KALENDERPLAANIMISEKS VAJA MÄÄRATA TÖÖDE KESTUS Q T = -------- / päeva / n n - tööliste arv tööl , tehnoloogiliselt maksimaaklne min kestus. Plaanitav arv ei olene ainult selle ehituse tehnoloogiast vaid arvestada tuleb ka tähtaega (ajavaru) ja teisi ehitusi. C. TÖÖOPERATSIOONIDE LIIGITUS DETAILSEM VÕRRELDES ÜHIKHINNA TÖÖGA vt. joonis 5.1, tabel 5.1 ER-8-5024: - müüritise ladumine - töölavade paigaldamine - materjali ettekandmine - klaasvilla paigaldamine D.TÖÖDE GRUPEERIMINE RUUMILISTE ELEMENTIDE KAUPA VAJALIK VOOLEHITUSE PLAANIMISEKS TÖÖFRONDI JAGAMINE HAARDEALADEKS ( VAJA TEADA TÖÖMAHUKUST JA KESTUST ) NÄITEKS.: KORRUSSEKTSIOON ELAMUS 5.3. EHITUSTÖÖ PARAMEETRID 41 1. NIMETUS
iseloomustab antud paksusega materjali või antud paksustega kihtidest ja materjalidest koosneva tarindi soojusisolatsioonivõimet. Selles arvestatakse kõigi isoleerivate materjalikihtide (ka õhu, membraanide jne) mõju. Arvutuseks on välja töötatud vastavad eeskirjad. Näiteks on 150 mm paksuse villaga soojustatud ja voodrilauaga kaetud puitsõrestiku U- arv on 0,26, plastakna U-arv on reeglina 1,2...1,6 ja 340 mm Eco-poorbetoonplokist müüritise U-arv on 0,21 (W/(m2*K). Mida väiksem on soojusjuhtivustegur e. U-arv, seda parem on materjali või tarindi soojusisolatsioonivõime. 33 ... Milline on lubatud U arv (soojusjuhtivusarv) piirdekonstruktsioonidel? Selle annab näiteks standard EVS 837-1:2003, millega on kehtestatud välispiirete maksimaalne soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuse arvudele seab omakorda piirangud
vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui valmissilluseid tehasest ei saa, siis võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Need valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. 20. Kaar-, kiil- ja kihtsillused. Tellisseina avasid võib sillata ka nn kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab
Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast. Tellingute kasutamine Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. Tellingute kandeosad ei tohi libiseda. Aluspind peab olema piisava kandevõimega. Tellinguid ankurdatakse püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge. Ankurdus peab suutma vastu pidada nendele tõmbe- ning survejõududele, mis võivad tekkida tellingute kasutamise ajal. Tellinguplatvormi mõõtmed, kuju ja paigutus peavad vastama tehtava töö laadile ja kantavale koormusele ning võimaldama ohutu töö ja liikumise. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või tellinguid demonteeritakse või muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama piiretega juurdepääsu ohualale.
Põrandad, seinad, vaheseinad (1) Vaheseinte omakaalu võib arvestada ühtlaselt jaotatud koormusena. (2) Soojakao või konstruktsiooni omakaalu vähendamiseks mõeldud tühimikke konstruktsioonis võib võtta arvesse. (3) Tehases valmistatavate monteeritavate vahelaedetailide (talad, paneelid) omakaal määratakse tootja andmete põhjal. Kui betoonplaadi paksus kõigub võrreldes nimipaksusega üle ± 5% , tuleb seda alaliskoormuse määramisel arvesse võtta (vt. EPN-ENV 1.1). (4) Müüritise kaalu arvestamisel tuleb arvestada ka mördi kaalu. Katusekonstruktsioon (5) Katuse omakaalu määramisel lähtutakse lähtutakse komponent- materjalide kaalust ja geomeetriast (andmed tavaliselt tootjalt). ... Välisvooder, viimistlus (7) Välisvoodri hulka loetakse ka selle kinnitusdetailid ja isolatsioonikihid. Ka katusekatet käsitletakse välisvoodrina. (8) Konstruktsioonielemendi projekteerimisel arvatakse tema omakaalu
333. Välispostid 334. Välisuksed ja aknad 335. Välisseinte välisviimistlus 336. Välisseinte siseviimistlus 337 Monteeritavad välisseinad 338 Päikesekaitse 339 Muud Esitatud liigitusi kasutatakse koondmahtude ja maksumuste väljatoomiseks eelarvetes (koondeelarvetes). Kõige detailsem tööde liigitus vastab eespool viidatud ühiktöö kirjetele, mis on esitatud ühiktööde ressursikulu normide või hinnakataloogides. Näitena esitame ühikhinna kirjena välisseina müüritise ladumise normatiivi maketti, kus ühes normatiivtabelis on ühitatud nii ressursikulu kui hinnad. Tabel 16.2.Ühikhinna kirje Töö nimetus: 140 mm soojustusega tellisseina ladumine Töö kood: ER - 8 - 5024 Töö mõõtühik: m2 Ressursid: Kogus Hind 1113100 silikaattellis 250X120X80 84 tk 115.08
Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kättesaadavusele: paas või raudkivi. Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948). Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge kahe-kolmekorruselise puitelamu jaoks, laoti vundament tavaliselt ilma täiendava taldmikuta, vt. Joonis 2.42 (Veski 1948). 63 Joonis 2.42 Vundamendi lõiked: taldmikuta lahendus tugeva aluspinnase jaoks (vasakul) ja taldmikuga lahendus nõrga aluspinnase jaoks (paremal). Ehitusprojektide koostamise määruse (RT 41 – 1933 art. 332) kohaselt tuli ehitusprojekti
annaks piisavalt soojust kütuse kuivatamiseks, lendaine eraldamiseks ja sobivate põlemistingimuste loomiseks nii restil kui lendaine põlemise tsoonis. Kui sellises ilma jahutuseta koldes kasvõi lühiajaliselt põletada kuiva kütust, siis temperatuur hakkab kiiresti tõusma nii kütuse kihis kui kolde ruumis. Tulemusteks võivad olla tuha sulamine, resti ja selle õhuavade slakkumine, samuti kolde müüritise kahjustumine või isegi sulamine. Wärtsilä patenteeritud koonilise restiga altsöötmisega BioGrate kolle (vt joonis 3.15) võimaldab efektiivselt põletada väga mitmesuguste omaduste kütuseid, sh isegi kuni 65 % niiskusega kütust. BioGrate põletustehnoloogia korral söödetakse kütus tigusöötjaga koonilise resti keskossa, kust see koonuse pinda mööda allapoole valgub. Kasutatavad on praktiliselt mistahes biokütused, mida saab tigusöötjaga koldesse anda.
kasutatakse pehmete materjalide korral (puit, plast). Reguleeritava reziimi korral pöörlemissagedus automaatselt muutub sõltuvalt puurile rakendatava telgjõu suurusest. Põhiparameeter: kasutatava puuri diameeter olenevast materjalist, pöörlemiskiirus, väändemoment, reverseeritavus, mass, mootori võimsus. 91) Akutrell 92) Krohvimistööde seadmed Krohvimine on viimistlustöödel üks võimalikest tehnoloogiatest mille käigus müüritise pindade kaetakse tasanduskihiga - mördi seguga. Krohvitööde mehhaniseerimiseks kasutatakse segu valmistamise, transportimise, paigaldamise masinaid ning samuti seadmeid paigaldatud krohvi viimistlemiseks. Olenevalt mudelist võivad nad kuuluda ühte monteerituna raamile või olla iseseisvad masinad. Krohvimisjaamad. Neid kasutatakse valmis segu korral ja nad tagavad segu vastuvõtmise, segamise teisaldamise ning paigaldamise seinale. Koosneb metallist
Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu. Kõige paremas seisukorras olid vundamendid, millel oli puidust veelaud ja lubjamördiga parandatud kivide vahed. Probleeme oli vähem vundamentidel, mis jäid seina pinnast sissepoole või olid seinaga samas tasapinnas (vt. Joonis 2.4 ülal paremal). 16
Poeedid ja maalikunstnikud kutsuvad esile samu emotsionaalseid reageeringuid vaatleja poolt. Läbi aia jalutamine on võrdeline läbi maastikumaali jalutamisega, mis inspireeris aia kujundust. Aega peetakse samuti stiili osaks. Kivide grupp koos veega ja jändrik mänd peaksid laskma aias viibijal saada osaks maastikust, mis on loodud kunstniku poolt. Puude ja kivide varjud, sammal sillutise vahel, puidu pleekimine päikese käes, vihma käes ligunemine, kivide või müüritise tumenemine, rooste raual ja isegi astmekivide lihvimine inimeste jalgade all viitavad kõik ajaelemendile aias. Mõned neist efektidest on loodud spetsiaalselt aia ehitaja poolt, et külastaja sellest ikka kindlasti osa saaks. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 103 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
