Isikupära Suurusega rõhutati valitseja Varaode pilk suunatud üle tähtsust ja erandlikkust , kõigi ja üleolev naeratus. Ei rõhutamine: kõrvale jäeti isikupärased hoolitud individuaalsetest tunnused-kasutati üldistatud iseärasustest. Sarnased nägemust üksteistele. Teemad, motiivid: Mütoloogia, 1)Varaod ja jumalused ajalugu(pitsatsilinder), 2)Lihtrahvas ja loomad sõjalised võidud ja rõhutab valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad Kujutatav Kuningad, kungingannad, Varaod,jumalad,teenijad,
JAAPANI USUNDID PÜHATEKSTID _ Budism Hiinast – Heiani ajastu 794–1185 _Shinto Gobusho _ Neokonfutsianism – Kamakura ajastu (1185– _ “Viis shinto pühakirja” 1333) _ 13. sajand (17. saj) lõpuaastad _ Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub _ shukyo kamidest, kelle 宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON? _ Tokugawa ajastu (1603–1867) _ Püha mägi Neo-konfutsianism: Valitseja FUJI MÄGI valitseb õiglaselt, ministrid RITUAAL ...
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees ase...
Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks. Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism usk loomadesse. Totemism eri
funktsiooni kogu Latiumi linnajumalanna, ent valitsejana ei saanud teda roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste kaitsejumalannana, eriti raseduse ja sünnituse ajal; siis kutsuti teda Juno Lucinaks. Lucina poole palvetajad ei tohtinud kanda käevõru ega sõrmuseid ja vöödes ega lintides ei võinud olla sõlmi. Sõlme- või sõrmusemaagia võis jumalannale suunatud soovile või palvele vastu töötada. Nii nagu Juno kaasat Jupiteri on samastatud kreeka mütoloogia Zeusiga, on Junot kõrvutatud tema naise Heraga. Ja nii nagu päevavalgus on Jupiteri oma, kuulub kuuvalgus Junole. Lisaks Kapitooliumil asuvale ühisele templile Jupiteriga oli Junol veel nii seal kui ka Kvirinaali künkal oma tempel. Kapitooliumil kummardati teda lisanime Moneta(manitseja) nime all. Kõige kummalisem oli Juno puhul vahest jumalanna samastamine iga üksiku naisega igal naisel öeldi olevat oma Juno. MINERVA
Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides. Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud. Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastikus, esemed. Kreeka mütoloogiast said lood. Pompeji seinamaalidel pikk ajaline ulatus, 4 perioodi, kuid mitte kindlas ajalises järgnevuses. Majade omanikke ei teata kindlalt. Suurim kunstivaramu Fauni majas. Vettiuste maja omanik teada. Kirjanduse kaudu teame, et levis tahvelmaalikunst. Kunsti koguti hoolega. Populaarsed olid maalitud portreed, kuid neid leiame vaid rooma egiptusest (seal püsis komme surnutele portree kaasa
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead
1 pool Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid? Spartas oli väga palju mittekodanikke. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda su...
Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga b
· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead
8) Nimeta barokkkunstile iseloomulike jooni! * Rahutus * Dünaamilisus(liikuvus) * Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta Rembrandt Rubens Temaatika Piibli ainelised loomingu tööd Lõi teoseid mütoloogia ja ajaloo ainetel, kujutas allegoorilisi jahija võitlus stseene. Viljeles portree ja maastiku maale ja vägistamisstseenid Maalimislaadi, kompositsi Iseloomulik varjundirikas hele Looming tüüpiliselt baroknerahutu,
Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi) Achilleuse kand-tänasel päeval inimese ainus nõrk koht Antiikkirjandus-vanakreeka ja vanarooma kirjandus,mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused Sofist vana kreeka mõtlejad, palgalised filosoofi ja kõnekunsti õpetajad Sentents- mõte tera või üld arusaadav tõdemus Annaalid- aasta raamatut ehk aastate järgi peetud kroonikad Antiik kirjandus- teerajaja euroopa kirjandusele
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
9. Nim Donatello peateoseid. ,,Püha Jüri" , ,,Taavet" , Gattamelata ratsakuju Padovas 10. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Hakkas esimesena uuesti ratsamonumente püstitama 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolika. Nad lõid butosid ja relijeefe. 12. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstis? Antiik mütoloogia, Piibli ilmalike inimeste kujutamine. 13. Nim Masaccio tähtsamad teosed ,,Püha Kolmainsus! Brancacci kabeli freskod ,,Paradiisist väljaajamine" 14. Nim Piero della Francesca tähtsamad teosed. ,,Kristuse ristimine" ,,Montefento altaril" ,,Seeba kuninganna Saalomoni ees" 15. Kelle tööd olid suured maailid ,, Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemalt teate nende teoste kohta? Botticelli. Need tööd on joonistatud müütide ja kristliku sõnumi põhjal
koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud Haikudel puuduvad pealkirjad
aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või klaasikildudest moodustatud pilt. Roomlased armastasid kaunistada ruumide põrandaid mosaiigiga. Näited mosaiigist Mosaiikpõrand, Mosaiik, Caracalla termides. Herculaneum. Aitäh vaatamast!
Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai oma nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium
maalilises teostuses. Ta kasutas enamasti kargeid külmi toone. Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Maastik oli hollandi kunstnike maalidel ühetooniline. (6) Hollandi meremaal tekkis tänu sellele kuna meri on hollandlastele väga südamelähedane ja tänu merele on nad rikkad. (7) Rembrandt Rembrandt on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik. Ta maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Rembrandt võitis tunnustuse 1632. aastal grupiportreega ``Dr. Tulpi anatoomialoeng''. Järgneva kümne aasta jooksul maalis ta peamiselt portreid ja mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Peale oma abikaasa surma 1642. aastal algasid Rembrandti majanduslikud raskused, publik hakkas vähehaaval ära pöörduma. Kunstniku looming aga arenes tõusujoones. 1649. aastal valmis grupiportreena ``Öine vahtkond'', mis sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Rembrandti
PLUUTO AVASTAMINE 18.veebruaril ,1930 .aastal Avastaja oli USA amatöörastronoom Clayde Tombaught. Arvestused , mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks , ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte tedlik tollest veast , teostas C. Tombaught Arizonas Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses ja võib-olla sellepärast, et "PL" on initsiaalid Percival Lowell-st. PLUUTO OMADUSED Kaugeim planeet päikesest. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa,Titan ,Triton, Callisten, Canymedes). Diameeter on 2274 km. Orbiit on 5913520000 km
Eesti kunst 1980ndad 2. slaid - 1980ndate algus Kaheksakümnendatesse aastatesse astus eesti kunst edukana, aga ka kriitika poolt ülesköetud kartusega seisaku ja muutuste puudumise ees. Reguulaarsetele ülevaatenäitustele esitati suurepäraseid töid, meie esimaalijad ja graafikud olid võimelised omas laadis edasi arenema. 3.slaid Hoolimata positiivsest algusest oli tunda tugevat ebakõla kolme olulise jõujoone vahel. Nendeks olid esiteks kohalik kunst ja kunstielu, teiseks ühiskondlik situatsioon oma kuhjuvate probleemide ja kasvava venestamispoliitikaga, mis võttis 1980. aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid, aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvaria...
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist)
pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela rootsis. Viikingiaeg • viikingid meresõitjad kaupnehed maadeavaastajad vallutajad • ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks. • Kõigge rohkem ruunikive(u85%) üle 2800 on leitud rootsisst • enim leidub ruunikive 1300tk Mälardalenis ning eriti Upplandis • kivide loomise kõrgaeg oli 980-110 mütoloogia • praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest. • Noorem edda järrgi elavad 12 aasi (aasid-noorem jumalate sugu) jumalate asupaigas asgardis • 9 tähtsamat jumalat: Odin, Thor, Baldur, Tyr, Freja; Frej; Njord, Loki ja Ydun • odin olii sõja surma tarkuse ennustamise nõidumise ja poeesia jumal • osmussaare rootsikeelne nimi odensholn täh. Odini hauda • thor äikesejumal põlumajanduse kaitsja
Võhma Gümnaasium 2 Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 2 Sisukord Vana-Egituse mütoloogia....................................................................................................lk 3 Ra........................................................................................................................................ lk 6 Atum................................................................................................................................... lk 7 Su.............................................................................................................
Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O. Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev
kihelkonnakoolimuuseum Palamusel avati 1987. a. EE Pärast seda, kui Oskar Luts oli Tartust apteegiteenistusest lahkunud ja vanematekodus Rakkes oma "Kevade" I kirjutamist alustanud, siirdus ta 1908. a. algul Tallinna. Siin leidis ta teenistust Oppermanni pärijate apteegis (Vana-Viru 15), kus töötas kuni sõjaveteenistusse minemiseni 1908. a. novembris. Tõenäoliselt lõpetas ta siin "Kevade" I lugude kirjutamise. Selle kõrval tegi ta kaastööd ajalehtedele. Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel kirjutas O. Luts noorsoonäidendi "Ülemiste vanake". Karl Laane. Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974 7.Loovülesanne (pane tähed õigesse ritta, et saaks tegelaste nimed) Eetrep, Noie, Nujah, Rauk, Namma, Colmbah, Soroe, Naan, Neztnarf Vastused:Eino, Juhan,
on marmorsarkofaag Tallinna Toomkirikus, mis valmistati Itaalias. Klassitsism kirjanduses Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). Klassitsismi põhimõtted kirjanduses: · rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, · viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett)
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Nove...
Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 4. Iseloomustage hinduismi. a)Võrrelge, milline on arusaam inimsaatusest brahmanismis, milline hiduismis. b)Milles väljendub hinduismi jumalate eripalgelisus? c) Millist jumalust võib pidada hiduistlikus mütoloogia keskeimaks? 1. a) Brahmanistliku ettekujutuse järgi hoiavad ja kaitsevad jumalad maailmakorda nii maa peal, õhus kui taevas. Selles tuleb neil võidelda pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes lisaks maailmakorra lõhkumisele tahavad ka inimkonda hävitada. Et jumalatel võitluses jõudu oleks tuli neile ohvreid tuua. Samas usuti, et rituaalid aitavad inimestel oma eesmärke saavutada. Aja jooksul ohvrirituaalide tähtsus siiski vähenes
Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg.Ta oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Teistest lastest, kelle üks vanematest oli jumal ja teine surelik, erines ta selle poolest, et tema isa oli jumal ja ühtlasi oli ta jumalast sündinud. Dionysos kasvas algul Semele õe Ino ja tema abikaasa Athamase juures, aga pärast seda, kui Hera mõlemad tappis, oli ta Nysa nümfide hoole all. Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, aga hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Laubal kandis ta viinapuulehtedest pärga ja käes oli tal luuderohuga põimitud kepp, mille nupuks oli männikäbi. Kuigi Dionysos oli jumal, ei veetnud ta teiste jumalate kombel aega Olümposel, vaid rändas mööda maailma. Oma kaaskonnaga rändas Dionysos oma sõnul mitmel pool maailmas ja pidas kõikjal võidukaid lahinguid. Enamasti alistusid
Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis ja kurat), kodumaalt äraolemine, võõrvõimu langus. 6. Mis on panoraamromaan? Panoraamromaan: Loob avara ja üksikasjaliku ülevaate mingist ajalõigust ja inimestest selles ajas. Ajalooaineline. Kujutati suuri sotsiaalseid murranguid revolutisoone ja sõdu. Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust
Romantism Romantismi kujunemise alus? Isiksuse vabadus, ellu suhtumine, mõttelaad leiab väljendust maalikunstis. Esmakordselt väljedavad kunstnikud, enda tundeid. Milline oli maalimislaad? Armastati paksult värvi kanda paberile, vähe detailne. Kujutati fantastikat,ülevaid maastikke kuuvalgel, meremaalid, kaovad piirid ja contrast. Romantismi eelkäija? Saksa ja Ing. maastikumaal(eelkäija) kujutletakse metsikut loodust ja üksikut inimest. Esikteos? Meduse´I parv: süzee on reaalne sündmus kaasajast- merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel. Nimeta tähtsamad esindajad Prantsusmaal. Iseloomusta neid. Theodore Gericault, kompositsioonis loobus Gericault figuuride paigutusest kihtidena ja kompositsioon taandus kahele ristuvale diagonaalile. Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendusid dünaamika ja kirgliku tunneteavaldusega. Tema teose Meduse´I iseloom. Eugene Delacroix hülgas lineaarse ilu maalilise ilu kasuks. Peamiseks vahendiks said uuesti ...
12.Hollandi maali zanrid olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes portreekunst-nt grupiportreed, portreedelt vaatab meile vastu rahulolev,teovõimas,energiline kodanik natüürmort-kujutati jahisaaki,lillevaase,vaagnaid,veinikarikaid,vaipu maastikumaal-eriline koht meremaalil 13.Rembrandt oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Protestantliku kristluse kõige ilmekam kehastaja. Ta maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Rembrandt armastas neid, keda kujutas, väline ilu ja füüsiline täiuslikkus polnud olulised, mõõdupuuks oli sisemaailm ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek", ,,Autoportree" + maalid Saskiast. Oli kuulus ka graafikuna.
Ta suri Peterburis aga ta säilmed on maetud Suure-Jaani kalmistule kus on tehtud hauamonument mille valmistas Amandus Adamson. August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.Ja natuke veel siis A. Weizenergi loomingust: Vanemuine , Kristus, Barrabas, Allegoorilised lapsefiguurid Kevad, Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule. Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend"
Mõisted: Barokk stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19
Tema arvates on see võimalik, kuna Marsil ei ole mingit tuge ega suuremat kaaslast, mis võiks aidata planeedi telge tasakaalus hoida. Maad aitab tasakaalustada kuu. 4.Marsi kaaslased 6 Marsil on kaks kaaslast(Lisa 8). Need on Phobos(Lisa 6) ja Deimos(Lisa 7), mis on juhuslikult külgetõmbejõu tõttu saanud Marsi kaaslasteks. Uldiselt nad on asteroidid. Nende kuju on korrapäratu ja sel leidub meteoriidi kraatreid. Phobos Kreeka mütoloogia järgi on Phobos üks Veneera ja Marsi poegadest. Kreeka keeles tähendab ta hirm. Teda avastati 12 augustil 1877 aastal. Phobos on Marsi pinnast ainult 6000 km kaugusel. Seega on Phobos kõige lähedasem kuu terves Päikesesüsteemis. Iga aasta jooksul Phobos läheneb Marsile umbes 18,3cm. Tema tiirlemis kiirus on väga suur. Ühe õõpäeva jooksul jõuab ta teha kolm tiiru ümber Marsi. Seega teeb ta ühe tiiru vaid 7h ja 39 minutiga. Tema läbimõõt on 14 kilomeetrit. Deimos
korra ajajärk (1 aastatuhat eKr kuni 5. sajandini pKr) Antiikmütoloogia on vanakreeka ja vanarooma müütide kogum ja selles sisalduv maailmavaade. · Näitab, millised mõtted ja tunded valdasid inimest aegade hämaruses ja kuidas loodusega tihedas kontaktis elanud inimesest sai loodusest eemaldunud tsiviliseeritud inimene. (NB! Inimese maailmapilt sõltub paljuski sellest, mida ta usub.) · Kreeka mütoloogia kui "Kreeka ime" inimene sai universumi keskpunktiks, universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo perioodid 1) arhailine ajajärk: 8.6. saj eKr
keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka- Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest.
ja amulettide kandmises. Altarid on erisuguste kujudega, aga nad on alati paigutatud nähtavale kohale. Altari kesksel kohal on Buddha või mõne muu pühaku kuju või pilt. Igal majal ning ka asutusel on oma altar. Nagu teistes religioonides, ei puudu ka budsimis pühaehitised. Tähtsaimad on stuupad, mis on Buddhale pühendatud mälestusmärgid. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Stuupa alus tähistab maailma, mis mütoloogia järgi tekkis hiranjagarbhast "kuldsest seemnest".Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas. Budsimi pühad: Bodhi Gautama Buddhaks saamise päev Parinirvana Buddha lahkumine nirvaanasse Vesakh, vesakha-pudza päevad, mile mälkestatakse Buddha elu olulimaid sündmusi Dharmatsakra Buddha esimese jutluse mälestuspäev
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CA...
jumala sümbolina vana rauast mõõk. Ka ohverdati jumalate auks, ohverdamisel valati ohvri pea veiniga üle ning seejärel lõigati kõri anuma kohal läbi. Surnul lõigati parem õlg koos parema käega keha küljest lahti ning visati kõrgele õhku. Need jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid. Joodi oma esimese vaenlase verd. Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti ka jooginõusid. Leitud on rohkesti peremärke tamgasid, mida on peetud ka päris kirjaks Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit. Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani, kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist kuni kaasajani mainitud ka piltlikult barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena. 339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatidele. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, pustude, piktide,
Sümbolism Kunstnikul on oma teostes võimalik kujutada kahte eri liiki asju: ühelt poolt tõesti olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi jne., teiselt poolt aga igasuguseid ebatavalisi väljamõeldud olendeid, esemeid ja olukordi. Viimasteks pakuvad ainet kirjandusteosed, muinasjutud, mütoloogia, sündmused ajaloost, eelkõige aga kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
Tooge välja sarnasusi ja erinevusi. 12 Iseloomustage Kreeka linnriiki. Selgita mõisted: akropol, agoraa, tempel, andreion. 13 Iseloomustage Vana-Kreeka olümpiamänge (reeglid osalejatele, võistlusalad, tähtsus, olümpiarahu, premeerimine). 14 Iseloomustage Kreeka naise positsiooni ühiskonnas ja abielus. 15 Iseloomustage Kreeka aristokraatlikku eluviisi (sümpoosionid, konkurentsivaim, sport, haridus, kultuur, homoseksuaalsed suhted) 16 Kuidas olid seotud jumalad, religioon ja mütoloogia kirjandus- ning kunstiloominguga Vana- Kreekas? Tooge kolm näidet. 17 Iseloomustage Kreeka panteoni. Tooge välja teie meelest kolm tähtsaimat jumalat, põhjendage oma arvamust. 18 Millise jumalaga on seotud pildil kujutatud koht? Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika)
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kol...
Satiirilise iseloomuga . · Ditüramb kiidulaulud Dyionysose auks . · Eepos pikk värsivormis teos, mis räägib maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest . · Müüt rahva poolt välja mõeldud lugu, mis selgitab maailma ja inimese teket, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad . · Mütoloogia müütide kogum . · deus ex machina abi väljastpoolt · carpe diem hetke püüdmine kiiresti mööduvast elust ja selle nautimine . · Oidipuse kompleks meeste alateadlik ihalemine ema poole ning isa vihkamine . · Achilleuse kand haavatav koht . · Pandora laegas - tundmatu sisuga / keelatud asi 2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros
Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel) Herakles - vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, maskuliinsuse kroon, kuninglike klannide esivanem, tuntud oma 12 vägiteo poolest. Näide tunnist - Liibüa kõrbes kohtas Antaiost, kelle ta tappis maast üles tõstes ja ära kägistades
kuumusele mitte Päikeselt saadud energia tõttu nagu Maal Värvid pilvedes Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide keemiliste reaktsioonide tagajärg Värvid on korrelatsioonis pilvede kõrgusega: sinine madalaimal, järgnevad pruunid ja valged toonid ning punane kõige kõrgemal. Mõnikord on madalamad kihid nähtavad läbi aukude ülemistes kihtides Vanakreeka mütoloogia Jupiter (a.k.a Zeus) oli Vanakreeka mütoloogias: 1. Peajumal 2. Taevajumal 3. Vihma ja pikse käsutaja 4. Võidu- ja sõjajumal Pildid Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter Eesti Nõukogude Entsüklopeedia Aitäh!
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8.Missuguseid teemasid eelistas rokokooskulptuur? Kergesisulisi, niiöelda ajaviiteteemasid. 9.Iseloomusta rokokoo maalisuuna rajaja Antoine Watteau töid? Watteau maalis küll kauneid stseene, kuid nende maalide meeleolu oli melanhoolne, kun...
3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu".
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
