See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi • Pindala: 82 880 km² • Riigikeeled: araabia, inglise • Rahvaarv: 4 975 593 (2010) • Maailma kõige multikultuursem riik. • Maailma kõige kiiremini arenev riik. • Sheikh Muhammad bin Rāshid Āl Maktūm • Asustatud 1971.aastal. Majandus • Šariaat • Araabia Ühendemiraatide rahaühik on dirhem. • Nafta • Tähtsaimad ekspordipartnerid on Jaapan, Lõuna-Korea, India, Iraan ja Tai. • Araabia Ühendemiraatide suurimad impordiartiklid on masinad ja veoseadmed, kemikaalid ning toit. • Tähtsaimad impordipartnerid on Hiina, India, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Jaapan. • Konstitutsiooniline monarhia Kultuur • Religioon: islam • Dubai ja Abu Dhabi on ühed tolerantsemad emiraadid. • Alkoholi tarbimine keelatud. • Puhtus on tähtsal kohal.
Kaubavedu suurte laevadega peetakse küll kõige säästlikumaks, kuid minu arvates saavad just ookeanid ja veekogud sellisest transportimise viisist kõige rohkem kahju. Enamjaolt toimub see küll naftatankerite arvelt suurtel vetel, mis veekogusid ja ookeane massiliselt reostavad ning selle tagajärjel veeelustikku tapavad ning selle elukeskkonda kahjustavad. Kaubalaevade otsest negatiivset külge on raske esile tuua, kuid ka nafta vedu on kauba transport. Liiga palju on ette tulnud juhuseid, kus tankerid üksteisega kokku põrkavad või siis lihtsalt madalikule sõitmise tagajärjel ära upuvad ning reostus peale suurt õnnetust on veekogule väga ulatuslik ja hävitav. Suurte naftareostuste ära hoidmiseks tuleks suurem nafta vedu viia üle maa peale või täiustada tankereid, et nendega transportimine oleks võimalikult ohutu ja veekeskkonnale turvaline.
Selle organisatsiioni tugevus seisneb sellest, et seal riigid leppivad kokku kuidas nad hakkavad koos tegutsema mingis sfääris. Väga tihti poliitilised otsused, mida teeb organisatsioon, mõjutavad väga tugevasti rahvusvahelist kaubandust. Üheks näideks võib tuua situatsiooni, millal 1990-ndatel aastatel pärast sõda ÜRO töötas välja programmi, mis oli nimemtatud nafta-toit. Programmi idee seisnes sellest, et Iraak võib vahetada enda nafta toidukraamile, ega selles riigis ei olnud oigust iseseisvalt seda müüa. Oli kehtestatud embargo, mis keelas nendele seda teha. Üks pool teenis sellest suurt kasu, teine küll mitte. 6)On olemas ka rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid, sellised nagu OPEC. OPEC’i peamine eesmärk seisneb selles, et koordineerida naftapolitikat ja stabiliseeruda turu. Kokkuvõte Majandus ja poliitika oli alati seotud üksteisega. Pole oluline, mis sündmus toimub
Mis on sektor üldiselt, mahud, olulisus, paiknemine, spetsiifika, demokratiivsed strateegiad ja riiklikud poliitikad. Tekstiil ja õmblustööstus- milliseid strateegiaid inimesed kasutavad- meedia, turu eelis. Suuremate firmade ära nimetamine. Kas kasvav või kahanev sektor, algas tugevalt. Kes on tugevad laevatööstus, lõuna-korea-tugevad laevad (mng levad?)kallimad tööd ja hiina-lihtsad laevad, odavad tööd. Ka euroopas laevad. Norra- Varustus laevad, et nafta tankrile minna. Kruiisi laevad samuti. Saab siin teha kuna läbimõeldus ja disain, siin disainerid juba olemas, muidu peaks endale sisse ostma. Spetsiifiline kruiisilaevadele santehnika, siin klaster olemas. miks eestis, Saaremaa väikelaeva ehitus, - piirivalvelaevad, patrulllaevad. Toodavad eelkõige läänemerele, arvestab piirkonna spetsiifikat, kiire remondi tagamine. Dickensi raamatuga tutvuda 1. Küsimus kultuurist, selle mõjust 2. Küsimus teooriatest 3
Majandussektorid Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõig...
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning veetemperatuurist MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? · Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat. · Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Tänan kuulamise eest
LOS ANGELES Asukoht Asub Põhja-Ameerikas, USA-s Lääne USA-s Temast vasakule jääb Põhja Vaikne ookean California osariigis LA Pindala: 1290,6 km2 Elanikke: 3 831 868 (2009) Koordinaadid: 34° 3′ N, 118° 15′ W Los Angelese majandus Tahvusvaheline kaubandus Meelelahutus Lennundus Tehnoloogia Nafta Mood Rõivad Turism 2008. aastal oli Los Angelese SKP 792 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas kolmandal ja USA-s teisel kohal. KORVPALL LA Clippers LA Lakers Tänan kuulamas !
Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine
valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisatsioon-1955-Loodi NATO vastu,liikmesmaade sõjaline ühistegevus, NL väed Ida-Euroopas.Sõprusühendus-NL-ile kuulekad: Viet,Pol,Rum,SaksaDV, Tseh,Ung, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
15 Joonis 6. Vähe- ja hästilagunenud turba varus 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus turvast toodetakse, jääb Eesti turbatootmise poole pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati andmetel Eestis turvast 7,704 tonni nafta ekvivalenti. Lätis ja Leedus vastavalt 0,458 ning 6,774 tonni nafta ekvivalenti. Suurte turbavarudega riik on ka Rootsi. Seal toodeti 2017. aastal turvast 112,556 tonni.
Stirlingmootor Tõnu Kaine AL12 Juhendaja: Tõnu Kruusmaa Stirlingmootor eelisteks on väike toksilisus, müra ja vibratsioon. Mootor on gaassoojuslik kolbmootor välise soojusvahetusega. Töötav keha (õhk, heelium, süsinik) ei saa soojust kütuse otseselt põlemisest silindris vaid selle pealejuhtimisest läbi silindri seinte. Töötav keha asub suletud süsteemis ja töö ajal ei vahetu. Energia jõuseadmes, mis töötab kaevandavatel kütustel (nafta, süsi, gaas) toimub pidev põlemisprotsess ja seetõttu on heitgaasid väiksema toksilisusega. Mõned pildid mootorist ja ka üks video: http://www.youtube.com/watch? v=nOO8Ohf2GX0
Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
Saksamaa Pindala 357 000 km² Rahvaarv 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus 230 in./km² SKT ühe elaniku kohta 33 023 USD Koht maailmas inimarengu indeksi alusel: 20 (2003) Suuremad linnad (mln.el.):pealinn Berliin 3,4 ; Hamburg 1,7 ; München 1,2 ; Köln 1,0 Linnades elab 88% rahvastikust Tööstus Masinatööstus Metallurgia Keemiatööstus Maavarad Kivisüsi Pruunsüsi Nafta Kaalisool Maagaas Rauamaak Niklimaak Vasemaak Loodus Tähtsamad jõed:Rein,Elbe,Doonau Suuremad mäestikud:Reini kiltkivimäestik, Schwarzwald, Maagimäestik jt. Maakasutus:49% põllumajanduslikku maad, 30% metsa, 12% ehitiste all.Veerand riigi pindalast looduskaitse all.
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi
Kenya energia Janno Sepajõe Elektrienergia saadakse põhiliselt hüdroelektrijaamadest Tana jões. Elektrienergia saadakse vähemal määral geotermaalenergiana. Riigis on ka üks naftaelektrijaam, kuid kogu nafta imporditakse. Kenya Power Company tegeleb voolu tootmisega, Kenya Power tegeleb elektri transpordile ja jaotusele riigis. Perioodiliselt tekivad puudujääke elektrienergias, kui põuad vähendavad vee voolu. Et olla energiaga varustatud, kavatseb Kenya ehitada tuumaelektrijaama aastaks 2017. Kenyas Turkanas on leitud naftat. Kenya naftavarude suuruseks hinnatakse 10 miljardit barrelit. Kasutatud materjal
olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk
hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kõige kiiremini arenevad uued tööstusharud: nafta töötlemine, elektrotehnika-, elektroonika-, ja keemiatööstus (eriti väetiste tootmine), tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Viimasel ajal on üha efektiivsemad turbalõikamis meetodid iiri rabasid aina rohkem koormanud. Pedosfäär Iirimaal on põhilised mullad pruunmullad ja leet-pruunmullad. Mullad on niisked. Põhilisteks põllusaadusteks on nisu, oder, suhkrupeet, kartul, ja söödataimed. Iirimaal on keemiline ja füüsikaline murenemine taskaalus
Euraasia ida osa Enamus Austraaliast Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest; Keskmine tuulekiirus võrdlemisi tagasihoidlik 10 meetri kõrgusel 4,95,6 m/s. Eksport ja import Eksport: toornafta Import: põlevkivi, maagaas, kivisüsi Elektrijaamad
Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. Põhiosa Kahekümnenda sajandi Guatemala populatsioon enamik olid indiaanlased (kuid käitub segamis protsess, koos Métisitega, ja nad kuuluvad kategooriasse, nimetatud "Latino" mis kasutavad Hispaania keelt-, kultuuri- ja tolli.
globaalses majanduses ja infotehnoloogia toodete rolli kiiret muutumist. Impordi kasvu juures on oluline ka tarbijate pidev huvi uute ja nende jaoks seni eksootiliste toodete vastu. 7 Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. 2013. aasta seisuga moodustas koguimpordist 16,7% nafta ja gaas, 13,4% masinad ja seadmed, 13% arvutid ja elektroonikatooted, 10,9% transpordivahendid (sh varuosad), 3,1% meditsiinitehnika. Tähtsamad impordi sihtturud olid Hiina (19,4%), Kanada (14,6%), Mehhiko (12,4%), Jaapan (6,1%) ja Saksamaa (5,1%). USA on pidevalt otsinud uusi ekspordivõimalusi oma tarbekaupadele ning üheks võimaluseks on vabakaubanduslepingute sõlmimine. Läbirääkimised jätkuvad hetkel kahe lepinguga:
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
LOOMAD • vajavad vähe vett • loomad on enamasti öise eluviisiga • reguleerivad oma kehatemp. väliskeskkonna abil NT: kaamel; skorpion; fennek; maod; sisalikud KLIIMA • kuiv, troopilises, lähistroopilises ja KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingam...
7 Maavarad Loodusvaradelt ei ole Taani just kõike rikkam riik, majandus tugineb vaid soodsale kliimale ja viljakatele muldadele. Kasulikke maavarasid ja hüdroenergiat ei ole. Ligi 10 % Taani elektrienergiast annavad aga tuulegeneraatorid, mida esineb pea kõikjal rannikul. Kui naftamaardlad Põhjamere alt avastati, siis jagati natuke ka sellest territooriumist ka Taanile, kes nüüd kõik vajamineva nafta saab sealt riigist. arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 8 Majandus Taani kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse majanduslike liitudesse (nt.WTO ja EL). Erakordselt oluline on väliskaubandus. Välja veetakse üle poole põllumajandus ja kolmandik tööstustoodangust. Tegeletakse ka taimede kasvatamisega (seda kasvuhoonetes).
Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Ühtlasi pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning võtta kasutusele täiesti uued tootmistehnoloogiad. See põhjustas aga energiatarbimise kiire kasvu. Peale sisepõlemismootori leiutamist 20. saj. alguses, arenes kiiresti sõidukite arv ning nafta tarbimine on sestpeale pidevalt kasvanud. Seda enam põhjusel, et naftasaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Mõnevõrra hiljem võeti kasutusele ka uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel, mida rakendati ka maagaasi tootmisel ja transpordil. Kaasaegne energiamajandus Nüüdisajal kasutatakse peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad ~40% kogu energiavajadusest
Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, sellest tulenevalt langeb taastuva energia abil toodetud elektri hind. Ja Euroopa on kogu selle tehnoloogia keskus. Vajadus puhta energia järele Traditsiooniline elektritootmismeetod tähendab seda, et energia saamiseks tuleb põletada kütust, seejärel paneb kuumusest tekkiv aur pöörlema turbiini, mis omakorda käivitab generaatori. Taoline tehnoloogia kasutab fossiilkütust (põlevkivi, nafta, gaas) või tuumaenergiat. Fossiilkütuse kasutamisega kaasneb väävlioksiidi ja lämmastiku saaste (üks happevihmade põhjustest) ning süsinikdioksiidi saaste, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele. Kuigi traditsioonilised energiatootmismeetodid katavad Euroopa riikide põhivajadused, kasvab tuuleenergia populaarsus järjepidevalt. Taastuvad energiaallikad rahuldavad peaaegu 5,4% Euroopa Liidu esmasest energiavajadusest ning on ilmne, et sellega nende potentsiaal ei piirdu.
miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mis taastub. Taastuvad energiad on näiteks hüdroenergia, tuuleenergia, biomasienergia. Mitte taastuvadenergiad saavad juba otsa ja need on põlevkivi, turvas, uraan, süsi ja nafta. Päike Päike on päikesesüsteemi täht.Ta on Maast umbes 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeedid.Nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, ja tolm. Päike on umbes viis miljardit aastat vana. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. Päikese pinnatemperatuur on 5780
· Bagdadi kubernerkond · AlBaþrah' kubernerkond · Dahki kubernerkond · Dh Qr · Diylá · Karbal' kubernerkond · Maysn · AlMuthanná · AnNajafi kubernerkond · Nnawá · AlQdisyah · Þal adDn · AsSulaymnyah' kubernerkond · AtTa'mm · Wsi · Iraagi majanduses on valdav naftasektor, mis on traditsiooniliselt andnud umbes 95% ekspordituludest. 1980. aastatel sundisid tohutud kulutused 8 aastat kestnud Iraani Iraagi sõjale ja Iraani tekitatud kahju nafta eksportimise võimalustele rakendama säästumeetmeid ning võtma suuri laene, mille tagasimaksetähtaegu tuli hiljem pikendada. Sõja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 miljardit USA dollarit. Pärast sõja lõppu 1988 hakkas nafta eksport aegamööda kasvama, sedamööda kuidas rajati uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvõimsusi. · Viljakas Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahelisel alal oli mitme maailma vanima kõrgkultuuri (Sumer, Babüloonia, Assüüria) häll
Näiteks minu kodukohas on euroopa liidu abirahadega ehitatud uus skate park ja korpalli väljak, kus noored saavad oma vaba aega veeta. Toetusi makstakse ka põllumeestele, kes vajavad abi oma äri käima saamiseks. Terves maailmas leidub palju rahvusvahelisi organisatsioone. Nendesse on kogunenud ühiste eesmärkidega riigid. Tuntumad neist on NATO, WHO, WTO, OPEC. Organisatsioon OPEC koondab enda alla riigid, kes tegelevad nafta müümisega maailmaturul. Omavahel kokkuleppides tekitavad nad maailma naftaturul monopoli. Nii kontrollivad nad nafta hinda. Tänu organisatsioonile teenivad kõik liikmesriigid suuremat tulu. Üks tähtsaim küsimus 21. sajandil on keskkonna saastamine. See on kõikide maailma riikide ühine probleem. Looduse saastumist saab ära hoida vaid üheskoos. Selleks on kehtestatud kvoodid, millega piiratakse loodust saastavate ainete keskkonda paiskamist
rahvusvahelist tolerantsust ja soodustab kaubavahetust naabermaadega. Just see unioon on kehtestanud palju norme ja piiranguid, mis peaksid tõmbama kriipsu peale lõpututele reostamistele, tagades sellega parem ja puhtam ühiskond meie lastele. Tuhanded poliitikud teevad oma igapäevast tööd, et jõuda ühisele meelele tulevikku puudutavates küsimustes. Menukaimaks aruteluks on viimasel ajal saanud energeetika küsimus, sest see hakkab meie järglasi kõige enam puudutama. Nafta ja muude maavarade puudus on pannud meid olukorda, kus peame hakkama mõtlema alternatiivenergiale, näiteks tuuleenergiale või ka biokütusele. Muutused, mis ootavad meid ees lähima kümne aasta jooksul, saavad olema äärmiselt drastilised. Näiteks Norra kavatseb lähimate aastate jooksul keelustada nafta baasil töötavate autode müügi ning kolida üle mootoritele, mis tarvitavad vaid taastuvat kütust.
Majandus. Energia majandus on majanduse haru, mis tegeleb 1. Energia varude uurimisega 2. Hankimisega 3. Töötlemisega 4. Tootmisega 5. Salvestamisega 6. Transportimisega 7. Kauplemisega (ost/müük) Energiat toodetakse 1. Elektri energiana ehk elekter 2. Mootorikütus 3. Soojus ehk küte Tänapäeval puudutab energia kõiki teisi majandus sektoreid. Energia varad on: · Süsi · Turvas · Gaas · Nafta · Uraan ehk aatomikütus · Tuul ja esi Elektrijaamad ja nafta töötlemine Energia tarbijale viimine ehk müük. Energia varade saamiseks on vaja geolooge, kes uurivad maapõe ja kaevandusi ,kes tegelevad kaevandustega; tehnoloogia (masinad) ja liasks kõigele ka koolitatud tööjõudu. Siis on vaja rajada torujuhtmed ja elektriliinid, tanklad ja loomulikult ka nende juurde väljaõpetatud tööjõud. Energia liigid : 1. Puit ja vesi (kõige vanemad) ;metsade raie ja õhusaastus
Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste Limas; jõgede ja rannikuvete reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui kaevandamise jäätmete tõttu
mittehübriididest analoogid. Lähima kolme aasta jooksul jõuab turule suurem valik bensiini-elektriautosid. Kuigi praegu on liidrid sellel turul Honda ja Toyota. Hübriidautode kasutuselevõtmine vähendab bensiini nõudlust ühe auto kasutaja kohta. Mõne hinnangu järgi väheneb bensiini nõudlus Ameerikas nii palju, et kannatavad suured naftafirmad. Kuigi USA's müüakse 40% kogu maailmas müüdavast bensiinist, siis arvestades nafta erinevate kasutusvõimalustega ja kasvava nõudlusega mujal maailmas, ei ole nafta hinnalangus hübriidautode tõttu siiski realistlik ootus. Hea näide hübriidautost on Fisker Karma. Karma on valmimisjärgus auto, millega peab tankimas käima vaid mõni kord aastas. Nimelt tagab ta akukomplekt kuni 80 km läbimise ehk hulga pikema vahemaa kui keskmiselt päevas sõidetakse. Kui iga päeva lõpul koju jõudes akud laaduriga ühendada on need 5-8 tunni mööduses taas laetud.
TORUTRANSPORT TANKERID NAFTAKEEMIA 20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA MIKS NIM. NEID FOSSIILSETEKS JA TAASTUMATUTEKS?
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega
Saddam ei olnud tõesti kõige inimsõbralikum isik maailmas,kuid demokraatia puudumises või kodanike põhiõiguste rikkumises võib süüdistada mitmeid maid, ka USA liitlasi Saudi Araabiat ja Iisraeli ning isegi NATO liiget Türgit. Et sõja tegelike põhjuste hulgas mängivad suurt rolli Iraagi naftavarud, on meedias laialt levinud fakt. Sellest järeldudes võib ka kaudselt põhjendada Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisu sõjale. Nende maade firmad olid sõlminud lepingud Saddammiga nafta puurimiseks. Hussain kukutati võimult ning sellega koos tühistati kõik lepingud, mis ta oli sõlminud. Praeguseks on juba mitmed USA firmad sõlminud Iraagiga lepingud nafta puurimiseks,kuid sellest ei räägita ning millegi tõttu ei kajastata seda ka meedia poolt. Maailmas on levinud ka teooria, et sõda on seotud euro ja dollari suhtega. Iraak läks aastal 2000 üle euro kasutamisele naftamüügi valuutana dollari asemel. Pärast seda hakkas euro väärtus dollari suhtes kiiresti kasvama
........................................................8 2 Sissejuhatus Energia säästmine tähendab kasutatava energia hulga vähendamist, kuid siiski samaväärse lõpptulemuse saavutamist. Energia säästmine on igati tulus, sest nii on võimalik säästa raha ja keskkonda samal ajal. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist, nagu kivisüsi, nafta või gaas. Seega aitab energia säästmine loodusvarasid säilitada, et neid jätkuks kauemaks. 3 1 Miks on tähtis energiat säästa? Mida vähem kasutavad inimesed energiat, seda väiksem on vajadus energiatootmist suurendada. Niiviisi saaks hoiduda näiteks uute jõujaamade ehitamisest või energia sisseostmisest välisriigist. Energia tootmine nõuab hinnaliste loodusvarade kasutamist,
Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. (1) 15. Teiseks puidutöötlemisjääkide töötlemisel. Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. (Lisa 3) (1) 16. Kolmandaks nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1) 17. 2. Omadused 2.1. Keemilised omadused 18
2000-2020(Cämmu mate pole just kiita) ja iga muutuse kohta too üks põhjendus. (Selle kohta on joonis ka) 1. muutus: taastuvaid energiaallikaid kasutatakse rohkem. Põhjus: Need on keskkonnasõbralikumad/fossiilsed kütused võivad otsa saada/Austraalia lähistroopikas ja troopikas piisavalt päikest, rannikul eeldused tuuleenergia tootmiseks. 2. muutus: Gaasi osatähtsus elektritootmises kasvab. Põhjus: Gaas on keskkonnasõbralikum kui nafta ja kivisüsi/Austraalial on head gaasivarud. 3. muutus: Kasvab kivi- ja pruunsöe osatähtsus. Põhjus: Austraalial on rikkalikud kivisöe varud, osa maardlaid on veel kasutusele võtmata. 4. muutus: Elektritootmine kasvab Põhjus: Ühiskonnas suureneb energiakasutus. Austraalias leidub palju uraani, ometi ei ole seal tuumaelektrijaamu, miks? 1) Muid energiavarasid jätkub ja on varuga, nende tootmine praegu veel odavam. (Tuumajaama rajamine on kallis
● odav tööjõud ● odav tooraine ● süsteemide mitte üles ehitamine Näiteks: Suurbritannia - India Geograafilised Loodusvarad - loodusvarade rikkalik olemasolu on taganud pika ja jätkusuutliku arengu. Loodusvarade hinnatav väärtus: Venemaa - 75 triljonit USD (kivisüsi, puit, kuld, erinevad mineraalid) USA - 45 triljonit USD (kolmandik maailma kivisütt, puit, kuld, vask, maagaas) Saudi-Araabia - 34 triljonit USD (nafta, maagaas) Venezuela - 14 triljonit USD (raud, nafta, maagaas) Võrreldes teistega pole Venezuela oma rikkust osanud ära kasutada ning majanduslik-sotsiaalprobleemide tõttu oli inflatsioon 2016.aastal 800% ning SKP vähenes 20%. Geograafilised Kliima - soe kliima on sageli vorminud majandust ning põllumajandus või muud struktuurid on kujunenud ümber kliima. Lõunamaades kasvatatakse rohkem neid puu-ja juurvilju, mis kasvavad seal kiiremini. Näiteks Eestis ei saa häid ananasse kasvatada, neid peab importima. Samas kartul
kahjustatakse keskkonda, saastatakse seda kütusega, mis lekib kaevanduseks vajalikest masinatest, ning aherainega, mida pole tööstustel vaja. Tooraine kaevandamise käigus rikutakse ümbritsevat keskkonda nii maapinnal kui ka selle all. Reostatakse puhast põhjavett ning halvimal juhul lõigatakse veesooned läbi, mille tagajärjel jäävad inimestel tühjaks kaevud või ei saa enam vett lähedal asuvad veekogud. Suuresti saastab keskkonda ka kütuste võtmine maapõuest. Nafta, tänapäeva üks nõutumaid kütuseid, on ohtlik nii loodusele kui ka inimestele endale. Sattudes loodusesse, mis võib juhtuda tankurite purunemisel või kaevandusel tehtud vea tõttu, on nafta ohuks loomadele ja lindudele, kelle karvastiku ja sulestiku külge kütus kleepub. Eriti ohtlik on see veelindudele, kes kaotavad naftaga kokkupuutel sulestiku veekindluse ning enamasti selle tagajärjel ka hukkuvad. Tuumaenergial, mis on tänapäeval samuti populaane, on nii eeliseid kui ka puuduseid
Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. (1) 15. Teiseks puidutöötlemisjääkide töötlemisel. Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. (Lisa 3) (1) 16. Kolmandaks nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1) 17. 2. Omadused 2.1. Keemilised omadused 18
Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma rahvad virelevad vaesuses kuigi nende riikides leidub küllaldaselt kõrgelt hinnatud maavarasid(kuld,teemandid,hõbe,vask jm).Pärsia lahe piirkond on rikas oma nafta leiu kohtade tõttu ja samas üks maailma kuumemaid kriisikoldeid,sõjakas rahvas ja palju usundeid koos . 2.1960a. Iraanis toimunud valge revolutsioon Iraan asub Pärsia lahe idarannikul.Iraanis on kehvalt arenenud põllumajandus ja vähe arenenud tööstus,kuid selle riigi peamine rikkus on nafta.Iraani riiki valitsesid islami usujuhid aga 20.saj alguses hakkas riigipoliitikat määrama majanduslikud huvid sahh Resa Pahlavi alustas 1960
Guadeloupe Venezuela Tööstus Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini. Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast. Nafta on toonud Venezuelale suure rikkuse. Saadud rahaga on riik ehitanud uusi teid ja arendanud teisi tööstusharusid. Maavarad Ladina-Ameerika maavarad on väga lokaalse levikuga. Vähestes riikides on nii fossiilseid kütuseid kui ka metallimaake. Rikkalikumad naftamaardlad asuvad põhjas, kõige enam Venezuelas. Kivisöe varud on aga kasinad. Andide tekkimisel maapõues valitsenud kuumus aitas kaasa paljude kaevandatavate metalli-maakide tekkele.
Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita...
Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Tänan kuulamast ! :)
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
