Nii puhastamata kui ka puhastust läbinud heitveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist (vt tabel 2.12). Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused , polutsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põlevkivi utmisel tekkinud fuussid on pigijäätmed (kuivad või niisked), mis sisaldavad 50% või rohkem mehaanilisi lisandeid. Fuusside põhiline käitlusviis on ladestumine Kohtla-Järvel ja Kiviõlis asuvasse prügilasse kuigi neid võib ka põletada AS Kunda Nordic Tsement tsemendiahjudes....
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
- 20. sajandi vahetusel võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmise ja tarbimise. Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid see on ikkagi üks olulisemaid energiaallikaid. Veejõud ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast. Alternatiivsed energialiigid tuule-, päikese-, maasisene- ja bioenergia, annavad energiamajandusele tervikuna tagasihoidliku panuse. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)...
puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused , pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub...
540 000 t vahele. Keskmise suurusega tankereid (40 000...100 000 t) kasutatakse põhiliselt valmistoodete veoks, toornafta veoks töötlemistehastesse ja töötlemisjääkide veoks töötlemistehasest ladustamispaika. Väikesi tankereid (alla 40 000 t) kasutatakse valmisproduktide veoks. 7.2. Nafta ja naftasaaduste omadused Tankeritel veetavate vedellastide hulka kuuluvad põhiliselt nafta ja naftasaadused , samuti taimse või loomse päritoluga õlid, piiritus, veinid. 4 Kõigi tankeritel veetavate vedellastide ühiseks omaduseks on laeva kaldumisel voolata tanki madalamasse ossa. Vedellasti vabapind tekitab kallutava momendi, mille suurus on võrdeline tanki pikkuse ja laiuse kuubi korrutisega. Momendi vähendamiseks jagatakse tankid pikivaheseintega kas kaheks või kolmeks osaks. Nafta on tume õlitaoline põlev maavara tihedusega 800...950 kg/m 3, mis koosneb põhiliselt süsivesinikest...
3 1. Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................4 2.Riigi arengutaseme iseloomustamine.......................................................................................6 3.Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse......................................................................7 4.Rahvastik..................................................................................................................................7 5.Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis....................................................................................8 6.Energiamajandus...
Naftareostuse süüdlaseks võib pidada, kasvõi kaudselt, inimest ise. Just meie käe läbi leiab toornafta oma tee veekogudesse. On see küll enamikel juhtudel tankeriõnnetuste või naftapuurtornide lekete tõttu, kuid siiski võime süüdlasele-ehk inimesele-näidata näpuga. Naftasaadused võivad veekogudesse sattuda ka kõige tavalisema sademeveega tänavalt, tööstusheitmetest, laevadest. Loetelu on pikk. Miks on naftareostus ohtlik? Esimeseks näiteks võiks tuua mõju lindudele. Veelindude sulgede omadused muutuvad nafta kokkupuutel. Sulestik ei ole enam vetthülgav ning lind ei suuda oma kehatemperatuuri hoida. Sulestik märgub kiiresti ning seetõttu hakkab lind ka vette vajuma. Kui sulestik on määrdunud siis esimese asjana püütakse seda puhastada,...
Sai alguse riigi sekkumine majandusellu. Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduses suur roll ühistegevuslikul liikumisel. Maale jõuab elekter. Väljaveos esikohal põllumajandussaadused, metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Sisseveos domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad, toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused , puuvill) 1925 loodi Eesti Kultuurkapital 1034/37 koolireform ühtlustas senist keerulist ja ebaefektiivset koolikava. Keskharidus saadi 9 aastaga ja gümnaasium jäi ülikooli pürgijatele. Suurt rõhku pandi kutseharidusele 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesannete hulgas olid teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. 1932-37 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" 1921 loodi ,,Eesti Lauljate Liit" 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit...
Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt öko...
Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
· reostuse ärahoidmine (nõuded heidetele, põhjavett mõjutavatele tegevustele, keskkonnaohtlikele objektidele) ja jääkreostuse likvideerimine (hüljatud jäätmed, pinnase ja põhjavee reostus). Põhjavee hea kvalitatiivne seisund tähendab põhjavee looduslähedast koostist, kui keskkonnakvaliteedi standarte pole inimtegevuse mõjul ületatud. Kõige iseloomulikumad kvaliteedinäitajad ja väärtused, mis on omased heas seisundis põhjaveele, on järgmised: · naftasaadused < 0,02 mg/l; · ühealuselised fenoolid < 1 g/l; · taimekaitsevahendid < 0,1 g/l; 11 · nitraatiooni sisaldus < 50 mg/l; · puudub inimtegevusest tingitud oluline kloriidiooni sisalduse tõus; · ammooniumioonid looduslikult aeroobses põhjavees < 0,5 mg/l, looduslikult anaeroobses põhjavees < 1,5 mg/l....
Eriti aktuaalne aeglase veevahetisega merede puhul (Läänemeri, Must meri, Vahemeri) Magevete saaste: On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid Naftasaadused , pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne Põhjasetted Termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide 6. Litosfääri saaste On maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). Inimtegevuse tulemusena ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks...
Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
ühistegevuslik liikumine maal, suurenes kõikvõimalike masina-, piima-, kartuli-, muna-, karjakontrolliühisuste hulk. Peamisteks väliskaubanduspartneriteks olid Suurbrit. ja Saksamaa (tagasihoidlikumalt järgnesid Soome, Rootsi ja Läti). Eesti. väljaveos olid I kohal põllumajandussaadused (või, peekon, munad), neile järgnesid metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Siseveos domineerisid tööstusseadmed ja keemiakaubad, ka toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused , puuvill). 1930-te lõpus likvideeriti tööpuudus, suurenes inimeste sissetulek ja vähenes elukallidus. Eesti oli täielikult integreerunud Euroopa majandusruumi ning jätkas oma võimalustele vastavat suhteliselt kiiretempolist arengut....
/3/ Veekogud - jõed, mered ja ookeanid - on inimene muutnud olulisteks transporditeeks. Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke veoseid, nagu näiteks naftat ja mitmesuguseid kemikaale, mis keskkonda sattudes kahjustavad elusorganisme. Tankerlaevadega juhtuvate õnnetuste tagajärjel satub vette suurel hulgal ohtlikke aineid. Eriti ohtlikud on elusorganismidele naftasaadused : kütus, õlid 8 jms. Õhuke naftakiht katab veepinna ega lase vette õhuhapnikku, mida veeorganismid kasutavad. Õlireostus on ohtlik ka veelindudele, sest kokkupuutel õliga kaotab sulestik veekindluse, mistõttu linnud hukkuvad. Arvatakse, et merereostuse tagajärjel hukkub igal aastal tuhandeid vaalu ja miljoneid merelinde. /3/ Veereostuse tüübid Mürgine aine - toksiline aine on keemiline saasteaine, mis ei ole kehaomane aine...
Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad sõidukid kemikaalid metallid toidukaubad tekstiilid Saksamaa põhilised impordiartiklid on: masinad sõidukid kemikaalid toidukaubad tekstiilid metallid Saksamaa majandus Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi(kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused , 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaa ja Eesti majandussuhted Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine ühisturu piirides)....
b. (2008 est.) Import: $6.543 miljardit f.o.b. (2008 est.) 11. Ekspordi partnerid: Holland 21,3%, Saksamaa 13,3% UK 13.2%, Iirimaa 7.7%, Ameerika Ühendriigid 7.3%, Hispaania 4.6%, Jaapan 4.3% (2007) Impordi partnerid: USA 13.7%, Saksamaa 12.2%, Rootsi 10.2%, Taani 7.5%, Holland 5.7%, UK 5.4%, Hiina 5.1%, Norra 4.6% (2007) 12. Tähtsamad ekspordiartiklid on kala ja kalatooted 70%, alumiinium, loomsed tooted, Ferrosilicone, Diatomiit. 13. Tähtsamad impordiartiklid on Masinad, seadmed, naftasaadused , toit, tekstiilkaubad. 14. Mobiiltelefone 1000 inimese kohta on 2006. aasta seisuga 1007. 15. Internetikasutajad 1000 elaniku kohta 2007. aasta seisuga on 672. 16. Tähtsamad sadamad ja terminalid on Grundartangi, Hafnarfjordur, Reykjavik....
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
põhjavette. Põlevkivi poolkoksi ladestustega on seotud põhjavee reostamine ülemistes veehorisontides (ordoviitsium ja ordoviitsium-kambrium) ja jõgede vee reostamine. Nõrgveega kantakse veekogudesse saasteaineid, mis halvendavad loodusliku vee keemilist koostist. Tuhamägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused , polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele....
Oluline on ka know-how ja tehnoloogia väljavedu. Suur osa Saksamaa kaubandustegevusest toimub samade majandusharude piires. See tähendab, et sõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed ning keemiatööstuse tooted 20 kuuluvad ka oluliste importkaupade hulka. Kõige tähtsamad impordikaubad on siiski toorained (sh naftasaadused ja maagaas). Saksamaa peamised ekspordipartnerid on Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland, Itaalia, Austria, Belgia, Hiina, Sveits ja Hispaania. Peamised impordipartnerid on Hiina, Holland, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Suurbritannia, Sveits, Belgia, Austria ja Venemaa. 4.4 Tööturg Tööhõive suurendamine ja töötute arvu vähendamine on olnud püha eesmärk läbi erinevate Saksa valitsuste. Kui 2005. aasta talveks kasvas töötute arv 5 miljonini, moodustas valitsus...