda. Kui elada üksainus kord, on võimalus nii suur,
sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud
tutvustamine ja täiesti aus olemine on tähtsad. Taga ei tohiks ajada enda kasumit vaid arvestama laenuvõtja edasise tulevikuga, mitte talle liiga tegema. 4. Kuidas on vastutus laenuandja ja -võtja vahel jagatud? Milliste argumentidega võiks põhjendada kummagi poole vastutust? Mõlemad osapooled peavad olema ausad. Laenuandja vastutus seisneb sellest, et ta peaks kontrollima kellele ta laenu annab. Pole mõtet anda laenu inimesele, kes nagunii ei suuda laenu tagasi maksta. Laenuandja peab koostama ka vastava lepingu. Laenuvõtja suurim vastutus on laen tagasi maksta, tehes seda maksegraafiku alusel, vältides võimalikke makseraskustesse sattumist
kanepist ja narkootikumidest üldse, kui nad näevad enda ümber sõpru, kes tarvitavad ja ei hakkagi kohe heroiini süstima ega satu hullumajja. Kuna kanepi teeb ohtlikuks pigem see, et ta on sissejuhatavaks aineks teel kangemate narkootikumide poole, mitte niivõrd ta ise, ei ole õige lasta sel vabalt tänavatel ringelda. Kui kanepi kättesaadavus ja puhtus oleksid kontrolli all, kaotaks see oma rolli lävepakuna. Fakt on see, et kes tahab, saab seda nagunii teha. Ja nende samade tuttavate käest ei ole just raske ka kangemat kraami osta. Ohtude kahandamine aitaks narkomaaniat ohjeldada tunduvalt paremini kui karistamine. Tean omast kogemusest, et teismelisele ei lähe välised sanktsioonid väga korda. Keskooli jooksul jäin kaks korda tubaka suitsetamisega politseile vahele. Kaks korda sain trahvi, kaks korda istusin koduarestis aga suitsetan siiamaani. Selge on see, et Eesti ühiskond ei ole valmis kanepi legaliseerimiseks
" (Jim ja Charles Fay) 24. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen) 25. ,,Ära näe vaeva, et oma kaasaegsetest või eelkäijatest parem olla. Püüa olla parem kui sina ise." (William Faulkner) 26. ,,Elagem nii, et kui sureme, siis on isegi hauakaevajal kahju." (Mark Twain) 27. ,,Elu on asi, mis juhtub sinuga siis, kui teed parajasti muid plaane." (John Lennon) 28. ,,Ära võta elu liiga tõsiselt, nagunii ei pääse sellest eluga." (Elbert Hubbard) 29. ,,Elu on ebakindel. Söö kõigepealt magustoitu." (Ernestine Ulmer) 30. ,,Ründa elu, see tapab su nagunii." (Steven Coallier) 31. ,,Iga mees peab vaatama endasse, et mõista elumõtet. Seda ei saa avastada, vaid tuleb vormida." (Antoine de SaintExupéry) 32. ,,Elatakse ainult üks kord aga kui teed seda õigesti, siis pole rohkem vajagi." (Joe E. Lewis) 33. ,,Nii veider, kui see ka ei tundu, põhineb mu elu tõsieluainetel
Nii kasvavad lastest samasugused joodikud nagu nende vanemad. Järgmiseks põhjuseks võivad olla halvad sõbrad. Näiteks sellised sõbrad kellega minnakse kohe peale kooli kuskile kaubanduskeskusesse lihtsalt passima. Kui sealt kunagi õhtul alles koju jõutakse ei jää aega enam koduseid töid teha. Kui vanemad on ka veel näiteks kogaeg tööl ja ei ole lapsega aega tegeleda siis ei tea nad ka mis koolis toimub. Nii võib tekkida lapsel arvamus, et õppida pole vaja kuna nagunii keegi ei kontrolli ja ei tunne huvi. Üks halvemaid juhuseid on see kui laps kannatab kooli vägivalla all ja sellepärast ei saa õppida. Kui näiteks terve klass kiusab ühte õpilast on tal väga raske normaalselt koolis käia. Õpetajad ei pruugi sellest isegi teadlikud olla ja laps peab seda kannatama kuni kooli lõpuni. Vanemad ei tea ka sellest tavaliselt ja arvavad, et lapsel läheb koolis hästi. Kooli vägivalla tulemusel muutub kool kiusatava jaoks vastikuks ja ta
,,Rehepapp" (2000) · üldiste arusaamade järgi väga humoorikas raamat, kuid Kivirähi enda sõnul ka kurb ja traagiline. Humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid (nt Katk ütleb teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm
teineteist läbi ja lõhki. Oleks kõik nii lihtne, et plaksti ja sõber nüüd tõesti usaldab mind, oleks inimeste vahel vähem tülisid, maailmas vähem sõdasid ja kõik hoiaksid rohkem kokku. Ma olen kusagil kuulnud ütlust: "Me ei oska öelda kuidas olla edukas, kuid me teame, et elades kõigile meelepäraselt me edu ei saavuta." Mida ma selle meenutusega tahan öelda on see, et sõber on sõber. Sõbradki ei pea alati üksteisele meelejärgi olema. See on nagunii võimatu. Ja sõbrad mõistavad üksteist, nad ei pea rääkima väikseid hädavalesid. Ei pea ja ei tohigi, sest need kasvavad suuremateks valedeks. Sõber teab kas talle räägitakse tõtt või mitte. Lõpuks see valede võrk hävitab sõpruskonna. Hoidke oma sõna ja pidage oma lubadusi. See on usalduse alus, sõpruse alus, ühiskonna alus.
pidada lahket, sõbralikku, arukat ja huvitavat inimest. Kahjuks on ka selliseid inimesi, kes hoolivad ainult iseendast, räägivad teistest seljataga, on ennast täis ja ei pööra tähelepanu teiste arvamusele. Minuarvates ei aitaks siin ka hea välimus, sest kes ikka sellisega suhelda tahaks. Mina arvan seda, et ilus inimene on see, kellel on normaalne välimus ja ta ise on inteligentne ja tore. Ei maksa olla liiga enesekindel ja hoolimatu teades, et sa nagunii meeldid kõigile oma välimusega. Alati ei pruugi see paika vedada ja sinu ilusa välimuse alt koorub välja inetu sisu. Alati tuleks mõelda enne, kui midagi ütled, sest just see üksainus lause võib jäta teisele halva mulje sinu sisemisest ilust. Kõik asjad peaksid olema tasakaalus, sest just siis oled sa meeldiv sõber oma kaaslastele. Olen õnnelik et minul on väga vedanud oma sõpradega, kellel on nii sisemist kui ka välimist ilu. Tänan tähelepanu eest!
Mis on korruptsioonis halba, kui asjad kiiremini liikuma hakkavad? Ka kõige toimivamas ühiskonnas kuuleme tegudest, mis ühel või teisel moel ühtivad korruptsiooniga, see on olnud nii juba aegade algusest, kui olid esimesed võimulolijad. Kuid mis on korrupstsioonis on halba, kui asjad kiiremini liikuma hakkavad? Teadagi, et inimene käib tööl selle pärast, et elada, mitte ei ela selleks, et tööd teha. Iga inimene peaks tööle minnes unustama oma huvid, kuna kokkulepitud palka saab ta nagunii, ta suunab fookuse ettevõtte huvidele, sest selleks on ta palgatud. Oma ameti kuritarvitmist kohtame paljudes valdkondades. Isegi, kui seda peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks, leidub seda siiski ka mujal. Altkäemaksu andmine tundub esmapilgul üsna lihtne, kuna on tekkinud arusaam - kui maksad, surudki läbi endale kasuliku muudatuse, mida oled soovinud. Olgu see siis raha, kingitus, vastuteene, parem suhtumine või eelisjärjekord. Minu arvates
Kui palju me tegelikul kasutame koolis õpitut eelseisvas elus ? Kahjuks peame tunnistama, et ega vist mitte väga palju. Kui kaheksanda klassi õpilane läheb oma keskharidusega vanemate käest küsima midagi lineaarfunktsioonist, siis kõige tüüpilisedmad vastused, mis vanemad annavad on, et ma ei mäleta ju enam. Järelikult vanemad ei kasuta selliseid asju oma igapäeva elus ja töös. Aga siis tekib küsimus, miks me peaksime selliseid asju siis üldse õppima, kui nagunii kunagi ära unustame ja enamus ei kasutaks neid oma töös. Asjal on aga ka teine külg. Eestis peab peale põhikooli lõppu otsustama, mis suunda edasi õppima minna ja kui sel hetkel tehaksegi vale valik, siis see ei takista ka kõrghariduse omadamist. Näiteks kui pale põhikooli otsustatakse minna kutsekooli, aga hiljem tekib soov ka minna ülikooli, siis see on täiesti võimalik. Mõnes muus riigis aga tuleb otsus teha juba põhikoolis ja ümberotsustades on
kahjuks, `` isegi, kui oskaks. Kevadel on mul niigi raske ju: kevadväsimus, koolitööd kuhjuvad,sest õues on ilusad ilmad, eksamid. Ja sellepärast, just kevadel ma võtangi aja maha. Ma tahaks selleaasta jooksul midagi saavutada ka. Ma tahaks, et mul oleks hinded korras, mu käitumine oleks puhas hea ja ka hoolus oleks parem. Aga minu mõtteviisid segavad mind, ma mõtlen alati et: ``Ah, aega on selle kiire asjaga,`` kuigi tegelikult ei ole. Mõtlen et:``ma nagunii oskan seda tööd, milleks õppida, ```kuigi saan vaevu kolme kätte. Ja nüüd ma mõtlen ja taipan, et on käes see õige aeg end käsile võtta, kooli lõpuni, eksamile on veel natuke aega, viimane aeg õppima hakata. Kui ma kohe end käsile ei võta on juba hilja, sest just praegu on käes õige aeg , on käes minu aeg . Kelly Õunapuu 8b.
oma suhet ajaga saame muuta sellest erinevalt mõeldes. Kui lugesin üht artikli pelkirja, kus öeldi et aeg on liigestest lahti, tekkis korraks selline tunne, et aeg on midagi füüsilist, keegi meie hulgast. Aega defineeritakse kiirusena,millega valgus kannab edasi signaale. Samas on aeg nagu ruum, millele on vaid üks dimensioon, lineaarsus. Aja muutumine pole meie poolt kontrollitav, aeg muutub iseenesest(nagu tihti öeldakse voolab) ja seetõttu kulgeb enamus looduslikke protsesse nagunii olekute ajalise järgnevusena. Seejuures pole aega isegi ühegi protsessi põhjustajaks. Aeg pole ka mõõdetav, vähemalt mitte nii, nagu me mõõdame tavalisi suurusi. See, mida me nimetame ,,aja mõõtmiseks" on tavaliselt mingi ajas kulgeva protsessi võrdlemine teise, lihtsama (perioodilise) protsessiga, nagu Maa pöörlemine või kellapendli võnkumine. Veel räägitakse, et aeg voolab nagu ühes suunas (minevikust tulevikku) ja sellepärast on
Sõltuvalt arvutist annab väljalülitamine energia kokkuhoidu, kui arvuti on väljas rohkem kui 5-15 minutit. Lülitage kodus printerid ja skännerid pärast kasutust välja, sest neid pole mõtet ooterežiimil hoida. 7. Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale Nii väheneb energiakasutus kuni 4 korda ja toit valmib kiiremini. Kui vesi keeb, keerake kuumus väiksemaks, sest suurem temperatuur ei tõsta vee temperatuuri nagunii üle 100°C. 8. Vee keetmisel kasutage pigem elektrikannu Vee keetmisel elektripliidil kulub kuni 50% rohkem elektrit. Soovitame panna veekeedukannu või kohvimasinasse täpselt nii palju vett, kui hetkel vaja on. 9. Kui võimalik, kloppige vaipu õues Tolmuimeja võtab sama palju elektrit kui veekeedukann, aga töötab korraga tavaliselt hoopis pikema aja vältel. Tolmuimejat kasutades eelistage võimsamat tolmuimejat, sest see teeb oma
Globaliseerumine - kas poolt või vastu? Essee Minu arvates on globaliseerumine meie maailma jaoks rohkem halb kui hea. Globaliseerumises pole mitte midagi head peale selle, et tehnoloogia areng jõuab kiiremini kohale ja erinevate kultuuride õppimine on lihtsam. Kuid kas see on üldse nii vajalik? Praegusel ajal on nagunii olemas erinevad abi- ja õppevahendid, millega saab samuti kultuure õppida ning tehnoloogia jõuab nii või naa kuidagi riikidesse , lihtsalt mõnes riigis võtab see kauem aega kui mõnes arenenumas riigis. Tõesti abivahendite olemasolu abiliseks olnud globaliseerumine, kuid siiski on kasutatud natukene ka meie inimeste ajusid ja teadmisi. Kui on mainitud, et globaliseerumine toob eri kultuure üksteisele lähemale, siis alati ei tähenda see head
teagi kui vajalik on olla nähtav ning nad ei teadvusta endale helkuri olulisust. Inimesed arvavad, et helkur on lapsik ja üldsegi mitte moodne. Selliselt toimides on nad enda suhtes ääretult hoolimatud. Sageli kuuleme uudistes vigastatud või hukkunud jalakäiatest, kes ei kandnud helkurit. Statistika kohaselt sai 2012. aastal surma 20 inimest, kes ei kandnud helkurit. Sellest vaatavad paljud inimesed üle ja arvavad, et see arv on väike ja nendega midagi sellist nagunii ei juhtu. Inimesed ei saa aru, et surma saanu võib järgmine päev olla keegi sinu lähedane või hoopis sina ise. Uuringud näitavad, et helkurit kannavad enim lasteaialapsed ja algkooliealised, kes aga pimedas ringi ei liigugi. Vanuse kasvades kipub helkur inimestel paraku kiirelt ununema. Teada on veel see, et põhikooli- ja gümnaasiumiealine kannab helkurit vaid juhul, kui seda teeb ka lapsevanem ise. See näitab seda, et ka autoga sõitvad täiskasvanud peaksid kandma helkurit
Mis on elu mõte Maailmas on meeletult palju inimesi, kes on erineva elu mõttega ja religiooniga, mis määrab paljugi, kuidas oma elu elada. Inimesed usuvad erinevaid asju ja seepärast tegutsevadki väga erinevalt. Minu uskumus ellu on väga lihtne. Ma tean, et elus tuleb kogu aeg pingutada ja vaeva näha, mis siis, et see lõppeb nagunii surmaga. Kõiki oma lähedasi tuleb hoida ja nende eest hoolt kanda, sest kunagi ei tea millal neid enam pole. Elu mõte on igalühel täpselt selline, milliseks ta on selle loonud. Elu on täpselt nii raske või lihte, kuidas sa ome elu mõtestad. Kuigi elu tuleb elada nii, et sa ei kahetseks mitte midagi ja annad endast kõik, et see oleks täisväärtuslik. Tean inimesi, kes elavad siiamaani oma mineviku varjudes ja ei suuda sellest lahti lasta
Antud teoses ongi kirjeldatud asjaosaliste tundeid, omavahelisi konflikte, eksimusi ja õnnestumisi enne rasket ning eluoshtlikku missiooni. 2. Milline on Sinu arvates Hemingway´ elufilosoofia? Püüa seda loetud teose põhjal lakooniliselt kirja panna. Hemingway elufilosoofiat iseloomustab minu arvates kõige enam Robert Jordani tegelaskuju käitumine ja saatus. Ta astus surmale vastu vapralt ning suri teades, et ta on võidelnud õigel poolel. Ta teadis, et sureb nagunii, kuid ta ei lõpetanud ise oma elu. Selle asemel märkas ta leitnant Berrendot ning asus teda sihtima. Kõik inimesed surevad ühel hetkel, kes varem, kes hiljem. Mõni inimene on sunnitud teadlikult surmale vastu astuma, mõnele hiilib surm ligi salaja ja vaikselt. Tähtis on aga surma mitte karta, ning niikaua, kui inimene veel vähegi elab, tuleb elust võtta viimast. Tuleb enne surma ära teha, nii palju, kui vähegi võimalik
Tema raamatutes kajastub tänapäeva elu, inimese tähtsus maailmas ning samas kirjutab ta tõsiste raamate kõrvalt ka ,,Lotte" raamatuid, mis mõeldud eelkõige väiksematele lugejatele. Eestis on ajakirjadus iseseisvumisest saadik olnud sõltumatu ning tänapäeva Eesti ajakirjanduse osatähtsus on lugejate hulgas oluliselt NSVL ajaga tõusnud. NSVL ajal kui valitses tsensuur ei olnud ajakirjandus sõltumatu ning inimesi ei huvitanud väga see mida seal kirjutati kuna tõde oli nagunii mingil määral moonutatud. Kuigi ajakirjanduse populaarsus on tõusnud, leidub meie poe lettidel ka nn. kollast ajakirjandust, kus räägitakse eelkõige inimesi taga. Vanasti oli ajakirjandus tõsine ning sellist asja nagu kollane ajakirjanudus ei esinenud. Tänapäeva kirjandusele on eriti omapärane postmodernistlik stiil ja seda nii zanride, kui ka keele koha pealt. Samas on iseloomulik ka otsekohesus ning väga tabav kirjastiil. Nüüdisaja mahukad romaanid nt
Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. See tüdruk ei tule enam See tüdruk ei tule enam, ta teiseks on saanud. Puuks või kiviks või tuuleks või kust mina tean. Aga tänavanurgal on külm, tule soojenda ennast. Must koer meile järgneb, silmis otsatu ulg. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia
Kui olukord jääb praeguseks, siis nihkub häving sajandi võrra edasi. Kui süsihappegaasi sisaldus väheneb praegusega võrreldes 50 protsenti, siis metsad arvatavasti säilivad. Mina arvan, et kliima soojenemises on siiski süüdi inimesed. Me tahame koguaeg endale uusi ja paremaid asju, kuigi vanad on täiesti kasutamiskõlbulikud. Uued asjad võivad küll olla mugavamad ja paremad, kuid nende tootmine saastab loodust. Paljud inimesed mõtlevad, et mis nad ikka teha saavad, nagunii sulab see jää ära, siis see on mu arust väga vale suhtumine. Sest, kui kõik need inimesed, annaksid oma panuse siis oleks see juba üpriski suur hulk ja loodus jääkski vähem saastatuks. Ma mõtlen oma panuse andmise all seda nt kui teleka juurest ära lähed võiks selle kinni panna või kui toast lahkud ei ole ju raske lampi ära kustutada. Kõik need pisiasjad teevad kokku suure.
Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli neil ka raske midagi ühiselt teha. Kõik maad, kes mingit osa Eestist omasid, kartsid teiste tegevust koostöö nende vahel puudus. Katoliku kirik sai endale hea maatüki, kuid oht, et rootslased ja taanlased võivad sedagi ala endale tahta, säilis. Eestlaste ristiusustamine oli ilmselt paratamatus. Meie maa asub heal asukohal ning kuna me olime ka paganad, siis oleks varem või hiljem mõni riik meid nagunii rünnanud. Võimalik, et siis oleks meie rahvast aga veelgi rohkem tapetud ning praeguseks meid enam võib-olla polekski.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
