12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu - viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite juures on hilisematel aegadel ka vaimud pärisnimestatud jumalateks muutunud. Setode Peko-püha. 13. Haigused ja surm. Algselt kujutati haigust ja surma võõrjõudude tungimisena inimesse, kusjuures haiguse ja surma vahel polnud mingit põhimõttelist laadi vahet, vaid ainult jaõukvantiumi vahe. Surnute hingede soov taas ellu pääseda ja seega sisenevad nõrgemate kehadesse, nt nõdrameelsuse vms ilmnemise kujul. Sellist arusaama kajastab painaja, tallaja jms mõisted
Romantism! Esines 18.saj lõpul-19.saj algul. On kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad esindajad! Ungari luuletaja Petöfi, inglise luuletajad Byron ja Shelley, inglise proosakirjanik Scott, prantsuse kirjanik V.Hugo, vene luuletaja Lermontov; Puskin, eesti kirjanikud Lydia Koidula, E.Bornhöhe, A.Saal. Sandor Petöfi (1823-1849) Pärines lihtrahva hulgast, alustas iseseisvat elu 16-aastaselt. Ametitelt oli näitleja, lihtsõdur, ajakirjanik. Tähtis: ungarlaste jaoks on ta vab...
hommikust" öeldes; ma teen, mida iganes nad tahavad; ei pane televiisorit kõvasti mängima; jne. Abi otsivad kaitsekäitumised Neid kasutas 36% vastanuist. Abi otsitakse kõige enam jumalalt. Samuti perekonnalt, naabritelt, sõpradelt, haiglatöötajatelt ja politseilt. Agressioonilised kaitsekäitumised Neid kasutas 20% vastanuist. Näiteks lähenetakse inimestele ja öeldakse: ,,jäta mind rahule"; rünnatakse teisi avalikus kohas või karjutakse naabrite peale. Ettekujutavad kaitsekäitumised Vaid kaks vastanut (s.o. 8%) märkis, et on kasutanud kaitsekäitumist, mida ei saa loogiliselt seostada väidetava ohu ärahoidmisega. Üks vastanu ütles, et kavatseb minna puhkusele teise riiki, kuna seal ei ole Scotland Yard'i ja MI5'e (kes teda väidetavalt jälitasid). Päästefaktorite olemasolu ja nende efektiivsus Üheksa osalejat ütles, et on väljaspool nende kontrolli olevaid faktoreid, mis võivad nad halvast päästa
2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane 8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbialane Gavrilo Princip -28.07.1914 kuulutas A-U sõja Serbiale -1 aug 1914 kuulkutas sõja saksamaa Venemaale -3. 08. 1914 Saksamaa sõja Prantsusmaale -4 aug suurbritannia kuulutas sõja saksamaale kuna saksamaa kavatses rünnata neutraalset belgiat -4aug venemaa kuulutas sõja Austria ungarile Schlieffeni sõjaplaan LK 39-40
vaesusevastases võitluses. Seda nimetatakse ka Doha arengukavaks. Kaubavahetus Kaubanduseeskirjad on mitmepoolsed, kuid kaubavahetus on kahepoolne: see toimub müüja ja ostja, eksportija ja importija vahel. Seetõttu ongi Euroopa Liit sõlminud eri riikide ja piirkondadega üle maailma terve rea kahepoolseid kaubanduslepinguid. Euroopa Liidu laienemine on andnud talle, kui kaubanduspartnerile kaalu juurde, eriti Ida- Euroopa ja Vahemere- äärsete naabrite silmis. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika on tihedalt seotud arengupoliitikaga. Nende lähenemine tähendab, et Euroopa Liit võtab osaliselt enda kanda kohustuse aidata arengumaid võistluses vaesusega ning kaasata neid üha enam maailmamajandusse. On teada, et kaubandus võib stimueerida vaeste riikide majanduskasvu ja tootlikkust. Juba 1971. aastal hakkas Euroopa Liit üldise soodustuste süsteemi raames muutma võikõrvaldama tariife ja kvoote, mis kehtisid impordile arenguriikides
Kui Lääne-Rooma lagunes barbarite löökide all, siis Bütsants sai kaua aega hakkama rahvasterändamisega seotud konfliktidega. Siin mängis oma osa diplomaatiline teenistus, mis lähtus Rooma traditsioonidest ja sai eeskujuks uutele riiklikele moodustistele, millised kujunesid rahvasterändamise ajal. Ka Itaalia linnriigid ja ristisõdalased võtsid üle need võtted ja põhimõtted. Riigi sõjalise võimsuse vähenemine ja naabrite tugevnemine sundis riiki kasutama diplomaatia võimalusi. Bütsantsi võimsuse tippajaks oli Justinianuse valitsemisaeg (527-565). Rahvusvahelise süsteemi mõistmiseks tuleb aru saada, mis toimub riikide poliitilises süsteemis. Justinianus oli ise talupoeglikku päritolu. Keiser Justinus, tema talupojast eelkäija, sai võimule tänu oma väejuhi staatusele ja upitas võimule Justinianuse. Olulist rolli mängis ka abikaasa Theodora. Ta ütles, et midagi ei otsustata ilma temata
klassiga ootama, mis saab ja kas prof. saab aru, et teda on ninapidi veetud. Lõpuks jalutasid kõik üliõpilased temast mööda ja teretasid viisakalt, siis sai prof. aru ,et tüdruk ei tulegi, läks vihasena ära. Justus arvab nüüd järsku ,et Isebel mängib temaga sama moodi. Ptk. 9. Justus ootab kärsitult Isebeli ja mõtleb ikka, et plika mängib temaga, ta tahab nende afääri ära lõpetada, kui Isebel kohale ilmub. Isebel tuleb kõikide naabrite nähtavalt ukse ees taksost välja ja otse Justuse korterisse, Justus vihastab selle peale ja arvab veel enamgi, et temaga mängitakse. Isebel seletab, miks hilines, et vaja selgitada maja perenaisele, et miks nii palju suitsukonisid korteris oli ja padi oli ka kärssanud veidi. Tülitsevad tõsiselt. Lõpetavad oma afääri ja Isebel jookseb minema, Justus tahab sisimas talle järele jooksta, aga ei tee seda. Ptk. 10.
arutluse alt välja arutluse alt välja Järelikult 1939. olid Versailles rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud nt: 1) saksamaa oli rikkunud mitut versailles rahulepingu sätet, ka inglismaa oli sellele kaaasa aidanud. 2) Kuigi Euroopas asuvate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks olid euroopa kaardilt kadunud 1939. aastaks 3 riiki: AUT, Tsehhoslovakkia, Albaania, oma valdusid olid naabrite arvelt suurendanud ITA, GER, POL, HUN, NSVL seega oli versailles lepingul põhinev ENG-FRA ülemvõim euroopas likvideeritud Kordamine: Tähista jrg. Loetelust 4 elementi mis otseselt sillutasid teed 2. maailmasõjale: müncheni sobing, ENG-GER mereväe leping, preamkellogi pakt, berlin-rooma telg, genova konverents, MRP, põhjenda iga oma valikut. Põhjused ja algus Sõja puhkemise põhjused ei ole ajaloolaste seas ühest seisukohta, on pakutud välja, et sõda puhkes
psühhiaatria valdkonda kuuluvad häired. 5. Farmakoloogilised põhjused- Alkohol, mõned antidepressandid, kofeiin ning seda sisaldavad tooted nagu tee, koola ja teised karastusjoogid, keelatud narkoained, nikotiin, nohuravimid, astmaravimid. Und võib siiski parandada ka psühhoaktiivseist ainetest loobumine. 6. Keskkonnaga seotud põhjused- Liiga kuum või jahe magamisruum, kõikvõimalik müra alates liiklusmürast kuni kärarikaste naabrite ja norskava partnerini, ebamugavus, allergia toatolmu-lestade vastu, valgus. 7. Ööpäevarütmide häired- Siia kuulub edasilükatud magamamineku sündroom, mil süvauni tuleb väga hilja( tavaline noorte puhul), ja varajase magamamineku sündroom, mil uinuda püütakse liiga vara( tavalisem vanuritel)3 3 Uni. Tänapäeva terviseraamat. Brence O`Hanlon.lk 27-30. kirjastus(Tänapäev) Uni, Puhkus,Tervis ja Heaolu
Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks. Uue suunana hakati juba I maailma sõja eelselt korraldama ühispidusid koos karskusseltsiga ,,Truudus'' ning naabrite lauluseltsidega, kus osa eeskavast peale muusikanumbrite oli näitemängul. Näitetrupi hingeks oli Patikal Laasi talus elanud Rasside perekond. Osaliselt jõuti oma majani 1919. aastal, mil osteti seltsile üks barakk Vaskjalast. Uus rahvamaja kerkis Vaskjala külla, kui 1924.a. jaanipäeva paiku põles see maani maha. Tndub, et 20- ndatel aastatel hakkab muusikaseltsi hood raugema. Küllap oli selles omajagu ,,süüdi'' ka seltside paljusus.
2 näide: Keskkonnagradient mõjutab liikide jaotust ruumis. Uuriti konkurentsi mõju 5 liigile piki absoluutkõrguse gradienti Alpides. Mida kõrgemale minna, seda suurem on stress. Uuritavate liikide ümbert eemaldati naabrid 15-20 cm raadiuses. Märklaudliigid reageerisid kas positiivselt või negatiivselt. Reaktsiooni suund sõltus sellest, kas katse toimus kõrgemal või madalamal liigi jaotumuse maksimumist. Juhul, kui katseala oli kõrgemal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine negatiivselt. Juhul, kui katseala oli madalamal, kui liigi jaotumuse maksimum, mõjus naabrite eemaldamine positiivselt. Kõrgemal kasvavate liikide esinemist madalamatel kõrgustel piirab konkurents. Madalamal esinevate liikide kasvamiseks kõrgemal on vajalik teiste taimeliikide `tugi' (fastsilitatsioon e. soodustamine). Liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: näide nelja liigiga, kus neid
Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle
Kõike varjutab isemoodi metsik koloriit. Kahekorruselised elumajad ja väikesed kauplused paiknevad suurte puude varjus. Seal, all-linnas elas jõukam rahvas. Grusiinlased, armeenlased, juudid ja teisteski rahvustest Gori kaupmehed pidasid kaubavahetust kogu linnas. Selliste dekoratsioonide all saigi alguse meie kangelase elu. Kogu selle ilu all aga peitub julm kodune elu. Isa oli joodik, kes aina jõi ja taotles füüsiliselt ainuvõimu peres. Ema ja poeg põgenesid naabrite juurde. Pikimööda sai noorik vanemaks, muutus tugevamaks, purjutav Beso aga jäi ühe nõrgemaks. Nüüd astus Keke kartmatult mehele vastu, mehel kadus võim peres ning ta sõitis Tiflisi elama. Ema, kellest oli saanud perekonnapea, kasvatas poega nüüd üksinda ja peksis teda üleastumise eest rängalt. Peksta!- see mõte jäi alatiseks tema alateadvusesse. 1888. aastal läks Keke unistus täide- tema poeg astus Gori vaimulikku kooli.
See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini ja kiiremini seda lugu lugema, et teada saada kelle jäljed need on. Mina küll kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib- olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema vigase koera Mousi jäljed.
Eestlaste hobused olid väikest kasvu, kuid vastupidavad ja vähenõudlikud. Regede kohta andmed puuduvad. On leitud rohkesti hobusesuuraudu, kuigi hobuseid hakati rautama alles 13. sajandil. Saarlased ja muu mererahvas kasutas vaenuretkedel laevu. Üldiselt on arvatud, et eestlaste laevad sarnanesid viikingilaevadega, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad. Sõdimisviisid Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid. Suuri strateegilisi lahinguplaane ei kavandatud. Naabrite alale ette võetud sõjakäigud kandsid kättemaksu- või saagiretke iseloomu. Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige aktiivsemateks leedulased. Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste ratsavägi üsnagi arvukas, moodustades Muistse Vabadusvõitluse päevil Henriku
, Euroopas aga 14-15 saj. Leiutajaks oli Tsai Lun.Vana-Hiina meistrid hoidsid paberi valmistamise tehnoloogia kaua aega kiivalt vaid enese teada. Sellest hoolimata valmistati juba 751. a. paberit Samarkandis, 793. a. Bagdadis, 900. a. Egiptuses. Paberi teekond Euroopasse võttis juba kauem aega. Esimesed teated eurooplaste valmistatud paberist pärinevad Sitsiiliast aastast 1100. 1391. a. jõudis see oskus Saksamaale ja 1494. a. Inglismaale.Millal hakati paberit tegema Eestis? Lähimate naabrite saavutusi vaadates tuleb tunnistada, et eestlased ei olnud just kuigi virgad paberimeistrid, kuna paberit toodi kaua aega Saksamaalt. Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt alles aastal 1632, selle valmistamispaigaks oli praegune ülikoolilinn Tartu. Igatahes, päris viimased me ei olnud. Tänapäeval on veidi raskegi uskuda, et siinkohal jõudis Eesti USA-st ette sinna nimelt ehitati esimene paberivabrik alles 1960.aastal.
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio) Uus mahe stiil (dolce stil nuovo) (mõjutatud Platoni filosoofiast) tähendas uut filosoofilist s...
saada Venemaaga ja venelastega hästi läbi. See oleks olnud suur samm üksteisele vastutulelikuses. Arvame, et nad ei võtaks seda nii, kuid kindlasti teeksid nad omad järeldused ja see heategu, mis aitaks hoida neil kokku miljardeid kroone ei jääks tasumata. Eesti riik pole Venemaaga nii võrd kaua hästi läbi saanud, et me ei teagi kuidas suhelda üksteisega, kuidas käituda teise ettepanekutesse. See, et keeldusime asjast, mis tegelikult meid ei mõjuta, tehes sellega oma naabrite elu raskemaks, näitab seda rumalat kibestumust minevikus, mis ei aita meil suhetes edasi minna. Samuti on tulnud ka paljusid muid pidurdavaid fakte teistelt riikidelt, näiteks Soome ärimehed otsustasid hakata otsima Läänemerest rauamaaki, kuid spetsialistid leidsid, et see ei segaks ehitustöid ning mingeid edasi lükkumis sellepärast ei tulnud. Protsessi on takistanud ka majanduslangus. Mõned nädalad tagasi lisandusid juurde
Samas on tegemist alles mõttega. Alternatiive on veelgi: tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtmine, päikeseenergia kasutamine, biokütuste kasutamine, prügipõletustehaste loomine (mis on juba käega katsutav Väo ja Iru prügipõletusjaamad on varsti ehitamisse minemas). Eestis on oluline propageerida looduslähedast mõtlemist ja looduse hoidmist. Ainult nii saame säilitada unikaalse keskkonna, mis meid ümbritseb. Kahjuks on näiteks Läänemeri halb näide meie ja meie naabrite loodusega mittearvestamisest. Läänemeri kuulub maailma kõige saastatumate merede hulka, mille põhja on peidetud sõjategevuse jäägid ja tööstusjäätmed, lisaks on põhjakihtidesse akumuleerunud jõgede poolt merre kantud reostus. Merepõhi on nagu prügila, mida uurides geoloogid avastavad üha uusi reostusobjekte. Sellised tagajärjed on Eesti rahvale ja riigile loodetavasti õppetunniks ning Eesti jätkusuutliku strateegia abil saame tehtut korvata.
sümfooniale", ,,Faust" Lliszti sümfooniline poeem, Mahler kasutas sama oma Vii sümf. ühes osas) · RAHVUSLIKKUS: Tekib heliloojate, kunstnike rahvuslikke koolkondi. Tekib huvi OMA MAA rahvatraditsioonid vastu, mis seni oli tugevalt allasurutud ja jäi prantsuse- saksa mõju alla. Nt. 19. saj. ei olnud rahvuslikku identiteeti Tehhil, suurel osal Ungaril, Poolal, Soomel. Nad olid allutatud oma suurte keiserlike naabrite poolt. Muusika on parim vahend rahvuslikun identiteedi taasavastamisel. Muusikaga saab väljendada Toetudes rahvaloomingule luuakse ka originaalteoseid. seda, mida sõnadega ei saa. Frederick Chopin - poola-prantsuse päritolu, elades suure osa elust eemal Poolast, kasutas oma teostes poola rahvatantsuviise Ferenz Liszt - ungarlane. Kasutas rahvuslikke rütme ning oma kodumaa Ungari mustlasstiili oma muusikas (,,Ungari rapsoodiad") Mihhail
Liisi ja Maret olid selle asemele tulnud. Rasketel hetkedel luges Andres Piiblit, sest Marilt ta lohutust ei oodanud, kuna see ikka veel Jussi peale mõtles. Liisi ja Maret tahtsid aita magama minna. Andres aga ei lubanud, sest peretütarde koht on kambris. Liisi soovis siiski, sest Oru Joosep oleks tahtnud tema juurde aita tulla enne kui kroonusse peab minema. Liisi lubas teda ära oodata. Joosep tahtis ära Vargamäelt. Seal ei olnud midagi head juhtunud. Muudkui aga naabrite omavaheline riid ja kohtus käimine. Nii mõtles ka Liisi. Mäel olid ristitud Liine, Tiiu ja Kadri, Orul Jüri ja Juljus. Joosep oli kroonust pääsenud. Andres kuulis kõrtsis Pearult, et Liisi Joosepit magatab. Andres sai maruvihaseks. Siis aga leidis ta, et kui Liisist saab Oru perenaine, siis kuulub terve Vargamäe nende suguvõsale. Liisi ja Joosep ei tahtnud Vargamäele jääda ja Andres keelas Liisil Joosepiga suhelda. Ta rääkis ka Mariga, sest aimas, et Mari noorte suhtest teadis
Jumalad nt Taara (Tarapitha), Peko, Tõnn ja Uku. Jumalatega oli vaja hästi läbi saada, seega ohverdati neile (piim, liha, veri, vill, vili, loomad). Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Vähe oli kõrgjumalaid. 11. sajandi paiku hakkas ristiusu mõju suurenema. Levis laibamatmise komme (pea lääne poole). Muistse usu kohta annavad ajaloolastele teavet: Läti Henriku kroonika, rahvaluule, naabrite usundilised pärimused ja arheoloogilised leiud ja kinnismuistised. Mõisted: Ruunikivi- tähtsamate langenud Viikingite auks püstitatud mälestuskivi. Tsuudid- ida pool elanud läänemeresoomlased. Sossolid- eesti hõimude nimetus Izjaslavi kroonikas. Jurjev- praegusesse Tartusse rajatud Vana-Vene riigi tugipunkt. Vakust- maksustamisüksus. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat.
Haapsalust" tuntakse kõige vähem. 8 Kokkuvõtte Referaadi koostamine Pjotr Tsaikovski kohta avardas kindlasti minu silmaringi. Sain teada palju huvitavat nii tema eluloo kohta kui ka teoste, eriti balletite kohta. Mul on hea meel, et valisin uurimiseks just selle helilooja, sest ta on väga tuntud ning tema kohta leidub palju materjali ning ma leian, et Euroopa, eriti naabrite kultuurist, peaks üht-teist teadma. 9 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ballett_kadry123.htm http://www.opera.ee/ http://www.ballett.ee/et/etendused/hetkel-mangukavas/luikede-jarv http://www.forumcinemas.ee/Event/299022/ http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski Muusikaajalugu gümnaasiumile Konspekt 2
vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad)
võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle- Mall Pajumägi. 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter . NSVL-i koondisse on kuulunud Reet Valgmaa (mängis Inglismaa vastu). Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg (Pedanik), Katrin Paeväli (Aru), Andres Ojamaa, Anneli Lambing (Parts), Terje Lall. Mängu olemus: Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või
kaitsta end kellegi eest ja ehitasid selleks linnuseid ning eelnevalt mainitud kindlustatud asulaid. Rooma rauaeg oli rahulikum ajajärk, mil linnuseid kasutati perioodiliselt ja sellest ajajärgust puuduvad ka relvad kiumaterjalis. Samas, aga keskmisel rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud. Rajati hulgaliselt linnuseid, suurenes relvaleidude arvukus ja tihti peideti ka aardeid, mille põhjusteks võisid olla naabrite sõjakäigud, ülikute omavaheline võimuvõitlus või siis lihtsalt rahvastikuränded. Sellel ajal kujunesid 4 erinevat linnuste tüüpi: · Mägilinnused · Neemiklinnused · Kalevipoja sängid · Ringvall-linnused ehk maalinnad Mitukorda püüdsid ka rootslased ja norrakad korraldada sõjaretki Eesti aladele, kuid tulutult. 10. saj. teravnesid suhted Vana-Vene riigiga ja kuni 1061.a olid Tartu ja Keava
Samuti olid olulised sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad kandis ka raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased. b) Vallutused algasi Lõuna-Eestis ja toimusid esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonnas. Esimene tähtis suur võit eestlastele tuli Ümera lahin 1210. Aastal
2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rauda ning valmistasid sellest relvi ja tööriistu. 13. saj. eKr. pidasid hetiidid ägedaid võitlusi Egiptuse riigiga, ent Kadezi lahingus (u. 1274 eKr.) õnnestus Ramses II vägedel hetiite võita. Umbes 1258 eKr
neid omavahel samastada. (Honko 1970: 8-9) Tänapäeva maailmas on peaaegu võimatu, et üks kultuur ei mõjuta teist. Siiski on üsna keeruline 4 mõista võõrast kultuuri ning austada võõraid kombeid ja institutsioone. Levinud on mõiste etnotsentrism ehk enda kultuuri paremaks pidamine ja teiste kultuuride hindamine oma mõõdupuu järgi. Lauri Honko on kirjutanud: ,,Enesega rahulolek ja naabrite halvustamine on läbi kultuuriajaloo olnud rahvusliku iseteadvuse jõuallikas, aga see on olnud ka tõsine takistus kultuuridevahelisele vastastikusele mõjule ja sellest lähtuvale arengule" (Honko 1970: 12). Võõra kultuuriga saab kohtuda välismaal. Keeruline oleks hinnata võõrast kultuuri ilma sinna reisimata. Seetõttu käivad nii antropoloogid kui ka etnoloogid ekspeditsioonidel. Paljud inimesed asuvad uude kultuuriümbrusse kas tööle, õppima või elama
suurematele herbivooridele hambaid (astlaid). Juure identsuse äratundmine: vähendada kasvu enda või lähisugulaste juuri kohates ja suurendada kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi. Fikseeritud strateegia: sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri. Taimed on võimelised aktiivselt ressursse otsima; vältima stressi, kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid; tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti. Toidulauda ohustav tolmeldamiskriis Tolmeldajate kasu inimesele: · majanduslikud aspektid 35% maailma taimetoodangust saadakse tänu tolmeldajatele · inimese tervisega seotud aspektid mesi ja meesaadused kui toit ja ravimid. Risttolmlemine tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi; viljade kvaliteedi; sünkroniseerib seemnete valmimise; seemnete parema idanevuse. Tolmeldajate kasu loodusele:
transpordisektoris on vajalik arendada efektiivsemaid transpordiviise s.h. mereveondust. Kuna Eesti transpordisektor ei ole eraldatud muust maailmast, siis on prioriteetide seadmisel oluline arvestada Eesti rolliga maailmas, inimeste ja kaupade liikumisvajaduse rahuldamisega ning mitte vähem oluline on ka rahvusvaheliste kokkulepete ning ühisprojektides võetud kohustuste täitmine mered ja ookeanid on omavahel seotud. Transpordist rääkides on alati vaja vaadata naabrite poole nemad on meie koostööpartnerid. Veondusturg peab toimima efektiivselt, et Eesti transpordiettevõtted oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Konkurentsivõime säilitamisele ja suurenemisele aitab oluliselt kaasa mere magistraalide (Motorways of the Sea) ja lähimerevedude (Short Sea Shipping) arendamine. Selles valdkonnas võivad paljud väikesed ja keskmised laevandusettevõtted leida endale olulise nisi.
Lastega saadakse hästi läbi välja arvatud Maiaga, kes läheb Antsu juures ülbeks ja ei austa enda peret enam. 3. Oluliseks peetakse seda, et perekond saaks õndsaks. 4. Lisete lähevad Jürkal suhted halvemaks ja Jürkal on ükskõik, mis tast saab. 5. Tegeletakse laste kasvatamisega, maa harimisega, loomade kasvatamisega, talu üleval pidamisega. Näide lk 104. 6. Lõpuks surevad nii Juula, Jürka kui ka lapsed, elama jääb ainul Riia, kes jääb naabrite hoole alla. " Aga lõpuks leiti, et Jürkal on järele jäänud kesik, kaks noort lammast, kaks kana, kukk, kass ja laps......." Näide lk 191. 3. Mida Jürka soovib saavutada? Jürka pikameelsus, kannatlikkus, kindlat usk. Jürka tahab inimese kombel õndsaks saada. Jürka usub, et ta on Vanapagan, kes inimesena on tulnud maailma, et õndsaks saada. Näide lk 66-67. "Suusoojaks rääkis ta sellest Jürka endagagi...."( Kindel usk, pikameelsus.) Näide lk 102.
Eesperes nägi ilmavalgust ka esimene järglane ja selleks oli tütar nagu Saunatädi ennustas. Peremees ootas küll poega. Krõõdil oli suur väsimus peale tulnud. X Kahte naabrit ikka võrreldi igas asjas. Pearu tahtis kõiges parem olla kui naabrimees, ega ta ei saanud alla siis jääda. Seda vaatasid ka teised külaelanikud, et seal ikka miskit kana kitkumas. Saunatädi rääkis, et ega neil kerge ei ole. Üks kord hakkas Pearu oma aeda lõhkuma, mis aga piiritles ühelt küljelt naabrite loomaaeda ning sead saidki Pearu rukkist sööma minna. Siis oli kohe kisa lahti. Kuid Eesperel oli kodus ainult Krõõt lapsega ning nii läkski ta oma väiksega koos sigu koju tagasi kutsuma ning teised tulid kohe heaga ära. Edaspidi ei julgenud Pearu selle aiaga midagi teha, jäi sinnapaika. XI Oli kohe aru saada, et juba teist suve siin talus. Tööd ikka jagus ja seda tagid kõik, ka perenaine. Uus tüdrukki oli talus olemas- Mari. Mari tundis huvi Jussi vastu ja ega teine kitsi
asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3
hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse preestri ülalpidamine teotöö (e. mõisategu) mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretkedele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL: Iseloomulik võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast VanalLiivimaal. 1
mujalt näiteks Kanadast. 7 Geograafiline asend, riigikuju Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule. Olgugi, et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas
tänu tulisele hobusele puruks. Käidi kõrtsis endale sulast ja tüdrukut kauplemas, seal kohtus ka Andres Oru-Pearuga, ning kohe alguses läks neil sõnavahetuseks. Peagi soovis Andres Pearuga ühist kraavi kruntide vahelisele sihile teha, aga Pearu ei tahtnud alguses teha ja otsustati siiski nii, et kraav tuleb Pearu poole peale. Esimeste Nelipühade aegu tehti pidustused Eesperes, kuhu kutsuti naabruskonna peremehed ja perenaised, et nendega tutvusi luua. Tuli sõnnikuveoaeg, ning Andres sai naabrite näol omale abi esimeseks aastaks, et kergem alustada oleks. Esimene einatöö oli raske, kuna heinamaad olid võsastunud ja mättas. Heinaaeg möödus kiiresti, ning tuli viljakoristuse aeg. Sel aastal jäi saak vägagi väikeseks, alguses loodeti rohkemat. Tagaperes oli selle eest, aga hea viljaaasta, nagu neil alati oli olnud. Talvel sündis Eesperre ka esimene laps, selleks oli tüdruk, kuigi Andres lootis, et tulnuks poiss, kellest saaks kohapärija. Esimese aasta talv
Teistest vanusegruppidest enam, on täisealiste puhul ootatud kiiresti eluga edasi minemine. Seda seetõttu, et peetakse loomulikuks täiskasvanute puhul vanemate kaotust. Täiskasvanud laps võib märgata, et isegi tema parim sõber on vastumeelne küsima, kuidas ta leinaga hakkama saab. Noore lapse puhul saaks temast orb, kelle pärast mureteksid kõik rohkem ja vähem tuttavad. Abikaasa puhul saaks temast lesk, kes võib soovi korral loota nii sõprade kui naabrite abile. Aga ei ole mingit nimetust täiskasvanu kohta, kelle vanem on surnud. Ühiskond tahab kiiresti unustada. On mõningaid soovitusi täiskasvanud lastele, kelle vanemad ootamatult surevad. Esmalt tuleb end kohandada mõttega, et vähesed, kui üldse keegi, mõistavad traumat, mida läbi eltakse. Tuleks leida moodus, kuidas väärikalt austada oma vanemat. Kui täiskasvanu tunneb, et tal oli surma saanud vanemaga kehv läbisaamine, on üheks
Vaarikas `Glen ampel` 40tk Köögiviljad ja maitsetaimed Kartul `Anti` Redis `Saksa` Porgand `Imperator` 7 Lehtsalat `Mamma mia` Jääsalat ` Regina dei Giacci` Basiilik `Karlik` Harilik sibul Till `Alligaator` Murulauk `Prazska` Tagaaed Tagaaias asub tarbeaed, grillimiskoht, tiik ja suur muruala. Suur muruala annab eelise, et aia eest on kergem hoolitseda ja aed näeb ilus välja. Tagaaia vasakus nurgas on istutatud kontpuud samad mis eesaias mis tagavad rohkem privaatsust naabrite eest ja mis pole ainult suvekuudel ilusad vaid ka talvel on aias mida vaadata. Lilled Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 4tk Pargiroos 'Ritausma' 10tk Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 5tk Roomav metsvits `Aurea` 5tk Kollane võhumõõk `Variegata` 4tk Kirju iiris `Alba` 5tk Harilik kalmus `Variegatus` 4tk Aed vesiroos `James Brydon ` 6tk Aed vesiroos `Cordyline Rubra` 6tk 8 Planeeritavad rajatised Lehtla Tiik Tiik on ehitatud tiigikilest. Tiigikile paksuseks on võetud 0,5-1mm
"Toomas Nipernaadi" November 2008 August Gailit Parvepoiss. Igal kevadel peatuvad parvetajad kunagise varga Habahannese talus. Peremees näitab siis oma valdusi ja tema tütar Mall näitab oma kleite ja ehteid. Sel aastal parvetajad aga ei peatu. Saabub Toomas Nipernaadi, kes parve ei oska üldse juhtida. Ta peatub hoopis vaeste naabrite, metsavahi Silver Kudisiimu ja tema tütre Loki, talus. Nipernaadi valetas Lokile, et on rikas. Ta jäi sinna kauemaks. Parandas Kudisiimu talu ja puhkepausidel mängis kannelt. Habahannes tuli Nipernaadit oma tallu kutsuma. Nipernaadi läks ja tõi sealt kaasa Kudisiimule mullika ja Lokile seeliku. Siis aga pidi Toomas lahkuma. Loki tahtis temaga kaasa minna. Kui Nipernaadi parvega juba jõe peal oli, arvas ta, et Loki on koos temaga. Rätiku all oli peidus hoopis Mall. Nipernaadi hüppas
Chlodowech I võttis arvatavasti 496. aastal vastu ristiusu katoliku usu vormis, mis soodustas galloromaanide ja frankide kokkusulamist ja tugevndas Chlodowech I seisundit. On võimalik, et ta oli kristlane juba varem, aga see ei ole teada. Ristiusu vastuvõtmine aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, sest nüüd sai ta rasketel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis see otsus ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite burgundide ja läänegootide vastu. Tema ajal kirjutati üles "saali õigus". Chlodowech korraldas ka kiriku reformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu, kus ta määras kindlaks Frangi riigikiriku olemuse , mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Chlodowech suri 511. aastal ning tema riik jagunes nelja poja vahel. Karl Martell Karl Martell oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise ja tema armukese Alpaida
teistmoodi, seda mõistavad ka puuetega inimesed. See häbimärgistamine on vaidlematult lihtsam maapiirkonnas, kuna vaimsete probleemide peitmine on raskendatud. Parr räägib, et maakohtade läbipaistvuse tõttu on seal väga raske elada privaatset eraelu. Selgus, et kohad, kus tekib tõrjumine ja, mis tekitavad tunde kontrolli puudumisest, võivad samamoodi olla ka tolerantsed. Ehk Parri intervjueeritavad rääkisid ka oma sõprade ja naabrite hoolivast küljest. Seega sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles need inimesed elavad, saab omada nii kaasatuse kui ka tõrjutuse protsesse. See tähendab, et ei ole ühte kindlat tava, mida saab kaardistada, selle asemel on mitu ja kattuvat praktikat, mis mõjutavad erinevaid inimesi erineval moel- või isegi samu inimesi erinevat moodi ja erineval ajal. Seega me peame rääkima mitmest ruumist, mille kaudu kogetakse kontrolli ja vabadus.
on reaalsus ning see, mida me eile või täna öösel unes nägime, ebareaalsus. Ilmselt on see mugavus, et mitte hulluks minna. Ja paika pandud tõdesid ju ometigi painutama ei hakataks ning see, kes seda teha julgeb, on kas veidrik või olend teiselt planeedilt. Ennist mainisin veel, et raamat peegeldab mõneti võitlusi iseenda ning maailmaga. Sellega ei pidanud ma silmas mitte seda, et kirja kirjutaja on suitsiidne-maniakaalne revolutsionäär, kes naabrite ja pagan teab kellega veel kohut käib, kõigis oma muredes valitsust süüdistab ning pärastlõunases bussis suurte koolikottidega lapsi sõimab. Pidasin silmas pigem hirmu tekitavat tõdemust, et maailm, kus kirja kirjutaja elab, on tema jaoks mõneti puudulik ja põgenemisteed ka ei ole. Tsiteerin ühe lõigu raamatust, mis kannab just seesugust mitte-siia-maailma-kuulumise sõnumit: "Ah! Angelo, miks ma ometi toppisin oma nina inimeste maailma, oleksin pidanud jääma sinna, kus oli minu
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ELAMU AADRESSIL MAAKRI 28A (kursusetöö) Õppeaine: RESTAUREERIMISE ALUSED Teaduskond: Arhitektuur Õpperühm: EA-51 Üliõpilane: Loreida Hein (ekstern) Juhendaja: M. Keskküla Tallinn, 2004 2 Elamu Maakri tn 28A SISUKORD MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD lk 3 KINNISTU AJALOOST lk 3 OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8 KOKKUVÕTE lk 9 ALLIKAD lk 10 LISAD ASENDISKEEM PLAANID-LÕIKED ...
Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb Andrese Vargamäelt välja nagu eelmise peremehegi. Andres kuuleb jutte naabrimehe kiuslikkuse kohta, kuid esialgu ei usu neid. Andrese esimeseks plaaniks Vargamäel on kaevata kraav oma maadelt joke, et maid kuivendada ja viljakamaks muuta. Kuid kraavi jõuaks jõkke läbi Pearu maa, kuid kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. Sellest tekibki naabrite esimene tüli. Pearu nõustub asjaga ainult siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse ja Andresel pole asjaga muud seost, kui et ta maksab pooled kuludest. Orul on lihtne Mäe karjamaad üle ujutada, kuid sellele mõtleb Andres liiga hilja. Kraavi valmimise käigus lähevad naabrid mitmeid kordi tülli, näiteks kui Pearu oma rege laenab ning hiljem kõrtsis nina alla hõõruma hakkab, et Andres ta rege kasutab. Loomad pääsevad
Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma
apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev
vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev
vastukaaluks Kolmikliidule apostel kreeka k ,,saadik"; vanaajal kristlust levitanud rändavad jutlustajad, kes liikusid linnast linna, kuulutades kõikjal rõõmusõnumit Kristusest ja peagi saabuvast jumalariigist arbuja ennustaja, keda peeti hingede- ja elavate maailma vahendajaks aristokraatia kreeka k ,,parimate võim"; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev
Tema surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt. Tammsaare pani sinna raamatusse enda ja enda külanike elud Andres kutsub Mari peale Krõõda surma tallu elama. Õige või vale? Osalt jah, sest Krõõt ise soovis, et keegi hoolitseks laste eest ja et lapsed said Marile toetuda. Osalt vale, sest rikkus Mari ja Jussi suhted ning Mari oli kurb seetõttu üleval talus. Andres tekitas ka suure segaduse naabrite vahel ja külas. Lõppkokkuvõttes oli Mari Andresele, kui tööori, mis tegi ta õnnetuks ehk ta tegi valesti, et Mari sinna võttis Mida rohkem Andres piiblit loeb, seda kurjemaks ta muutus Taavet ja Batseba, 2 Samueli 11 pt(sama teema ,,Tõde ja õiguse" teoses) Mari hoidis Jussi elus aga siis tuli Andres ja võttis Mari ja Juss tappis end ära Mari nimetas Indrekut petulapseks, kuigi eelnevad sündmused teda ei puuduta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
