müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina; Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; Müüdi ülesanne on algupära seletamine; Müüdid on valesti mõistetud või „primitiivne“ teadus; Müüdid muudavad universaalse konkreetseks või arusaadavaks; Müüdid väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; Müüdid on inimese „vaimsed“ ja „psüühilised“ väljendused;
WILLIAM SHAKESPEARE MÜÜT Kristiina Toomik ja Martin Krausberg Kadrioru Saksa Gümnaasium 11.02.2016 Mis on teada William Shakespearest? • 23.aprill 1564 - 3.mai 1616. • Sündis kaheksast lapsest kolmandana ja oli vanim täiskasvanuks elanud poeg. • Kohalik Ladina kool (tõendeid säilinud pole) • 3 last • 1585-1592 (poja surm)Andmed Shakespeare elust puuduvad ja tänu sellele on tekkinud müüt. • Tema elulugusid leiab internetist erinevaid, kuna keegi ei tea milline oli tema elu täielikult, tänu sellele on tekkinud müüdid. http://www.biography.com/people/william-shakespeare-9480323 Väiteid mis on vastu Shakespearele • Pseudonüüm • Tema elust teatakse väga vähe; • Suur osa biograafilisest informatsioonist puudub; • Räägitakse mehest Statfordis; • Andmete kohaselt ei ole kooli kus ta oleks hariduse omandanud;
Müüt Maa loomisest Kunagi ammu-ammu, enne Maa loomist seisis kuu suure suure tühimiku kõrval atmosfääris. Kuu peal elasid kuuelanikud, kes olid vägagi õnnetu rahvas. Nad arvasid, et on ainsad elusolendid terves universumis. Ühel väga tuulisel päeval lendas kuupeale mullatükk, millel kasvas ilus kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna. Kedagi ei huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus tein...
müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. // F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Mari-Liis Jänes VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Essee Juhendaja: Anneli Rumm, MA Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58)
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2
1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse omandanud. Mina defineerin müüti kui narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Kreeka müüdid Maailma sünd Iidsel ajal elas jumal nimega Kaos. Ta oli ihuüksi ja peale tema ei olnud midagi. Oli ainult tühjus ja pilkane pimedus. Lõpuks tüdines kaos üksi olemisest ja talle tuli mõte teha maailm ning ta lõi jumalanna Maa. Jumalanna Maa oli väga kaunis ja täis elujõudu. Siis lõi Kaos hirmsa Tatarose ja musta Öö ning ka kauni, särava Päeva. Tatarose riik oli väga sügav ja pime. See oli sama sügav kui Kaos maapinnast ülespoole. Sinna jõudmiseks kulus täpsemalt üheksa päeva ja üheksa ööd ning alles kümnendal päeval jõudsid kohale. Sellepärast oligi seal nii pime. Isegi surematud jumalad kartsid seda paika, kus kõrgub Öö elupaik. Terve päeva ootab Öö seal ning alles siis kui hakkab hämarduma tuleb ta välja ning laotub üle maa. Nüüd oli jumalanna Maa kord maailma loomisele kaasa aidata. Ta alustas millegi ilusaga ning lõi armastusjumalanna, kes tõi maailma kauniduse, seejärel...
Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F. Schelling, müüdi autonoomia, müüt seletab ennast ise, inimene ei saa mütoloogiat seletada 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. Loodusallegooriline- Solaarmütoloogia, solarism, F. Max Müller Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud
(‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus,
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis.
Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa.
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus? Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see pa...
Maardu järve tekkimine Vanal hallil ajal, ühel vihmasel päeval linnas nimega Maardu saabus üks Vanamees. Ta oli peale pikka reisi väga väsinud ja tahtis puhata. Siin märkas ta linnas olevat kõrtsi, kus ta otsustaski puhata. Kõrtsi saabudes tellis ta endale suppi ja hakkas seda tasakesi sööma. Samal ajal otsustas ta kuulata millest selle linna rahvas räägib. Kõik rääkisid peaaegu ühest ja samast asjast, nimelt linna uppumisest vihma pärast. Vanamehel tekkis tahe aidata linna elanike, muidugi koos sellega tahtis ta natuke kuulsust. Ta hakkas mõtlema, kuidas võiks neile aidata. Kuid pähe ei tulnud ühtegi mõtet, ta jätkas enda supi söömist. Äkki tekkis kõrtsi katuses väike pragu kust hakkas vesi tilkuma. Vee tilk kukkus lusika peale ja veeres tasapisi taldriku sisse. Vanamees jälgis kogu seda asja ja tal tuligi pähe suurepärane idee. Järgmisel vihmasel päeval kogunes rahvas turuplatsile et arutada...
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda 1629. aastal kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. Rootsi aja lõppu ei teata kindlalt, kuid arvatakse, et see sai läbi umbes 18. sajandi algul. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise järgi 1721, mil
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg oli 17.sajandil ja selle kestel kuulus oluline osa praegusest Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased arvanud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. 17091710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati...
ISIKUMÜÜDID- tänapäeva kangelased, kultuurilise tähtsusega keskendutakse tüübile, mitte loole 6. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelungide laul“ – saksa Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome „Karutapja“ – läti’ 7. Müüdi ja muinasjutu erinevused. Müüt Muinasjutt räägitakse kui tõsilugu välja mõeldud Värssides proosateos kindel aeg ja koht pole kindalt aega ega kohta - alguse ja lõpu seadus vastandite seadus vastandite seadus nimed konkreetsed nimed umbmäärased, tüüpilised 8
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
Rasedusega seotud müüdid 1. Rase naine ei tohi tegeleda füüsilise aktiivsusega MÜÜT: Mõned tervislikud seisundid (nt preeklampsia, neeruhaigused, nurisünnituse oht, üle- või alakaal, jne) seavad piiranguid füüsilisele aktiivsusele, kuid kui naise tervislik seisund võimaldab tegeleda spordiga, siis seda peaks ka tegema. Tuleks vältida lööke, põrutusi, hüppeid ning jälgida enesetunnet. Tegelikult on füüsiline aktiivsus raseduse ajal väga oluline, sest valmistab ette südame- veresoonkonda, luustikku, lihastikku raseduseks ning sünnituseks. Treenides õpitakse teadlikku käitumist, ning lisaks füüsiline aktiivsusega saavutatakse emotsionaalne tasakaal, sest treenides vabaneb oksütotsiin ehk õnnehormoon mis aitab kohaneda stressiga. 2. Kõhu kuju järgi saab ennustada lapse sugu MÜÜT: räägitakse, et väga madala kõhuga rasedus viitab poisslapse sünnile, kõrge kõht aga tütarlapsele. Tegelikult kõhu kuju ja su...
Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega
mg või enam tavalises kohvis. Peale selle on uurimused näidanud, et kofeiinivaba kohv võib teha unisemaks kui kohvijoomisest täielikult loobumine. Dr. Crystal Haskell Norhumbria Ülikoolist avastas, et kofeiinisisaldus, mis on väiksem kui 10 mg, mõjub tegelikult nii, et inimesed tunnevad end väsinuna ja nende mälu halveneb. See tulenevat sellest, et kui me kohvi joome, eeldab organism kõrgemat kofeiinitaset. Müüt:. Müüt: Mustikates on rohkem antioksüdante kui teistes puuviljades ja marjades Tegelikkus: Loomulikult on sinised marjad täis kasulikke aineid, kuid on olemas ka teisi toite, mis sisaldavad vähemalt sama palju antioksüdante nagu näiteks tumedad viinamarjad ning tume, suure kakaosisaldusega sokolaad Kasutatud kirjandus http:// www.ohmygossip.ee/articles/3515-kuemme-mueueti-tervisliku-toitumise-kohta http://www.toitumine.ee/muudid-toitumise-kohta/ http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=14394
nägemishäiretega. Inimesel võib kuulmise- või tundmisetaju suureneda, kuid seda ei saa nimetada ebatavaliseks talendiks. KOKKUVÕTE Silmad on inimestele antud vaatamiseks (Trofimova). Seega milleks ülemäära muretseda ja oma elutoiminguid vastavalt seada, et hoida silmi millegi eest, mis nendele sugugi ohtu ei kujuta. "Silm näeb unenäos selgemini kui ärkvel olles" (Leonardo da Vinci) kas samuti müüt? See jääb iga ühe enda otsustada. KASUTATUD KIRJANDUS Trofimova,I. (2006). 4 müüti silmadest. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/200608/main3.html (21.11.2011). Myths about vision loss. http://www.99main.com/~charlief/vi/myths.html (21.11.2011). Salvin, J.H. (2010). Vision facts and myths. http://kidshealth.org/parent/general/eyes/vision_facts_myths.html (21.11.2011). Eye care facts and myths. (2007). Eye Care America. http://www.eyecareamerica
Müüt: Tuumaenergia on ohtlik. Müüt: Tuumaenergia on vananenud tehnoloogia, mida enam ei arendata. Praegusel ajal ehitatakse maailmas ligi 40 uut tuumajaama ja vähemalt 35 uue tuumajaama ehitamine on planeerimisel. Välja arendamisel on uus reaktoripõlvkond, mis on olemasolevatest märgatavalt ohutum ja säästlikum. Müüt: Tuumajaam on terroristidele kerge saak. Tänu nn sügavuti mineva kaitse põhimõtete rakendamisele ei ole tuumajaamad terroristidele kerge saak. Võrrelduna ükskõik millise teise tööstusobjektiga on tuumajaama füüsilise kaitse tagamiseks rakendatavate meetmete tase oluliselt kõrgem. Müüt: Radioaktiivseid jäätmeid tekib tohutul hulgal. ‘ 1000 MWel tuumareaktor toodab aastas umbes 200–350 m3 madala ja keskmise aktiivsusega
5 Satanismi müüti ja fakti 1. Müüt: Satanistid ohverdavad loomi ja inimesi Fakt: Satanistid ei ohverda mitte midagi. Nende reeglid keelavad rangelt millegile elavale liiga tegemast. Erandeid saab teha kui sa tapad loomi toidu saamise eesmärgil või kui sa tapad enesekaitseks. Anton Szandor LaVey kes on saatana kiriku rajaja tegi satanistide jaoks reeglid mida nad teha ei tohi ja üks neist on: "Ära tapa inimesi,loomi kui just sind pole rünnatud või kui on loomi vaja tappa söögi eesmärgil"
Inimese vabadus 21.sajandil - kas müüt või tegelikkus? ,,Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vaba nõusoleku millelegi sellisele alluda." Mihhail Bakunin
Libahunt - kas fantaasia või tegelikkus . * Libahunt on müüt mis on m6eldud v2lja inimeste endi poolt.Kuid olevust kuid sellist ei ole kunagi eksisteerinud.Läbi aegade on välja õeldud igast ,,hirmu jutte" kuid kunagi pole need kinnitust leidnud.Nagu antud loos ja selle raamatu ajas, oli libahunt kui 1 kardetuimaid väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu
Müüdid on varaait Igal rahval on oma müüt, mis neid iseloomustab. Aga mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: ,,Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise,
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks
Eestis küll vastavaid uuringuid tehtud ei ole, kuid ACDE (American Council for Drug Education) andmetel on uimasteid (siia alla käib ka alkohol!) kuritarvitav töötaja võrreldes mittetarvitajaga: Narkomüüdid • Inimestel on seoses keelatud uimastitega palju vääruskumusi ja arusaamasid. Loe, kuidas asjad tegelikult on! Müüt: narkodiileri tunneb juba kaugelt ära. • Tihti arvatakse, et keelatud uimasteid müüvad kurjategija välimusega ning teistest selgelt eristuvad tegelased. Või siis hoopis asotsiaalid või filmidest nähtud värvikad pätivälimusega tüübid. Tegelikult on narkodiiler samasugune inimene nagu sina. Kõige sagedamini ostetakse uimasteid oma sõprade-tuttavate käest. Välimuse järgi ei ole tavaliselt aru saada, kes on narkodiiler
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine on väljendatud abstraktsetes mõistetes Müüt Kr. k. mythos lugu, jutt Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm Müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev jutt, lugu oma eksistentsi seotusest hõimu jumalate ja kangelaste pärinemise, võitlemiste ja saatusega (Tõnu Luik) Tänapäeva inimene ei seo oma eksistentsi müüdiga. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on müüt tegelikkus ja olulisem kui tavaline igapäevase elu tegelikkus. Eelfilosoofiline traditsioon
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi
APHRODITE NIMI- Aphrodite ladina keeles Venus MILLE JUMAL- Ilu ja armastuse jumalanna SÜND- Sündis merevahust Küprose saare lähedal. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Teise versiooni järgi sündis ta lainetest, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene LAPSED- Erose, Aenease, Harmonia, Priapot ja Hermaphroditost (viimase isa on Hermes). ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venu...
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu
brändi ja portvein, tekitavad suurema pohmeluse. · Ära joo erinevat liiki jooke läbisegi. See ärritab magu ja nii on hilisem piinlemine peaaegu garanteeritud. · Veekaotuse vähendamiseks joo enne magamaminekut mitu suurt klaasi vett. Soovitatav on võtta ka multivitamiine, et anda organismile tagasi joomisega organismist väljunud vitamiine ja mineraalaineid Kui hammas läheb verele Esimene müüt: kui ma iga päev ei joo, siis järelikult pole mul sõltuvust. Paljud arvavad, et kui nad kainena alkoholi ei taha, siis on kõik korras ning sõltuvusprobleemi pole. Alkoholisõltuvuse esimeseks märgiks loetakse aga hoopis seda, kui inimesel tekib pärast esimest pitsi või klaasi alkoholi selle aine järele tung. Ta võtab pitsi, kaks või kolm ega saa enam pidama. Nagu on kombeks öelda hammas läheb verele.
Libahundi müüt- kaunis või hirmutav? Vanarahva uskumus, et inimene võib end hundiks muuta, pakub oma salapäras kõne- ja kirjaainet tänapäevani. Müüt libahundist on paelunud ka paljusid eesti kirjanikke, kelle teostes tuleb välja, et inimesed on libahunte nii peljanud kui ka armastanud, mistõttu leiab lugeja end sageli mõistatamast, kas tegemist on hirmutava või kauni müüdiga. Libahunt on ikka olnud inimese jaoks tundmatu ja kummaline, ning sageli kardetaksegi seda, mida ei tunta või ei mõisteta. Eks surmagi puhul kohutab paljusid teadmatus, mis saab pärast seda hingest, ning nii on ka libahundi müüt tundunud
Müüt neljast ajastust. Kreeklastel oli inimlike hädade tekke kohta teinegi müüt. Algul, veel enne Zeusi, kui valitses alles Kronos, olid kõik inimesed õnnelikud. See oli kuldne ajastu. Kuid aja jooksul kadus rahu inimeste hulgast. Inimesed hakkasid üksteist kadestama, sageli tekkisid vaidlused ja tülid. Saabus hõbedane ajastu. Hõbedase ajastu järel tuli vaskajastu. Inimesed õppisid taguma vaskrelvi ja hävitasid üksteist ägedates sõdades. Lõpuks saabus kõige halvem aeg - raudajastu, mil maa peal enam üldse ei jäänud tõde ega õiglust
80. aastal pühitses Titus (Vespasiani poeg) Colosseumi sisse 100päevase avamänguga Aktiivselt kasutati 400 aastat Colosseum jäi varemetesse, sest Roomlaste väljavaated muutunud. Kasutusalad Gladiaatorite võitlused Võitlused loomadega Merelahingud Müütide lavastused Teatrid ja etendused Arhitektuur Põrand - puit ja liiv Salakäigud, tunnelid ja süsteemid loomade tõstmiseks ning vee juhtimiseks Ovaalne kuju Kreeka stiilis skulptuurid Colossus of Nero Legendid Põrgu müüt Taime müüt Tänapäev Kuulsaim turismiatraktsioon Roomas Üle miljoni turisti aastas Kontsertid Sümbol surmanuhtluse vastu (kuldne valgustus) Aitäh kuulamast!
alistumine üleloomulikule väele või olendile ja soov temaga koostööd teha Maagilisele käitumisele on iseloomulik püüd üleloomulikku väge või olendit endale allutada Soovitavat kodulugemist maagia ja varajaste religioonide kohta: James G. Frazer. Kuldne oks (The Golden Bough). Varrak, 2001. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid 1.Traditsioon. Õpetused ja kombed on väga kestvad ja eksisteerivad põlvest põlve pikka aega. Muutused on reeglina aeglased. 2. Müüt ja sümbolid Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse- eelne või alternatiivne maailmaseletus Sümbol on märk, millega usundis midagi tähistatakse või millega identifitseerutakse ja mis väljendab ideed (rist, poolkuu jne) Soovitavat kodulugemist: Tiit Saare. Sümboolikaleksikon. Avita, 2001. 3. Vabanemise/lunastuse idee Ürg- ja loodususundite juurde reeglina ei kuulu
Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et teda kukutaks tema poeg või mõni teine jumal, siis peab ta valitsema Metist. Zeus abiellus esimesena Metisega. Kui Metis hakkas sünnitama meelitas Zeus Metist mesimagusate sõnadega ja neelas naise alla. Kui Meti...
Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril ( Mükeene, Tiryns jt.) Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000- 1250a eKr. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Haigia triada Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad ehitati puust, mis ahenesid allpool. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Tuntud Kreeka vana müüt kõneleb Kreeta saarel asunud imelikust lossist, labürindist, mille valitseja, kuningas Minos, nõudis määratud ajal Ateenast omale ohvrit. Sellest nuhtlusest püüstis linna kangelane Theseus. Juba ammu tõlgitseti seda müüti kui sümboolset edasiantud mineviku teadet, et Ateena kord on olnud Kreeta ülemvõimu all. Senini aga puudusid selle tõenduseks kultuurajaloolised andmed. Alles
Nagu sellest skeemist nähtub, võib filosoofiat lähemalt määratleda kui teoreetilise maailmamõistmise üht liiki ja Euroopa kultuuris nimelt ajalooliselt esimese teoreetilise maailmamõistmisena. Seetõttu tulekski filosoofia mõiste- määratlusele lähemale jõudmiseks järgnevalt püüda eristada teoreetilised maailmamõistmise vormid mitteteoreetilistest. Seda erinevust on võimalik kõige kergemini osutada maailmamõistmise väljendamise viisi juures. Nimelt on müüt ja religioon kui mitteteoreetilised maailmamõistmise vormid väljendatud piltlike ettekujutuste viisil. Nad kujutavad endist müütiliste või religioossete kujutluste kogumeid, mida kinnitatakse teatud rituaalsete, kultuslike toimingutega. Seetõttu võib ütelda, et nad haaravad inimest mitte üksnes vaimselt, vaid terviklikult – ka kehaliste toimingute kaudu. Teoreetiline maailmamõistmine on seevastu väljendatud üksnes abstraktsetes mõistetes, kujutab endast
näitama. Söömise hetkel mängib suurt rolli lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ja kas lapsel on kõht tühi või mitte. Lapsel võiks olla 3 toidukorda ja vahepalad tervislikud, näiteks kuivatatud puuviljad või värsked, jogurt, õuna, porgandit. Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks. Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja: Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega sokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi. Müüt: Hamburger on rämpstoit.
Inimese vabadus XX sajandil- müüt või tegelikkus Mõisteid müüt ja tegelikkus on raskesti lahtiseletatavad. Tegelikkust võiks defineerida kui reaalselt olevat ning müüti võiks lahti mõtestada, kui asja või olukorda, mille kohta kindlad andmed puuduvad, on ainult erinevad arvamused. Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kui vaadelda Eestit 1944-1991.a Nõukogude okupatsiooni ajal siis ei olnud tol ajal meie
P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailma loomisest, inimese, loodusnähtuste ja kultuuri tekkimisest. 7.Mida tead Homerosest Pime laulik, teda peetakse Iliase ja odüsseia autoriks 8.Trooja sõja eellugu Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades.Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna., ta aga tuli ja viskas õuan rahavs ekka millele oli kirjutatud kõige ilusamale. Õuna sai lõpuks endale
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
