· Diafüüsi ümber tekib perikondraalne luumansett · Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter · Mesenhümaalne kude tungib periostaalpungana läbi luumanseti · Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja algab enkondraalne ossifikatsioon · Diafüüsi tekib üdiõõs, mis täitub primaarse luuüdiga Kondraalne ossifikatsioon 3 · Luustumine laieneb pidevalt epifüüside suunas · Luustumispiirkonna naabruses on kõhrkude muutunud hüpertrofeerunud, sammasteks reastunud kõhrerakude tsoon intensiivselt jagunevate kõhrerakkude tsoon · Luustumistuumad epifüüsis · Epifüüsiplaat Epifüüsiplaat · E. võimaldab luude pikikasvu kõhrerakkude paljunemise tulemusel · E. eristatakse järgmisi tsoone hävivate kõhrerakkude tsoon hüpertrofeeruvate kõhrerakkude tsoon, jagunevate kõhrerakkude tsoon
väiketööstuse kombinatsioon, põllumajanduspiirkond) lähikonnas. Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas. Kas esineb probleeme seoses müraga või õhu ja vee saastatusega? 14. 2. Mis on demograafilised iseloomulikud näitajad naabruses ja kogukonnas? Elanike ühiskondlik klassikuuluvus ja etnilised iseloomustavad tunnused. Perekondade tegevusalad ja huvid. Rahvastiku tihedus. 3 4 Hiljutised muudatused, mis demograafiliselt on naabruses või kogukonnas aset leidnud. 14. 3
väiketööstuse kombinatsioon, põllumajanduspiirkond) lähikonnas. Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas. Kas esineb probleeme seoses müraga või õhu ja vee saastatusega? 14. 2. Mis on demograafilised iseloomulikud näitajad naabruses ja kogukonnas? Elanike ühiskondlik klassikuuluvus ja etnilised iseloomustavad tunnused. Perekondade tegevusalad ja huvid. Rahvastiku tihedus. Hiljutised muudatused, mis demograafiliselt on naabruses või kogukonnas aset leidnud. 3 4 14. 3
Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse, kuna külgedelt oli looduslikult kaitstud, linnus pealtvaates voodikujuline. ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall. linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses. Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused. suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates. KÜLAD, PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust külad. Traditsiooniline külaühiskond. külade kujunemisel muutus põllusüsteem ribapõllud. Küla ümbritsevad maad polnud ühesuguse viljakuse, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust.
Kuidas leida vaata Mitme muutuja funktsioonid lk 4 7. Ekstreemumid(lokaalse maksimumi ja miinimumi definitsioon) DEF: Funktsionil z=f(P)=f(x1;....xn) on määramispiirkonna sisepunktis A(a1....,an) lokaalne maksimum, kui punkti A küllalt lähedases ümbruses on f(A) ¿ f(P) ja lokaalne miinimum, kui f(A) ¿ f(P). Kahe muutuja funktsiooni korral on funktsiooni z=f(x,y) väärtus punktis x0,y0 suurem kõigist tema naabruses asuvatest funktsiooni väärtustest siis on see lokaalne maksimum. Kui on väiksem kõigist tema naabruses asetsevaist funktsiooni väärtustest siis lokaalne miinimum 8. Statsionaarne punkt(definitsioon) Punkti A, kus funktsiooni z kõik esimest järku osatuletised on nullid nimetatakse funktsiooni statsionaarseks punktiks 9. Lokaalsete ekstreemumite leidmise algoritm 10.Globaalsete ekstreemumite leidmise algoritm. Võrdlus lokaalsete
hiljem, Broca' seda terminit ise ei kasutanud. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru, aga ise ei suuda rääkida, mõne aja pärast peale seda kahjustust räägib väga lühikeste fraasidega, ei suuda oma mõtteid ka kirjas väljendada). b) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke keskus. 1876. aastal kirjeldas Wernicke, et oimusagara tagaosas paikneva pk kahjustusel tekib sensoorne afaasia (inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa). Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus naabruses. c) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala ehk motoorse ala vokaliseerimispk. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Selle pk kahjustumisel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne nädala. Kõnega seotud str-d: Kaarkimp (ld k fasciculus arcuatus) kujutab endast närvijätkeid, mis seovad Wernicke ala ja nägemiskeskust selle naabruses olevat ajukoort Broca' keskusega. Oluline on Brodmani väli 39 ehk nurkkäär ehk ld k Gyrus angularis (assotsatiivne ehk seotud pk nägemiskeskuse
Kus õitsed sina! Mu ees aga on surm, Ma tunnen vina. J. Liivi värsiloomingule on omane erakordne tundeintensiivsus. . Olulisel kohal on kordus ja muusikaline rütm. Tõepoolest, Juhan Liivi kordus on ainulaadselt erk ja mitmekülgne. Vahel on see lihtsalt ühe ja sama kordamine, vahel parallelism, vahel uute sõnade, lauseosade, kujutluste esileastumine endises naabruses. Võib isegi öelda, et kordusega tema luule otse sünnibki. Tema korduses ilmneb üks neist joontest, mille kaudu küll kõige nähtavamalt avaldub luuletaja seos rahvaluulega ja kõnekeelega. Siinpuhul on Juhan Liiv ammendanud vist küll kõik eri liigid. Tema luuletekst on lausa tulvil üksiksõnade ja sõnatüvede kordamisi, aga samuti ka värsiosade, tervete fraaside või poolte salmide kordamisi. Piirdume siinkohal vaid mõne näitega:
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale sööd...
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta sattus hämmingusse, kui ta nägi, et kohtuks on korterelamu vaesunud naabruses. Kuna tal pol...
Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis on muutunud viljatuks, võib käsitleda kui kõrbestumise alaliiki. 1/5 maailma elanikest ei ole võimalik toota vajalikku toitu kuivade muldade ja sagenevate põuaperioodide tõttu. Kuiva kliimaga
Isa ja tütar pöörduvad koos palvetades Looja poole,et vaigistada hingepiinu. Rigoletto lahkub. Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma. Rigoletto maja juurde kogunevad aadlikud, et röövida arvatavat narri kallimat. Neid segab ootamatult saabunud õuenarr, kellele valetatakse, et röövitakse naabruses elava Krahv Ceprano naist. Rigoletto nõuab, et temagi saaks osaleda selles seikluses. Õukondlased nõustuvad tingimusel, et Rigoletto peab kandma maski, nagu nemad, kuid lisaks maskile seotakse ta silmile veel rätik. Kuuldes röövitud tütre happihüüdu, rebib ta maski eest ja saab aru, mis on tegelikult juhtunud. 2. vaatus Hertsog on raevunud. Naastes peale sunnitud lahkuminekut Gilda juurde, leiab ta eest segaminipööratud maja. Ta ihaldatu on röövitud!
KOHTLA OJAMAA Looduslik valgala km2 198 231 Jõe pikkus (km) 29 29 Virunurme raba Jõe lähe Kalina raba naabruses Ojamaa pkr(1963) Kaevandustega seotud Vahtsepa (1924) Kohtla kanal (1963) tehisveekogu (kaevatud aasta) Kiikla pkr (1963) Periood Arvutatud vooluhulga toiteala (km2)
seltskonnaga. Puhkemajas saab võtta ratsutamise algõpetuse tunde, käia hobustega mere ääres ja metsas sõitmas. Hobusehuvilised lapsed saab ka tuua ratsalaagrisse. Suvel tehakse paadisõitu merel ja korraldatatakse matkasi Uhtju saarel. Majutuses hinnad on 20 €/in, telkimine telkimine 5 €/in, ratsutamine 15 €/tund, ponisõit lastele 5 €, mootorpaadiga sõit (4 kohta) 65 €/tund. Eisma Külalistemaja ja Puhkeküla – asub looduslikult imekaunis kohas Lahemaa Rahvuspargi naabruses merekaldal männimetsas 4,5 ha suurusel territooriumil. Külalistemaja on sobilik koht suveürituste, koolituste, seminaride, konverentside ja pidulike tähtpäevade korraldamiseks. Eisma Külalistemaa on mõnus koht ka lihtsalt koos lastega puhkamiseks. Kämpingmajad sobivad noorte – ja lastelaagrite korraldamiseks. Majuus on alates 25€/in, neljakohaline kämpingmaja. Lammasmäe Puhkekeskus – asub Lääne – Virumaal, kauni Kunda jõe käärus. 4
1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta
1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Vana-Kuuli 1; Linnaosa: Lasnamäe, Tallinn; Asukoht: Vana-Kuuli tänav Allikas: http://www.ncc.ee/vanakuuli/location Kirjeldus: Kesklinna piiril, Lauluväljaku naabruses kerkinud korterelamu. Vana-Kuuli elamurajoon on väga omapärane oma arhitektuuri ja lahenduste poolest. Kõik on läbimõeldud iga pisidetailini. Olulisel kohal on laste turvalisus ja inimeste heaolu. Kogu majade ümbrus on piiratud aiaga, lastemänguväljakud on autodest ja teedest eemal siseõues. Parkimine on lahendatud siseõuest eemale ja parkimismajadesse. Hubased istumiskohad ja grillimispaigad koduhoovis võimaldavad mõnusalt aega veeta kogu pere või naabritega.
16 Mis on Väinameri? Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala 17 Mis on väin? Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi 9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon? Maismaa ja mere vaheline piir 2 Mis on rand? Rannajoonest maismaa poole jääv ala 3 Mis on rannik? Hõlmab ranna koos selle naabruses oleva merega 4 Mis on laugrannik? Madal rannik, kus merest kaugemal olev maismaa kerkib 5 Mis on pank? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis klint 6 Mis on klint? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein
Isa ja tütar pöörduvad koos palvetades Looja poole,et vaigistada hingepiinu. Rigoletto lahkub. Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma. Rigoletto maja juurde kogunevad aadlikud, et röövida arvatavat narri kallimat. Neid segab ootamatult saabunud õuenarr, kellele valetatakse, et röövitakse naabruses elava Krahv Ceprano naist. Rigoletto nõuab, et temagi saaks osaleda selles seikluses. Õukondlased nõustuvad tingimusel, et Rigoletto peab kandma maski, nagu nemad, kuid lisaks maskile seotakse ta silmile veel rätik. Kuuldes röövitud tütre happihüüdu, rebib ta maski eest ja saab aru, mis on tegelikult juhtunud. 2. vaatus Hertsog on raevunud. Naastes peale sunnitud lahkuminekut Gilda juurde, leiab ta eest segaminipööratud maja. Ta ihaldatu on röövitud!
071907- 20.02.1996) Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis. Sõbrad kutsusid teda Shlaym. Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi. Kuna ta ei osanud hästi inglise keelt, siis alguse oli tal koolis raskusi suhtlemisega. Peale kooli lõpetamist astus ta Townsend Harris Keskkooli ja pärast selle lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledzisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda huvitas psühholoogia ja ta jätkas oma õpinguid Columbia ülikoolis, kus algselt huvitas teda rohkem antropoloogia kui sotsiaalpsühholoogia
ja korrashoiul. . , (, ,, , ,, ), . . . , , . 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. , . , , . . 19.Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust. - , ,, ,, , , ,, . . 20.Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses. 21.Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses. 22.Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas. , . 19 , , . 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. - , . - , , . .(,,) . , . . . 25. (Maan)tee ja selle omaniku põhikohustused. , , ., , . , , . .
nn sisseelanud ja käib korjel, siis võib mesipuud nihutada umbes kolmveerand meetrit. Ning edaspidi mõne päeva jooksul alla poole meetri korraga. Kuid kui on näha, et mesilased hakkavad vana koha peal tiirutama, siis tuleb edasinihutamine lõpetada ja vanasse taru asukohta tuleks mingit sorti lendu takistav asi panna. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Taimed tarude läheduses Mesila naabruses peaks kasvama häid meetaimi. Päris head efekti annab mesila paiknemine pajupõõsaste vahetus läheduses. Pajude positiivne mõju kevadarengule on suur. Ka kanarbikuvälja lähedus on hea, sest sealt saab väärtuslikku mett, lisaks kasvab kanarbikunektari ja õietolmu peal üles tugev põlvkond talvituvaid mesilasi. [Mesiniku magus elu M. Vabar] Korjemaa parandamine Põllupeenrad, metsaservad, kraavikaldad ja muud tava põllumajandusest eemale
lühiste eest. Maandatud kaitseväikepinge- (PELV) ja talitlusväikepinge paigaldistes (FELV) tuleb juhinduda madalpingepaigaldiste nõuetest. 5 Madalpingepaigaldistes (vahelduvpingel kuni 1000 V ja alalispingel kuni 1500 V), mis on kaitstud liigkoormuste ja lühiste eest, on ainsateks ohutusnõueteks: Isoleerkaitsevahendite kasutamine naabruses asuvate pingestatud osade puudutamise vältimiseks Isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitsevahendite kasutamine koormuse puudumise kontroll külge- ja lahtiühendataval seadmel. Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi puudutada ainult isoleertööriistadega, mitte isikukaitsevahenditega. Järelevalve ei ole
1)käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest 2)kaubandus- Feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi 3)turvalisus(linn oli kaitstud müüriga)- müür pidi tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku, linnakodanikud olid vabad inimesed 4)soodne asukoht- linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide juurde. Sageli kasvasid linnadeks mõnele aadlile kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht
Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Ta võib ringelda, aga retseptorita mõju ei avalda Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Efektorrakk võib liikuda: KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!! 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui tomibi naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes.............. negatiivne tagasiside..
Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el
tööd elektripaigaldise pingealdistel juhtivatel osadel või nendega vahetult ühendatud elektriaparaatidel ohu vältimiseks viivitamatult katkestada. Pingevaba töö tegemiseks tuleb pärast töökoha piiritlemist täita viis järgmist põhinõuet allesitatud järjekorras: ■ täielik kaitselahutamine, ■ eksliku tagasilülitamisvõimaluse välistamine, ■ paigaldise pingetuse kontroll, ■ maandamineja lühistamine, ■ juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele. Loa mingi töö alustamiseks peab töö juhtija(te)le andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitse-lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati, tuleb
ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab kaasa peenemat settematerjali, mis
*kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad *orjad kallasid kraaterist veega lahjendatud veini külalistele *vaieldi moraali-,usu- ja filosoofiprobleemide üle Demokraatia:Ateena *võim rahval *nõupidamised, *kohtud *sõjapealikud Türannia:*Rahval ei olnud mingit võimu *piinati,orjastati Kreeta kultuur 2000 eKr *lineaarkiri A *silpkiri,mida vajutati savitahvlitele *Knossos * *ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt *lossid kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused Kreeka kolonisatsioon
muutunud ning teelt eksinud suusamehed on sattunud surmaohtu. Mehi saadetakse otsima Eesti sõjaväelennuk. Õigel kursil olnud meestel pole sellest aimugi. Tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja 115 km pikkune teekond lõpeb Kotkas 9.märtsi pärastlõunal. Kummalist tähelepanu pöörab suusamatkale Nõukogude ajakirjandus, kus räägitakse isegi kaasaveetud kuulipildujatest ja kahuritest. Ajaleht "Krasnaja Karelija"lõpetab ülevaate sõnadega: "Nii näeme, et meie lähemas naabruses, peaaegu meie rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes." - 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres. Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur Veborn läks võistluste eelõhtul võistlusrajaga tutvuma. Mäest allasõidul jooksis
AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...
Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse pettelugu naabruses elava krahvinna Ceprano röövimisest. Rigoletto on meeleldi nõus selles osalema ning temagi maskeeritakse, kuid nii, et ta midagi ei näe. Ta hoiab redelit, aidates õukondlastel röövida omaenese tütart, keda peetakse ta armukeseks. Jäänud üksi, rebib Rigoletto maski maha ja avastab sünge tõe. II VAATUS Kolmas pilt Kolmas pilt Hertsogi palee. Hertsog on nukker: ta soovis veelkord näha tundmatut neidu, kuid leidis eest tühja maja
Hiljuti liustiku alt vabanenud Saadjärve voorestik on künklik moreentasandik , liustikujää kuhje-kulutusvorm, küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood järved Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud Kaljuvoored meenutavad (silekaljude rühmad) on kujult voort, aga tekkelt kujunenud liustiku kulutuse väga suuri silekaljusid tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Glatsiofluviaalsed pinnavormid Jääsulamisvee kulutusvorm
Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat. Aastal 1902 suri tema isa ning 1903. aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks.
dollarit surnud tiigri eest. See on suur raha vaeses Indias, aga väike protsent sellest, mis selline äri toob sisse lõppfaasis. Terve tiigri skelett maksab mustal turul rohkem kui 60 000 dollarit. Inimasustuse laienemise tulemusena killustuvad ühtlased metsamassiivid ja muud tiigrile elukõlblikud paigad. Tiigrid ühest areaalist eralduvad teistest, kuna nende vahele tekkivad inimasulad ja farmid. See tähendab, et ühe piirkonna tiigritel ei ole võimalik paarituda naabruses asuvate piirkondade tiigritega, puudub võimalus geneetiliseks vahetuseks. Seega, peamised põhjused, miks tiigrit ähvardab väljasuremine on: * salaküttimine * saakloomade vähenemine * sobivate elupaikade vähenemine * populatsiooni fragmenteerumine Siiski tänu mitmetele rahvusvahelistele programmidele ja organisatsioonidele, näiteks Save the Tiger Fund jpt., kes on teinud liigi edasipüsimise nimel palju jõupingutusi, on hetkel
aastal, Novgorodist lähtusid ka esimesed ristiretked eestlaste-liivlaste aladele. Religioosne sallivus polnud keskaegne voorus. Kui Norra esimene ristitud kuningas Olaf Tryggvason kosis Rootsi kuningannat, siis läks see plaan nurja just usuliste tõekspidamiste tõttu. Norra kuningas Olaf nõudis, et Rootsi kuninganna Sigrid laseks end ristida ja pöörduks õigesse usku 13. sajandil oli eestlaste, liivlaste ja lätlaste naabruses elavatel slaavlastel juba olemas kõrgelt arenenud kristliku kultuuriga keskused, näiteks Polotski linn, kus 992. aastast asus piiskopi kateeder. 12. sajandil oli selles 100 000 elanikuga linnas 17 õigeusu munga- ja nunnakloostrit ning 15 kirikut. Samasugune olukord valitses ka Viitebskis, Pihkvas ja Novgorodis. Neid linnu külastades tutvusid ka eestlased, liivlased ja lätlased kristlusega ning mõned neist astusid ka õigeusku. 8
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklin...
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
Talpa Europea (Euroopa) mutt liigikirjeldus 1) Description (üldkirjeldus) Silindriline keha ja jalad, suurte küünistega käpad. Labidakujulised käpad on hea määramistunnus (nagu ka teiste muttide puhul) (Macdonald, Barret, 1993). Esijäsemed lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud 6. varbaluu kohastumused mullas kaevamiseks. Selleks võib rakendada oma kehakaalu 24 korda ületavat jõudu. Keskmine vanus 3 aastat, piirvanus 10 aastat (Kirk, 1990). Üliväikesed silmad (läbimõõt 1 mm) jäävad enmuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised. Saba hoiab püsti. Nina tavaliselt erkroosa. Välisgenitaalid eri soost isenditel sarnased, välja arvatud sigimisperioodil, mis emasloomade genitaalid mulgustuvad. Paaritumises osalenud emasel on tupearm. Väljaspool sigimisperioodi saab genitaal- ja anaalnädae vahelistkaugust üldiselt kasutada sugude eristamisel: emasloomadel on see alla 4 mm, isasloomadel...
vaimulikuseisusest, pidas oluliseks karjääri, tahtis saada aadlikuks. Ta oli väga karm iseenda ja laste vastu. Elu lõpuks ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks, seejärel käis alla, hakkas jooma, laostus. Ema oli vastand isale, kaupmeheperekonnast. Ta oli lihtne, südamlik, andis lastele algharidust, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD südis põhjakihi läheduses, keset keerulisi inimsaatusi, kannatuse, valu ja surma naabruses. Ta õppis pansionides, kus valitses karm distsipliin. Ei tohtinud omada taskuraha ega käia tänaval. 1836 tekkisid kirjanduslikud huvid, luges palju raamatuid. 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-1843 õppis Peterburi sõjaväeinseneride koolis- raske periood, kuna D ei soovi saada sõjaväelaseks, unistab kirjanduslikust tegevusest. 1847 ühines petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest
oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises tsentraalkäärus seal, kus on keele- ja näolihaste tahtlike liigutuste prrkond, Broca keskuse naabruses. Broca ja sekundaarne mot ala vahel on närviseosed. Kõne kujundamises osalevad juhteteed, mis kulgevad kaarkimbu koostises (fasciculus arcuatus), mis ühendab nägemiskeskuse osasid väljasid(18,19) ja 39.välja Broca keskusega. Sek mot ala kahjustusel tekib afaasia võimetus rääkida, kuid see kestab vaid mõne nädala, piirkonna elektrilise ärrituse ajal ei saa rääkida.
SISUKORD Lk 1... sisukord Lk 2 ... Lk 5 Viidumäe looduskaitseala Lk 6 ... kasutatud kirjandus VIIDUMÄE LOODUSKAITSEALA Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 1957. aastal ja tema praegune pindala on 1846 ha. Looduskaitseala põhieesmärgiks on Lääne-Saaremaale iseloomuliku loodusliku kompleksi, sealhulgas paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval. See kõrgustik on Saaremaa kõige kõrgem ja vanem osa, mis hakkas veest kerkima umbes 10 500 aastat tagasi ja mis praegu ulatub kuni 58 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala rajati 1957. aastal eesmärgiga kaitsta siinseid haruldasi taimeliike ja -kooslusi ning neid igakülgselt uurida. Kuigi pikka aega kestnud vaatluste, tähe...
Juhendas: lektor Birgit Maasing lektor Helis Luik Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tuleneb, et arengupotentsiaal Eesti väliskaubanduses on tunduvalt suurem kui tööstuses. Ka olemasoleva tööstuse potentsiaal on suurem kui Eesti siseturu vajadus. Ekspordi ja impordi (kaubakäive) mahu juurdekasv on viimastel aastatel tunduvalt suurem kui töötleva tööstuse mahu kasv. Väliskaubanduse ülesanne on soosida Eestis konkurentsivõimelise tööstuse ja põllumajanduse arengut, silmas pidades uue keskkonnasõbraliku tehnoloogia juurutamist
impotentsuse ehk suguvõimetuse tõttu. (Kliinik Elite s.a) 3.2 Naistepoolse viljatuse põhjused Naistepoolsed viljatuse põhjused on esiteks hormonaalsed häired, mil juhul munarakufolliikulid ei kasva munasarjas või munarakk ei vabane emakast ehk ovuleerumist ei toimu. Teiseks võivad naisel olla kahjustunud või blokeeritud munajuhad, mis takistavad munaraku ja spermatosoidi kohtumist. Kolmandaks võib naise emaka kude levida ja kahjustada naabruses asuvat reproduktiivkude või neljandaks on naisel sitke emakakaela lima, mil juhul on spermatosoidide läbimine takistatud. (Kliinik Elite s.a) 5 4 Viljatuse ravimeetodid Viljatuse ravimeetod oleneb igast paarist endast - naise ja mehe reproduktiivse süsteemi toimimisest nagu naistel munasarjade, munajuhade ja emaka seisundist ning meestel seemnevedeliku kvaliteedist ja spermide hulgast. Samuti on määravaks faktoriks haiguste
Alustades rändekriisist, populistlike parteide populaarsuse tõusust ning lõpetades suure töötusemäära ja poliitiliste suhtetega Venemaaga, peame tunnistama, et suuremal või vähemal määral on need probleemid kogu ühise euroopa kanda ja lahendada, mille tingib antud probleemide mastaapsus. Viimaste aastate venemaa käitumine nii välis- kui sisepoliitilises spektris on andnud naaberriikidele küllaltki palju põhjust muretsemiseks. On ju EL-gi Venemaa naabruses ning Eestis kui piiririigis adume ehk probleemi tõsidust teravamalt kui mujal. Euroopa ja Venemaa suhted ei ole olnud kunagi lillelised, kuid pärast Gruusia ja Ukraina konflikti on suhted langenud drastilisse madalseisu. Sisuliselt oleme jõudnud nähtamatusse sõjaseisukorda, mis ei väljendu küll otseses sõjategevuses lahinguväljal, vaid musklite näitamises mastaapsetel õppustel, info- ja digisõjas. Puutumata ei ole jäänud ka majandus, kuna Venemaale
Võrtsete külgedega laevad, kui värsket vett nad on võtnud.... ,,Odüsseia" Ehitamise aeg: 299.a. eKr alustati tuletorni ehitust. Ehitus tööd kestsid u 20 aastat. Ehitamise põhjused: Aleksander Suur asutas Aleksandria linna 332 eKr. Varem asus selles paigas väike kaluri küla mille naabruses paiknesid meres kaljud kus paljud laevad end puruks sõitsid. Aleksandria linna kasvades oli vaja tagada laevade turvaline sadamasse pääs selleks oli oli vaja ehitada tuletorn. Asukoht, selle kirjeldus: Tuletorn ehitati Pharose saarele, asus Aleksandria linnale lähedal meres. Ehitise võimalik väljanägemine: Majakas oli kolme korruselin ja mitmete antiikautorite- andmetel oli 100-120 m kõrgune. Alus oli massiivne neljakandiline 160-190m külgedega ruut,
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile kui kuningaks sai 1479 Fernando II Katoliiklane Türgi impeeriumist oli XVI saj alguseks saanud võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas Poolale allusid Leedu, Valgevene ja suur osa Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses asuvad tatari riigid ja võttis endale keisri tiitli Itaalia jäi varauusajal samuti killustatuks Henry Tudor Francois I Maximilian I Fernando II Katoliiklane Gustav I Vasa Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest
kemikaaliga, veose massiga tonnides, vedude sagedusega ning transpordi liigiga; 3) võimaliku õnnetuse stsenaariumi kirjeldus ja selle tõenäosus, või tingimused, mille korral on õnnetuse toimumine võimalik. Esitatakse ülevaade sündmustest, mis võivad ettevõttesisestel või -välistel põhjustel stsenaariumi käivitada, töökorralduslikud ja ettevõttevälised põhjused, mis on seotud doominoefektiga või naabruses asuvate ettevõtete ja võimalike sündmustega, mis võivad olla suurõnnetuse põhjustajaks või suurendada suurõnnetuse ohtu ning raskendada selle tagajärgi, ning ülevaade looduslikest põhjustest, näiteks tormituul või üleujutus; 8 4) õnnetuse toimumise tõenäosuse hinnang; 5) õnnetuse tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ning kirjeldus. Õnnetuse tagajärgede raskuse hindamisel ja kirjeldamisel
kasvuga, põlluharimisviiside täiustumisega, põllumajandustoodangu kasvuga, käsitöö ja kaubanduse eraldumisest põlluharimisega, ja kaubavahetuse elavnemisega. Käsitöölised ja kaupmehed hakkasid liiklusteede sõlmpunkdides elama, sest seal oli kergem kaupa müüa. Hakati ka vanadel laadaplatsidel elama. Linnad tõmbasid ohtralt palju inimesi ligi, sellepärast ehitati ka väljaspool müüre laoplatse. Linnad olid ka turvalised. Tavaliselt tekkisid linnad kaubateede äärtes või linnuste naabruses. Linni ümbritses tavaliselt uhkete tornidega linnamüür. Linnas oli suuri ehitisi nagu kirikud ja turuplats. Keskmise inimese elumajad olid 2-3 korruselised- 1. korrus oli tavaliselt töökoda, 2. korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum. Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad
Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
