kulla, eebenipuu ja vääriskividega. Zeusi keha oli tahutud elavandiluust. Juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskividest. Zeusi parema käe peopesal seisid võidujumalanna Nike väike kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skepterit, (elevandiluust või kullast valitsuskepp, üks kuningavõimu sümboleid) mille otsas istus kotkas. See sümboliseeris Zeusi võimu. Zeus on Vana-Kreeka mütoloogia peajumal kes valitseb ja kaitseb jumalaid ja inimesi samuti on ta taeva ja kõue käsutaja. 8 Artemise tempel. Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi.
· Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, lage toetavad sambad seisid tihedasti,siseruum oli seetõttu hämar. · Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti
ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et mükeenelased olid sõjakad ja linnad ümbritseti müüridega, samuti tuli lineaarkiri B(desifreeritud) Tume ajajärk(u 1100-800eKr): Algas mingi katastroofi tagajärjel. Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
Jumala olemuse mõistmisele. asemik; Muhammadi surma järgse muslimi kogukonna juhi tiitel. Esimesed kolm kaliifi valitsesid Mediinast; Umaijaadide kaliifid Damaskusest ning Abassiidide kaliifid Bagdadist. Sunniidid austavad ainult nelja esime kaliifi. Alates 1517 asusid kaliifid Istanbulis. Kalifaadi likvideeris Kemal Atatürk 1924. meeleline heaolu shintos austatav loodusjõud, heatahtlikud vaimud, kes edendavad viljakust ja kasvu. Nad pärinevad jumala ning shinto mütoloogia järgi põlvnevad neist jaapanlased. kamide riiul; altaritaoline riiul shintos teo kontseptsioon, mis põhjustab sansaarat Judaismi toitumisseadustik sikhismi sümbol ortodokssete juudi meeste peakate Hiina omausund; ühiskonnaeetika süsteem, mida õpetas Kong Fuzi ning millele anti keiserlik tunnustus 2. sajandil pKr. Selle kohta, kas konfutsianism on või ei ole religioon leidub erinevaid arvamusi. söögiks kõlblik toit kasruti põhjal vt. läänemüür
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju zanri ja maastikumaale. maalimislaadi, Rubensi looming on baroki vaimu kõige, ühtlasi on selles võimsa kompositsiooni jne väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad. Rubens suutis barokiaja
„keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses, esmamuljelisuses, elamuslikkuses nt „Pärisorja kaebelaul“, ei lubatud lühendada. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert Faehlmann aastatel 1840–1852 Õpetatud Eesti seltsis oma eesti muistendid, mis osutusid inspireerivaks ka baltisaksa luuletajaile. 16. Nimeta [L
Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. 4 Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu
Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. "Naine hommikuvalguses" ; "Kahekesi kuuvalgel" KARL SPITZWEG väikelinna elu kujutaja; "Kirjutaja" JOHANN HEINTICH FÜSSLI "Luupainaja" WiILLIAM BLAKE mütoloogia SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. FRANCOIS RUDE. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga.
19. saj teiseks pooleks kujunes Prantsusmaal uus kunstisuund- romantism(romantiline) Tekke põhjused: · Kunstnikud soovisid vastanduda klassitsismile · Maailmapoliitika mõjutas · Kirjandus mõjutas · Tunti huvi eksootiliste maade vastu William Turner (1775-1851) maastikud ja meremaalid. Töödel kaevavad varjud. Tegi õlimaale, akvarell, spaatli või noa kasutamine. David Friedrich- ideaalmaastike kujutamine Ametlikud kunstid: · Mütoloogia · Religioon · Allegooria · Ajalugu · Portreed Maastikumaalid ja natüürmordid: mitteametlikud kunstid Eugene Delacroix(1798-1875) ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" eelimpressionist. Fransisco Goya (1746-1828) Tegi nii maale kui graafikuid, samuti portreesid. Rokkokoolike vaiba motiive. Hästi kuulsad ,,Kapriis" sarjalehed Maalid: ,,Alasti maja"
Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. Üks ühele on võetud Kreeka jumalatest ka ülejäänud olümplased kelle nimi on erinev. 9 Olümplased ja Trooja sõda Olümpose jumalad suhtlesid ka surelike inimestega. Ka Ilioni linnamüüride all võitlevad ühed jumalad ühes, teised jumalad teises leeris. Polnud harv juhus, kui jumalad armusid
arenenud, sest oma piltide müümisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi. Varsti sai tädilt päritud raha otsa ning järgnevad aastad elas ta suhteliselt tundmatu maalikunstnikuna. Ta maalis Viini vaatamisväärsusi postkaartidelt maha ning müüs oma maale kaupmeestele. Seda tegi ta raha pärast ega pidanud oma maale kunstiks. See sissetulek oli tagasihoidlik. Hitler elas 1909. aastast kodutute varjupaikades. Vabal ajal kuulas ta oopereid, eriti Richard Wagneri skandinaavia mütoloogia ainelisi oopereid, mis nähtavasti huvitasid teda rohkem kui poliitika. Samuti luges ta palju. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus AustriaUngari
Kunstnik selgitab: ,,Esimest korda on maalikunstis illustreeritud Freudi avastust tüüpiline jutustava unenäo põhjus on see, mis sunnib meid ärkama. Kui magaja kaela peale kukub mingi ese, siis see äratab magaja ja valmistab samal ajal ette pika unenäo, mis lõpeb giljotineerimisega. Just samal moel valmistas mesilase sumisemise ette Gala ärkamise ja ta unenäo." Järgnevatel aastatel tekib Dali loomingusse neli vaimse tõe otsimise liini: ta pöördub mütoloogia ja piiblisüzeede poole, muudab pildid uue usu sümboliteks, maalid muutuvad monumentaalseteks. Iseloomulikuks näiteks on maal ,,Püha Antoniuse kiusatus" (Lisa 3) 1948. aastal naasevad Dalid Salvadori kodukohta Gironasse. Dali otsustas luua elamiseks täiesti unikaalse ehitise, mis tema jampsliku fantaasiaga kokku sobiks. Gala on endistviisi kunstniku muusa ja osaleb sageli mehe projektide elluviimisel. Ta on pidevalt mehe kõrval ja see julgustab kunstnikku.
See on Hitleri elust ja võitlusest, mis sisaldab ka natsiideoloogia põhitõdesid. Põhisesukohad: 4 · Rassiõpetus: on täisväärtuslikud (aaria) ja väheväärtuslikud rassid. · Kõik ajaloolised saavutused kuuluvad aaria rassile. · Tuleb hakata rassitunnuseid otsima. · Aaria rassi tuumikrahvaks on germaanlased. · Algab muinas-germaani müütide ja mütoloogia ülistamine. · Sakslaste missioon on maailma valitsemine. · Tuleb hoiduda segunemisest teiste rassidega. · Suurim oht aaria rassile on semiidi rass. Majanduse allakäik 9 kuu pärast lastakse Hitler vangist välja kuna majandus oli taastunud tänu Dawesi plaanile ja Hitleris ei nähtud enam ohtu. Majandus läheb ülesmäge kuni 1929. aastani. 1929. aasta Wall Streeti börsi krahh, mille tõttu USA laenude laekumine Saksamaale lõppeb. Saksamaal
Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Intermedium, opera seria. Antonio Cesti ,,Kuldõun" 2. Rooma tagasihoidlikum, pigem vaimulik ooper. Intermedium à opera buffa 3. Napoli kõige viljakam koolkond. Opera seria ja buffa, bel canto stiil (!!). Keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Palju erinevaid ainestikke mütoloogia, kangelased, satiir, paroodia. Rahvalikud tüüpkarakterid maskides. Peamised heliloojad Scarlatti ja Porpora Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos; toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon; muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline; pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega; numbriooper; rohkelt tantsunumbreid; tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Bel canto (it. k
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad...............................................................................................
Edgar Allan Poe-> (1809-1849) Ameerika. Eduard Bornhöe -> Eesti. ,,Tasuja" Jules Gabriel Verne-> (1828-1905), Prantsusmaa. ,,20 tuhat ljööd vee all" Goethe->(1749 1832)Saksamaa. ,,Faust" värsstragöödia Inglise luule William Blake (1759 1827)- tema luulega tekkis uus usutunnistus metodism -> uskuma peab südamega. Ta ülistas lille ja lambatalle ning lõi kontrastid haige roosi ja tiigriga. Aastakümneid elas eraklikult, oli üksildane unistaja. Ta lõi mütoloogia nn prohvetiraamatute tsükkli. Tema maailmaruumis käib stiihiate võitlus, mäss, jumalate lahing, suurte tegude võimalikkus. ,,Süütuse laulud" ; ,,Kogemuse laulud" W. Wordsworth ja S.T. Coleridge ühine luulekogu ,,Lüürilised ballaadid" Wordsworth'i iseloomustab tunnete meenutamine vaikuses ja talupoja lihtne keel. Coleridge'i iseloomustab üleloomulik stiil ja sümbolid. Percy Bysshe Shelly essee ,,Luule kaitse" poeem ,, Kuninganna Mab" luule on tunnetamise kõrgeim vorm.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond ATLASTE TOOTMISE AJALUGU Referaat kinnisvara planeerimise erialal Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17. saj ja varem ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased............................5 Novus Atlas.............................................................................................................................5 Dell' Arcano del Mare...........................................................................................................
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
les Jardins de Versailles19. Ta kirjutas, et Peeglisaalist väljudes, Parterre d’Eau terrassil olles ning nähes kesktelgesid ja Apollo basseini, paistab maailm kui korrapärane ruum, päikese ja valguse maailm.20 Veepind peegeldab taevast ja peeglid (Peeglisaalis) peegeldavad vastupanematult kaunist vaatepilti justkui kogudes kogu välist ruumi siseruumi. Belvedere Apollo pronkskoopiast ja apelsiniistandusest, Loomadefontäänist möödudes kogeb jalutaja looduse maagiat, taimede kasvu ja mütoloogia vaimu.21 Päikesekuninga soovi loodust enda võimule allutada illustreerib ebaloomulik vee toimetamine Versailles’sse, et „toita“ majesteetlikke purskkaeve, millest kuningas unistas. Iga päev kulus Versailles’s 5000 m3 vett, mida saadi Clagny järvest22 ja Marlysse paigaldatud 257 pumba abil23. Sellest kogusest piisas paraku vee- vaatemängude jaoks vaid ajaks, mil kuningas tegi oma aias jalutuskäike.24 19 Hobhouse, lk 153 20 Kluckert, lk 192 21 Kluckert, lk 195
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muina...
Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses HISTORITSISTLIK ARHITEKTUUR 18.saj keskel
realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal teame, et 5.saj algul e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaalijad oluliselt paremini looma 3D illusiooni. Lisati valge värviga maalimine. Kujutati olustikku ja võitlusi, mütoloogia. Palmett ja meander olid ornamentikas populaarsed. Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e.Kr korraldati kahe maalikunstniku vahel võistlus, kes suudab realistlikumalt maailda, viinamarjad ja eesriie. 4.saj kuulsaim kunstniks oli APELLES ja tema Aphrodite kujutis.PHILOXENOS't tunneme Pompeij mosaiikkoopia järgi, see kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võitmas. See polnud mütoloogia, vaid reaalne ajaloosündmus. 9. 7 maailmaime.
seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m. a. Mükeene kultuur on mitmes suhtes jätkuks veel vanemale ja väga omapärasele kreeta kultuurile, millega, nagu mükeene kultuurigagi, on mitmeti seotud kõik varase kreeka kultuuri harud. Mükeene ajajärk etendas kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks olid kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. On isegi võimalik, et kreeka heeroste hulgas leidub reaalseid ajaloolisi isikuid. Kui kõrvutada II aastatuhande kohta käivaid ajalooandmeid hilisemate kreeka müütidega, siis järeldub vaieldamatult, et Mükeene ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad
on kõik mingilmääral oma pärandusest ilma jäänud. Ning selel ragajärjel lähvad otsima armastuts ja võimu. Võib öelda et see teos on lausa novelli maiguga. Harsacarita sanskriti keelne. (tähendab ,,Harsa kangelasteod").Autor on Bana, kes oli 7 saj indias sanskriti kirjanik ( ta oli kuningas Harsha nn ,,õukonna poeet"). Sisu: 8 pt. Imperaator Harsha eloloost. 2 esimest pt. Räägivad kokkuvõtlikult Harsha esivanematest ja tema varasemast elukäigust. kuntal Hinduismi mütoloogia. Shakuntala on imperaator Bharata ema ja Dushayana (Puravate dünastia looja). Tema nimi tähebdndab seda, et inimene kes on lindude kasvatada olnud( ta oli nümf). Tema traagiline elukäik. Autor Kalistada.5 saj. maj. Vsavadatt - MÕISTED (seletus ja zanr) Brhmana- ükskõik missugune iidne hindu proosa tekst mis seletab veedade suhteid ohverduslikel tseremooniatel. Zanr -proosa Upanisad- riigihanke leping veedas. Zanr-õpetus, ametlik dokunment
· Nad hülgasid akadeemilised traditsioonid ning pöördusid kõrgrenessansi-eelse ja keskaegse maali poole. Prerafaeliidid · Nende maale iseloomustavad säravad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu detailidele. · 1850-ndate aastate alguses tiirles prerafaeliitide teemadering keskaegsete legendide fantaasia maailmas, (Malory poeem "Morte d`Arthur", Dante "Jumaliku komöödia") · Hiljem oli inspiratsiooniallikaks paganlik mütoloogia ja kaasaegsed moodsa elu teemad, kõige järjekindlam kaasaja kujutaja oli Ford Madox Brown (1821 1893). · Sellal, kui vennaskond hakkas lagunema, kohtas Rossetti Oxfordis kaht noort tudengit : Edward Burne- Jones (1833 1898) ja William Morris (1834 1896). · Mõlemad õppisid religiooni, kuid nad said kiiresti teadlikuks, et nende kutsumus asub kusagil mujal. · Kunsti ja arhitektuuri reisil Prantsusmaale suvel 1855 Burne-Jones ja Morris (kus nad nägid
temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi.[10] Pilt Kuust[10] 9 Phobos ja Deimos Phobos ja Deimos on Marsi looduslikud kaaslased. Phobose avastas astronoom Asaph Hall 18. augustil aastal 1877. Phobos on Deimosest 7,24 korda suurem ja Marsile lähemal. Phobose nimi tuleneb kreeka mütoloogia tegelase Phobose (Fear) nimest, Phobos oli Marsi (Arese), sõjajumala poeg. Phobos tiirleb ümber Marsi väga lähedalt, lähemalt kui ükski teine planeedi ümber tiirlev kuu. Aja möödudes vahemaa Marsi ja Phobose vahel väheneb nii palju, et Phobos põrkab Marsiga kokku või puruneb tolmuringiks Marsi ümber. Phobose pinnal on palju kraatreid, neist suurima, Stickney kraatri, põhjustas meteoriit, mis oleks äärepealt Phobose purustanud.[12] Deimose avastas Asaph Hall 12
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks mää...
kaetud nahkade, puukoorte, okste või mätastega. Püstkodade kõrval ehitati ka puust või vahel ka kivis vaielamuid. Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või kultusega. Menhirid võivad paikneda üksikult või rühmiti. Dolmen on püstistest kivitulpadest (menhiritest) moodustatud ehitis, mida katab kiviplaat. Dolmenid on kiviarhitektuuri esimesteks mälestisteks, kus on rakendatud ehituskunsti põhinõudeid – toe ja lasuva raskuse tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA Antud ajastule omased ehitised olid Joonistsikuraadid, 1. Stonehenge palee-ehitised ja kindlustusehitised.
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötl...
Surematud Yin ja yangi tasakaalustamine dao'd järgides ja vastavaid tehnikaid kasutades, saavutamaks tervist ja heaolu, on juba iseenesest head asjad, kuid neil on veel kaugem eesmärk surematus. Filosoofilises taoismis on surematus idee: inimene, kes saavutab vaimse tasakaalu, jõuab tasandile, mis paikneb maistest ja materiaalsetest asjadest kõrgemal, ja muutub seeläbi surematuks kontseptuaalsel viisil. Kuid religioosne taoism on välja arenenud terve mütoloogia koos taeva ja surematutega ning dao järgijad loodavad pärast surma nende jumalatega ühineda. Paljude hiinalste jaoks on surematud need, keda austatakse ja kelle poole pöördutakse abi saamiseks raskuste korral. Kuid surematud kannavad ka sügavat sõnumit. Paljud praegused taeva elanikud olid varem inimesed, kes saavutasid surematuse oma väljapaistvate tegudega ja püsiva dao järgmisega. Nende lood on sageli vörvikad ja juhtumusterohked, kuid nende sõnum on selge:
Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest
M ja riitus on tekkinud usundis enam-vähem ühel ja samal ajal, nad on tihedalt põimunud ja täiendavad teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). Vt ka alcheringa, arhetüüp, astraalmütoloogia, binaarne opositsioon, euhemerism, kollektiivne alateadvus, legend, mütoloogia, riitus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne - Mõiste "püha" sünonüüm. Vt püha. profaanne (ld profnus `pühitsematu') Ebapüha, tavapärane kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. Vt ka rüve, sakraalne, tabu. 5. Mis on animatism ja mis on animism?
perioodist ja tulevastel lugejatel ajaloolist konteksti paremini fikseerida. Undi lemmikteemad viitavad tema püüdlusele analüüsida alateadvust (sügavikud, kosmilised hirmud, arhetüübid - Kalevipoeg, Sügavik, Tüdrukud taevast). Tekstid on tihedalt aktuaalses kontekstis kinni, följetonism följetonismiajastul, samas püüdleb autor laiemale haardele, igavikulisusele, alateadvusliku ja mütoloogilise poole. Mütoloogia on suhteliselt fiktiivne zhanr ning ei esita suuri vormilisi ja sisulisi nõudmisi. See sobib Undile suurepäraselt, sest tema kirjutamisstiil on pretensioonitu, raskesti piiritletav, justkui amorfne voolav mass. Vastandamine - argi/mütoloogia, mõistuspärane/alateadvuslik, ajaline/igavikuline, proosaline/poeetiline - tekitabki huvi, loob dramaatilise ja polemiseeriva õhkkonna ning viib nii lugusid kui kogu käsitletavat temaatikat edasi.
· Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST: Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust SKULPTUUR: Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse. Nii vallutaski kogu kreeka kunst Rooma. Kreeka kunst sai ülikute suurmoeks, igaüks tahtis seda omada ja kui ei jätkunud originaale, lasti teha täpseid koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud
loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka läkitusti(epistel), milles ta käsitleb moraali ja filosoofia probleeme, mis on koondatud ühte teosesse - "Luulekunst". · Ovidiuse luule jaguneb kolme perioodi 1. periood varajane armastusluule, mänglev ja kerge lugeda, "Amores" (Armastuslaulud), 2. periood mütoloogiline luule, peoteos on "Metamorfoos", teose aluseks on kreeka mütoloogia. 3.periood (pagendusaastad)kurb, sest saadeti maalt välja, kuna tekkisid erimeelsused riigijuhtidega. Luule räägib üksindusest ja kaebab lootusetu elu üle. "Kirjad Musta mere ääres". Ovidiuse luule on sisult sügavam, hiilgab oma vormilise sisu poolest. Rooma kirjandus mina Rooma kirjandus Rooma kirjanduse alguseks nimetatakse 4.-3. sajandit eKr. Kuni Rooma riigi lagunemiseni 476 pKr. Rooma kirjandust jaotatakse viieks perioodiks:
õmblusniidina. Euraasia ulukpõhjapõdra vahetas osaliselt välja kodustatud põhjapõder, kes kujunes peamiseks toidu- ja nahaallikaks, aga ka põhiliseks veoloomaks. Ameerika Kaug-Põhja rahvad on alati küttinud ulukpõhjapõtru ja indiaanlased ning eskimod pole neid kunagi kodustanud. 9 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS Iga rahvuse geograafilist paiknevust peetakse tema mütoloogia eripära üheks algpõhjuseks. Kuigi kõik rahvuslikud mütoloogiad jutustavad tegelikult ühest ja samast asjast:maailma loomisest, antud rahvuse kujunemisest ja mütoloogiliste kangelaste vägitegudest, on nad reeglina antud edasi tollele piirkonnale iseloomulike kujundite märksüsteemiks. Nii kehtib see ka koolasaamide puhul, kus keskseks tegelaseks on Mendash, (pool-inimene, pool-põhjapõder). Jutustused Mendash-
Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) - estofiil • “Finnische Mythologie” (1821) – kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust “Mythologia Fennica” (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) • Saksakeelsed artiklid ajakirjas “Das Inland” (1836-1863); • Eestikeelsed kirjutised väljaandes “Sipelgas” (1843, 1861); • Koostöös A. H. Neusiga kogumik “Mythische und magische Lieder der Ehsten” (1854); • Eepos “Kalevipoeg” (1857-1861); • “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1866); 16. Nimeta (nt L
o Atika ajajärk klassikaline kreeka kirjandus (5 4 saj eKr), kultuurikeskuseks on Ateena; kirjanduse tähtsamaks probleemiks on inimene ja tema ülesanne ühiskonnas tragöödia, komöödia o Hellenismi ajajärk keskuseks Aleksandria (3 1 saj eKr) o Rooma ajajärk rooma keisririigi aegne kirjandus ( 1 saj lõpp eKr 6 saj pKr) Kreeka müüdid ja jumalad · Kreeka mütoloogia kujunes Mükeene ajajärgul (1600 1100 eKr) · Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Tähendused, sh erinevates keeltes. Uurimisloost ja üldistustest Kristjan Jaak Peterson Uurimine algab uurija tõlgendustega. Kõige varasem tõlgendaja oli Kristjan Jaak Peterson, kes tõlgib „Mythologia Fennica“. Laiendatud tõlge – ümberjutustus, märkmed. Toob Soomest sisse erinevaid jumalaid ja mütoloogiategelasi (Vanemuine), paneb aluse pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann Õpetatud Eesti Selts. Loob mõned romantilised kunstmuistendid Eesti mütoloogia kohta (Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama.
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud
teose teemat kui ka autori geniaalsust. Algab mõtlsklusega iseendast: Just meie maise elu poolel rajal end keset sünget metsa leidsin teel, sest olin eksi läinud sellel ajal. Maise ilu metafoorist(Beatrice) innustunud Dante tõttab Põrgu põhjatuse poole: Siitkaudu pääseb kannatuste linna, siit algab igavese piina õu, siit saab vaid hukkunute hulka minna. · Põrgus on palju paganliku mütoloogia tegelasi. · Kiri Põrgu väravate kohal "Kõik lootus jätke, astudes siit sisse!" · Dante hingel on talle omane patt kõrkus. Illustreerinud kunstnikud: Sandro Botticelli (15. saj) poeemi kergus, nägemuse ebamaisus ja matemaatiline arvestus. William Blake (18. ja 19. saj) püüdis edasi anda teose värvifantaasiat, selle "pürotehnikat". Gustave Dore -tema gravüürides omandas kujuteldamatu veenva ilmekuse ja kaalukuse. PIIBEL
Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt mitte mõtoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost peetakse tema õpilaseks. Pythagoras olevat noore mehena külastanud Thalest ning see andnud talle nõu õppida Egiptuses. Herodotose teatel oli Thales 585 eKr kuningas Alyattes II ajal Meediaga sõdiva Lüüdia leeris ning ennustas päikesevarjutust , mis tegi sõjale lõpu.
Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma
Välgu saladused Taevatähtede ja äikese mõistatused on läbi aastatuhandete olnud tõukejõuks nii müütidele ja religioonidele kui ka teadusele.Tähtede asendeid ja liikumist õpiti mõõtma juba antiikajal ning sealt sai alguse teaduslike meetodite areng.Äikest ei osatud mõõta, ja see jäi kauaks mütoloogia pärusmaaks. Ka äikese olemus jäi mõistatuseks nii kauaks, kuni teadmiste piiratus ei võimaldanud näha analoogiat vägeva äikese ja merevaigu hõõrumisega kaasneva vaevukuuldava praksumise vahel. Atmosfääri uurimise algus 1708. aastal püüdis Inglise teadlane William Wall saadamerevaiku hõõrudes võimalikult pikki sädemeid ja avaldas tolleaegses juhtivas teadusajakirjas prohvetliku väite : "...näib, et nende olemus on sama kui välgul. " Walli artiklile ei järgnenud tõsisemaid uurimistöid, kuni USA kuulus teadlane ja poliitik Benjamin Franklin kirjeldas 1750.aastal sõbrale saadetud kirjas katse plaani, mille kohaselt torni ...
jms), nt Riisipere mõisahoone Harjumaal klassitsistlik, aga säilinud risaliidid. Sel ajal on ka mõisnikud ise oma mõisaid projekterinud. 4. Romantism Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias Romantikutele sobisid maalikunst ja graafika need mitte ei olnud vaid odavamad, aga võimaldasid ka üksikisiku kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt kajastada. W. BLAKE tema teoste aineks olid kummalised fantaasiad. Blake mõtles välja põneva mütoloogia, ühendades Piibli ja antiikaja tegelasi, ja toetus sellele nii oma kirjandusliku kui kujutava kunsti loomingus. Tema pildid on illustratsioonideks tema tekstidele, ilma tekstita raskestimõistetavad. Nt ,,Looja-jumal". W. TURNER oli tähtsaim Inglise romantik, suurim
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
