tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi
Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Mõningaid teateid muinasaja Eestist annavad ka kaugemate ning lähedamate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikate kõrval annab muistse Eesti kohta kõige rohkem informatsiooni Läti Henriku kroonika. Muinasaja periodiseerimine. Muinasaeg hõlmab kogu eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi- VIII aastatuhande keskpaigast eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr. Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost
Tal olid Olga sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Sisukokkuvõte Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126) Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga. Tatjana läheb magama. Tatjana uni: Tatjana jookseb karu
soovinud lapsed oma isiklikku elu alustades Vargamäest enam midagi kuulda. Nimelt oli pidev Andrese ja Pearu vaheline vaen ja üliränk töö võtnud lastelt ära armastuse Vargamäe vastu ning asendanud selle hirmu ja vaenuga. Noor Andres läks kroonu ja selle lõppedes ei soovinud enam Vargamäele naasta, Maret ja Liisi lahkusid abielludes kodunt ning Indrek läks Tartusse kooli ning naases sealt hiljem üksnes vanemate palvel. Kui Vargamäel poleks naabrite vahel sellist pinget olnud ja koostöö töö tegemisel oleks paremini sujunud, siis võib arvata, et Andrese lastel poleks sellist hirmu Vargamäele jäämise suhtes tekkinud. Erinevate isikuprobleemide süvenemisel otsisid nii Vargamäe Andres, kui teises osas ka ta poeg Indrek abi jumalalt, kelle abil nad lahendusteni lootsid jõuda. Kuid mida rohkem nad usku süvenesid, seda enam nad selles pettusid. Nimelt sisaldas Piibel väga
kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis ja loomingulistes liitudes. Eesti NSV's said võimule venemaa eestlased. Ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja ajaloo vastu.Vastupanuliikumine 1970: 1970date lõpul loodi otsesed sidemed pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumises osalejate vahel.Anti välja põrandaalust kroonikat, kus anti ülevaade olulistest avaldustest, memorandumitest, tutvustati Eesti ajalugu ning anti ülevaateid naabrite kohta, tegeldi ka keelatud kirjanduse, kirjatööde paljundamise ja levitamisega. 1979 avalik kiri NSV Liidule, Saksamaale, ÜROle MRP 40. aastapäeval, kus nõuti lisaprotokolli avalikustamist ning kehtetuks kuulutamist (hakati nimetama Balti apelliks). 1983 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Avalikuks muutunud vastupanu lõpetati NSVL poolt 1984. 1972 moodustati ÜRO. Noored: ENSV pioneeriorganisatsioon loodi 1940
TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised; pöörlemistelje paigutuse...
Küla tüübid, näited-talud paiknesid lähestikku ning moodustasid küla. Sumbkülad- talud keset põlde; ridakülad-talud ridastikku; hajakülad-talud üxteisest kaugemal. Eestlaste suhted naabritega-tihedad vallutuskatsed. oli palju tülisid naabritega ning relva- konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused).
enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia, Akvitaania
jäätmejaamad, kuhu saab jäätmeid tasuta ära anda. Orgaanilised jäätmed Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Kokkuvõte
tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega oli üksjagu tööd põldudelt tuli ära vedada suured kivikamakad ning tegeleda kuivendamisega, mis oli vajalik ka karjamaa jaoks. Töö Vargamäel on lõputu ning võitluses maaga ei ei selgugi võitjat. Vargamäele tulekuga sai Andres endale kohustuseks kannatada kõiki Pearu tempe ning lõputu tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja
Mis on puudu eesti inimestel? Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne. Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb sajast loodud ettevõttest umbes 10% ehk 10 ettevõtet. Järjest enam tundub, et tuleks hakata noortele juba põhikoolis õpetama majandust matemaatika kõrval. 7.-8. klassis võiksid noored õppida näiteks majanduse alusedeid, kerged protsentarvutusi ning võiksid toimude vestlusringid erinevatel majandusega ja üleüldse eluliste probleemidega seotud teemadel. Keskkoolis oleks õpetus süvenenum ning tänu ...
olnud Krõõt lihtsalt mingi objekt ning hoolis temast. Andres oli armukade (ta sai pahaseks, kui peremees ütles, et ta naisel on kena hele hääl, mida võikski kuulama jääda) Ta kuulas nõuandeid, mida naine ütles (et kohtusse ei läheks, ei sekkunud tülidesse) Pearu Ta oli väga närviline mees. Läks tihti pisikeste asjade pärast närvi (Kui nende lehmad naabrite juures söömas käisid, Andres ei öelnud midagi Pearu sai pahaseks) Oli vägivaldne peksis naist ning kohtles ka lapsi halvasti. Võiduhimuline Kõik mida Andres tegi/mõtles, pidi tema ka kohe endale saama. Kade Pearu teadis, et Andresel ei ole raha, et endale reed osta/teha, siis tahtis ta Andreselt selle laenamise eest raha küsida, kuigi ta teadis, et Andresel pole raha. Pearu mõnes mõttes ka
Õue jõudes näeme kõigepealet Hansenite vana rehielamut ning maja, mis ehitati 1973. a. Uuesti, kuna kahjuks nende päris elumaja põles 1945.aastal. Rehielamu taga on kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja, mis valmis 1933.aastal ja kus avati A.H.Tammsaare Majamuuseum. Tammsaare isa Peeter Hanseni ehitatud hoonetest on säilinut tänaseni ainult ait. Aida ja muuseumihoone vahel asub aga August hanseni ehitatud kelder. Läände vaadates on näha saunakuid, mis jäävad naabrite Sikenbergide kui ka Hansenite maa piirile. Vargamäe põhjapoolses tipus asub karjalaste mängukivi, mis on suur lame kivi, kus lapsed armastasid mängida. Vargamäl on ka üks kaunemaid puid suur tamm, mis on umbes 150 aastane, väidetakse et Tammsaare nimi on tulnud väljamäel vanasti kasvanud tammedest. Ekskursiooni lõpetame majamuuseumis. Astume sisse aita, kus on nähe mitmesuduseid Ann ja Peete Hansenile kuulnud esemeid. Kasutatud kirjandus: T.Teder ,,Tammsaare noorusmail"
Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahelised suhted, kust koorub hästi välja klassikalise eestlase olemus, ka tänapäeval. Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare, meid endid, on kujunenud eestlastes arusaam kaaskodanikest kui konservatiivsetest ja külmadest inimestest. Sellena, keda arvame end ise olevat, võima ka teistele väljaspoolt või vähemalt anname neile põhjuse meist nii mõelda. Tammsaare loomingus on kajastatud naabrite vahelist kadedust. Tähtsal kohal oli oma talu, mida üritati pidevalt paremaks muuta ja selle seisukorda parandada. Võrreldi ikka aeg-ajalt naabertalu ja enda oma ning jälle mõeldi välja viis, kuidas teha talu kõrvalaedsest paremaks. Alati pidi olema üleolevam tunne. Ka tänapäeval leidub sellist kadedust, kuid uhkemate asjadega, näiteks autod, majad, tehnika ning võib-olla ka prestiizne amet või töökoht. Soov olla teisest paremal järjel sunnib inimesi rohkem pingutama
- kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse - preestri ülalpidamine - teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) - vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) - sõjalised kohustused. Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. - osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne. NB! Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.
Miks eestlase kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Keskajal, mille alguseks loetakse 5.sajanil Lääne-Rooma langust, oli Lääne-Euroopa võimsamaks institutsiooniks rooma katolik kirik. 2.sajandi lõpul oli rooma katoliku kirikupea, paavst Urbanus II, kuulutanud välja ristisõja, milleesmärgiks oli vabastada Jerusalemmas paiknev Püha Maa. Kitsamas tähenduses mõistetakse ristisõdade all sõjakäiku islami usuliste vastu. Laiema terminiga tähistatakse ka Läänemere äärsete rahvaste ristiusustamiseks peetud sõdu. Eestlaste ristiusustamine toimus Muistse vabadusvõitluse käigus 1208-1227. Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Ristisõdade väljakuulutamise taga seisis rooma katolik kirik. Katoliku kirikupea - Rooma paavsti - sõnul oli tegemist püha sõjaga ning seega oli ka sõjategevus õigustatud. Ristisõdijate leidmiseks lubas Rooma paavst sõdijaile pattude andeks andmist. Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemer...
Esse.(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väi...
2) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" V osa · Põhitegelased: Indrek Paas Pere koolitatud poeg. Treenimata kehga, nõrk, pikka kasvu, tahtejõuline, sihikindel. Andres Paas vana mees, kellel pole enam õieti jalgugi all, ootab oma surma. Pearu Murakas samuti vanaduspõlves, kuid siiski visa hingega. · Tegevus: Vargamäe Oru ja Mäe talu · Põhiprobleemid: inimeste omavahelised suhted, naabrite siiani lahendamata tülid, meeste ja naiste omavahelised suhted. · Mõtted/tsitaadid: * Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis on ta selle vang. * Ootad, ei tule, ei oota, tuleb! * Maailmas on juba nõnda, et kui miski enam ei aita, siis töö ikka aitab. * Inimene arvab ikka, et kui on täna, siis peab ka homme olema.
tuksuma, kui välismaal teist eestlast kohtame. Kõike Venemaaga seotut, nagu näiteks küüditamine ja okupatsioon, meenutatakse üldiselt negatiivse alatooniga. Isiklikult, mõistan ma samuti tavalise eestlase kohaselt, mõlemad sündmused hukka, kuid neil on omamoodi ka mentaalne väärtus. On ilmselge, et sajandite pikkused, enamasti halvad, kogemused idanaabritega on meis tekitanud tundeid, mis põhjustavad üldist vastumeelesust sealse elanikkonna vastu, kuid sellegipoolest, on kõik naabrite poolt pakutud ajaloolised episoodid, kaasa aidanud meie rahvuse arengule, mis lõppude lõpuks on siiski positiivne. Eesti on oma lühikese eluea jooksul kogenud palju. Olenemata, et meie riik on alles noor on selle rahvas suhteliselt vana. Meist, algul tagasihoidlikest ja vabadusest unistavatest orjadest, on saanud intelligentsed eurooplased, kel on maailmas kaasarääkimise õigus. Ehkki seda on häbiväärne öelda,
Eestluse olevik ja tulevik Eestlased on Eesti põlisrahvas, kes kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest. Eestlus, kui selline on niisiis kestnud juba mitmeid sajandeid, kuid raskusi on meie väikesel rahvusel palju olnud. Alusatades sõdadest ja okupeerimisest ning lõpetades eestlaste väljarändega. Milliseks riigiks on Eesti tänaseks kujunenud? Mida on oodata tulevikus, kas meie rahvus jääb püsima, või võõrandume me oma juurtest täielikult? Eesti taasiseseisvus 20. Augustil 1991. aastal- see kuupäev on paljude eestlaste südames ja mälestustes kui suur võidupäev. Selle võiduka päeva nimel pingutasid paljud eestlased üheskoos, et saavutada taas vabadus ning Eesti vabariik. See oli aeg, kui kõikide eestlaste südamed lõid ühes rütmis ning iga hinge tõmme oli kui ühest suust. Eestlaste suurim soov täitus ning E...
kaasata eakaaslastega Perearst. SHO. Esmane kontakt. Elamistingimused.V ajab liikukumiseks abivahendeid. SEKKUMISE EESMÄRGID 1. Leida võimalusel lähedast inimest naabrite või tuttavate seas, kes on nõus aitama. 2. Korraldada Maria tervisekontroll koostöös perearsti ja vajadusel eriarstiga. 3. Toetada Maria igapäeva toimetulekud. 4. Kohandada eluaset vastavalt liikumispuudele (seinatoed, WC-sse kõrgendus ja tõusmiseks tuge). 5. Korraldada liikumist väljaspool kodu. JUHTUMIPLAAN Sekkumisplaani koostamisel tuleb lähtuda Maria sõnastatud probleemist, sest tema on see, kes peab läbi tegema vajalikud tema elu parandamiseks muudatused.
Nimetatud uurimised näitasid, et suurem osa küsitletutest sinatavad oma sõpru ning generatsiooni võrra vanemaid teietavad (Pajusalu jt 2010, Keevallik 1998). Renate Pajusalu jt uurimus näitab, et eestlased rohkem sinatavad sugulasi, aga venelased mõnikord ka teietavad neid. Juhusliku kõneakti puhul teietavad inimesi nii venelased, kui ka eestlased, sama situatsioon on klienditeenindajatega. Kolleege aga sinatavad rohkem Eestis elavad venelased kui muud. Naabrite puhul on oluline ka elukeskkond. Venelased teietavad naabreid rohkem kui eestlased, kõige suurem vahe oli Kohtla-Järvel elavate venelaste ja eestlaste vahel (Pajusalu jt 2010: 210–212). Kooliõpilaste puhul mängib tõenäoliselt tähtsat rolli ka ühiskondlik seisund. Paljud ei ütleks kunagi teie madalama ühiskonnakihi esindajale sh „joodikud“ ja klienditeenindajad (Keevallik 1998: 545–546).
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,2% Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Päikesesüsteemi Koostis Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub
lõigata nii sidet kui ka rõivaid ( näiteks põletuste korral) ilma keha vigastamise riskita; 6. Haaknõelad- lingsidemete ja sidemete kinnitamiseks; 7. Ühekordsed kindad- enne kui hakatakse peatama verejooksu või siduma lahtisi haavu. Need aitavad hoida haava ülipuhtana ja kaitsevad sinu käsi infektsiooni eest; 8. Leht oluliste telefoninumbritega- perearsti, apteekide, lähima haigla erakorralise meditsiini osakonna ( EMO), lähedaste naabrite ja taksode telefoninumbrid; 9. Külmapakid- neid geeliga täidetud pakikesi saab soojendada või jahutada. Nad on kasulikud nikastusevalu leevendamiseks, palavikus laste jahutamiseks, paistetuse alandamiseks ja pindmiste põletuste jahutamiseks; 10. Pintsetid- klaasikildude ja pindude eemaldamiseks; 11. Haava puhastamiseks- näiteks vesinikuülihapend; 12. Palavikualandaja ja valuvaigisti; 13. Köha-, nohu- ja kurguvalu leevendavad ravimid; 14
Mobiilid levivad, poes müüakse toitu, sõidavad traktorid, vinguvad kreisaed, kihutab buss. Ökoküla? Maja on must ja tarvis palju koristada. Esimene öö oli kõige hirmsam, keegi ei maga, õudsalt haiseb. Tuuli teeb suurpuhastuse ja võib täitsa elada. Majas on ka naabrid Tanja ja Misa. Nad näitavad, kuidas teha peenraid, sest siin peab iga pere endale talvevarud kasvatama.Vissarionlased on taimetoitlased. Tanja ja Misa on lastele teised vanemad ning nad on pidevalt naabrite juures. Vissarionlastele on lapsed kõige tähtsamad ja sageli lükatakse teised tööd edasi, et tegeleda laste heaolu loomisega jne. Siberi talv on päris talv ja suvi päris suvi. Aga kevad on jälle põrgu eeskoda; sääsed tahaksid luuni paljaks järada. Sügisest ei ole mõtet rääkida, see lõppeb kiiresti. Lumi tuleb maha mõnenädalase porise ajavahemikus järel ning jääbki maha. Guljajevkas algab päev ringiga. Suvel 7-st, talvel 8-st. Siis on pere täiskasvanud liikmed
ebaviisakalt minema. 3. 22. märtsil kella 15.00 ajal leiab politseipatrull Tallinnas, Tammsaare pargi pingilt magamas joobetunnustega Ville K. mehel on koordinatsioonihäired ning ka kõne on häiritud. Siiski on arusaadav, et ta soovib minna D- terminali kell 16.30 väljuvale laevale ning sõita koju, Soome Vabariiki. 4. 07.01. kell 23.40 teatas kortermajas elav Piret, et korteris nr 78 elavad naabrid lärmavad ja suitsetavad ühiskoridoris. Naabrite märkustele korrarikkujad ei reageeri. 5. Peale põhikooli eksamite edukat sooritamist paneb 16-aastane Mia Maria Facebooki kontole kutse, et õhtul toimub tema juures metsik koolilõpu tähistamine, kus pind on tema poolt ja joogid külaliste poolt. Kohalikele politseiametnikele on teada, kus Mia Maria elab ning seda, et tema vanemad ei ole kodus
katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V - Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida - Pearu peksab niisama, et oma võimu näidata, vanade naabrite sulase peksis läbi, muidu oleks enda sulast ka eile peksnud, aga sulase jõud käib tema omast üle ja selle pärast said naine ja lapsed - Järgmiseks päevaks sündmus unustati - Eespere alustas põllutöödega, korjati kesalt kive, mis veeretati aia äärde, Andres kaevas põllunõkku ka kraavi, tundis sellest rõõmu - Andres tahtis ehitada kraavi jõkke, et aiamaad ja sood üldse kuivendada, tahtis ehitada Pearuga kahasse, aga kõik kinnitasid, et sellest ei tule midagi välja
kõrvaldanud. (9) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses. (10) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. (11) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades. Säte on mõeldud naabrite vaheliste erimeelsuste reguleerimiseks üle piiri kasvavate juurte, okste ja viljade osas. Lisaks käesolevale normile on kinnisasja omanikul, kelle naabri puude ja põõsaste oksad ja juured tema kinnisasja kahjustavad, ka AÕS § 89 tulenev negatoornõue. § 150. Piiril kasvavad puud ja põõsad Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. § 151. Piirirajatis (12) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise
Rooma arhitektuurisüsteem. Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel. Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas
proletariaat - palgatööline kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele industrialiseeirmine suur tööstuse arendamine industriaalühiskond ühiskond, mis tegeleb aktiivselt tööstuse arendamisega ja rakendab selle saavutusi urbaniseerumine inimeste siirdumine linnadesse, mille tulemusena kasvas oluliselt linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus libaralism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust utopistlik sotsialism õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena
andmeid on säilinud vähe. 5. Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Kuna eestlastel oli üsna muljetavaldav ja suur sõjaline varustus, siis teatud olukordades võis see olla võimalik. Näiteks oli eestlastel tihti konflikte latgalitega, kuid peamisteks kannatajateks jäid alati latgalid. Ning eestlaste organiseeritus oli piisavalt kõrge, et lüüa tagasi lähemate naabrite vallutuskatsed. Malev maakonnast moodustatud väeüksus Adramaa põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Kääpad kuhjatud liiv, mille all või sees toimus põletusmatus
Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Liivisõda 1558 – 1583 1) Sõja põhjused ja ajend: Vana-Liivima nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le 2) Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 pooleks aastaks vaherahu Liitlaste otsimine 3) Vana-Liivimaa lõpp 1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss
(vabakaubanduslepingud, vabakaubanduspiirkonnad) tihedaim. Näiteks vabakaubanduspiirkonnas eksisteerib piiranguteta kaubavahetus liikmete vahel, kuid kolmandate riikidega rakendab iga liikmesriik iseseisvat väliskaubanduspoliitikat (liikmetel erinevad tollitariifid). Tolliliidus seevastu on ühtne väliskaubanduspoliitika (ühtsed tollitariifid) suhetes kolmandate riikidega. 15. Miks on riikidel kasulik ühineda majandusorganisatsioonidesse? Sest riikide naabrite majandusedu on kasulik, sest loob nõudlust, kasvatab eksporti ja majanduse mahtu. 16. Miks on EL huvitatud laienemisest? * rahu ja stabiilsuse tsooni laienemine Euroopas * üle 100 miljoni elaniku kiirelt areneva majandusega riikides lisandumine EL turule, edendamaks majanduskasvu ja luues uusi töökohti uutes ja vanades EL liikmesriikides * parem elukvaliteet Euroopas, kuna uued EL liikmesmaad ühinevad EL
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
valitsejatest ja sõduritest. Venelased tekitasid meelega stseeni. Laste lillede jagamine ja sealviibimine oli väga tähtis provokatsioon. Samal aastal lehvisid Aljoša juures punalipud. See oli juba otsene rünnak Eesti rahva vastu. Võibolla oli tegu lihtsalt veidi liiale läinud pahameelega Aljoša rüüstamise suhtes või austus sõdurite vastu, kuid eestlastele jättis see mulje, et venelased on neist üle. Eestlased tõid kohale ka Eesti lipu, tekkis otsene kontakt naabrite vahel. Politsei käskis ära viia Eesti lipu ning see tekitas väga suurt pahameelt. Eestlastele jäi mulje, et politsei hoiab venelaste poole. Politseid üritas ehk tegelikult konflikti ära hoida, rahumeelselt lõpetada vastasseis. Keegi ei soovi Venemaaga probleeme. Võibolla loodeti, et kui viiakse minema Eesti lipp, viivad venelased minema ka punalipud ja olukord laheneb. Nii ei juhtunud ja eestlaste vaikne viha kasvas. Lillede Aljoša juurde viimine võis olla samuti provokatsioon, kuigi
raskuspunkt: inimest hakati määratlema kui „poliitilist looma“ ja kultuuri põhiliseks psühholoogiliseks mehhanismiks sai hirm. Häbi reguleeris kõigi inimeste jaoks ühist, aga hirm määratles nende spetsifikatsiooni riigi suhtes, st selle, mis antud etapil näis kultuuriliselt domineerivat. c) Kolmas etapp: üleriigilise korrastatusega kollektiivi foonil väiksemate gruppide tekkimine – klasside tekkest kuni sugulaste, naabrite, elukutsete, institutsionaalsete, seisuslike korporatsioonide tekkimiseni. Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses kõigi ülejäänud inimeste käitumist reguleeriva organisatsiooniga kui kõrgema korrastusastmega ühikut. Häbi abil reguleeritust tajutakse kui kõrgeima korrastatuse näitajat. Tuleb rõhutada, et nimetatud kolm etappi on eelkõige loogilis-heuristilised, kuna ajalooliste protsesside reaalne kulgemine toimus kahtlemata tunduvalt keerulisemaid ja
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu
Nad küll tunnustasid osade vanade valitsejade positsiooni ja autoriteeti, kuid miski polnud enam endine. Vanad valistejad ei sõlminud enam rahu ega pidanud sõdasid, ei tohtinud kaubelda nagu tahtsid ning pidid uutele valitsejatele makse maksma. Selle kõige tagajärjel tegutses eestis iga maakond omaette ja nendevahelised sidemed olid väga nõrgad. Lõpuks alistatigi eesti maakonnad ühekaupa. Suhted naabirtega olid kõike muud kui head, ühesõnaga olid eestlaste ja naabrite vahelised suhted väga keerulised. Saarlased saatsid üle eesti võidusõnumi laiali ning asusid sakslasi tapma ja ristimist maha pesema. Eestlased asusid oma linnuseid kindlustama, kiviheitemasinaid ehitama ja ambe tundma ning pöördusid abipalvega venelaste poole. Abi lubatigi, kuid see piirdus vaid väiksemate salkade paigutamisega mõnesse üksikusse linnusesse. Eestlased said küll sakslastelt pantvange orduvenna või
See arv paigutab riigi 49. Kohale. · Elektritootmine ühe inimese riigis on siiski suhteliselt heal tasemel, sest mitmed teised riigid, mis edestasid Saudi Araabiat elektrienergia tootmises, toodavad inimese kohta vähem kui minu riigis. kui arvestada · Kuna elektrienergiat toodetakse suhteliselt palju ning ka tänapäeval nõutud maavaradest, siis on riigi arengutase keskmisel tasemel. Siiski ei ületa riigi areng tema naabrite taset, kelle peamiseks elektrienergia tootmisallikaks on samuti nafta ning maagaas(need riigid oleks nt AÜE, Bahrein) 4. Saudi Araabia energeetika ja keskkond · 2007. Aastal energia kasutamisest tulenevalt on riigi poolt tekitatud süsnikdioksiidi emissiooniks 15,730 tonni aastas inimese kohta. · 2007. Aastal toodeti kogu maailmas enegia tarbimisest tulenevalt 29914,24 miljonit tonni süsinikdioksiidi
Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood]) · Rootsi aeg(17...
ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus 8.Vana-Liivima välispoliitiline seisund: Nõrk - Põhiohuks sai Venemaa, naaberriigid sõlmisid omavahel liite, venelased korraldasid rüüsteretke Eestisse, 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati korduvalt 9.Liivisõda: Allikad- Balthasar Russowi ja Johann Renneri kroonika, Henriku Liivimaa kroonika Põhjused- naabrite tugevnemine, taheti meie kaubateid läänemerel (ajendiks oli nn Tartu maks) Tagajärjed- algas kolme kuninga aeg; ilmselge et selline väike maa-ala jääb kolmele kuningale väikseks, järgnevad sõjad olid juba etteaimata Sõjakäik- venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva, vallutasid Tartu, vallutasid väiksemaid linnuseid, Taani vahendusel vaherahu, Taani ja Rootsi sõda, vene väed piirasid Tallinna, Rootsile Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti, Taanile Kuressaare, rahu
üksi, küsiti sakslaste abi, et venelased välja lüüa 35. Kuidas suhtus Venemaa sellesse koostöösse? Alustas koostööd saarlastega 36. Miks peeti madisepäeva lahing? Eestlased soovisid tagasi saada vallutatud alad 37. Keda kutsus piiskop Albert ristiusustamise läbiviimiseks appi? Taani kuninga Valdemar II 38. Miks kaotasid eestlased muistse vabaduse? Eestlastel oli viletsam relvastus Vallutajad olid head diplomaadid Maakondade ja naabrite vaheline koostöö oli nõrk (üksikutele sõjakäikudele organiseeritud) Eesti võitlejate arv võrreldes vastasega väiksem Mitu vaenlast: sakslased, taanlased, rootslased, venelased Vallutajate selja taga oli kogu kristlik Euroopa Pikaajaline sõda kurnas eestlasi Eestlastel puudus oma riik 39. Millal ja mis sündmusega kaotati muistne iseseisvus? 1227. a, sakslased vallutasid Saaremaa ja Eesti ala sattus tervenisti võõrvõimu alla
laisklemist ja vihkavad rahuaega" "kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii meestele kui ka naistele" "kellelgi pole häbi päevad ja ööd läbi juua" "täringuid mängivad nad ... sellises võidu- ja kaotusehulluses, et olles kõik maha mänginud, heidavad nad viimse lõpuviske omaenda vabaduse ja keha peale" Keskmine rauaaeg (500-800 pKr) U 500 pKr hakati Eestis: ehitama LINNUSEID peitma senisest enam relvi ja ehteid. Vaenulike naabrite rünnete eest oli vaja kaitsta oma varandust. Linnuseid on 4 tüüpi Kes olid sõjakad naabrid? Lõunas latgalid, lätlaste esivanemad Idas slaavlased Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks.
Ajalugu Vene aeg küsimused ja vastused. 1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma
Catherinei vend Hindley ei sallinud Heathcliffi silmaotsaski, kuna Mr. Earnshaw oli kogu oma tähelepanu pööranud Heathcliffi kasvatamisele ja hoolitsemisele ning Hindley tundis ennast kõrvalejäetuna. 3 aastat hiljem suri Mr. Earnshaw, ning Hindley, kes oli vahepeal abiellunud Francesega võttis mõisavalitsemise üle. Sellest ajast peale hakkas Hindley Heathcliffi jõhkralt kohtlema. Ta tegi Heathcliffist palgatöõlise ja sõimas teda mustlaseks. Samal ajal sõbrunes Catherine Rästapesa naabrite Lintonitega. Catherine kiindus Lintonite poega Edgarisse, mis omakorda masendas Heathcliffi. Aasta hiljem, peale poja Haretoni sünnitamist suri Hindley naine tiisikusse. Hindley hakkas jooma. Paar aastat hiljem nõustus Catherine Edgariga abielluma, ise teades, et armastas tegelikult Heathcliffi, kuid pidas siiski häbiväärseks ja alandavaks jääda Heathcliffiga. See teadmine murdis Heathcliffi, ta lahkus mitmeks aastaks Vihurimäelt. Tagasi tulles ei teadnud
George Washington sündis 22. veebruar 1732 aastal, Westmorelandi maakonnas, Virginias rikka istanduseomaniku perekonnas. Algselt pärines tema perekond Inglismaalt, täpsemalt Sulgrave’i külast, Northamptonshire’ st. George Washington veetis oma elu esimesed aastad koos viie õe-vennaga tagasihoidlikus neljatoalises talumajas Rappahannockis. Ta uuris iseseisvalt mitmeid teadusi, sealhulgas ka topograafiat ja sõjaajalugu. 14 aastaselt oli ta võimeline mõõtma ja kaardistama oma pere ja naabrite põlde. 16-aastaselt läks ta maamõõtjate juurde tööle, ning oli juba aasta pärast ise ühes koduosariigi ringkonnas täieõiguslik maamõõtja. George isa suri, kui poiss oli 11-aastane, ning George jäi vanima poolvenna Lawrence’i eestkoste alla, kellel oli õnn pärida suurem osa Washingtoni perekonna varandusest. Nüüd muutus George elu oluliselt huvitavamaks. Tal oli ligipääs raamatutele ning ta õppis tundma Fairfax’e , tema vennanaise perekonda. 1748
" Inimesed ei tohiks vaevata pead asjadega, millel puudub kindel ja tõestatud tagajärg. Maailmas ei eksisteeri kindlust, kõik on suhteline. Elu on meie endi kätes. Valikutega loome oma saatuse ise! Paratamatult kaasnevad otsustega mured, mis võivad meid motiveerida või hoopiski morjendada. Mina arvan, et sellegipoolest ei tohiks inimesed tunda hirmu asjade pärast, mille muutmine on nende enda kätes. Tihtipeale kulutatakse oma närve näiteks naabrite kõva kisa, porise esiku või hilinemise pärast. Kardetakse, et äkki keegi näppab postkastist tähtsa kirja. Pole hullu, kui poes ei müüda küpsetusõli, mida kiiresti toidu valmistamiseks vajad. Järgmises kaupluses leidub kindlasti pudelike! Niiviisi mõeldes põimibki inimene end muremõtete ahelatesse ning hirmu teevad pisiasjad, mis teistele pähegi ei tule. Niisugused käitumisviisid põhjustavad halle juuksekarvu ning kortse. Kui on võimalik luua muutusi, milleks siis üldse
30. Iseloomustage kaalumata paaride meetodit aritmeetilise keskmisega (UPGMA). UPGMA meetod on distantsmeetod, mis kasutab klasterdamisalgoritmi. UPGMA eelduseks on, et puu on ultrameetriline ehk juurest kõigi tippudeni peab harudepikkuste summa olema sama. Eeldab, et evolutsiooni kiirus on konstantne üle kogu puu. 31. Võrrelge minimaalse evolutsiooni (minimum evolution) ja naabrite ühendamise (neighbour joining) meetodit. Minimaalse evolutsiooni meetod on distantsmeetod aditiivsete puude konstrueerimiseks. Optimummeetod, mis valib kõige lühema puu. Naabrite ühendamise meetod on klastermeetod, mis naabrite tuvastamisega minimeerib puu pikkust. Naabrid on kaks OTUt mis on juurimata dihhotoomsel puul ühendatud üheainsa sisemise sõlme kaudu. Alustustatakse tähekujulisest puust. Kõiki OTUde paare
14.Sõjaline tase Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Ag-ajalt tehti vastastikkuisd rööv- ja sõjakäike. 11 sajandil keskpaiku jäeti mitmed väiksed linnused maha ja rajati suured ja võimsad ringvall- linnused. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli moodustatud malev mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Kuni muitse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks. 15.Naabrid ja suhted nendega Hendriku Liivimaa kroonika järgi esines eestlaste ja latalgide vahel sageli tülisid ja relvakonflikte. Jätusid ka Rootsi ja Taani katsed Eesti alistamiseks ja rahva ristimiseks. Ida poolt polnud 12 sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud väiksemateks osadeks. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. 16.Muinasusund
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond isolatsionism - eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
