NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimi...
Mütoloogia allikad on eelnev suuline pärimus ja nende müüdid (rahvapärimus) ja teine allikas kus see on seotud ümbritsevate ja ühendavate tekstide (soome mütoloogia) põhjal. Omab tähtsat kohta. Peterson 1819aastal tõlkis rootsi keelest saksa keelde "Mythologia Fennica". Cr. Ganander- teda võib pidada ka eesti mütoloogia nurgakivi panijaks oma Mythologia Fennicaga. Paradoksaalselt näeme et tegemist on soome algupäraga. Eesti mütoloogia on laenulise päritoluga. Müüti rakendatakse ideoloogilistel eesmärkidel ja põhjus on selles, et rahvuskultuur ise kujutab endast selles ühiskonnas ideoloogilist konstrukti. Pärimuslikke müüte kasutatakse ideoloogilistel eesmärkidel. Põhjus on selles, et see rahvuslik omang omakorda kujutab endas rahvuskultuuri komponenti, kultuur on määratud teenima ühiskonna ühistedvust, endi kollektiivset kuuluvust. Läbivalt on eesmärk ideoloogiline. Identiteet- ideoloogiliselt laetud
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4
suunduvad reeglina Saksamaa suunas. Need vähesed, kes osutuvad pagulasteks, saavad 300 EURi kuus toetust. Ülejäänute kohta usutakse müüti, et Saksamaa poolt tagasilükatud võivad edasi minna Kanadasse. Tegelikult on nõus Kanada vastu võtma neid Kosovost pärit inglise ja prantsuse keele oskusega oskustöölisi, kes on
.). Palju meeltetaju värvid (punane pihik, must kuub, valgus), lõhnad, hääled. Tihendatud maailm tuleb esile sümbolite kaudu. Isandal pole pärisnime, sest pärisnimi on märk reaalsusest, mis pole novelli perspektiivis oluline. -Tuglase loominguline printsiip ,,omapäraselt mõistetud sümbolism" lõi oma viisi olemasolevatest vooludest. -Arvas : Müüt kui uus ilukirjanduslik zanr, arvas et müüdi loomine aitab inimkonda , manifesteeris müüti. -Minatunnetuse põhjas mingi arhetüüpne kogemus (kollektiive ühtsus) ja seda väljendavad müüdid, need kõnetavad iga aja inimesi! (vahemärkus: Nipernaadi on eesti versioon Ibseni ,,Per Gynt"ist). Ehk universaalsed teemad, tõed, ideed, mis on üleajased, omavad alati tähendust. -Tuglas kirjutas üleajaseid novelle, kasutas ja tõlgendas erinevaid müüdi osi (tegelased, olukorrad jne). -eeskuju oli Nietzsche, eriti ,,Nõnda kõneles Zarathustra" iraani müüdi järgi,
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
Tähtis oli näitleja töö ja vihje, et tegemist on teatriga, mitte realismiga. Erinevus seisnes aga selles, et näiteks lavastuses ,,Roomeo ja Julia" lähtuti tekstist, mis moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti. Mikiver ei tunnistanud Tartus mängitavat ,,raevu ja võimetuse emotsiooni". Tema lavastused toetusid mingem intellektile. Ta ei püüdnud tartlaste kombel vabastavasse ,,lapsemängu" või müüti põgeneda. Tema lavastused olid kujundlikud, esines ka visuaalseid metafoore. Erinevalt tartlastest, püsis tema näitlejate mäng psühholoogilisel ustavusel. 16. Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab
Maailmakirjanduse kordamisküsimused 1. Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust? a) arhailine ajajärk 4 saj ekr eepika ja lüürika b) klassikaline periood e atika 5-4 saj ekr draama. Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena c) hellenismi ajajärk 4-1 saj ekr komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas d) rooma impeeriumi periood 1 saj ekr-6saj pkr proosa ja retoorikaõpetus Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli ju...
" Ta avas silmad ja nende sina oli kadunud: metalne hall maik, täidetud põlgusest kogu inimsoo vastu segunes hirmuga nende ees, kes sajandeid temasarnaseid jahtinud, oli ainus värv kesk pimedaid varje. ,,Shurei, ma tunnen midagi." Blond raamatuga mees vaatas härjapõlvlasi, kes ta ees abitult vingerdasid, ja andis käsu nad tappa. Ta kaaslased viivitasid selle täitmisega, sest neid täitsid kahtlused, et keegi või miski muu, palju ohtlikum kui paar väljasurnud müüti, neid jälgib, oodates soodsat rünnakuhetke. ,,Lähme edasi, peame õhtuks peakontoris tagasi olema, homme loendus. Niigi on meist vähem kui pool alles me ei või oma mainet enam alla lasta. Jätame need siin rahule ja lihtsalt lähme. Shurei!" ,,Vait! Alates sellest hetkest, kui hukkus kapten, olete te minu käsu all. Ja mina, Shurei Oven, keelan teil lahkuda ilma, et oleksime kõik jäljed kustutanud."
..........................................................................8 Objektiivsed tingimused ja subjektiivsed määratlused I......................................9 Sotsiaalprobleemide olemas olu..........................................................................9 SOTSIAALPROBLEEMIDE TINGIMUSED...............................................................10 Reaktsioonid sotsiaalprobleemidele..................................................................10 8 müüti sotsiaalprobleemidest..........................................................................10 SOTSIAALPROBLEEMIDE AJALUGU JA TEOREETILINE SELETAMINE.................................11 Sotsiaalprobleemide ajalugu............................................................................. 11 Ühiskonna käsitlus antiikajal..........................................................................11 Sotsiaalprobleemid keskajal....................................................
Eesti vana pulm on olnud laulupulm kõik pulma osad on kaetud regivärsis lauludega. Jutustavad laulud on lüroeepilised laulud, mille vastu tunnevad huvi uurijad, kes on otsinud mütoloogia kajastusi regilaulus. Jutustavate laulud puhul on liikumist vähe, aga paistab välja eepiline struktuur. o Venna sõjalugu, Greete Jents (Karksi, 1971) o Loomine, Liisu Orik (Tõstamaa, 1965) võib näha müüti v müüdi katkeid, kui pole esitatud müüdi kujul vaid loona (lüüriliselt). Tegevust on vähe aga põhijoon on näha. Lüürilised laulud o Laulud laulust ja laulikust o Laulud abielust jpt. Rahvalaulu variant ja tüüp Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid).
,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda ...
õpetusest ehk evangeeliumi. Pühakirja hulka arvati ka kuuluvat Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab värvikalt saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Enamik neid tekste on pärit I sajandist, mõned ka II sajandist, ning kõiki kokku hakati nimetama Uueks Testamendiks. Vana ja Uus Testament moodustavad kristliku pühakirja Piibli. Kristlaste uskumus Jeesuse surmajärgsesse ellu meenutas nii mõnegi teise jumala kohta räägitud müüti surmast ja taasärkamisest. Kristlased ei teinud endi hulka võtmisel vahet. Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid. Nende meelest olid kõik muud jumalused põlastusväärt ebajumalad, kelle austamine oleks tähendanud oma usust lahtiütlemist. Oma usku pidasid kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda muu-usuliste ehk paganate hulgas levitada. 10
" (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." ("Filosoofiast kõnelda", lk 129-130). Teaduse-eelsel ajastul oli müütide kompleks ehk mütoloogia maailmapildi raamistikuks. Ratsionaalse ja teadusliku maailmapildi valdavaks muutudes kaotasid müüdid senise tähtsuse ja vajusid unustusse või teisenesid muinasjuttudeks, mida jutustaja ega kuulajad
kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lapsed, kelle jaoks on maailm veel huvitav ja uudne. Filosoofid üritavad karva mööda üles ronida, sest nemad tahavad rohkem teada saada universumist. Sofie mõtleb, kuhu tema end paigutaks. Ta küsib oma emalt elu imelisuse kohta, kuid ema jääb külmaks. Järgmine kiri räägib Norra ja Kreeka mütoloogiast, tutvustab müüti viikingite jumalast Thorist ja hiiglastest. Seletatakse, et inimesed on aegade algusest üritanud mõista maailma end ümber, alguses tehti seda müütide kaudu, kus seletamatute nähtuste taga seisid jumalad ja üleloomulikud võimed. Filosoofid 700 aastat eKr hakkasid müüte kritiseerima ning välja mõtlema reaalseid lahendusi igapäevastele seletamatutele asjadele. Sofie mõistis, et inimesed üritasid seletada looduse käiku ja
pühendumise määr meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), kõikehõlmav armastus (kõik tasemed kõrged). Inimesele tüüpiline käitumisviis romantilistes suhetes mõjutab suhetes valitsevat psühholoogilist kliimat. Rahulolu suhetega on seotud inimese enda arusaamaga sellest, mida lähedussuhted peavad pakkuma. Nt. uskudes armastuse müüti "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist" Armukadedus emotsionaalne reaktsioon ajal, kui tuntakse suhet ohustatuna (ka reaalse ohu olemasoluta). Läheduse erinevad tüübid (Kutsar, 1999; http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101697) Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970; tsit. Kutsar, 1999 järgi) · seksuaalne, emotsionaalne, intellektuaalne, esteetiline, loominguline, rekreatsiooniline,
teatava sotsiaalse koosluse liikmetel (Viktor Kingissepaga seonduvad assotsiatsioonid, Kadrioru roll Tallinlaste jaoks). See omakorda eeldab kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis on primaarne individuaalse alateadvuse ees. Samas ei alaväärtusta Unt ka individuaalset teadvust (kolm sekundit, mil kirjanik kohtus Betti Alveriga - individuaalne subjektiivne ajataju). Kui Barthes räägib müüdi väljastajast, "autorist", mis on kaasaegsetes oludes enamasti kodanlik ühiskond, siis Unt käsitleb müüti kui antut. Kuna ta ei esita konkreetset teooriat, siis võib vaid teha oletusi. Tundub, et Undi arusaam müüdist vastab eelkõige tema iidoli - Carl Gustav Jungi - seisukohale teatavate kollektiivsete aprioorsete tõdede olemasolusse. Müüt tõuseb justkui alateadvuse hämarusest, ta pole teadlikult tekitatud, tema olemasolu on paratamatu. Mati Unt püüab oma mütoloogiate väärtust tõsta entsoklüpeedilise faktide kuhjamisega,
tegevuse viisid. Või õigemini – müüdis sai traditsiooniline eluviis jumalikult sanktsioneeritud ja pühitsetud. Ka selles mõttes oli müüt hõimu algkogemuseks – selliseks kogemuseks, mis on aluseks hõimu kui terviku nagu ka iga tema liikme elutegevusele ajalooliselt käesoleval hetkel. Ta oli sellise baaskogemuse väljenduseks, millele toetudes mõtestati isiklikku või üldist aktuaalset kogemust. Juhul kui niisugune suhe müüti kaob, muutuvad need lood muinasjuttudeks, mida võib näiteks kirjandusteostena esteetiliselt nautida. Müüdil, erinevalt kirjandusteosest või filosoofilisest õpetusest, ei olnud nimelist autorit. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks oli müüt niiöelda “alati olnud” kogu profaanse aja jooksul ja nimelt ikka põlvest põlve edasi jutustatavana. Seda ütlebki sõna igikestev. Religioonist eristab müüt see, et temas ei ole teravat vastandlikkust loomuliku ja üleloomuliku vahel
374. supporters of the first version esimese versiooni toetajad 375. won the dispute võitsid vaidluse 376. statutes are incorporated in different acts määrused koondatakse erinevatesse aktidesse 377. the Supreme Council ülemnõukogu 378. still valid endiselt kehtiv 379. terminate lõpetama 380. contemporary kaasaegne 380. recognised as legal successor õiglusjärglane 381. over the last decade viimase kümnendi 382. dispelling the myth tõrjuma müüti 383. it is very difficult to be admitted väga raske on saada vastuvõetud 384. rejuvenescence taasnoorenemine 385. principle of consistency järjekindluse printsiip 386. justified - õigustatud 385. retain säilitama 386. the highest body tähtsaim organ 9 387. the general meeting üldkoosolek 388. Chairman of the board juhatuse esimees 389. substitute asendaja 390
13 14 3. Äike Paljudel rahvastel on legende sellest, kuidas inimesed said ,,jumaliku tule". Ka Eesti rahvausundis on tuntud Äike, Pikker või Pikne. Kreeka müüdis räägitakse, et kunagi oli tuli ainult jumalate käsutuses. Inimesed elasid pimeduses ja külmas, toitu söödi toorelt. Ühel noorel jumalal, Prometheusel, hakkas inimestest kahju ning seetõttu varastas ta jumalatelt tule ja tõi selle inimestele. Seda müüti oleks ilmselt kõige õigem tõlgendada järgmiselt kunagi kauges minevikus said inimese tule välgult, mis lõi kuiva puusse ning pani selle põlema. Tegemist on põneva loodusnähtusega, mis sisendab aukartust veel tänapäevalgi. Ent mida välk endast kujutab? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid.
Pärast 1870. a-t astus ta Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai sobingusse mõisnikega ning muutus rahvusliku alguse rahvuseepose koostamise mõte. liikumise võitleva, demokraatliku suuna ja selle Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlase pärimusi, juhi C. R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. 1
J. Petersoni roll eesti kirjanduses (tema kaasajal ja hiljem), c) iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet. 11. F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida.
Matmata inimeste hinged ei pääse üle surnuteriigi jõest ning jäävad koduta. Surnud vendade õed ei suutnud seda taluda, sest matmine oli püha ning Antigone lubas, et matab Polyneikese, kuigi kõik teised olid vastu. Ka Ismene leppis asjaoluga, kuigi see tundus talle õudne. Antigone eiras Kreoni keeldu, ja kuna valvurid teda nägid, hukati Antigone otsemaid. Ismene püüab süüd ka enda peale võtta, kuid Antigone kaitseb teda. Ismenest pole ühtegi müüti peale selle. "SEITSE TEEBA VASTU" Polyneikes maeti maha õe elu hinnaga ja tema hing oli nüüd vaba, ta võis ületada manala jõe ja leida kodu surnute keskel. Kuid viis sõjapealikut, kes olid koos temaga Teeba vstu sõdinud, vedelesid matmata. Adrastos, ainuke, kes Teebat rünnanud seitsmest sangarist ellu jäi, tuli Ateena kuninga Theseuse juurde paluma, et too mõjutaks teebalasi vedelema jäetud laipu matmiseks välja andma
positiivsus ning tunnustus tehtud tegude eest on see mis viib elus edasi. Tuleb kuulata südametunnistuse häält, sest seal ongi kõik väärtushinnangud peidus. Kasutatud kirjandus: M. Sutrop, P. Valk, K. Velbaum ,,Väärtused ja väärtuskasvatus" M. Veisson ,, Väärtused koolieelses eas" M. Põder, M. Sutrop, P. Valk ,,Väärtused, iseloom, kool" O. Schihalejev ,, Väärtuskasvatus õpetajakoolituses" S. Hirsjärvi, J. Huttunen ,, Sissejuhatus kasvatusteadusesse" Lasteaed ja kolm müüti november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat.
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes alustab romaani, mis elektrist kõneleb. Ta hakkab materjali koguma ning alustab oma romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on romaani võimalik maailma sisse kirjutada. Kas kirjutatu on originaalne, kui paju seal on materjali, mis ei ole minu oma, kui palju on võõrast sõna. Selles samas romaanis tuleb välja postmodernne võta tsiteerimine
Sokratese niisuguste põhjenduste valguses hakkab Protagoras mõistagi paistma petisena, sest kui Sokratesel õigus oleks, tõotaks ta õpetada midagi sellist, mida õpetada ei ole võimalik, ja võtab selle eest veel tasugi. Järelikult on Pratagoras siin vajaduse ees oma tegevust õigustada. Protagoras küsib kuulajaskonnalt algatuseks, kas nad eelistavad müüdi või logos`e vormis vastust. Müüt ei tähenda siin aga enam mitte algset arhailist müüti, vaid teoreetilise õpetuse populaarset esitusvormi. Müütilised kujutlused olid tavateadvusele tuttavad kujutlused, mistõttu neid kasutades oli kergem tavalise kuulajani jõuda. Sisu aga, mille Protagoras sellesse vormi asetab, on filosoofiline, logos`lik. Algne valik langebki müüdi-vormi kasuks ja Protagoras jutustab ühe loomismüüdi. Selles on kõne all elusolendite kujunemislugu. Elusolendid olevat algselt loodud paljaste ja kaitsetutena neid ohustavate välistingimuste vastu
(tegelikke narrusi) demaskeeritakse. Cervantes ei piirdu sellega, et muudab oma kangelased sisemiselt liikuvaiks ning seeläbi komplitseerib nende ja maailma vahekorra. Ta ei "liiguta" mitte ainult don Quijote ja Sancho sisemusi, vaid paneb tegelased - teispool romaani seiklust - liikuma nii ühelt jutustustasandilt teisele (romaani "sees") kui ka juhib nad romaanist "välja", ühelt poolt ajatusse minevikku, müüti, teiselt poolt romaani lugeja füüsilisse kaasaega. "Don Quijote" kunstilise struktuuri originaalsus väljendub aga milleski enamas. Nimelt selles, et Cervantes asetab enda ja teose vahele veel ühe jutustaja, araablasest krooniku Cide Hamete Benengeli. "Don Quijote", nagu ta väidab, on üksnes Benengeli loo hispaaniakeelne tõlge. Vähe sellest: autor
valged purjed. Õnnetuse puhul jäetakse aga laevale mustad purjed peale. Kuid võidust joovastatud Theseus unustas selle ja sõitis mustade purjedega. Aigeus, kes kogu aja ootas kaldal laeva, nägi musti purjesid ja otsustas selle järgi, et Theseus on hukkunud. Meeleheites viskus ta merre. Sellest ajast peale, kõneleb muistend, hakati seda merd nimetama Egeuse mereks. Section IV.2 Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
täiendada. peavad asuma nii, et ma saan nad reaalajas kätte ükskõik kus või millega ma parasjagu töötan. KAS SELLINE MOBIILNE TÖÖKESKKOND SEAB UUED NÕUDED KA TURVALISUSELE? Mobiilioperaatoritel Väga paljudest suurtest siin suur roll. Enamik ettevõtetest kuulebrakendusi müüti, ettoodetakse väikeste need seadmed, start-up´ide mida poolt, tavakasutaja need on väga kasutab, edukad ja pole piisavalt kreatiivsed, turvalised. aga
Igavese tagasipöördumise müüt Kuldaeg vmt ja selle tagasitoomine, elustamine siin, nüüd ja praegu. Müütilise aja tagasitoomine. Müüt ja rituaal rituaale põhjendatakse sageli müütidega Müüdid on ka Pühad tekstid: Toora, Piibel (Vana Testament & Uus Testament), Koraan, Guru Granth Sahib. Oluline on ka püha keel, millega tekste edasi antakse, nt sanskriti, heebrea, araabia, jne. Araabia keel ja Koraan. Oluline on ka, kuidas müüti mõista ja mõtestada: kommentaarid, traditsioonid (traditsiooni edastamine muutuvas maailmas (Püha lugu, Püha tekst; jutustamistraditsiooni kadumine)). Normatiivne õpetus see, mis on õige. Müüdid usundiliste zanrite dünaamika kujundab kõigi inimeste mõtteilma ja elukäiku, kes neis zanrites mõtlevad ja elavad. Müüt on (a) religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma
Leidis, et ainus, mis on paratamatu, on surm. ,,Carpe diem" - pärit tema luulest. Osad arvavad, et see tähendab naudi või kasuta päeva, haara päevast vms. Luulekunst lihtne ja loogiline. 71. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed? Võis luuletada igas valdkonnas, keskendus vormile, sisu mitte nii oluline. Kõige tähtsam teos: ,,Metamorphoses" (Metamorfoosid) 250 kreeka-rooma müüti, mis mainivad mingit muutumist. Olulisim teos! Mütoloogiline seletus, kuidas tekkinud mingi loom, taim vms. Algab sellega, et kaosest tekib kord, Caesar muudetakse jumalaks jne. Kokku 15 raamatut, stiil elegantne hellenismiaja luules lihvitud, küllulik materjal. Antiigipärandi hulgast loetuim teos. Mitmed kreeka müüdid meieni jõudnud tänu Ovidiuse teosele. Nt müüt Orpheusest ja Euridykest. Apolloni ja Daphne müüt. Nartcissos armus peegelpilti.
teos. Paroodilis-didaktiline poeem. I raamatus kuidas leida armastus. II- kuida võita. III- kuidas säilitada armastus. Eleegite sisu pole ainult armastus, vaid O põimib sinna olustikult ainest. Moodustub eritüüpi inimeste galerii. Huvitavad tegelastüübid. Hakkab oma luules saagima ühiskonna moraalseid alustalasid. Pikab abieluseadusi. Et petmine okei. Jagab õpetussõnu, et kuidas petta. ,,Metamorfoosid" eepiline ahelpoeem. Kirjutab läbi u 200 müüti. Kõik seotud muundumistega. Kõige traagilisem oli Morfeuse ja Eurinike. Inimesed muutuvad alati taimeks, loomaks jms. Tutvusta Seneca loomingut 4 eKr-65 pKr. Tema ongi uue stiili peamisi esindajaid. Stoikude filosoofia esindaja. Stoiline fil õpetame inimest, kuidas elada ja surra. Väärikas surm suur väärtus. Halvasti elab see, kes ei oska hästi surra. S tekstid pakkusid vaimset tuge. Tema filosoofia polnud süsteemne, vaid kimp
Valdava piiri järgi võib perekondi jagada: – Segunenud perekond: perekonna sees on piirid hajusad (sulandunud; puudub privaatsus, individuaalsus, suutlikkus individuaalseks toimetulekuks), perevälised piirid suhteliselt suletud, sest tuntakse end hästi vaid tervikliku perekonna sees. Palju psühhosomaatilisi haigusi. Esitatakse üksteisele õnneliku perekonna müüti, konfliktid peidetakse, need hakkavad avalduma somaatilisel tasandil (konflikte näib olevat ohutum lahendada somaatiliselt kui otsese väljaelamise kaudu). Sellistes peredes kasvavatel inimestel ei arene konfliktilahendusoskusi. – Harali perekond: seespool valdavalt läbimatud, ümbritseva keskkonnaga võrdlemisi hajuvad piirid. Pereliikmed jooksevad igale poole laiali. Pere sees midagi ei toimu
ja sobivus võivad tekitada tunde, et tagasi tõrjumine on vähem tõenäoline ja et meid armastatakse tõenäolisemalt just meie endi pärast. Sarnasus toidab rahulolu, kuid vastandid tõmbuvad. Mõlemad vastuolulised ütlused on tõesed: maailmas on sama palju ka välimuselt sarnaseid paare kui täiesti ilmseid vastandeid, näiteks väga pikk ja ilus naine ning lühike ja jässakas mees. Oluline on aga mitte uskuda müüti, et ainult ilusa välimusega inimeste elu võib olla romatiline. Naudinguihast ja läbematust armutungist räägib juba Adonise ja Aphrodite kirglik armulugu, kuid nagu kõik ebajumalate lubadused, on ka nauding ajutine ning sellele järgneb tühjuse- või kahetsustunne ja igatsus millegi sügavama järele. Ühegi suhte tõelised rikkused ei põhine välimusel ja kehaehitusel, vaid elujõu, suhtluse, vestluse, taktika, sobivuse, puudutuse, läheduse ja muidugi kehakeele jätkuval dünaamikal.
rõõmus, pilkav. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros. Sappho naine, 7-6 saj e Kr. Temaga seotud kolm müüti. I hüppas kaljult surnuks, kuna kurb armastus; II lesbiline armastus (sündis-elas Lesbose saarel), asutas tütarlastekooli ja kirjutas õpilastele armastusluuletusi; III juhatas kooli edukalt, suri vanadusse, v kuulus, kaheksa luuleraamatut. Kirjutas palju pulmalaule ja mütoloogilisi luulet, neljarealine Sappho-stroof., Ovidius: 1. s e Kr 1 s p Kr. Suhtles Maecenase ringiga. Luuleperioodid: 1) armastus 2) mütoloogiline 3) pagendusaja looming. I luulekogu ,,Amores", kus on 49
Intiimsus ei pruugi olla pikaajaline. Ka nendes suhetes, kus see on välja kujunenud, võib see olla ajutiselt madalseisus. Ängistus ja depresseeritus blokeerivad intiimsete suhete loomise. Intiimsetes suhetes olemine eeldab aega endasse vaatamiseks, enda reflekteerimiseks. Intiimsust võib lõhkuda võim. Teiselt poolt, lühiajalises suhtes ei saa intiimsust olla, kuna see eeldab pikaajalist vastastikust eneseavamist. Intiimsust lõhub ka geograafiline pikaajaline eraldatus. 8 müüti intiimsuse kohta: 1) intiimsus tähendab oskust lugeda teineteise mõtteid 2) romantilisusel on keskne koht 3) intiimsus tekib automaatselt 4) seksuaalsus avaldub automaatselt 5) i tähendab, et teatakse teineteise kohta kõike 6) ainult siis tekib, kui on ühised huvid 7) ollakse alati ühel meelel 8) i on õnne allikas Intiimsuse baaselemendid Hoolitsus ja jagamine Hoolitsus on positiivne hoiak teise inimese suhtes, samuti see, et teisele osutatakse tähelepanu.
2) Seymour Lipset: ameeriklasi on ärevus alati iseloomustanud (seda on Euroopa autorid märganud juba 1830ndatel aastatel- aristokraati nt Suurbritannias ümbritsevad "sajanditevanused hekid", ta ei pea oma positsiooni pärast muretsema, Ameerikas tuleb hekke alatasa parandada. (Siit ka tarvidus pidevalt kõnelda ja ennast heast küljest näidata). "Näitamiseks mõeldud tarbimine" (conspicuous consumption Veblen), naabrite arvamus äärmiselt oluline.Ameeriklased jagavad müüti, et neil puuduvad klassid, kõik loevad ennast keskklassi kuuluvaks. Samas klasse tegelikult eriti palju, märgid subtiilsed (vrld "American Psycho"!). Ameerika ja "Uus-Euroopa" erinevad Vanast Euroopast, kus näitamiseks mõeldud tarbimine tekitab pigem hukkamõistu. "Kas sul on Mercedes?" - "Ma ei sõida luksusautodega" (Sperberi ja Wilsoni näide spetsiifiliselt implikatuuriga: ma mõistan luksuse näitamise hukka). Vrdl ka nt Soome. Võrdsus erinevad tähendused:
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (...
neid kunagi valiku ette ning seega ei saa me teada, kas nad oleksid samamoodi üle jooksnud või mitte. Sealsed põhjused, miks NSVL tundus ligitõmbav olid võõrdumine oma ühiskonnast, eriti ilmnes see pärast majanduskriise ning rasketel majanduslikel aegadel, kuna näis, et NSVL-i ei näi see tänu sotsialismile mõjutavat. Vasakintellektuaalidele on omane tarvidus „maise paradiisi“ järele ning riigi süüdistamine iseenda ebaõnnestumistes. Usuti Nõukogude müüti ning tema tulevikuvisiooni. Ka nende hulgas oli siiraid uskujaid kui ka eksiteele juhitud naiivitare. Samuti tõukas Stalini-imetlust tagant ka üha rohkem peadtõstev natsism ja fašism. Suurt rõhku keeras NLiit lääne inteligentide fabritseeritud ringreisidele Venemaal, luues neile ettekujutlust, kui ideaalsest ühiskonnast. Kuid pärast 1939. aasta repressioone ning Talvesõja kallaletungi Soomele pettusid paljud vasakpoolsed NLiidus. 16
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Min...
ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi
- isiklikus välitööpäevikus oli vahel üsna rassistlik ja ülbe oma informantide suhtes.(Päevikud leiti peale tema surma ja sellest tuli paras skandaal). Kula ring - A.Radcliffe-Brown (1881-1955) Õppis Cambridge'i Trinity kolledzis. - 1906-1908 välitöö Andamani saartel, 1910-12 Lääne-Austraalias. - Pärast Durkheimi ja Maussi lugemist interpreteerib uuesti oma varasemad välitöö märkmed ning kasutab teooriat, mida ta struktuurfunktsionalismiks nimetab. - Uurib sugulust, müüti, totemismi, ja seda kõike sotsiaalse organisatsiooni kontekstis. - Toob Prantsuse sotsioloogia Briti antropoloogiasse. - Liikus palju ringi, õpetas eri kohtades (Cape Town, Sydney, Tonga kuningriik, Chicago). Viimaks naasis Oxfordi. Suri Inglismaal 1955.a., jättes maha tohutu mõju kohalikele osakondadele. Põlgas difusionismi ja evolutsionismi ja ajaloolisi lähenemisi. Noorena tuntud kui 'Anarchy-Brown' tema kire tõttu vene anarhisti Pyotr Kropotkini tõttu.
Sisuliselt edastavad lugusid, uskumusi, kombeid. Tänapäeval lähtub folkloor roh- kem kirjanduslikust vaatenurgast. Jutustus, draama, poeesia, vanasõnad, mõistatused. Muinasjutt. Legend (pikemaid luulevormis legende nimetatakse eeposteks) on poola- jalooline jutustus. Müüt on lugu, mida on peetud või peetakse tõeseks, kuid mis arva- tavasti seda tegelikult ei ole. Mütoloogia — müütide kogum, mis leidub teatud grupis või religioonis. Niikaua, kui müüti usutakse, on ta antud kultuuri maailmavaade. Teine võimalus on teaduslik maailmavaade. 2 Teemat on uurinud C. Levi-Strauss. 51 Peatükk 12 Arengu- ja rakendusetnoloogia 12.1 Kultuuride muutumise viisid • Leiutised — kvalitatiivselt uute asjade avastamine või tutnud asjade kasutusele- võtt uuel eesmärgil. Selleks, et leiutis muutuks üldkasutatavaks, peab ta olema kooskõlas väärtushinnangutega.
Ka nende uskumused võisid seetõttu küllalt erinevad olla. Samal ajal lubab arheoloogiline leiumatrjal aga oletada, et nagu muudes valdkondades, nii ka religiooni osas langesid kreeklased tugeva Kreeta mõju alla ja võtsid sealt nii mõndagi otse üle. Seetõttu vaadeldakse Kreeta-Mükeene religiooni tavaliselt ühtse tervikuna, kus minoilised traditsioonid ilmselt otsustavalt tooni andsid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumala või jumalanna nime. Kuid meie käsutuses olevad pildid ja kujukesed lubavad arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Mitmel kujutisel seisab jumalanna kõrval meessoost tegelane. Arvatavasti on tegemist mõne jumalaga, kes pildi kompositsiooni järgi otsustades oma tähtsuselt jumalannale siiski alla jäi.
(motiividest kasvab monumentaalne teos). 5. Juhtmotiiv (sks. Leutmotiv). (vt. ka eelnenu). Kuidas jõudis Wagner juhtmotiivini, juhtmotiivide võrgustiku e. süsteemini(=muusikalise seosed juhtmotiivide vahel)? Selle juurde viis teda tegelemine müüdiga ("Nibelungi.." ainestikuga hakkas tegelema 1848.) Müüt on eepiline zanr, milles jutustatakse midagi, mis on olnud jam is tuleb ja miks kõik on nii jne. (Müüdi valem võiks olla: ükskord oli nii ja on nii ikka ja jälle: müüti iseloomustab järelikult tsüklilisus. Müüt puudutab asjade alguses saladust). Wagner kui teatrimees mõistis, et see, mida nähakse laval, mõjub rohkem kui jutustamine. Wagneri muusikadraamades seostub juhtmotiiv teatud sõnadega tekstist ja lavasündmustega. Juhtmotiiv ühendab selle, mida on laval näha ja millest räägitakse, sellega, mida ei ole laval näha ja millest parasjagu ei räägita. Näit. 1850. aastal alustas ta
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...