.. Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu „kapten Granti lapsed”. No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? – küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame – nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. – tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! – kisas Kristjan. - Noh, räägi meile, kultuuri ja ajalooliste sidemete spetsialist, mida sa sellest tead? - Eesti ja vene on naabrid. Neil on olnud alati omavahelised sidemed. Eriti avaldas mõju eesti ja venemaa sidemetele Põhjasõda. Pärast seda eesti ja venemaa said üheks maaks. - See oli sõda Sveitsi ja venemaa vahel. Algas ta 1700-ndal aastal. Ja kestis 21 aastat. Vedas seda sõda Vene tsaar Peeter 1 – rääkis Andrei – ma tean sõdadest kõike! Alguses Venemaa kaotas Narva all, aga pärast võitis Poltaava all. -
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad. Aga...
päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on. Ta käib seal klaveril harjutamas, lubab talle mängida. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos. Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad
päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on. Ta käib seal klaveril harjutamas, lubab talle mängida. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos. Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi vastu ja ütleb, et kõik ikka sama viisi, käib ka rutiinselt samu asju tegemas, et naabrid ei kahtlustaks midagi. Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad
Moskvas leiti ta puudu olevat teisel päeval. Teatati politseile, teatati prouale. Proua sai vihaseks ja käskis ta üles otsida. Tema polevat käskinud koera tappa. Gavrila sai peapesu. Kui teade tuli , et Gerassimit on kodukohas nähtud, mõtles proua algul , et laseb Gerassimi tagasi saata, kuid otsustas viimaks , et tema sellist tänamatut enda juurde ei taha. Proua suri ise varsti pärast seda. Nii elab Gerassim tänaseni oma üksildases tares; tugev ja võimas. Naabrid märkasid, et peale Moskvast naasmist ei vaadanud Gerassim enam naiste poolegi ja et ta ühtegi koera ei pea. Naabrid arutasid, et milleks tummal naist vaja ;koer aga- milleks temale koer! Varas ju hoovile ie tule. Nii suur kuulsus on tumma hiiglasejõul.
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria)
1) Kannan kaartskeemile 8 suuremat maakonda (Sakala, Ugandi, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Virumaa, Saaremaa), naabrid (semgalid, soomlased, liivlased, isurid, vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi
Sellest on kujunenud väga palju erinevaid vorme. Voodoo on nagu kristlus, religioon mitmest traditsioonist. Voodoo levis kuueteistümnenda sajandi paiku, kui hakati orjadega kaubitsema. Orjad, kes viidi ära nende kodumaalt, kultuuri juurest ja pere juurest, hakkasid korraldama rituaale, et saada ühendust oma sünnipaigaga. Kuigi aafrika orjad tulid mitmetest piirkondadest, siis kõige mõjuvõimsamad suguharud olid Nigeeria ja Dahome'i piirkonnast pärit. Aastal 1729 vallutas Dahome'i oma naabrid Ewe'id ja müüsid saadud vangid orjadeks. Voodoolased usuvad ühe ainsa Jumala eksisteerimist. Selle jumala käsutuses olevad Loa Hinged valitsevad maailmas toimuvate suhete üle. Olgu see siis perekond, armastus, õnnelikkus, õiglus, tervis, jaht jne. Täpselt samuti on Loa'de käsu all ka kõik loodusnähtused, nagu tuul ja vihm, puud, kivid, äike, jõed jne. Tegelikult on iga looduses eksisteeriv element Loa võimu all, näiteks puu, taim, puuvili, köögivili. Igal neist on oma Loa
Mu põhimõteteks juba aastaid on olnud ikka majanduslik stabiilsus, pere loomisel. Sellega mainingi ära, et tähtis on luua stabiilne keskkond enne laste saamist. Tahan, et mu lastel oleks stabiilselt hea elu, selle all pean silmas, et ei mina ega ka minu tulevase ämma tütar, ehk mu abikaasa, ei peaks rabelema, et elada hästi. Ma pean hoolitsema eluaseme eest, stabiilse ning hea töökoha eest, mis maksaks ära maksud, tasuks ära elamiskulud, olmekulud, haridusega seotud kulud jms. .Enne laste saamist peab meil mõlemal olema stabiilne, heapalgaline töö, ent samas piisavalt aega üksteise ja laste jaoks. Ei taha, et mu lapsi hoiaks lastehoidja. Tahan olla hea isa koos armastava abikaasaga. Pere elukoht peaks olema kandis kus on rahulik meeleolu, mõistlikud naabrid, koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnako...
võimaldas tal stipendiumist ära elada. Paljud ei suudaks sellises olukorras toime tulla ning seepärast peangi teda kangelaseks. Põhjus miks teda täielikuks läbikukkujaks või kurikaelaks pidada ei saa on tema karjääri algus. Pärast seda, kui Robespierre oli ülikooli lõpetanud, pöördus ta tagasi kodulinna. Siis asus ta oma isa ametisse. Advokaadina sai ta tuntuks piksevarda kaitseks peetud protsessis. Keegi füüsik oli pannud maja katusele Franklini leiutatud piksevarda, kuid naabrid süüdistasid asjaarmastajast füüsikut maja põlema panemise katses. Kaitse advokaadina astus mees vaimupidevuse vastu välja. Eduka advokaadina osales ta kohalikus kirjandusseltsis ning ta võeti kirjanduse, teaduse ja kunsti akadeemia liikmeks. Sellised saavutused on omased vaid tõelisele kangelasele. Edu jätkus ka 1789. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal võeti ta kolmanda seisuse esindajaks Asutavasse Kogusse, kus ta luges ette oma hästi viimistletud, kangelaslikke kõnesid
Töö muutis Andrese tõsiseks, ta muutus väga kinniseks inimeseks. Ning miks ka peaks armastus tulema just siis, kui sa väga palju tööd teed ja vaeva näed? A.H.Tammsaare lükkab ümber ka arvamuse, et hea võidab alati kurja. See on jäänud meile meelde arvatavasti muinasjuttudest, et õilis tegelane saab alati lõpus õnnelikuks ning halb saab oma karistuse. "Tõde ja Õiguses" on hoopis vastupidi. Andres käib tihti Pearuga kohtus, kuna naabrid ei saa omavahel läbi ja teevad üksteisele krutsk TYBGeid. Andres ajab tõde ja õigust taga, kuid kohtus võidab alati Pearu, kes on valelik ja kaval. Andres saab aru et tõega õigust ei saa ja hakkab kaa kohtus valetama ning saab nii mõnigi kord Pearu üle võidu. Aastasadu on inimesed korranud oma lastele ühtesid ja samu elutõdesid, kuid minu arvates nii mõnigi ei täida oma kohustusi nii nagu peab. Iga tegevus ja iga elu on
Ordu hakkas nõrgenema. Jungingeni armukiri annab harju-viru vasallidele igavesest ajast igavese ajani lõpliku maa pärandamise õiguse nii nais-, kui ka meesliinil. Kodusõjad jätkuvad. 4. Liivimaa välissuhted Venemaa 1942 rajab suurvürst Ivangorodi linnuse(Jaanilinn), sõjaline valmisolek Poola-Leedu 14.sajandi lõpus ühtne riik, 1410.-Grünvaldi lahing Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra Kalmari unioon(1397). Tugevad naabrid tekivad samal ajal. Plettenberg 1502-1503 lõpetab kodusõjad, sõjaretk venemaa vastu pihkvasse(1502- 1504). Ei olnud otseselt võitu, kuid vaherahu oli sõlmitud 30.aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus
Andrus Kivirähk ,,Joodikute edetabel" Autori arvates ei saa ,,joodiku edetabelit" täie tõsidusega võtta sest väidetavalt on riigis tarbitud alkoholikogusest lahutatud turistide poolt kaasa viidu. Sellega mõtles autor seda, et näiteks joovad meie naabrid soomlased väga palju alkoholi ja käies Eestis turismireisil siis tarbivad nad siin ka suuri koguseid ning seega ,,ajavad nad kõik eestlaste kraesse". Veel arvas autor, et teistes riikides, näiteks Norras ja Rootsis, on viidud alkoholipoliitika äärmusliku karmuseni ning võrreldes Vahemere- äärseid riike siis ei tohiks need eestlastest väga maha jääda kunas seal tarbitakse veini päevast-päeva. Autori arvates pole see üldse tähtis, mitmendal kohal Eesti riik
Kui siia lisada veel ülemäärane nõudlikkus, ongi koos kõik eeldused õnnetuks pereeluks. Mis puutub laste lahkumisse Vargamäelt, siis oli see vaid loogiline tagajärg, sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast. Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval.
ka ise riietus ta väga peenelt. Nii lõbutsesid ja elasid paljud aadlinoored. Onegin pettus sellises elus, muutus lõbustuste suhtes ükskõikseks, tundis igavust, teda surus ,,spliin"(tüdimus vms), isegi lugemine ei huvitanud enam noormeesr. Vaheldust Onegini ellu tõi siirdumine maale, kuid peagi tüdines ka looduse ilust. Naabritega ei suhelnud, kuna nägi nende tühisust. Jevgeni Onegin sõbrunes Lenskiga sellepärast, et teda köitis Lenski tulihingelisus. Lenski oli ka targem kui teised naabrid. Kuna Onegin oli noorena paljusid neide armastanud, oli ta armastusestki tüdinenud. Seepärast ei mõistnud ta Tatjana armastuse suurust ning solvas teda. Kui Lenski Onegini duellile kutsus(pärast balli, kui Lenski Onegini peale vihastas, kuna Onegin terve õhtu Olgaga tantsis) mõistis Onegin küll, et ta on sõbra ees süüdlane, kuid enesearmastus ei lubanud duellist loobuda. Onegin ei olnud elus õnnelik, ta ei leidnud enda jaoks tegevust, liiga hilja märkas ta Tatjana tõelisi väärtusi
Andres ja Pearu-naabrimehed Pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha
" ,,Vanaema, miks sul nii suured jalad on?" ,,Selleks, et kiiremini mentide eest ära joosta." Seda kuuldes hakkas Punamütsikene kiljuma ning Hunt kargas Punamütsikesele kallale, varastades talt Guessi kella, Galaxy III ja 23 sularaha. Hunt jäi veel rahus korterisse, ajas habeme ära, käis dusi all, jõi piima ja sõi hajameelsusest kooki, mille ta oli ennist narkootikumiga üle pritsinud, peale seda tekkis tal uni ning läks vanaema voodisse magama. Kuna naabrid olid Punamütsikese kiljet kuulnud, olid nad Politsei kohale kutsunud, kes Hundi bussikongi surusid ning vanaema ja Punamütsikese kapist välja päästnud.
teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti keele sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg, paar lauset iseloomustuseks). Ajastu, mille jooksul ühiskondlikud suhted mingis piirkonnas on suhteliselt stabiilsed. Muinasaeg- esimene sotsioperiood, kestis 13.sajandini. Eesti keel piirkonna ainus suhtluskeel, kujunesid eesti keele põhimurded, kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil.
PERUU 1.Riigi üldandmed: a) Geograafiline asend- Lõuna-Ameerika lääneosa, pindala- 1285216 km2 piiri pikkus: 7461 km naabrid- Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Ecuador. Lõunast piirneb Vaikse Ookeaniga. b) Riigi rahvaarv: 29907003 inimest. Peruu maailma mastaabis keskmine riik rahvaarvu järgi. c) Rahvastikuandmed: Rahvastiku keskmine vanus: 26,4 aastat Eluiga, selle võrdlus Eestiga: 71,03 aastat. Eestis 73,08 aastat. Sündimus: 19 sündi/1000 inimese kohta Suremus: 6,13 surma/1000 inimese kohta Rahvastiku juurdekasv: 1,193% Rändesaldo: -0,93/1000 inimese kohta Linnastumise tase % : 71% Põhirahvus, rassid, etnilised grupid: peruulased. 45% ameerika indiaanlasi, 37% mestizo'sid, 15% valgenahalisi; mustanahalised, jaapanlased, hiinlased ja teised 3%. Usundid: rooma-katoliku 81,3%, evangeelset 12,5%, teisi usundeid 3,3%, täpsustamata või usuta 2,9% 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist Peruus: a) Rahvastiku keskmine tihedus: 2...
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Vastastel oli seevastu palju sõjatehnikat ja relvi. Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega oskanud suhelda ja üldse suhted head hoida, siis äkki oleks nad suutnud moodustada ühise sõjaväe, et oma vaenlased tagasi lüüa. Aga ma arvan, et see sõjaväe moodustamine oleks siiski olnud väga keeruline, kuna eestlaste ehk meie naabrid olid alistatud juba meie Muistse Vabadussõja ajaks. Ka ristisõdalaste kavalus ajada eestlased ja eestlaste naaberrahvad tülli ja siis vallutada Baltimaad ükshaaval, oli väga hea nõks Muistse Vabadussõja võitmiseks. Kindlasti oli eestlaste kaotuse põhjuseks ka see, et neil tuli võidelda koguni mitme vaenlase vastu. 1208. aastal ristiusustati Ugandi maakond saksa ristisõdijate poolt. Siis 1219. aastal vallutati Põhja-Eestis olev Tallinn Taani vägede poolt. Aastal 1220
a) Eemal olev küla b) Kõrts ehk trahter c) Suur järv 7. Keda või mida nad väga kartsid? Mis oht varitses Kirsioru inimesi? 1p a) Ürgmägedes elavat valitsejat Tengil`it ja koletist nimega Katla. Ta tahtis valitseda Kirsioru elanike üle. b) Musta rüütlit ja lendavat lohe. Rüütel tahtis tappa kõik Kirsiorus olevad inimesed ära. c) Kibuvitsaoru inimesi. Naabrid tahtsid kõik nende toiduvarud ära võtta. 8. Kes osutus Kirsioru inimeste seast reeturiks? 1p a) Hubert b) Karl Lõvisüda c) Kõrtsmik Jossi 9. Kuidas saadi aru, et just tema on reetur? 2p a) Ta tunnistas selle ise, et tema on reetur. b) Juhuslikult nägi Karl Lõvisüda pealt tema kohtumist Tengili meestega. c) Reeturi rinnale oli põletatud Katla märk 10. Kuidas oli vaenlaste ehk Tengili sõjameeste märgusõna? 1p
Milline on eestlane ”Tõe ja õiguse” põhjal? Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on vaiksed ja endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos „Tõde ja õigus“ on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Läbi Andrese ja Pearu tegelaskujude toon välja autori nägemuse eestlastest. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud. Tema elumõtteks oligi saada endale kogu Vargamäe ja teha sellest soisest ja märjast maast endale ja oma järglastele vääriline kodu. „Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!“. Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt....
Vietnam Viet Nam tähendab lõunamaad. Lipu tähe viis nurka sümboliseerivad- talupoegi, töölisi, haritlaskonda, noorsugu, sõjaväelasi Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile
tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547.
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks
mitte kohtutegelased) peaksid kokku hoidma ja üksteist aitama, isegi siis, kui mängus on omakasu. K. puhul näiteks Leni, Block ja ka Titorelli. Kafka on selles teoses võrdlemisi nö pilganud ka kohturaamatuid ja seadusi. Teoses olid need salajased, süüalused ei võinud neid näha, ehkki need olid üleni tolmu alla mattunud ning seal midagi väga olulist kirjas polnudki. Olulist rolli protsessi juures mängisid tegelikult ka kõrvalised isikud. Sh näiteks naabrid, kes olid akendel ja jälgisid K. toas toimuvat. Samuti ka naised, kes mingis mõttes kindlasti K-le lohutust pakkusid. Alguses preili Brüstner ja hiljem juba veidi pikemat aega ja lähedasemat tuge pakkuv Huldi põetaja Leni. Huld küll ei arvanud temast hästi ning seda (ja põhjusi) teada saades (mis leidsid kinnitust K enda näol) ei tahtnud ka K enam Leniga tegemist teha. Lähedaste, toetajate poole pealt, mängis olulist rolli veel K. onu Karl, kes muretses
Sparta. Üks tugev liider, kellel on piisavalt tarkust, et pääseda riigi eesotsa, asendab kõik saadikud ja poliitikud ükshaaval oma lähedaste sõpradega ent ta peab oma võimu kinnitama. Selleks loob ta salaarmee ja ähvardades (sellest piisab, kuna keskmine rahumeelne kodanik ei hakka oma rumaluses ja arguses niikuinii vastu) vallutab vaikselt kõik ümbritsevad alad. Meedia summutab ta enne, kui too jõuab juured kasvatada. Ent nüüd tuleb kõige raskem: tugevad naabrid kaugemalt, näiteks USA. Ometigi on sellel liidril üks eriline eelis: ta on ainuvalitseja, kes ei pea arvestama teiste mõttemaailmatega seega võtab ta otsuseid vastu kiiremini, kui USA riigikogu selleks suuteline on. Kuni targad mehed Valges Majas tuliselt vaidlevad, teeb liider oma esimese kiire sammu ja ründab kõige ootamatul ajal: siis, kui teised on liiga ametis sellega, et ei suuda saavutada omas riigis üksmeelt. Loomulikult võib sellisel
Kooli kiusamine Väga paljud inimesed on olnud kiusamis ohvrid,mõdadel on sõbrad,perekonna liikmed või isegi naabrid ,kes on olnud või on kiusamis ohvrid. Kiusamine ei ole normaalne nähtus ja midagi peab ette võtma ,et seda kasvõi natukenegi väheneks. Räägin lähemalt minu arust kolmest tähtsamast punktist. · Miks inimesed kiusavad teisi ? · Kuidas kiusamine mõjutab ohvrit ? · Mida teha,et see lõpeks ? Kooli kiuasmine. Tavaline nähtus tänapäeval,mida kohtan igapäev. Just see ongi kõige hullem ,et nüüdseks on kooli kuisamine saanud juba tavaliseks nähtuseks,mida on tohutult
Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Tihti on võõrastel sama usu pooldajatel palju rohkem ühist ja jututeemat, mida arutada, kui nendel, kes on näiteks lihtsalt mitmeid aastaid olnud naabrid. See tulenebki sellest ühtekuuluvustundest. See aitab inimesi paremini mõista.
LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid. Novgorod koos Pihkva vürstiga plaanisid ka Estisse sõjaretki. Sakslased tahtsid 1211 aastal piirata Viljandit, eestlased nad suutsid küll ristida aga linnust nad vallutada õnneks ei suutnud. Varsti peale seda nad ei jaksanud enam sõdida, nad olid li...
halvasti. Jaanil tekkis palju tülisid minu isaga kui see puberteedi eas oli ja siiamaani nad enam ei suhtle. Jaan ei tahtnud kunagi talle halba ,see on arusaamatu miks nende suhted nii läksid ,mina saan küll temaga hästi läbi ja olen lemmik. Vanaema ja Jaan pole siiamaani kordagi Kasahstanis enam käinud ja tegelikult näen vanaema silmadest vahest ,et ta igatseb kuna ta on ju seal sündinud ja on uudishimulik selle järgi , mis seal toimub ja kuidas ta naabrid ja tuttavad elavad. Kuigi oli raske aeg üheksakümnendatel aastatel ja palju sõitsid Kasahstanist ära on ikkagi palju tuttavaid , kes siiamaani seal elavad. Peale vanaema tulekut Eestisse tulid sinna ka ta kolm venda oma peredega , neist ainult üks on siia elama jäänud ülejäänud on Saksamaale kolinud ja elavad seal juba üle 17-ne aasta. Ma olen uhke selle üle , et nad siia elama jäid ,kuna mulle meeldib meie kodumaa ja olen õnnelik ,et just siin sündisin. Kahjuks ei suutnud
Kreeka Eneli Nilbe 11.T RIIGI ISELOOMUSTUS Nimi- Kreeka Asukoht- Lõuna-Euroopas Vahemere ääres Naabrid- Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Kliima- Vahemereline kliima. Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Sademeid esineb sisemaal vähe. Riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. Temperatuur võib suvel ulatuda 37 °C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6 °C. RIIGI ISELOOMUSTUS Pindala- 131 940 km², mis on meie omaga võrreldes peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka rahvaarvu (2017) ja Eesti rahvaarvu (2017), siis on Kreeka rahvaarv Eesti omast 12,2% suurem. Rahvaarvu kasv- -1.01 inimest / 1000 elanikku (2010). Meeste ja naiste osakaal ...
HINDAMISINSTRUMENT KODUTEENUSTE MÄÄRAMISEKS 1. KLIENDI ÜLDANDMED Mees, naine T vanus -85 Puue (raskusaste; kehtivus) puudub 2. ELUKORRALDUS Elukoht (linn, asula): Tallinn Kellega koos klient elab: : Üksinda Üksinda, abikaasaga, elukaaslasega, lapse või lastega, muude sugulastega, muu (täpsusta)_____________________________________________________ Lähedaste kontaktandmed Kes, seos avaldajaga Elukoht 1 Poeg Tallinn 2 Poja tütar Tallinn 3 Kasulapsed lahkunud Viljandi elukaaslase omad 4 Kes ja kui tihti vaatamas käivad, milles abistavad: Vaatamas käiakse siis, kui vaja, muidu helistatakse kui meeles on. Enamjaolt helistab T ise. MAJANDUSLIK TOIM...
jäätmed. · Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. · Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. · Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? · Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale. Tallinna 4 jäätmejaama
ohverdav. Ent kui rääkida temast kui isiksusest, siis sel juhul on ta ükskõikne. Kõige väärikam tegelane üldse, kes selles teoses on, ongi Rastignac, kes vaatamata oma auahnusele ja ambitsioonikusele, andis kogu oma ränga vaevaga teenitud raha Goriot' aitamiseks. Rastignac oli temasse nii kiindunud, et püüdis täita ka tema viimast soovi- tuua tema tütred surivoodile. Kuigi Goriot ja Rastignac olid kõigest pansioni naabrid, maksis viimane kinni Goriot' matused ja oli ka ainus lähedane, kes teda TÕSISELT leinama jäi. Tsiaadid On olemas alatuid hingi, kes ei tee iialgi head oma sõpradele või lähedastele, et nad seda peavad; kuid näidates vastutulelikkust tundmatuile, võidab sellest nende enesearmastus: mida lähem neile on nende kiindumuste ring, seda vähem nad armastavad; mida kaugemale ta venib, seda teenistusvalmimad nad on.
inimeste suhtes; madal tolerantsus; subjektiivne heaolu ja kasin poliitiline aktiivsus; napp keskkonnateadlikus ja isiklik algatus. Need ellujäämisega seotud väärtused on kirja pandud 1990. aastal korraldatud uuringu järgi. Hiljem toimusid mõningad muutused. Antud väärtusorientatsioone saab selgitada 50 aastat kestnud kommunistliku režiimi otsese saavutuse või pärandina, sõltuvalt vaatekohast. Seda argumenti toetab asjaolu, et suur hulk Eesti saatusekaaslasi (sh meie naabrid Läti, Leedu, Venemaa ja mitmed teised endise Nõukogude Liidu vabariigid) paiknevad maailma väärtuste skaalal üsna Eesti lähedal, moodustades endiste kommunistlike riikide grupi. Väärtused, mis on meile algselt tekkinud, saadavad meid enamasti ka ülejäänud elus. 3. Millised on peamised muutused Eesti elanike väärtusorientatsioonides viimase kümne aasta jooksul? Kus asub Eesti maailma väärtuste kaardil?
Kas linnakoolija maakooli noored on sarnased või erinevad? Eestis on sadu tuhandeid koolinoori. Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast. Võrreldes minu praeguse kooliga, kus on kuussada õpilast on vahe tohutult suur. Esimene võrdlus, mis ma võiksin kohe tuua on keskkond. Väikses koolis tunnevad kõik kõiki ning sõprussuhted on väga lähedased. Algklassid suhtlevad väga edukalt põhikooliga ja vastupidi. Üksteise vastu ollakse tolerantsemad, sest sõprade valik on väike. T...
Kõike, mis on seda väärtustatakse. Austraalia on arenenud riik, kus kõik majanduslikult paraneb. Rahvaarvu tõusu mõjutab ka märgatavalt sisseränne. Noored lähevad Austraaliasse tööle. Seal on head elutingimused, kõrged palgad ja on olemas erinevad toetused. Rahvastiku paiknemine Austraalia on hõredasti ja ebaühtlaselt asustatud riik. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on 2,7 ruutkilomeetri kohta. Austraalia lähimad naabrid on Indoneesia, millle rahvastiku tihedus on 131,1 ruutkilomeetri kohta. Ja Uus-meremaa, mille rahvastiku tihedus on 16,3 ruutkilomeetri kohta. Sisemaal on rahvastiku paiknemine väiksem. Austraalia kagu osas on rahvastiku paiknemine suurem. Arvatavasti sellepärast, et Austraalia kirde osa on elamustingimuste poolest parem ja seal on suuremad linnad. Austraalia keskosas on tühermaa, kus on elutingimused halvemad. Rahvastik on kogunenud ookeani ümber.
valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik.
ajal saabus lõuna poolt uusi hõime, kes tõid kaasa karjakasvatuse ja põllunduse. Need andsid peagi inimesele põhitoiduse. 1.sajandiks eKr asendus pronks rauaga, millest sai teha vastupidavamaid tööriistu. Maa kobestamine ja alepõllundus levisid üha enam ja asustus muutus paiksemaks. Külad moodustasid kihelkonna ja kihelkonnad ühinesid maakondadeks. Eestlased elasid pikka aega rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite vastu. Kuigi naabrid kippusid eestlastele kallale, suutis meie rahvas luua naabritega kaubandussuhteid, toimus kaubavahetus. Raha veel ei tuntud. 12.sajandil olid Soome ja Baltimaade rahvad ainsad paganrahvad Euroopas ning Rooma paavst kuulutas meie vastu välja ristisõja. 1208-1227 alistati eestlased ning Eesti alad jaotati saksa ristirüütlite ja taanlaste vahel, moodustati Vana-Liivimaa. Keskaegsel Vana-Liivimaal olid sakslased valitsev rahvus, eestlased pidid leppima talupojaseisusega
Õppeülesanne. Eesti Kuidas tutvustaksite mõnes välisriigis Eestit inimestele, kes pole kunagi meie riigis käinud? Kus Eesti asub? Millise ajalooga on riik? Miks tulla Eestisse? Mida siin teha ja vaadata? Kirjutage sel teemal essee! Kui lähimad naabrid kõrvale jätta, siis ei tunta Eestit peaaegu üldse. Mitmetel on negatiivne eelaimus Eestist. Külm, karske ja väsinud maa, mis tihti ajatakse sassi ENSVL-ga. Nüüd, olles Euroopa Liidus, on Eestimaa maine paranenud. Inimesed on hakanud mõistma et me oleme Euroopa Liidu maa, mitte Venemaa omand. Iga riikidevahelise piiri kujunemise taga on eelkõige sõjaline ja poliitiline ajalugu. Läänemere avaosa ning Soome lahe ja Riia lahe näol on Eestil läänes , põhjas ja edelas merepiir
Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurtsikus häda pärast ära, siis saab sepp kõrtsis peksa ja Jüri saab uue töökoha, laps sünnib, poiss- Mart. Kolivad maal igal pool ringi, lõpuks lähevad ära linna ,kui Mart 3 a. Raskused naabritega. Eeva arg ja ei julge vastu hakata naabri mutile, kes koridori pliiti valitseb. Saavad Jüriga uue lapse, tütre, Anni. Plika sureb tikkudega end põlema pannes. (2 aastat vana.) Kolivad uude majja, samad naabrid . kõrval on vabriku ehitus kusagil, kuhu lõpuks Jüri tööle läheb. I ptk. lõpuks on Eeva argus kadunud ja sõnavara täienenud. Ta on oma meest löönud ja ise lüüa saanud. Ta on nüüd tugevam ja teab ,et on veel ilus naine, uusi riideid kandes meeldib paljudele. Teeb seda salaja. Jüri hakkab vahepeal jooma, siis lõpuks ei viitsi enam oma välimuse eest hoolt kanda ja on niisama karvane. Aga joob vähem. Salapärases vabrikus toodetakse hauariste jm.
ja süvenev kihistumine ühiskonnas. c. Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) põletusmatused väheste panustega. 4. Aarded ja ohvriannid a. Keskmisest rauaajast aarded/peiteleiud: · Ehted, relvad, tööriistad. · Põllumaadel, asulates, kalmetes, sositel aladel. b. Peideti: · Sõjaohu korral. · Ohverdamisel. · Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses. 5. Naabrid ja suhted naabritega Lääne naabrid Lõuna naabrid Idanaabrid idaslaavlased, skandinaavlased Vana-Vene riik · U 600 a rootslaste · Enim linnuseid 8. saj · 9.-10. saj rahumeelsed kuninga Ingveri rüüste- Kagu-Eestis kaitseks suhted tsuudid retked. lõuna-naabrite vastu? venelaste nimetused · Norra kuningapoja eestlastele.
Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. Selles piirkonnas elanud rahvast kutsutakse tinglikult eelslaavlasteks. Kuna umbes 9. 7. sajandil eKr puutusid selle piirkonna hõimud esimest korda kokku idapoolse rändhõimuga - Musta mere põhjarannikult tulnud kimmerlastega. Nende kaitseks ehitati rünnakute kaitseks kindlustused - piirdetarad. Kimmerlastega kokku puutudes võtsid slaavlased neilt palju üle. 7. sajandil eKr muutus olukord, sest uued naabrid - sküüdid tõrjusid kimmerlased Väike-Aasiasse. Sküütidega tekkis venelastel vastastikune kasulik majanduslik ja kultuuriline läbirääkimine. Kuid uute sissetungijatega slaavlased nii hästi läbi ei saanud ja nad tõrjuti nende põliselt asualalt Kesk-Vene taigasse. 1. sajandil eKr läksid sarmaadid Rooma impeeriumi alale ning surve slaavlastele nõrgenes. Sellest ajast hakkasid slaavlased sarmaatidega liidus elama, sest nii saadi taastada leivakaubandus Musta mere äärsete linnadega.
majapidamine-majapidamisele käitumuslik mõju mõjutab kogu veenõudlust. Seega, mudeli südameks on agentide võrgustik, kellest igaüks esindab üht majapidamist. See häälestus oletab, et individuaalid kalduvad stabiilsetele suhetele isikutega, kellega neil juba on ühine sotsiaalne taust ja huvid, nende individuaalide arvamused ja käitumine kalduvad olema sarnased. Agentidele on antud mitteühtne kohalik suhete võrgustik, mille ulatuses iga majapidamine määrab naabrid, kelle poolt nad on kõige enam mõjutatud. Iga majapidamine võib kopeerida olulist osa käitumisest neilt naabritelt, kes on kopeerinud käitumist oma naabritelt ja nii edasi. Väline keskkond igale majapidamisele sisaldab temperatuuri ja sademeid, politseiagendi veenmisi ja naabruskonnas asuvaid majapidamisi. Kodune veetarbimise mudel kinnitab hüdroloogilist ilmingut sama hästi kui sotsiaalse mõju protsess, mida usutakse mõjutavat kodust veenõudlust
polnud kohapärija. Kui sünnib ka poegi on Andres rahul lk 354. 3. Andrese võitlus Pearuga Andrese ja Pearu esimene kohtumine toimus kõrtsis, kus Pearu sakstetoast välja tuli ja Andresega kohtus. Pearu käitus Andresega väga üleolevalt, tahtis kohe rammu katsuda, ütles Andresele, et ta trügib ta tema maalt välja nagu kaks eelmist peremeestki. Tähendusrikas Pearu astub Andresega tülli, ilma teda tundmatagi. Naabrid lähevad esimest korda kohtusse sellepärast, et Pearu tappis Eespere karjapoisi (Mart - Matu) koera ära. Andres loodab tõe kaudu õigluse jalule seada, aga ta õpib sellest seda, et tõe rääkimine ei anna alati kohtus võitu (lk 130). Andres saab esimest korda kohtus õiguse, kui Pearu purjuspeaga oma hobusega tema rukkipõldu sisse sõitis. Andres oskab seletada kohtule asja nii, et Pearu süüdi jääks (187)
kombed ja rituaalid, millest kinni peavad. Lisaks on ühe usundi järgijail ühised kindlad arusaamised, jumal või jumalad, pühad paigad, pühakiri. Näiteks Jeruusalemmas asuv Nutumüür on tähtis palvekoht juutidele, moslemid aga püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Tihti on võõrastel sama usu pooldajatel palju rohkem ühist ja jututeemat, mida arutada, kui nendel, kes on näiteks lihtsalt mitmeid aastaid olnud naabrid. See tulenebki sellest ühtekuuluvustundest. See aitab inimesi paremini mõista. Üldse on vaja tundma õppida paljude religioonide põhimõtteid, kuna nii mõistetakse paremini teisi kui ka iseennast, saadakse aru, mis põhjustel maailmas mingid asjad toimuvad. Kui ei olda kursis teistsuguste kommetega, võib inimene end teises religioonikeskkonnas väga häbistada ning teadmatus näitab lugupidamatust teiste inimeste vastu. Näiteks Tais templeid külastades peab sandaalid ära võtma, jätma
Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna inimesed on üldjuhul väga kadedad üksteise peale. Vähe näeb tänapäeval sellist asja, kus mõnes väikeses kohas saavad kõik naabrid üks-teisega hästi läbi. Tavaliselt maakohtades elab palju vanemaid inimesi, sellest tulenebki see torisemine ja muud tülid. Samas noorem rahvas sellistes kohtad ei salli uustulnukaid enda kodukoha ümbruses ja võivad jällegi tekkida tülid ja lahkhelid. Mina arvan, et inimesed, kes armastavad rahu ja vaikust ning saavad suurepäraselt igasuguste töödega hakkama, sobivad ideaalselt maale elama. Muidugi peaks neil olema ka hea närvisüsteem külarahva välja kannatamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
