8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED ...
See on 1.KT materjal Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused. Perioodilisussüsteem. Keemia õpik kutsekoolile lk. 32, 34 Üldine keemia lk. 29...39 Aatom on üleväike aineosake O Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil ...
· Hapnikhapped vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O + SO3 H2SO4 · Hapnikku mittesisaldavad happed vastavate gaasiliste ainete vesilahused vesiniku reageerimisel vastava lihtainega H2 + Cl2 2HCl - vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2SO4 FeSO4 + H2 S Hüdroksiidide saamine · Leelised metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 - aluselise oksiidi reageerimisel veega Na2O + H2O 2NaOH · Lahustumatud hüdroksiidid 10 - vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega CuCl 2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolade saamine · hape + metall sool + H2 · hape + aluseline oksiid sool + H2O · hape + hüdroksiid sool + H2O · hape + sool sool + hape · hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O · hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid
Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks. Klaasi lähteained on räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks. Mõned klaasisordid, nende koostis ja kasutamine 1) Sulatatud kvarts: >99,5% SiO2, kasutatakse tiiglid, konteinerid. 2) Kvartsklaas: 96% SiO2, 4% B2O3, laboriklaas. 3) Boorsilikaatklaas: 81% SiO2, 3,5% Na2O, 2,5% Al2O3, 13% B2O3, laboriklaas, toidunõud. 4) Aknaklaas: 75% SiO2, 16% Na2O, 5% CaO, 1% Al2O3, 4% MgO, aknaklaas. 5) Klaaskiud: 55% SiO2, 16% CaO, 15% Al2O3, 10% B2O3, 4% MgO. 6) Optiline klaas: 54% SiO2, 1% Na2O, 37% PbO, 8% K2O, läätsed. 7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud. Klaasid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad
V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks Sool 2) AlOks + hape Sool + H2O 3) AlOks + Vesi Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused: 1) HapOks + AlOks Sool 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) HapOks + Vesi Hape (v
H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega: Cu(OH)2 + H2SO4 à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O 2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte. 3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl Tekkiv hape on reageerivast happest nõrgem või lenduvam (HCl, H2S)
Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas alates taime- ja loomakasvatajatest kuni töötlejate, müüate ja tarbijateni. Vee keemilised omadused Vesi on keemiliselt aktiivne aine, mis reageerib paljude ainetega juba toatemperatuuril. *Metallide reageerimine veega toimub vastavalt pingereale. Toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 Kõrgemal temperatuuril veeauruga: 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 *Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid (leelised): Na2O + H2O= 2NaOH *Mittemetallioksiidiga reageerimisel saadakse happeid: SO2 + H2O= H2SO3 * Vesi on neutraalne ühend, mis väga vähesel määral annab lahusesse H+ ja OH- ioone: H2O=H++OH- Et vastasnimeliste ioonide arv on võrdne, siis on puhtal veel pH=7. *Estrid ja rasvad hüdrolüüsuvad vee toimel (tekivad happed ja alkoholid): CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH+ C2H5OH Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna
· Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT · Teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. · Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed), selline on kvarts- üsna puhas ränioksiid SiO2, kõva ja kriimustab klaasi. · Päevakivi-heleroosa, kollakas või punane ja moodustab ilusa risttahukataolisi kristalle: Na2O x Al2O3 x 6SiO2. · Mineraalide koostis väljendatakse tavaliselt oksiidide kaudu. · Päevakivi on natuke pehmem kui kvarts. · Vilgukivi e vilk- läigib kollakalt, hõbedaselt või mustjalt ja modustab lehekeste kogumeid, pehmem kui kvarts või päevakivi ja laguneb väge õhukesteks lehekesteks. Vilk on silikaat kuid keerulisema koostisega kui päevakivi LIIV JA SAVI · Tähtsad ehitusmaterjalid ja teiste materjalide valmistamise lähteained.
KEEMIA Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 1) Elemendi elektronskeem näitab elektronide arvu ja nende asetsemist elektronkattes. Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui...
+ METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE SO3 + H2O → H2SO4 + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OSKIID → SOOL SO2 + Na2O → Na2SO3 ALUSELINE OKSIID (metalli oksiid) + VESI → LEELIS Li2O + H2O → 2LiOH + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK → OKSIID 4Fe + 3O2→ 2Fe2O3 + VÄÄVEL → SULFIID (sool) 2Na + S → Na2S + HALOGEEN (F, Cl, Br, I) → SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 → 2KCl + VESI → LEELIS + VESINIK 2Na + 2H2O → 2NaOH + H2↑ + VESI → OKSIID + VESINIK 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2↑ + HAPE vaata HAPE + METALL
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada te...
väheaktiivseid metalle aktiivsed: K Ba Ca Na Mg keskmise aktiivsusega metallid: Al Mn Zn Cr Fe Ni SnPb väheaktiivsed metallid: H2 paremal pool 25) Kumb element on metallilisem (kirjuta välja metallilisem, põhjenda otsust!): Be või Sr Sr Rb või Sn Rb 26) Tasakaalusta järgnevad võrrandid ja kirjuta, milline element on oksüdeerija, milline redutseerija Na + O2→ Na2O Mg + HCl→ MgCl2 + H2↑ 27) Kirjuta järgnevad reaktsioonivõrrandid kui reaktsioon toimub Näiteks: a. Fe + H2SO4→ b. K + H2O→ c. Cu + FeSO4 → d. Au + HCl → e. K + O2→ f. Ca + H2O→ g. CuSO4 + Zn h. Hg + H2O i. fosforhape + magneesium j. hõbe + kaaliumkloriid k. hõbe(I)nitraat +raud l. elavhõbe + divesiniksulfiidhape m. vesi +vask n
Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida mõistatakse pulbrite paagutamise all? Vali üks: a. Pulbri kuivatamine ahjus b. Pulbri kokkupressimine c. Konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav pulbrite või pressiste kuumutamine allpool põhikomponendi sulamistemperatuuri Küsimus 23 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on tavalise aknaklaasi koostis? Vali üks või enam: a. ca. 16...17% Na2O b. ca. 73..74 % SiO2 c. ca. 1% Al2O3 d. ca. 5...9% CaO Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline keraamiline materjal on sobivaim auto mootoriploki valmistamiseks? Vali üks: a. Al2O3 b. SiO c. Si3N4 d. SiC Küsimus 25 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location.
5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) happeline oksiid + alus sool + vesi + - + 2- 2+ - 2+ 3- SO3 + 2NaOH Na2SO4 + H2O P4O10 + 6Ca(OH)2 2Ca3(PO4)2 + 6H2O 2) happeline oksiid + vesi hape + 2- + 2- CO2 + H2O H2CO3 SO3 + H2O H2SO4 Veega ei reageeri ränidioksiid SiO2, kuna see kuulub liiva koostisse ja liiv teatavasti ei reageeri veega. Koostanud: Janno Puks
Lisaks eelnimetatud ühenditele kujuneb ohtlikuks söe põlemisel tekkinud tuhk, mis edasi põledes lendub kerge lendtuhana atmosfääri, olles väga tugev päikesekiirguse hajutaja. Kuigi lendtuhka on võimalik filtreerida väga tõhusalt, on õhku paiskuva lendtuha kogused suured. Lendtuhk sisaldab: 15-60% ränidioksiidi, 5-35% alumiinium(III)oksiidi, 4-40% raud(III)oksiidi ja 1-40% kaltsiumoksiidi ning MgO, SO3, Na2O ja K2O. Lisaks on lendtuhas 4 veel mitmeid toksilisi aineid, mis kahjustavad hingamisteid, ja radioisotoope, mis põhjustavad radioaktiivsust vahemikus 218-293mBq/g. Söe põletamisel tekkiv NOx hulk moodustab 80% kogu USA lämmastiku ühendite emissioonist. Ligi 60% USA-s õhku paisatud SO2-st on põhjustatud söe põletamisest. SO2 ja NO2 on peamisteks happevihmade põhjustajateks, sest 1-6% atmosfääri paisatud SO2-st
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse aspesti ja vaigu segudest. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. 9. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune.
põlemistingimustest. Olenevalt põlemise tingimusest moodustuvad ka mittetäieliku või täieliku põlemise saadused. Täielikul põlemisel tekivad CO2 , SO2 , veeaur, lämmastikoksiidid (lämmastikku sisaldavate ainete puhul). Mittetäieliku põlemise saadusteks on CO, tahm (C) ja termilise lagunemise saadused (CnHm, H2 jt). Anorgaanilised ained põlevad harva, näiteks fosfor, Na, K, Al, Ti, Mg jt. Nende põlemissaadusteks on tahked ained. Ühed neist ( P2O5 , MgO, Na2O jt) on peendisperssed ning tõusevad õhku tiheda suitsu näol, teised (Al2O3 , TiO2 ) on põlemisprotsessil sulanud olekus. Paljude orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete põlemissaadused sisaldavad tahkete osakeste hõljumeid (aerosool, tahm, oksiidid, soolad jt). Sellist dispersset süsteemi nimetatakse suitsuks." (Kask, 2017, lk. 13) ,,Üldnimetusena kasutatav ,,suits" kui põlemissaadus on gaaside ja aerosoolide segu.
voolavatustemp 600-800. Värskel klaasil on korrapäratu struktuur, kuid vananenud klaas on osaliselt kristalliline. Põhistruktuuri moodustavad ränihappe anioonid, kus vahepeal asuvad leelis- ja leelismuldmetallide katioonid. Kui metalliioone palju, siis vähem keemiliselt, termiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, Ipkiirguse jaoks ja võrdlemisi läbipaistev aga Uvkiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi
reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb. Raskmetallide ühendeid sisaldavad klaasid neelavad suure energiaga kiirgusi. Klaasi
Alused ei reageeri alustega va. amfoteersed hüdroksiidid Zn(OH)2 + KOH = KZn(OH)3 Cr(OH)3 + KOH = KCr(OH)4 Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised ehk metallilised, happelised ehk mittemetallilised, amfoteersed ja inertsed oksiidid. FeO raud(II)oksiid Na2O naatriumoksiid BaO baariumoksiid Happeliste oksiidide keemilised omadused 1. happeline oksiid + vesi = HAPE (mitte kõik) 2. SO3 + H2O = H2SO4 3. happeline oksiid + aluseline oksiid = SOOL SO3 + CaO = CaSO4 4. happeline oksiid + alus = SOOL + VESI P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1. aluseline oksiid + vesi = ALUS (B rühma metalli oksiidid üldiselt ei reageeri veega) CaO + H2O = Ca(OH)2 2
kontsentratsioon, mis tekkis 288,62 g tetrafosfordekaoksiidi reageerimisel veega? V. Kompleksülesanded 1. Gaasipliidi omanik kulutab kuus keskmiselt 1 m3 gaasi. Arvutage kas on võimalik ühe päeva gaasi kogus ära põletada hermeetiliselt suletud köögis. Kui kuus on 30 päeva, köögi ruumala on 22,4 m3, gaas koosneb ainult metaanist ning õhu koostises on 20% hapnikku. 2. Tavalise aknaklaasi koostist kajastab valem Na2O CaO 6SiO2. Arvutage mitu kilogrammi liiva (põhikomponent SiO2), mis sisaldab 18% lisandeid, on vaja 14 kilogrammi klaasi tootmiseks? 3. Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5).
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
Tõmbetugevus on suurusjärk suurem kui süsiniku kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 22. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Mõned klaasisordid, nende koostis, omadused ja kasutamine: Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1
Tõmbetugevus on suurusjärk suurem kui süsiniku kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Mõned klaasisordid, nende koostis, omadused ja kasutamine: Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1
ALUS + HAPE SOOL + VESI LiOH + HNO3 LiNO3 + H2O ALUSELINE OKSIID + HAPE SOOL + VESI Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 6Be(OH)2 + P4O10 2Be3(PO4)2 + 6H2O ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID SOOL Na2O + SO3 Na2SO4 METALL + MITTEMETALL SOOL 2Li + Br2 2LiBr Happelised oksiidid SO2 ; SO3 ; CO2 ; P4O10 ; N2O5 Kaheaatomilised molekulid O2 ; H2 ; N2 ; F2 ; Cl2 ; Br2 ; I2 ; At2
Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. 26. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmakivimid, keemiline koostis eelkõige O2 ja Si. SiO2 30st 75%ni. Al2O3 20%ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O ei ületa 10%. Mineraalid on silikaadid. Ultraaluselised vähe räni 35-40%. Aluselised ränivaene 40-52%. Keskmised keskmise ränisisaldusega 52-65%. Happelised ränirikas 65-80% 27. Boweni kristallisatsiooniline skeem. Looduslike magmade kristalliseerumist võib vaadelda kaht tüüpi pideva ja katkendliku reaktsiooniridade üheaegse realiseerumisena. Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline
· pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida 61. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Tõrje: metalli isoleerimine väliskeskkonnast; katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga; inhibiitorite kasutamine. Vahendid: polümeeri vesilahus, vahekiht. 62. Maakoore koostis: SIO2, Al2O3, CaO, MgO, Na2O, FeO. K2O, Fe2O3, H2O, TiO2. 63. Mulla koostis: · Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus · Mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest · Mulla tähtsaim omadus on viljakus · Mullas on 50% tahket osa, 25% õhku ja 25% vett. · Mulla teke on vastastikuses seoses teda ümbritsevate keskkonnatingimustega 64. Mullatekkeprotsess 65. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas: · Huumus · Rasvad, vaigud ja vahad · Sahhariidid
sidumiseks). 4KO2(s) + 2H2O(g) 4KOH(s) + 3O2(g) KOH(s) + CO2(g) KHCO3(s) või 2Na+2H202NaOH+H2 Veest eraldub leelismetallide toimel vesinik; alates kaaliumist, leelismetallid ja vesinik süttivad. Moodustuvadi hüdroksiide (MOH) nim leelisteks, mis on tugevaimad alused. 11. Kirjeldage leelismetallide reageerimist mittemetallidega (sh hapnikuga). Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. Kuidas saadakse naatriumoksiidi Na2O ja kaaliumoksiidi K2O? Reageerivad väga energiliselt paljude mittemetallidega. Perioodilisussüsteemi esimese rühma tüüpvalemi ja o-a I järgi peaksid leelismetallid moodustama oksiidi M20. Tegelikult moodustab metalli otsesel reageerimisel hapnikuga niisuguse oksiidi ainult liitium. 4Li+O22Li2O. Teised leelismetallid moodustavad peroksiidi või hüperoksiidi. 2Na+O2Na2O2 või K+O2KO2. Peroksiidid ja superperoksiidid on
N:ZnSO4+Ni=Zn+NiSO4 toimub Cu+FeSo4 ei toimu 3.Elemendid: Na, k, 182 Mg, Ca 185, Al 192, Cu 195, Fe 209 Leidumine looduses: Tähtsamad kasutus alad, sealhulgas tähtsamad sulamid Na Leidub ühenditena, Kasutatakse aatomi reaktsioonides soojus kandjana. moodustab tihedalt Naatrium karrbonaati kasutatakse soodana. pakse ühendeid vees Na2O, Na2O2 K Leidub ühenditena, Kaalium karbonaati kasutatakse tekstiili tööstustes leidub merevees 40x vähem kui Na, leidub kudedes ja maksas K2O, KO2 Mg Leidub looduses ainult Magneesium kuulub klorofüli koostisesse, Page 6 ühenditena, millest üks kaltsiummagneesiumkarbonaat on tuntud kui
kaltsiumhüdriid (CaH2) jne. ning hapnikfluoriid OF2, kus vesiniku ja hapniku oksüdatsiooniastmed -I ja II on erandid. (Vaata elektronegatiivsuste väärtusi.) 5. Ühendites on liitiumi, naatriumi ja teiste leelismetallide oksüdatsiooniaste I, magneesiumi ja leelismuldmetallide ning tsingi oksüdatsiooniaste II, alumiiniumi oksüdatsiooniaste III. Halogeniidides on halogeenide oksüdatsiooniaste -I I II III II -I -I Na2O Ca(NO3)2 Al2O3 ZnSO4 KCl NaI 6. Soolades on happejäägi mittemetalli oksüdatsiooniaste sama, kui vastavates hapetes V V V V VI VI KNO3 HNO3 Ca3(PO4)2 2H3PO4 Fe2(SO4)3 3H2SO4 Kolme esimese perioodi elementide elektronegatiivsuste väärtused H 2,1 Li Be B C N O F 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0
eemaldab veest suuremad osakesed (20 m) uhutakse kanalisatsiooni. 2 aste: aktiveeritud söega filterpadrun, mis eemaldab veest orgaanilste ainete jäägid Keemiline koostis: 2: 4,4--9,4 %, Na2O: 0-3,5 %, 3 aste: 5 m polüpropüleenist filterpadrun Al2O3: 5,5-22,6 %, Fe2O3: 6,1-27,9 %, FeO: 0,8-8,6 %, 4 aste: pöörosmoosipadrun MgO: 2,4-4,5 %, SiO2: 47,6-52,9 %, H2O: 4,9-13,5 %. 5 aste: järelfiltreerimispadrun, mis annab
soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. Purskekivimid - tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. 67. *II SiO2 järgi: happelised - SiO2 75%, heledad keskmised - SiO2 65%, heledad aluselised - SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised - SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised - SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20%. 68. Maakoore kurrutusliikumised. Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 69. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme. On kolm erinevat vööd: 70
kristallilise struktuuriga. poolsüvakivimid/soonkivimid - vahepealne üleminekuvorm, osa kristalle on välja kujunenud, põhiosa peitkristalliline. purskekivimid- tekivad plahvatuslikult, toimub kiiresti, mineraale ei näe, peitkristallilised. Kõiki on võimalik kivimi kuju järgi eristada. II SiO2 järgi: happelised- SiO2 75%, heledad keskmised- SiO2 65%, heledad aluselised- SiO2 52%, kvarts pole nähtav, tumedad ultraaluselised- SiO2 40%, ülekaalukalt mustad leeliselised- SiO2 55,65%, K2O, Na2O 20% *(3) Maakoore kurrutusliikumised. kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *(2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme On kolm erinevat vööd. Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle ...
Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi klaasitaoliseks olekuks. Keemiliselt koostiselt on nad mitmesuguste oksiidide keerulised segud. Peale nn klaasimoodustava oksiidi (SiO 2, B2O3 või P2O5) kuuluvad klaaside koosseisu Na2O või K2O, CaO või BaO, Al2O3 ja vahel ka raskmetallide Zn, Pb, Ti oksiidid. Klaase, mille põhikomponendiks on SiO2, nimetatakse silikaatklaasideks. Klaasi omadused sõltuvad tema keemilisest koostisest. Kõige paremad isolatsiooniomadused on puhtal kvartsklaasil SiO2. Saadakse puhtast kvartsliivast. Eriti puhas SiO2 sünteesitakse. Tema töötlemistemperatuur on umbes 1700 OC, kuid ka sellel temperatuuril on viskoossus suur, mistõttu detaile raske valmistada. Kvartsklaasi
happelisuse. Oluline ka Mg, Fe, Ca, K, Na, Traditsiooniliselt väljendatakse tardkivimite keemilist koostist neid moodustavate elementide oksiidide sisaldustena massiprotsentides. Kuna magmakivimid sisaldavad eelkõige hapnikku ja räni, on nende keemilise koostise valdavamaks komponendiks SiO2, mille kogus kõigub enamlevinud kivimtüüpides 30%-st 75%-ni. Ülejäänud peamistest komponentidest võib Al2O3 sisaldus tõusta kuni 20%-ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O sisaldused aga ei ületa tavaliselt 10%. SiO2 on ka ainsaks oksiidiks, mille sisaldus magmakivimeis ei lange kunagi nullini, mistõttu kõik tardkivimite kivimitmoodustavad mineraalid on silikaadid (päevakivid, kvarts, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, oliviin, nefeliin jt.). SiO2 sisalduse järgi jagatakse tardkivimid ultraaluseliste, aluseliste, keskmiste ja happeliste kivimite rühmadeks 23. Boweni kristallisatsiooniline skeem
Tõmbetugevus on suurusjärk suurem kui süsiniku kiududel, seega tugevaim tuntud materjalidest. Samal ajal tihedus on suhteliselt väike. Väga perspektiivne materjal suure tugevusega komposiitide valmistamiseks. 23. Anorgaanilised klaasid. Klaasisordid ja klaasdetailide valmistamine (12.5), antud joon 12-19 Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Sulatatud kvarts,Kvartsklaas,Boorsilikaatklaas,Aknaklaas,Klaaskiud,Optiline klaas,Klaaskeraamika. Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel
Klaasid tekivad sulas olekus oleva tahke aine tahkumisel. Koostis (näited): puhas kvartsklaas – 100% SiO2 nt optika; termokindel klaas (SiO2, B2O5,Al2O3) nt laborinõud; tavaline klaas (Sio2, CaO, Na2O) nt aknaklaas. Liigitus: }Pudeli ja aknaklaas } Kuumuskindel klaas } Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) } Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) } Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) } Karastatud klaas (saamine karastamise teel) } Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) } Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti,
omadustega. Kasutataks kõrgete temp mitteoksüdeerivas keskkonnas. Kasutusala:kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, tiiglid jn. Fullereenid- sfäärilised moodustised 60st C aatomist. Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik. 14.Anorgaanilised klaasid. Klaasidetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O jne. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas, klaaskiud, optiline klaas, klaaskeraamika. Klaasid ei oma kindlast sulamistemp. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
Struktuurielemendid kõrge püsivusega. Näiteks: silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid 76. Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus. - optiliselt läbipaistev anorgaaniliste materjalide sulamisprodukt. Klaasid tekivad sulas olekus oleva tahke aine tahkumisel. Puhas kvartsklaas: 100 SiO2; termokindel klaas: 60-80% SiO2, 10-25% B2O5, Al2O3; tavaline klaas: 75% SiO2, 15% Na2O, 10 CaO Liigitus: Pudeli ja aknaklaas Kuumuskindel klaas Keemiliselt vastupidav klaas ( ei sisalda Na2O, K2O) Optiline klaas – suur murdumisnäitaja Kristallklaas – suur murdumisnäitaja Karastatud klaas – karastamise teel saadud Tripleks klaas – 3 kihiline, karastatud klaasikihtide vahel plastmassikiht Sitall – talub kõrgeid temperatuure
(näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID OKSIID on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid. 2.1. Aluselised ehk metalli oksiidid Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv Na2O naatriumoksiid BaO baariumoksiid b) metalli o-a. muutuv FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid MnO mangaan(II) oksiid Mn2O3 mangaan(III)oksiid MnO2 mangaan(IV)oksiid CrO kroom(II)oksiid Struktuurvalemid K2O CaO Fe2O3 PbO2 2
· Klaasil on võrkstruktuur, mis baseerub mittemetallioksiidil (tavaliselt SiO2) ja on saadud selle kokkusulatamisel metallioksiididega, mis modifitseerivad sidemete paiknemist ja tekkimist. · Sulas olekus paljud Si-O sidemed katkevad ja nende asemele moodustuvad -Si-O--M+ sidemed, mis jahtumisel ei lase kristalsel struktuuril tekkida. · Räniklaas on tavaliselt kõva ja läbipaistev, mida saab puhuda ja vormida soovitud kujule. · Enamik valmistatavast klaasist sisaldab umbes 12% Na2O ja 12% CaO. · B2O3 lisandid muudavad klaasi paisumisteguri oluliselt väiksemaks, mitmeid metallioksiide lisatakse klaasile värvuse andmiseks. · Klaas on keemiliselt suhteliselt püsiv ja reageerib ainult fluoriid- ja hüdroksiidioonidega, sulandamisel ka karbonaatioonidega: SiO2(s) + 6HF(aq) SiF6 2- (aq) + 2H3O+ (aq) SiO2(s) + 2KOH(aq) K2SiO3(s) + H2O(l) SiO2(g) + Na2CO3(l) Na2SiO3(s) + CO2(g)
2) Nimetada 6 maakoores levinumat metalli 3) Tuua näiteid metalle sisaldavatest oksiididest, silikaatidest, karbonaatidest, sulfiididest, nitraatidest, kloriididest ja fosfaatidest. 4) Mis on maak? 5) Sulami mõiste, näiteid. Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle? 1) Ehedalt leidub nt. kulda ja plaatina ja teisi väärismetalle, ühenditena vaske, hõbedat, tina jne. 2) Alumiinium, raud, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium. 3) Fe2O3, Na2O, K2CO3, ZnS, salpeetrid, NaCl, fosforiit/apatiit. 4) Maak on metallide looduslik ühend, millest tööstuses metalle toodetakse. 5) Sulam on metall, mis koosneb mitmest metallist või sisaldab peale metalli(de) ka mittemetalle. Näiteks duralumiinium, pronks, messing jne. Neid kasutatakse rohkem, kuna neil on sageli paremad tehnilised omadused kui puhastel metallidel. Metallide keemilised omadused Metallid reageerivad: 1) hapetega (vt
..0,3 2,7 0,3 Katelseadmete arvutamisel võiks tüvepuidu kuivaine tuhasuse võtta võrdseks 1%-ga. Puidutuha keemiline koostis % CaO 37...58 K2O 3...29 P2O5 1...8 MgO 5...16 Fe2O3 1...5 SiO2 3...22 Na2O 0,5...3 SO3 1...4 Sulamistemperatuuri järgi kuulub puutuhk raskesti sulavate tuhkade klassi: tuha deformatsioonitemperatuur tDT = 1150...1290 °C, poolsfääri temperatuur tHT = 1230...1500 °C, tuha sulamistemperatuur tFT = 1250...1650 °C. Puidu väike tuhasisaldus, pulbriline tuhk, mis kergesti vajub läbi kitsaste avadega resti ning tuha kõrged sulamistemperatuurid viitavad heale energeetilisele kütusele. Turvas
intens. sinine (Co-ühendid, lisatakse oksiidide kujul) roheline (Cr, Fe) punane (Cu+, Au kolloidlahus) erelilla (Nd) jpt. Taval. klaasi põhi-struktuuriühikuks on SiO4 tetraeedrid. Klaas on väga tähtis materjal; keemiliselt vastupidav, eriti hapetele (v.a. HF ja kuum H 3PO4) vähem leelistele (kuumalt või/ja pika aja jooksul lahustub tunduvalt) Tänapäeval on levinud mitmekomponentsed silikaatklaasid Na2O - CaO - SiO2 + Al2O3, MgO Väga palju liike eriklaase (teatud kindlateks eesmärkideks) - luminestseeruvad (teat. lantanoidide, U lisand) Süsteemid K2O - BaO - SiO2 + Nd → laserites On ka valguse toimel (pöörduvalt või pöördumatult) värvuvaid (tumenevaid klaase) Rasksulavad ja kergsulavad (B2O3 lisand) klaasid, B2O3 lisand soodustab ka aeglaste neutronite neelamist Kõrge murdumisnäitajaga (sisald. taval. kuni 24% PbO) klaasid: “kristall-klaas”
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
on isotroopsed Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju; Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; Pole kindlat sulamistemperatuuri- soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad; Struktuurielemendid kõrge püsivusega. Näiteks: silikaat- ja orgaaniline klaas, polümeerid 76. Klaaside liigitus Pudeli ja aknaklaas Kuumuskindel klaas Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) Karastatud klaas (saamine karastamise teel) Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000oC Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
