selleks, et tööd saaks teha ohutult; Kas masina seiskamisseadised on vabalt juurdepääsetavad; Kas põrandal on mingeid takistusi (juhtmed, voolikud) mille otsa võib komistada Miks tekivad töötajast tingitud õnnetused? Pole juhendatud tööohutuse osas; Oskuste vähesus; Töötamine väsinult (ületunnid); Isikukaitsevahendite mittekasutamine; Töötamine alkoholijoobes Keemilised ohutegurid Lakid, värvid, lahustid, metallid. Kütused, õlid, mürgised gaasid. Pestsitsiidid, kantserogeenid, allergeenid, ravimid, puhastusvahendid, happed Ehitusmaterjalid, mis sisaldavad keemilisi ühendeid. Kemikaalide toime organismile Eristatakse kolme peamist organismi kahjustuse teed: hingamisteede kaudu, seedekulgla kaudu, naha kaudu. Kemikaali toimest olenevalt võivad mõjutatud saada peaaegu kõik meie organid- organsüsteemid: Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või
Vaktineerimise poolt või vastu Elena Borissov Vaktsineerimise vastu 1. Vaktsiinid on väga mürgised. • Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. • Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). • Elavhõbe kahjustab inimese närvi- ja immuunsüsteemi rakutasandil. Kui organismi süstida elavhõbedat, siis puudub tal võimalus end mürgituse eest kaitsta. Veelgi ohtlikumaks teeb elavhõbeda see, et ta ladestub organismis, st keha ei suuda teda välja viia. 2. Vaktsiinid rikuvad ära
Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal – ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees.
Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarühma metallid pingereas vesinikust paremal ei tõrju hapetest välja vesinikku. Oksüdeerivate hapetega reageerivad Cu ja Ag, kuld lahustub vaid kuningvees.
Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani keemiline nimetus on 1,1-bis(4- klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan. Kasutatakse ka veel sääsetõrjevahendina. On erakordselt püsiv mullas ja vees, mille tõttu võib ta ka ohtlik olla. Heksaklorotsükloheksaan Heksaklorotsükloheksaani ehk heksakloraani ehk lindaani on põhiliselt kasutatud puusäilitusainena Lääne-Ameerikas. Lisaks sellele kasutatakse lindaani
Halogeenalkaanidega seotud keskonnaprobleemid Halogeenalkaanid on sünteetiliselt toodetud ja äärmiselt mürgised, kuid nende ühendid on siiski leidnud laialdast kasutust erinevates jahutusseadetes ja aerosoolides. Ning nende kastutusest tekkinud keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama alles eelmise sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid
See aga tähendaks taimede ja loomade hävingut. Põldude väetamiseks kasutatavad väetised ja kemikaalid ei jää lihtsalt põllule pidama, osa nendest jõuab ka veemajanduse tõttu jõgedesse ja järvedesse ning reostavad põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised, kuid nende olemasolu magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koos-seisu. RIIGIKAITSE
xanthoderma). Peale roosade kuni mustade eoslehekeste ja nahkja rõngaga jala on talle tunnuslik tugev karboli- ehk tindilõhn; vigastamisel värvub see šampinjon kohe ere-kroomkollaseks. Sellest seenest tingitud mürgistus on kerge, avaldub ainult mao-soolehäiretena ega ole seotud muskariiniga Muskariinimürgistust põhjustavad narmasnuti , mütsiku (Mycena) ja lehtriku (Clitocybe) perekonna liigid .Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mürgised, enamik neist on hilissuvised-sügisesed, kuid narmasnutt on nendest kõige varasem. Mõnel aastal kasvab ta eriti massiliselt(näiteks mullu). Punaka narmasnuti mürgi toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Toimeaine: muskariin; ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil. Peiteaeg: 15–30 minutit, kuni kaks tundi.
Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit : Juustes Karvades Küüntes Sarvedes Sulgedes Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/väävel http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://www.toitumine.ee/vaavel/
ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. Rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep Rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid vedelad rasvad räästuvad kergemini kui tahked rasvad. Selle tõttu küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv Rasvad e. lipiidid esinevad organismis: neutraalrasvade e. triglütseriididena ( glütserool + 3 rasvhapet, ühendatud estersidemetega fosfolipiididena; glükolipiididena ; kolesterooli estritena (kolesterool ise on alkohol).
Veondus Veondus Veondus e. transport on majandusharu, mis tegeleb inimeste ja kaupade veoga. Eestis on esindatud kõik peamised veonduse liigid: raudtee-, maantee-, mere-, jõe-, õhu- ja torutransport. Raudteetransport Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal. Sai Eestis alguse 1870. aastal. Esimene raudteeliin oli Peterburi-Tallinn-Paldiski. Eesti raudteede kogupikkus on 960 km, sellest 130 km on elektrifitseeritud. Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa kaugete vahemaade taha. Eestis on majanduslikult kasulik vedada vaid metsa- ja ehitusmaterjale ning põlevkivi. Peamised Eesti raudteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kau...
korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii ulatus 3)keskkonna iseärasused 4)ilmastik 5)aine leviku iseärasused (sh auru tihedus) 6)avarii toimumise aeg ÜRO ohtlikud ained: lõhkeained, gaasid, põlevvedelik, põlevad tahked ained, oksüdeeruvad ained ja peroksiidid, mürgised ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, sööbivad ained, muud ohtlikud ained/materjalid ÜRO tunnusnumbrid: ülemine 2-3 numbrit, igal konkreetne tähendus (2-gaas, 3- põlevvedelik), numbrite kordus tähendab ,,eriti"; alumine konkreetse aine nr kataloogis ÜRO keem aine ohukaart: identifitseerimine, koostis, ohtlikud omadused, esmaabi, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine+hoiustamine, mõju
Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv,
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas
suhteliselt vähe (Vaher, 2008). 3.1. Üldiseloomustus Harilik jugapuu (taxus baccata) on üks vanemaid nüüdisaja okaspuid. Ta on hästi kohenemisvõimeline ning erakordselt pika eaga. Euroopa vanima jugapuu vanuseks on pakutud kuni 5000 aastat. Eestis võib jugapuu kasvada 10-15 meetri kõrguseks (Vaher, 2008). Jugapuu oksad on peened ja asetsevad männasjalt. Võib esineda mitmeladvalisust (Vaher, 2008). Sügisel tekivad okstele punased marikäbid, mis on mürgised (välja arvatud lihakas seemnerüü) ja võivad põhjustada inimese surma. Mürgised on ka puu võrsed, okkad ja koor, vähemal määral ka puit (Jugapuu, 2011). Jugapuu on kahekojaline taim ning ainuke vaiguta okaspuu meie metsades (Harilik jugapuu, 2011) Harilik jugapuu kuulub Eestis kaitstavate taimede teise kategooriasse ning on kantud ohustatud liigina punasesse raamatusse (Vaher, 2008): 3.2. Levik Jugapuud leidub Eestis looduslikult peamiselt Loode- ja Lääne-Eestis
Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Etüülelavhõbekloriidi (C2H5HgCl) kasutatakse seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks). Samuti on kasutatud selleks otstarbeks ka metüülelavhõbedat. Hg annab valgust Meditsiiniline termomeeter kvartslamp 6 Elavhõbeda ohtlikkus Elavhõbedaaurud on mürgised. Kui ohtlikuks on osutunud elavhõbedamürgistus oleneb suuresti sellest, millisena ta organismi siseneb: kas metallilise vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei mõju organismile niivõrd, kui seda mõjub elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile halvasti ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus. Ilmtingimata tuleb meeles pidada et elavhõbeda orgaanilised ühendid on
hoia majapidamises säilimisaja ületanud kemikaale kunagi sega kemikaale omavahel kui sa ei ole kindlalt veendunud, et nad ei reageeri omavahel. Näiteks ära kunagi sega omavahel happelisi puhastajaid pleegitajate või valgendajatega, sest nende reaktsiooni tulemusena tekivad kloriini sisaldavad gaasid, mis on tervisele kahjulikud TEADAOLEVAD OLMEMÜRGID Meid ümbritsevatest kemikaalidest on paljud väga mürgised. Mõnede puhul hoiatavad selle eest värvilised sildid pakendil. Väetised Nitritid, nitraadid põhjustavad methemoglobineemia (vere haigus) teket: nahk ja limaskestad lähevad siniseks, tekib peavalu ja -pööritus. Raskematel juhtudel tekib kooma ja krambid. Raskmetallid Elavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine.
o Milline on lina ajalugu Eestis; o Lina kasvukoht; o Lina kasvatamine. Lisan ka fotosid et lugejal oleks arusaadavam, millest kirjutatakse. Töö eesmärgiks on saada teada rohkem infot kanepi- ja linakiu kohta. 1.LINA Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised.
Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT
tööstuses palju hea tehtud. Temast saab keediseid, mahlasid, veine, likööre. · Toomingas Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudu. Toomingat ründavad kahjurid võivad levida ka vilja puudele. Seepärast ei soovitata toomingaid viljapuuaedade läheduses kasvatada. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada.
täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid lisatakse, et suurendada valgus ja kuumuskindlust, kaitsta oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. ! Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel valmistatakse mitmesuguseid polüalkeene e. polüalküleene e. polüolefiine. Polüalkeenid
· Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. · 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid. · Amfoteerne, s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g) · Ühendid on väga mürgised. · Ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva jõuga - Ühendid on reeglina kovalentsed. - Temaga saavad seostuda kuni 4 rühma. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis on iseloomulik kloriidile ja hüdriidile, kus Berülliumi aatom käitub Lewis'i happena. 3 Ühendid: Fluoriidid: BeF2
Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana, tamme ja punajalgkivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena. puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 12 liiki
US Art Gallery Sai külastatud härra Urmas Sõõrumaa kunstigaleriid Rotermanni kvartalis. Kohe sisse astudes olin meeldivalt üllatunud, et kui soe vastuvõtt oli. Proua, kes müüs pileteid, pakkus välja natukene ka iga pilti kohta tausta ja lugu rääkida ning olime muidugi nõus sellega. Proua kohe algul tutuvustas meile kollektsiooni kõige väärtuslikumat eset, milleks on u. 1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus. Kella kõrval seintel oli kohe kaks suuremõõtmelist portreed ühe vene kunstniku poolt, kes olevat töötanud Eesti pinnal umbes 30 aastat ja kellele meeldis kasutada modellideks eesti inimesi. Kõige rohkem avaldasid muljet Sadovnikovi maalid Tallinna vanalinnast, mis olid joonistatud ulmelise täpsusega. Proua küll ütles, et need olid ilustatud, aga minu meelest paistsid need välja nagu fot...
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
1)Energeetiline funktsioon.Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. Mis on etaanhape? värvitu,teravalõhnaline vedelik,mis segineb veega väga hästi. Kuidas etaanhapet kasutatakse? kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks,samuti köögiviljade,seente ja liha konserveerimiseks. Mis on estrid ja kus neid leidub ? kas vedelad või tahked ained,enamikul neist on meeldiv lõhn.Ei ole mürgised ained,kuid sageli on nad narkootilise toimega. Leidub taimsetes õlides,vahad ja rasvhapped. Millest koosnevad rasvad? Rasvad koosnevad rasvhapetest ja estridest aga lisaks võivad olla valgud,sahhariidid,orgaanilised happed,vitamiinid ja soolad. Kuidas rasvad jagunevad ja näited? taimseteks ja loomseteks rasvadeks.Taimsed:seemnetes ja ka viljades.Loomsed:vaalarasv,hülgerasv,searasv. Mis on süsivesikud ja kuidas nad jagunevad? kõige levinumad orgaanilised ained eluslooduses
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor
Mõnes lambis võib kohata elavhõbedat. Järelduse teeme, et elavhõbedal on meie igapäevases elus palju kasutusalasid, eelkõige tervise valdkonnas (kuidas sa mõõdaksid oma palavikku või vererõhku, kui elavhõbedat ei oleks tuntud/avastatud?). Kindlasti oled kuulnud, et elavhõbe on mürgine. Seda ta tõesti on ning see paraku oleneb, mis viisil ta su organismi pääseb. Elavhõbe vedela metallina ei ole nii mürgine kui selle aur. Ka elavhõbeda ühendid on mürgised. Kõige mürgisemaks peetakse elavhõbedat orgaanilise ühendina. See on isegi mürgisem kui elavhõbe metallina. Veest omastab organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Tulevikus jälgi ka, kust kohast on kala toodud. Jätkame veel elavhõbeda mürgisusest
Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt.
põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kindlaks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Veekeskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1µg/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Aastakümnete vältel on suurimad
Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka. Peamised kasvukohad on: sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikud, puisniidud, metsaservad ja jõekaldad. Piibeleht on putuktolmleja. Ta ilu ja hea lõhn meelitavad kohale putukaid, kes tolmeldavad tema õisi. Vastutasuks saavad putukad nektarit. Seepeale hakkavad viljades arenema seemned. Punakasoranz mari jääb kergesti silma. Kuigi maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on inimesele väga mürgised, loomadele mõjub see mürk vaid väga harva ja ta mari on paljudele loomadele toiduks. Suurema osa aastast elab maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele. Lehepaari alusel on risoomi püstine osa, millelt saab välja lugeda palju taime elu kohta. Kõigepealt on näha pisikesi ringikesi ümber varre. Neid moodustub igal aastal
kloroplast > kromoplast tomati vilja küpsemine kloroplast > leukoplast idandid pimedas leukoplast > kromoplast maasika vilja küpsemine leukoplast > kloroplast mullast väljaulatuv kartulimugul 4. Seente osa looduses, kahjulikkus, seenhaigused, kasutusvõimalused Looduses * lagundajad (taimsete jäänuste lagundajad, tselluloos ja ligniin) * toiduks loomsetele organismidele * aitavad teistel eluprotsessidega toime tulla Kahjulikkus * haiguste tekitamine * mürgised (sisaldavad mükotoksiine, osad mürgid lagunevad kupatamisel) * rikkuvad toitaineid (hallitus, käärimine) * allergiate põhjustamine * puitu lagundavad (maja- ja metsavamm) Seenhaigused * mükoos * mükotoksikoos Kasutusvõimalused * toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus) * ravimite valmistamiseks (antibiootikumid) * elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5
üsna kiiresti kätes-jalgades tundetus, hingamisraskused ning nad kaotasid teadvuse. Seetõttu soovitatakse alati kindlaks teha, kas sellel toitlustusettevõttel on ikka kerakala serveerimise õigus. Fugu valmistamisel lõigatakse esmalt ära uimed, suu ja nina. Järgmisena tuleb fugul eemaldada nahk ning tuleks eemaldada fugu silmad ning tema eriti mürgine sisukond. Tippkokal võtab peaaegu tund aega, et valmistada ette üks kala. Pool tundi koosneb kala pesemisega ning mürgised jäägid topitakse kindlasse lukuga anumasse. Nimelt on Jaapanis juhtunud mitmeid õnnetusi, kui restoranide prügikonteineritest on võetud fugu liha jääke ja neid söödud. Seejärel saabub muidugi surm. Huvitav materjal: http://science.discovery.com/videos/how-do-they-do-it-fugu-fish.html Indrek Aas K09B
6 JÄMESOOLE ÜLESANDED 1 jämesooles imendub vesi läbi sooleseina vereringesse. 2 jämesoolde kogunevad seedumatud jäägid. 3 jämesooles on ka bakterid, mis varustavad meie organismi möningate vitamiinidega ja aitavad vältida tövestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele. 7 MAKSA ÜLESANDED 1 toodab sappi, see on rasvade seedimiseks vajalik 2 puhastab verd mittevajalikest ainetest nt. mürgised ühendid, alkohol 3 varub toitaineid nt. glükogeen 4 lagundab vananenud punaseid vererakke 8 IMENDUNUD TOITAINETE KASUTAMINE I GLÜKOOS Kasutamine: 1 energia tootmiseks ja saamiseks 2 maksarakud toodavad glükoosist glükogeeni (see jääb maksa varuaineks) 3 liigne glükoos muutub rasvaks ja see läheb varuks rasvarakudesse naha alla. II AMINOHAPPED Kasutamine: 1 rakud kasutavad neid vajalike valkude tootmiseks, siis need kasvavad ja
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile
Amiid on kas 1.karboksüülhappe derivaat, mille molekulis on happe hüdroksüülrühma asemel aminorühm – NH2 (näiteks metaan-amiin HCONH2) või 2. ammoniaagiderivaat, mille molekulis on ammoniaagi ühe vesinikuaatomi asemel metalliaatom (nt naatrium-amiid NaNH2). (Eesti Entsoklüpeedia) Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid (Tuulemts, A.). Amiidid on (kõik peale metaanamiidi) kristalsed, neutraalsed, värvusetud ained. Amiidid on enamasti väga mürgised. (Kikkas, H.) Amiidides esinevad N-H sidemed moodustavad vesiniksidemeid. Seetõttu on ka nende molekulide vahel tugevad jõud. (Atkins, P.) 3 Tekkimine Amiide saadakse peamiselt neile vastavate karboksüülhapete ammooniumsooli dehüdraatides või nitriile hüdrolüüsides. Amiidrühm sisaldub näiteks polüakrüülamiidide ja sulfonüülamiidide molekulides. Amiide saadakse ka karboksüülhappe derivaatidest ja need reaktsioonid
värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Sulamistemperatuur on 660 °C POLÜSTÜREEN Stüreeni polümeriseerumisel saadav polümeer. Polüstürooli töötemperatuur on -40 kuni +70 kraadi,kuid erinevate lisanditega on võimalik saavutada -200 kni +80 kraadine vahemik. Polüstüroolist hakkavad juba +40kaardi juures intensiivselt eralduma erinevad mürgised lendained. POLÜVINÜÜLKLORIID Laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer. See on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode. Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada. RÄNI Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega kristalne aine. Räni on toatemperatuuril tahke, suhteliselt kõrge sulamis- ja keemistemperatuurig a (vastavalt 1400 ja 2800 kraadi Celsiust) keemiline element.
Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad inimese tervist, metsi, pinnast, kalu, metsloomi. Peamiselt saastavad õhku tööstused, kust satub õhku tolmu. Seetõttu hõreneb ning kohati suisa kaob osoonikiht mis neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest mis on kahjuliku mõjuga elusolenditele ja taimedele. Omaette probleemiks on saanud ka teatud piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna saastatus on vähemärgatav. Mõju avaldub põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustamisega, toiduahela rikkumistena ja muudel viisidel. Vee saastumise allikad on peamiselt tööstustest tulevad reoveed, põllunduses kasutatavad kemikaalid, väetised ja ka õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuste, kala-, taime- ja
Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed ...
a. pärast · Pidurdamisenergia talletatakse 80% algsest) akus · Akud on suure massiga · Elektriauto kilomeetri hind on mitu · Akude tootmisel korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol kasutatakse ained, mis · Lisasoodustused keskkonda ladestudes (parkimissoodustused Tallinnas, on mürgised Tartus, Pärnus) Rekordautod · 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid. · Alates 2004. aasta oktoobrist kuulub elektriautode kiirusrekord autole Buckeye Bullet, mille tippkiiruseksmõõdeti rohkem kui 510 km/h. · Sellel autol on üle 500-hobujõuline mootor, mis saab energiat NiMH akudelt. Elektriautod Eestis · Eesti on algatanud elektromobiilsuse programmi,
vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam melhior- vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Melhioris on 18- 33% niklit, ülejäänu on vask. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Toiduaineid ja vett ei tohi vasknõudes hoida. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask Eneke 4-köide/ lk 161 Tea Laste- ja Noorte Entsüklopeedia 3-köide/ lk 325 Tänan tähelepanu eest!
Jäätmekäitlus probleemid maailmas Greetel Kala / Liispet Jalandi 2013 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine. Ebaõige jäätmekäitlus võib kaasa tuua rahalise trahvi. Hetke jäätmekäitlus süsteem Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete põletamine, mille tagajärjel satuvad õhku mürgised kõrvalsaadused, sealhulgas dioksiidid, kantserogeenid, elavhõbe ja tugevad neurotoksiinid, mis võivad kahjustada aju, neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja verised lapid) ära viskamine tavalise prügi hulgas. See võib kaasa tuua haiguste epideemilise leviku. Nii aidatakse enda teadmata kaasa HIV ja AIDSi levikule. Ülemaailmene probleem: Hetke üheks suurimaks jäätmekäitlus probleemiks peavad
nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on terve lagunemise aja vältel ohtlikud, mille pärast tuleb neid ka jälgida sama kaua. Muidugi tuleb need ained ka kuskile paigutada, meeles pidades, et nende transport on ohtlik ja keeruline. Minu arvates on see suur miinus tuumaenergia tootmise juures.
mutageensed ja inimestele klooritud süsivesinike Dioksiinid kantserogeensed omadused kloori sisaldavate aine Dioksiinide üldine *dioksiinid on väga polüvinüülkloriidi, põ http://et.wikipedia.org/wiki/Dioks struktuurvalem mürgised, suurtes kogustes *paberi valgendamise iinid surmavad *looduslike protsessid *keskkonnas levinud vulkaanipursete ja saasteained metsatulekahjude käig *ka tavalises sigaretisu
teistegi lastega linna väljakule minema selleks, et teada saada kes lähevad see aasta nende ringkonnast areenile. Nimelt valitakse igast ringkonnast üks poiss ning üks tüdruk. Selle aasta 12.ringkonnast loositakse välja nimed Prim ja pagaripoeg Peeta. Katniss aga astub oma õe eest vabatahtlikult välja ning läheb ise areenile. Areenil käib võitlus elu ja surma peale ning võitjaid saab olla ainult üks. Seal varitsevad Katnissi igasugused takistused: mürgised taimed, vee ja söögi leidmine ning muidugi ka tema vastased, teised tribüünid. Õnneks saavad sponsorid võistlejatele pisikeseid langevarje saata. Kuigi neid ei saadeta tihti sest, et need maksavad tohutult palju. Langevarjud sisaldavad asju, mida tribüünidel hetkel kõige rohkem vaja on. Kui Katniss ja Peeta Kapitooliumi viivas rongis on, ei räägi nad omavahel peaaegu sõnagi. Nende juht Haymitch on koguaeg purjus ja alguses tundub, et ta ei taha Katnissi ja Peetat aidata, kuid
Koristuskemikaalid Ainete omadused pH järgi pH 0 2 tugevalt happeline (vajab neutraliseerimist) pH 3 4 happeline pH 5 6 nõrgalt happeline ( KÕIK HAPPED erinevate setete eemaldamine katlakivi, rooste, kusekivi) pH 6 8 neutraalne kuiv ja lahtine mustus igapäevane koristus, käsitsi nõudepesu, klaaspinnas. pH 8 10 nõrgalt aluseline ( lahtine ja kinnitunud mustus igapäevane koristus. On sobiv mööbli ja värvitud pindade puhul) pH 10 11 aluseline (tööstusruumide koristus, eemaldab rasva ja õlimustuse, kasutatakse vaha eemaldamisel, ihurasvad, ahjud, nõudepesumasinad) pH 12 14 tugevalt aluseline (sama mis eelmine, tundliku pinna puhul võib ka vajada neutraliseerimist happega.) NEUTRALISEERIMINE Neutraliseerimise eesmärk on taastada pinna neutraalne pH tase ja sellega kaitsta pinda edasise kahjustumise eest. Veega loputamine EI OLE neutraliseerimine. HAPET-ALUSEGA . Aluste puhul vajab neutraliseerimist ainult ...
Geeni avaldumise häired: * mutatsioonid mis tekivad iseenesest või välistegurite mõjul (mürgised ained, ravimid, alkohol, tubakas loote arengu ajal) , viirused, UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus, Kromosoomide arvu muutus või kromosoomid vahetavad omavahel osi Vead valkude kokkupakkimisel tekivad nt prioonhaigused (geen - mRNA - Töödeldud mRNA - Primaarne aminohappeahel - (siin tekib viga valgu kokkupakkimisel) - Valk kokku pakitult (vigaselt kokkupakitud valk pääseb kontrollist, see vigane valk e prioon sunnib teisi valke valesti voltuma ja haigustekitaja paljuneb) - Valk töödeldult Viirused: elusrakud 10-100 mikrom, viirus 20-300 nm vahe on 333 x , Viiruseid valgusmikroskoobiga ei näe, elektronmikroskoobiga võimalik. PALJUNEMINE (spetsiifilised, võivad olla rakus pikalt paljunemiseta: 1) viirus kjinnitub, 2) siseneb rakku 3)kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku t...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Võõrliik Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam ...
segamiseks. 4.6. Toominga (Prunus padus) marjade kasutamine. Toomingal on luuvili nagu kirsil ja ploomilgi, aga nii väike, et rahvasuus nimetatakse seda toomingamarjaks. Need valmivad augustis-septembris. Luukõva kestaga seemet ümbritseb rohekas viljaliha, mis on läikivmusta viljakesta sees. Toominga marjade korjamisel tuleb olla tähelepanelik, et toomingat mitte segi ajada paakspuuga, mille luuviljad muutuvad samuti mustaks ning on mürgised. Toominga viljaliha sisaldab süsivesikuid, sealhulgas sahharoosi, ja palju süsivesikulisi kiudaineid (kuni 15% tselluloosi). Vähem sisaldab ta pektiini, sidrun- ja õunhapet, askorbiinhapet ehk C-vitamiini ja glükosiide. Vähesel määral sisaldab ta valke ja mineraalaineid, eriti kaaliumi sooli ja antotsüaane, mis muudavad viljade värvi ilusaks. Toominga viljade söömine tekitab tunde, et suu on paks. See tuleb viljades sisalduvatest parkainetest, mis mõjutavad limaskesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
