Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Osad autorid kasutasid rooma pärimuse lünkade täitmiseks kreeka uskumusi. Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 'põlisjumalad' ja 'uusjumalad'. Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal
siis nad purunevad.Saturni rõngad paiknevad just sellises vahemikus ning see on viinud arvamuseni, et materjal, millest muidu oleks tekkinud mõned kuud, on jäänud rõngastesse. Saturni ööpäev kestab ümardatult 10 tundi ja 30 minutit.Saturni aasta on peaaegu 30 korda pikem kui maa oma. 4 Saturnil on vähemalt üle 62 kuu, millest 53-l neist on oma ametlikud nimetused.Nende kuude nimetused on pandud Greeka mütoloogia titaanide järgi.Arvatakse, et mõnel kuul leidub isegi elu ookeani laadsete moodustiste pärast.Ühel kuul on isegi oma ringi süsteem nagu Saturnilgi. 3.2.Võrdlus teiste planeetidega. Suuruselt on saturn teine planeet päikesesüsteemis.Nagu mainitud, on Saturn maast 95 korda suurem, aga Jupiterist väiksem.Saturnil on ka kõige rohkem kuid planeetidest.Saturnil on ka madalaima tiheduse rekord.Nimelt on Saturni tihedus 0.7g/cm3, mis on vee tihedusest väiksem
Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused
olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Sümbol: lehm ja paabulind. ka seotud silmadega. 8. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. 18. Hebe- nooruse jumalanna. Heraklese naine. Sümboliks oli kolmhark ja sõnn ning hobune. 19. Iris on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate 9. Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: sõnumitooja. Ta võib olla kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Iris ühendab valitsuskepp, piksenool, kotkas ja tamm. Zeus oli vanakreeka mütoloogias jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Iris kannab vahel tiivulist keppi nagu titaanide Kronose ja Rhea poeg
Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused
Tritoni. Palju on merejumalat kujutatud kunstis, mis annab tõestust sellest, et Poseidon oli väga tunnustatud ja tähtsal kohal inimeste hulgas. Tööd kirjutades laienes minu silmaring ning tekkis huvi ka teiste Kreeka jumalate vastu. Kasutatud kirjandus 1.Antiigileksikon 2. Kirjastus Valgus 1983 2. Fink, G. (1993) ,,Kes on kes antiikmütoloogias" Tallinn: Avita 3. Hamilton, E. (1993) Antiigimütoloogia, Tallinn: ,,Eesti Raamat" 4.Maailma mütoloogia entsüklopeedia, Tallinn: Varrak (2001) 5.Wikimedia. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/47/Peter_Paul_Rubens_- _The_Voyage_of_the_Cardinal_Infante_Ferdinand_of_Spain_from_Barcelona_to_Genova_in _April_1633%2C_with_Neptune_Calming_the_Tempest.jpg/794px-Peter_Paul_Rubens_- _The_Voyage_of_the_Cardinal_Infante_Ferdinand_of_Spain_from_Barcelona_to_Genova_in _April_1633%2C_with_Neptune_Calming_the_Tempest.jpg (01.12.2013) 6. Riverflash. http://www.riverflash
Hades Rooma mütoloogias Pluuto Zeusi vend, Kronose ja Rhea poeg Allmaailmajumal Surnute valitseja Hadese naine allmaailmas on Persephone, maajumala Demetri tütar. Persephone on lubatud kord aastas maa peale, kevadel, oma emale külla. Maailma jagamisel sai valitsemiseks allmaailma. Hera Hera oli rooma mütoloogias Juno Zeusi naine ja õde Taeva- ja abielujumalanna Poseidon Rooma mütoloogia Neptunus Zeusi vend Merejumal Maailma jaotamisel sai valitsemiseks mere Hestia Rooma mütoloogias Vesta Zeusi õde Kodukoldejumalanna Kodurahujumalanna Ares Rooma mütoloogias Mars Zeusi ja Hera poeg Sõjajumal Hävingut ja julmust toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Aresel oli kaks poega Aphroditega. Poegade nimed olid Kaos ja Häving. Athena Rooma mütoloogias Minerva
looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks. Traditsiooniliselt kujutatakse Ateenat ühel küljel ja tagaküljel sündmust, mille eest vaas anti. Ei ole kindel, mis selle vaasi tagaküljel täpselt kujutatakse, pretendeerib rohkem jõhkrale alale poks või maadlus
Ene Mihkelson (sündinud 21. oktoobril 1944 Imavere vallas Viljandimaal) on eesti prosaist ja luuletaja. On õppinud kirjandust Tartu Riiklikus Ülikoolis kirjandust, on töötanud õpetajana ja teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis Looming Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilisi esseesid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte. Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. 2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluses osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni". Proosaraamatud Proosaraamatud "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996
Köleri kunst oli valdavalt klassitsistlik aga vanemate portreed peetakse realismi üheks õnnestumaks näiteks. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg. Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal. Teine eesti soost skulptor Amandus Adamson oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga. Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks.
1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale valdkonnale oma jumal nn. tuulejumal, allilmajumal. Sakraalehitised: Sumeris tsikuraat e. astmikpüramiid (tee jumalani), Savist ja asfaldist, pilliroost plokkidest. Selle kallal töötati lakkamatult, ei saanud kunagi valmis. Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud. Püramiid-graniitkivist plokkidest. Ehitati otsast lõpuni valmis, korraga alatiseks. Oma mütoloogia. Mõlemas regioonis arenes välja kõrge inseneri idee, mõeldi välja veejuhtimissüsteem, suured ehitised. Erinevused: geopoliitiline erinevus: Niiluse piirkond paremini turvatav, Niilus paremini laevatatav, üleujutused tihedamini, paremini arenev piirkond. Sumeri kultuur hääbub kiiresti, kuna on halvas piirkonnas-avatud. 2. Gilgames: Sumeri eepos, akkadikeelne, koosneb 12-st tahvlist. Kõneleb inimeseks saamisest ja jäämiseks, surmast ja surematusest. Vanim säilinud kirjapandud lugulaul
Mis on barokk? 17,18 sajand. · Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast · hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism · mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus
suri, vana kalendri järgi 10. uue kalendri järgi 22. aprillil. Kunstnik maeti rahva suurte austusavalduste saatel Suure-Jaani kalmistule. II. Kunstniku looming ja teosed Tema looming kuulub eelkõige 19. sajandi vene akadeemilise maalikooli konteksti ja esindab romantilise varjundiga hilisklassitsismi ideaale. Köleri maalid on nii massiivsed ja detailsed, et iga maali vaatamiseks kulus märksa rohkem aega kui teiste maalide vaatamise jaoks. Paljud Köleri maalid on seotud mütoloogia ja usuga. Ta teoste hulgas on rohkesti tellimustööna valminud portreid, mis otse töökojast tellijane kätte toimetati. Vähesed neist jõudsid näitusesaalidesse ning sattusid kriitikute ja uurijate ette. Ent ometi saavutas Köler tunnustuse oma loominguliste võimete õitsengul ja kaasaegsed rääkisid temast lugupidamisega. Johann Köleri maalistiil on väga akadeemiline ja realistlik. Maalid on enamasti tohututes suurustes. Maali sisud on selgesti
kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. " (e-ope.khk.ee) Kreeka rikkalik müüdilooming läbis mitu etappi enne kui ta omandas meile tuntud kreeka mütoloogia kuju. Need sisaldavad rohkesti sugemeid kaugest minevikust, ent kajastavad ühtlasi kreeka hõimude käekäiku hilisematel aegadel. Lisaks jutustatakse sellest, kuidas on tekkinud loodusnähtused, ühiskonna korralused ja usundilised tavad, kuidas on tekkinud maailm. Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises etendas mükeene ajajärk määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. (Kleis 1980:26) Kreeka müütides on põhilisteks tegelasteks surematud jumalad, kes esinevad inimese kujul ja kellele on ka omistatud inimlikud voorused ja pahed ning surelikud heerosed ja kangelased, kes olid muistsed sugukonna- või hõimujuhid, linnade rajajad jt. Ei välistata, et kreeka heeroste seas leidus
75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid, asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem kera kujuline, tänu tema enda gravitatsioonile Mimas on oma nime saanud ühe Kreeka mütoloogia Titaani järgi. Mimase järgi on saanud ka oma välimuse filmist "Star Wars" tuntud surmatäht. Mimas on tuntud ka kui silmakuu. Ta on suuruselt 7. Saturni kuu. Lõpp
Richard Wagner: Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
Leidude hulgas on massiliselt põletatud reljeefidega savitahvleid ja savikujukesi. Kõige tüüpilisem leid on niinimetatud pitsatsilinder , mis tähendab väikseid , mõnest kõvemast kivist väikseid silindrikesi , kuhu on peale süvendatud pildikesi ja kirjamärke. Kui sellist silindrikest pehme saviplaadi peal veeretada , tekkis plaadile nelinurkne kõrgreljeefis kujutis , mis hiljem põletati. Pitsatsilindrid kujutavad endil sageli stseene mesopotaamia mütoloogia ja ajaloo ainetel. Kuningate tellimusel valmistati plaaditaolisi kivisambaid ehk steele. Nende valmistamiseks hangiti kivi välismaalt. Selliste teoste eesmärk oli jäädvustada sõjalisi võite ning näidata ja rõhutada kuningate tähtsust ning võimu. Valitseja figuur oli teistest tunduvalt suurem , tema järel tulid väepealikute , sõdalaste ja alles viimasena vaenlaste kujutised. Sageli oli ühel reljeefil kujutatud mitut erinevat sündmust , mida sai lugeda nagu jutustust
freskod. Barokkskulptuur kuulsaim meister LORENZO BERNINI *rahutud, liikuvad massid, vaatlemiseks igast küljest ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis" Hispaania ja flandria kunst *skulptuuride elulähedus, elavad näod *Maalikunst ka elulähedane, kuid palju menukam skulpturismist. DIEGO VELAZQUEZ suurim realist hispaania barokkmaalikunstis 17.saj kaasaaegsed inimtüübid, olmetseenid, mütoloogia Hispaania kuninga õuemaalija paavst ,,Innocentius X" portree olnud liialt sarnane ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine" mõjutusi saanud Caravaggio loominguist *Francisco de Zurbaràn, Vartolomè Esteban Murilli Flandria maalikunst: Lõuna Madalmaades(Hisp. Võimu all) loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. *Suurim esindaja PETER PAUL RUBENS jõukast perest ja hea haridusega palju tellimusi, kasutas õpilaste abi
Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. PõhjaEuroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. ERIK WERENSKIOLD (18551938) ja tema mõttekaaslased püüdsid võimalikult täpselt edasi anda Norra looduse ja inimeste omapära. 1890
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
KENTAUR "Taevas on looming, mida inimene ei suuda ette kujutada, maa seevastu looming, mida ta suudab ette kujutada. Inimene ise on loodu taeva ja maa vahelisel piiril." Karl Barth- raamatu eessõna. On huvitav tõstatada küsimus, kuidas sai kirjanik põimuda omavahel Ameerika elanikud ja vanakreeka mütoloogia jumalad- pooljumalad. Kuid autor, John Updike on seda teinud väga osavalt. Peategelaseks on romaanis õpetaja nimega Georg Caldwell, kes mütoloogiliselt etendab kentauri Cheironit. Tal on kõik kentauri iseloomujooned: ta on tark, inimsõbralik ja õiglane. Nagu Cheirongi, oli ka Caldwell õpetaja. Caldwellil on ka poeg Peter, kes on Promotheus. Peteril on omad unistused ja lootused, kuid samas on ta ka realistlik. Peter armastab oma isa väga, kuid
Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia
riigiametnikena ametisse määratud. need kes on konkreetse templi juures olid preestrid aga nad olid seotud ainult ühe jumalaga ja ühe ül-iga. nad ei olnud preestrid üldises mõttes. preestri suguvõsad olid kõrged. kui jätta preestri seisus kõrvale, siis elasid tavalist seisusekohast elu, ei erinenud teistest aristrokraatidest. see tähendas seda, et neil puudus igasugune religioosse tõe valdajad. ·Kanooniline mütoloogia - religioonil polnud piire. kuni sa jumalaid ei teotanud võisid mõelda rääkida mida tahad. müütidest räägiti palju erinevaid versioone. Elysioni väljad - on küskil lõunas, sest surm on seal. teispoolsus hakkas järgjärgult kujunema aga ei saanud täeilikult väljakujuneda klassikalises perioodil. ·Rituaalne käitumine - oluline oli jumalaid tänada kohaste rituaalidena - mina sulle, sina mulle - mida rohkem suudan annetada, seda parem. rituaalse
Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. Kassinurme on ka elupaik harudastele liikidele nagu näiteks merikotkas ja valge-toonekurg. Looduse, muististe ja tervise rajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega, nautida kauneid vaateid vooremaastikule. Looduraja äärsed taimed on etiketeeritud. Esivanemate kaitserajatisega saab tutvuda linnuse maketil. Ainukordselt huvitavad veesilmad on andnud aluse paljudele legendidele. Sellest lähtuvalt on kavas sinna kujundada mütoloogia teemapark. Praegu on Kassinurme noorte ajaloohuviliste- sõdalaste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatkse rahvakalendri tähtpäevi. Suvisel ajal toimub seal vilgas ehitustegevus, kus meistrite käeall valmib osa linnuse-ja mulderajatistest. Selle tegevuse jälgimine on turismiväärtuse lisaväärtuseks. Kaitsealal tegutseb Mokko turismitalu. Igal aastal lisandub midagi uut. Pidevalt hooldatakse
Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.
St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi
Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega. Da Vinci teos on fresko tehnikas ehk otse krohvile ja soojades toonides ja reeglipärane. Tintoretto teos aga on tahvelmaal ja näeb välja nagu põrgu , tumedad värvid. Seega erinevused on jõulised. 9.Maneristlik skulptuur? Benvenuto Cellini- "Perseus".Üks tema tippteoseid.Täheldas Michelangelo mõjutusi. Teemadeks mütoloogia. Teos oli ilmekas ja kõnekas ja muidugi jõuline."Kullast soolatoos"( valmistatud Prantsuse kuningale-väga dekoratiivne). 10.Maneristlik arhitektuur? Arhitektuuriga ei tegeletud väga palju.Enamasti tehti siseviimistlusi.Firenzes paikneb Uffizi palee. Kahetiivaline hoone, ühendab portiussammassissepääs, mille kohal on galerii.Jõuline ja sümmeetriline.Vaade siseõuest on ilus.Villa d'Este. Hakati rajama parke, aedu, salaaedu. Purskaevud kuulusid aedade juurde. Kaunistatud pügatud
4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr) 9) Roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse 30 eKr 4. Poliste valitsemine, Ateena ja Sparta 5. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu 6. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Vali omal valikul vähemalt 5 jumalat, kelle tegevust ja kaitsevaldkonda tutvustad 7. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus, teater, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 8. Olümpiamängud 9. Hellenism mis see oli? 10. Teadus (ajalookirjutuse algus, meditsiin, matemaatika)
Esimesed eestlastest haritlased Eesti kirjandust on arendanud mitmed andekad inimesed. Nende eesmärgiks oli eestlaste teadmiste parandamine ning avardada silmaringi välismaailma kohta. Otto Wilhelm Masing on eesti vanima kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju on meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Tema kirjanduslik tegevus, mis langeb põhiliselt Äksi perioodi, on mitmekülgne ja viljakas. Lisaks vaimuliku sisuga raamatutele ilmusid tema sulest kalendrid, koolide tarbeks ,, Täieline ABD- Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Valgustusaja põhimõtete kandjana seadis ta enesele eesmärgiks rahva silmaringi avardamise ja mõtlemisvõime arendamise. Seda tegi ta köitva populaarteadusliku lugemismaterjali varal. Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäeva Wahheluggemised", see tutvustab eesti lugejatele paljude võõr...
Rembrandt Harmensz van Rijn (Holland, 17. saj) - multifunktsionaalne kunstnik; maalide süžeed olid sarnased teiste kunstnike omasdele kuid tema kujutatud stseenid ja portreed olid üldistavad ja seega sügavama sisulised; teosed analüüsisid enneolematult peenelt inimese hingeelu; väline ilu ja füüsiline täiuslikkus polnud olulised; peetakse kõige äärmuslikumaks vastandiks antiikkunstile; protestantliku kristluse kõige ilmekam kehastaja (Piibli ja mütoloogia ainestik); maalis üksik- ja grupiportreesid; maalides tagab ühtsuse ja terviklikuse omapärane valgusekäsitlus (koondub alati teose sõlmpunkti e kompositsiooni keskmesse, valguse ja varju piirid on mahedad); ühtlasi oli kuulus ka graafikuna (üldistus, olulise esile tõstmine valgusega) Maalide põhitemaatikad + teosed: ● portreemaalid (nt Autoportree 34 aasta vanusena; Saskia van Uylenburghi portree; Vana mees punases; Dr
Tänu kiviaja inimeste leiutistele, on tänapäeva maailm selline nagu me seda tunneme. Seda ei tohi iial unustada. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Adamson, A., Karjahärm, T. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004. 296 lk. 2. Ainsaar, M., Müristaja, H. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu, 2003. 184 lk. 3. Eisen, M. J. Eesti mütoloogia. Teine trükk. Tallinn, 1995. 176 lk. 4. Kriiska, A., Tvauri, A. Eesti muinasaeg. Tallinn, 2002. 259 lk. 5. Laur, M., Mäesalu, A. Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 2005. 164 lk. 6. Mäesalu, A., Lukas, T. Eesti ajalugu I. Kolmas trükk. Tallinn, 1997. 167 lk. 7. Persits, A., Mongait, A. Ürgühiskanna ajalugu. Tallinn, 1980. 240 lk. 8. Õispuu, S. Eesti ajalugu 1. osa muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 1989. 144lk.
eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepostes; didaktilises eeposes; Herodotose ,,Historia") ning atika murre (proosakirjanduses) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati
seda süstemaatiliselt uurida ja tutvustada. Mõisteti, et folkloor ja traditsioonid on olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise teadlaste juurest ka tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues positiivses valguses. (Näiteks: Herder – mütoloogia sidumine luule ja kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.) 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L
· Elu oli raske · Ränk töö, katsumused ja raskused · Jumalad ei hoolinud inimestest palju ja vahel harva saatsid häid asju · Luuletajad, jutuvestjad, näitekirjanikud o Homeros o Sophokles o Euripides o Aischylos Kreeka mütoloogia sisuks on eelkõige IV põlvkonna vägiteod ja selle rahva hääbumisega lõppes ka mütoloogia. Titaan Prometheus - Inimkonna kaitsja Pandora - Savist naine, kelle Hephaistos zeusi soovil kättemaksuks inimkonnale valmistada lasi. Pandora avas nõu, kuhu olid vangistatud kõik pahed. Kekrops - Ateena I kuningas Deukalion - Kreeka Noa Charon - allilmajõe paadimees 9 muusat: Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev)
regulaarselt ka pidustusi. Peod hõlmasid kunste- Võistlesid poeedid ja näitekirjanikud, ning sporti, alates kettaheitest lõpetades maadluseni. Kreeklaseid ei pidanud oma jumalaid moraalseks eeskujuks ega oodanud neilt juhatusi, kuidas elada. Nende arvates olid jumalad selle jaoks liiga kapriissed (Tujukad, ettearvamatud) ja amoraalsed (Kõlblusetu, ebamoraalne, reeglitevastane). (Wilkinson, Philip&Philip, Neil, 2007. Mütoloogia. Antiikmaailm. A Penguin Company. Lehekülg 34) Hesiodos lõi tohutu, keeruka sugupuu arvukate harudega, et selgitada jumalate ja jumalannade omavahelisi suhteid. Jumalate suguvõsa idee teema oli antiikajal täiesti tavaline nähtus. Samuti oli tol ajal tavaline sugulastevahelised abielud ja nende järel sündinud koletuslikud järeltulijad. Võib eristada kolme erinevat tasandit. Ürgjumalused esindavad universumi elemente, nagu näiteks päev, öö, maa, meri, taevas ja nii edasi
Hispaanias maalis Diego Velázques materjale oskuslikult edastades olmepilte ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst innocentius X portree" (sünge). Flandria, olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubensi jõulises ja värikas loomingus. Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud, seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt luues nn. Paraadportree. Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft. Tema maalidel
Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid proosas, Levinud olid rüütliromaan, perekonnalood, aoidid, lüroeepikas, draamas
FRANS HALS 1580-1666 · portreekunstnik (karakterportreed) · ilmekad grupipildid · värvikad tüübid: kõrtsikülastajad,mustlased, ohvitserid,palgasõdurid · naeru erinevad varjundid o Püha Jüri laskurid o Mustlanna o Narr lautoga REMBRANDT 1606-1669 · maaligeenius · suurepärane graafik · rõhk valgusel-varjul, heledusel-tumedusel · hõõguvpunased ja kuldpruunid värvitoon · teemad: piibli, mütoloogia, olustik, maastik, portree · autoportree eraldi zanriks (75) o Dr. Tulpi anatoomialoeng meisterlik ülesehitus o Autoportree Saskiaga- elurõõm o Öine vahtkond valgusvihk, dünaamiline ülesehitus-okeeris publikut o Kadunud poja tagasitulek viimane töö, Luuka evangeeliumi mõistujutt varanduse ära raisanud noorukist NATÜÜRMORT vaikelu - kujutab elutuid esemeid · püüti rõhutada materjalitunnetust
maksimaalselt kahe lausega. Pärast mitut loetud lehekülge raamatust oli aga raske pidama saada, tekkis dilemma, et mida võiks kirjutada ja mida välja jätta. Teemadest raskeimaks kujunes arhailine eepos. Otseselt arhailise eepose kohta oli materjali väga vähe ja olemasolev ei olnud usaldusväärne. 6 Kasutatud kirjandus Maailmakirjandus 1. , Koolibri, 2001 Maailma mütoloogia entsüklopeedia, Varrak, 2006 Antiikmütoloogia ja kultuur, Varrak, 2008 E.Hamilton, Antiikmütoloogia, Eesti Raamat, 1975 Antiigileksikon, Valgus, 1983 Homeros, Ilias, ERK, 1960 7
suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal samas olevat Apollom tapnud lohemao püütoni. Kuna alati ei ulatanud inimlik mõistus jumala tõeni ning jumalalt ei võinudki oodata lihtsalt sõnumit, siis tekkisid polistes tihti ennustuste pärast tulised vaidlused. Kuna sealt saadud ennustuse tõesuses ei kahelnud keegi, siis saadeti iga tähtsa ettevõtte eel linnriigi esindaja Delfisse nõu küsima. KOKKUVÕTE Kreeka religioon ja mütoloogia oli väga kõrgelt arenenud, ning neil oli palju jumalaid. Nad ei uskunud elusse pärast surma, ning elasid hetkes. Nad ohverdasid oma jumaltele erinevaid loomi jumalatele mõeldud templites, et saabuks ilusam elu. Nende peajumal oli Zeus, kes oli pikse,- taeva- ja tormijumal, tal oli lugematul arvul lapsi nii teiste jumalatega kui ka inimestega, nad elasid Olümpuse mäe. LISA Kreeka jumalad
Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus...
Hiljem kolis Itaaliasse. Seal oli tema loominguline õitseaeg. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus ta esines siinsetel kunstinäitustel. Hiljem elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus
elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: 1.Ahisma- vägivallatuse printsiip 2.Samsara- taassündide protsess 3
Loodusmaalidel kujutas figuure. Esiplaanile maalis ka tihti suured puud, mille võrad maalis peene pintslilöögiga. Tema töö ,,Heinakoorem", ,,Homeros ja karjased" Kasutas väga palju erinevaid vahetoone. Jean Francois Millet Oli pärit vaesest talupoja perest ja seetõttu ei saanud nooruses minna õppima kunsti, sest pidi kodupõldudel rügama ja vabadel hetkel püüdis joonistada. Kunsti õppis suhteliselt hilja ja vähe, esimesed tööd olid mütoloogia ja piibli ainelised. Hiljem kujutas talupoegade rasket elu. Maalidel on rõhutatud käsi, näod on teisejärgulised(tavaliselt varjus). Tema töö: ,,Viljapeade korjajad" ,,Õhtupalve" Gustave Courbet (1819-1877) Oli pärit jõukast talupoja perest. Läks noorena juba Paiisi õppima. Õppis alguses kopeerides vanameistrite töid. Eitas fantaasia osa kunstis, deviisiks oli, et tuleb maalida seda, mida sa näed. 1855. Toimus Pariisis maailmanäitus, kuhu ka Courbet
maalikunstnik. · Tema kujutatud stseenidel ja portreedel oli sügavam sisu. · Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud oluline. · Hindas inimeste sisemaailma. Rembrandt. Autoportree 34 aasta vanusena Peamised zanrid - Maastikumaal · Maalis palju Piibli ja Click to edit Master text styles Second level mütoloogia ainetel. Third level Fourth level · Võitis tunnustuse oma Fifth le grupiportreega ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng". · Armastas maalida portreesid oma naisest Saskiast. · Pärast Saskia surma 1642.
mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse.
eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaak Peterson..Ood laulja- See on ülistus loojale, lauljale kes oskab oma sõnumit rahvale edasi anda. · 1816-1819- pärisorjuse kaotamine -Muutus see ,et talupojas polnud müüdavad-talupojad said materjaalselt tugevamaks. -Pärisorjusele järgnes teo orjus.-Seoses sellega saadi lastele rohkem haridust anda. -Ka Euroopas levis haridust toetav mõte ja rahvusliku vabadustoetuste jagamine
nad on määratud vaatlemiseks igast küljest. poosid on väga ilmekad ja efektsed. eelistasid sääraseid motiive , mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimistseenid. kunstnik: Lorenzo Bernini- Taaveti figuur, püha teresa ekstaasis 10.) Hispaania kuulsaim kunstnik: Diego velazguez- Vulcanuse sepikoda, õuedaamid, breda alistamine 11.) Flandria suurim kunstnik: Peter Paul Rubens, armastas maalida teemadel Piibel, antiik mütoloogia, allegoorilisi- ja dekoratiivseid teoseid, portreesid ja maastiku pilte. Tema maalid oli elulähedased, idealiseeritud ja värvi toredad. 12.) Iseloomulik Hollandi maalikunstile: Tagasihoidlikus ja realistlikus. pildid polnud mõeldud enam kirikute ja losside seintele vaid kodanlaste elutubadesse ning olid mõõtmelt väiksemad, Hollandis maaliti olustikumaale 13.) Rembrand oli hollandi kuulsaim maalija. alguses maalis rikkalike, kullakas toonis
-uskumusi Linnuteest. Ka sõnadel galaktika ja Linnutee on huvitavad pärimused. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Sõna galaktika pärineb kreeka sõnast gala, mis tähendab piima. Kreeka mütoloogia järgi olevat Linnutee moodustunud jumalanna Hera piimast. Soomes on sellised taevased piimajõed olemas ka Siberi rahvastel. Burjaatidel on olnud huvitav komme, mis seostas linnuteed ja piimajõed kui kotkas lendas üle jurta, siis visati õhku tassike piima või piimast kääritatud jooki. Eestis on nimetus Piimatee üles kirjutatud Vigalas ja Palamusel . Paraku on nendel teadetel arvatavasti kirjanduse mõju ja saksa taust. Germaani päritolu on ilmselt ka meile nii tuttav
19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud" ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi rohkem WW kirjutatud võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luule sündmused, stiililine tavakeelsus tavaliselt luule oli väga kuni 18.saj keskpaigani kehtis reegel läänekirjanduses, lihtrahva elu kirjeldatake ainult koomiliselt, mitte omaette balaadilised, luulelised. ,,The Rise of Antint Mariner" (viimane härra) . Lord Byron imago poolest kõige tuntum väjaspool Inglismaal dändi tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
