kahjusta pindasid. Bref Tornado 5% mitteioonseid Eemaldab Põhjustab pindaktiivseid mustuse ja söövitust, ärritab aineid, katioonsed katlakivi nii vee hingamiselundeid, ained, lõhnaained ja all kui ülalpool mürgised aurud, desinfitseerivad veepiiri, ärritab ka nahka. koostisosad. lastelukuga kork.
Areenid tööstuses ja keskkonnas Benseen tööstuses ja keskkonnas Teise maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses koksi kõrvalproduktina Alates 1950. aastatest hakati benseeni tootma naftast Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmiseks. Umbes 80% benseenist kasutatakse etüülbenseeni, isopropüülbenseeni ja tsükloeksaani tootmiseks Etüülbenseenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste Isopropüülbenseenist toodetakse vaikusid ja liime Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks Väiksematest benseeni kogustest toodetakse: värve, ravimeid, lõhkeaineid ja pesuvahendeid Polüklorodifenüülid ja dioksiinid Need ühendid kujutavad tõsist ohtu keskkonnale, sest on väga keemiliselt püsivad ja loodusesse sattudes võivad säilida aastakümneid. Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud Kasutatakse soojuskandjaten...
Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. Viiruste eluta tunnused: pole rakulist ehitust, puudub tuum ja tsüstoplasma jt., pole
Ohtlikud veosed Ohtlikud veod ● Ohtlikeks veosteks loetakse aineid ja esemeid, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Kogu veoprotsessis osalejad (vedajad, kaubasaatjad ja -saajad) peavad teadma ning ohu korral tarvitusele võtma vajalikke meetmeid, et vältida võimalikke kahjustusi ja vigastusi, ning vajaduse korral koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste klassid klass 1—lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2—Gaasid; klass 3—kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1—kergestisüttivad tahkedained isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2—isesüttivad ained klass 4.3—ained, mis klass 5.1—oksüdeerivad ained...
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab,...
Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandama loodusvarasid. Tänu tehnoloogilisele arengule 20. Sajandi jooksul on toimunud suured keskkonnamuutused, mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises. Puhta vee varud ja bioloogiline mitmekesisus väheneb kiirelt. Inimeste tegevuste tagajärjel saastub õhk, kahaneb osoonikiht. Tekib globaalne soojenemine, pinnas ja vesi saastuvad. Mürgised kemikaalid satuvad pinasesse, vette ja atmosfääri, ja nagu juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust
Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) tavaline, raske, üliraske vesinik 1 1,2 1, 3 1 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218)
mida võib kasutada pesupesemisvahendites. See on kergesti lagunev, poolestusajaga 8 kuni 31 tundi vees. 3 Valgendajad kloori baasil- kasutusel olnud alates 18-st sajandist. Kuigi töötab väga hästi valgendamisel, plekkide eemaldamisel ja steriliseerimisel, klooriga valgendajatel on keskkonnale negatiivne mõju. Kuna vee tingimustes on kloori valgendajad inimesele mürgised, peab nendega ettevaatlikult ringi käima. Plahvatusohtlikud kloori ühendid, näiteks naatrium hüpokloriit on üks kõige ohtlikumaid valgendavaid komponente. See võib põhjustada kahju keskkonnale, eriti sisekeskkonnale formuleerides orgaanilisi kloori ühendeid nagu näiteks kloroform. Naatrium hüpokloriidi mõju on testitud heitveepuhastusjaamade aktiivmudale ja sellel ei tundu olevat tõsist mõju, arvestades seda, mis kontsentratsioonis ta ilmneb heitvees
Torgete puhul peale panna märga liiva või hõõruda võiga. · Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure läheduses mürginääre. Troopiliste astelrailaste mürki kasutasid indiaanlased noolte mürgitamiseks. · Leidub ka kalu , kellel mürgi allika kandjaks on siseorganid. (Angerja veri) · Mureeni veri on väga mürgine. Piisab 0,5 kuuptsentimeeri mureeni vereseerumi süstimisest koera kägiveeni , et teda surmata. · Vereseerumi mürgised omadused on avastatud ka teistel kaladel- silmudel, linaskil, karpkalal, tuunil, elektrirail. · Mõnedel kaladel kogunevad mürgised ained niiska ja marja. (marinkal) · Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest. (30 cm pikkuses siias on leitud kuni 400 parasiiti ).Liguloos. Kuidas eristada sarnase välimusega kalaliike? · Selleks anname järgnevate jooniste näol mõningaid juhendeid . Joonistel on kalade üldkuju edasi antud punktiirjoonega,
plahvatusohu. 5 Kõrge kontsentratsiooni korral aurud narkootilise toimega.Tekitab hallutsinatsioone, peavalu, iiveldust. Kahjustab silmi, hingamisteid ja nahka. Mürgine sissehingamisel või naha kaudu absorbeerununa. Aurud võivad põhjustada uimasust või lämmatada. Kokkupuude võib tekitada silmade ärrituse või naha põletuse. Tules võivad tekkida ärritava toimega ja/või mürgised gaasid. Kaaliumpermanganaat Tugev oksüdeerija. Koos väävelhappe või glütseriiniga on isesüttiv. Tahkete orgaaniliste ainetega annab plahvatavaid segusid ning tulekahju korral võimendab tulekahjut. Koos väävli või fosforiga tekib plahvatus. Tolm ja lahus ärritavad tugevalt nahka, hingamisteid ja neelu. Tugeva lahusena või tahkena põhjustab põletust. Verre imendatuna kahjustab verevärvnikku, kesknärvisüsteemi, maksa, neere. Kokkupuude
1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda. suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimep...
S.As. Kuna baarium oksüdeerub kiiresti õhus, siis on raske omandada puhast metalli ja seda ei leidu kunagi puhtalt looduses. Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis, analüütilises keemias. NB! Lahustuvad baariumiühendid on väga mürgised ja tuleohtlikud!! Baarium eraldab põledes rohelist värvi, mida on kasutatud ka ilutulestikus. Elavhõbe (Hg) Keemiline element Elavhõbe tuleb Ladina keelest sõnast Hydrargyrum. Elavhõbe on vastupidav metall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi asub ta IIb rühmas ja 6.perioodis. Elavhõbeda järjekorranumber on 80, aatommass 200,6 amü. Elavhõbe on ainus vedel metall normaaltingimustes. Elavhõbe koosneb looduslikult 7 stabiilsest isotoobist. Ühineb
12R klass Inimesele ohtlikud ained Referaat Kohtla-Järve 2014 1. OHTLIKUD AINED 1.1 Definitsioon Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kahjustusi elule, keskkonnale ja varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib
Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus. Siiski on inimese järjest intensiivistuv majandustegevus viinud selleni, et ka hapnikuvaru on hakanud vähenema. Seda kasutatakse paljudel elualadel, näiteks: kütuste põletamisel,tööstuses ja transpordis, meditsiinis ning osaleb paljudes keemilistes protsessides. Nii di- kui trihapnik on puhtal kujul elusorganismidele mürgised . Hapnik on värvitu, maitsetu ja lõhnatu gaas ja väga vajalik mittemetall. Peale dihapniku kasutatakse ka hapniku allotroopset teisendit trihapnikku ehk osooni. Nii di- kui trihapnik on puhtal kujul elusorganismidele mürgised. Osoon moodustab 10 - 50 km kõrgusel maapinnast osonosfääri, mis kaitseb meid kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse mõjul osoonikiht hõrenenud. Allikad http://www.chemicalelements
Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist, tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski. Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes põhjustab ohtu inimesele, kuna aurub toatemperatuuril ja need aurud on mürgised. Seepärast on mõistlik hoida neid lampe kastis ja lastele kättesaamatus kohas, et vältida purunemist ning käideldes tuleks kanda prille. Ka fluorestsentslampide puhul tuleb arvestada, et kõik jäätmekogujad neid vastu ei võta. Selleks on vaja teha eelnevat uurimist, millised ohtlike jäätmete kogujad neid vastu võtavad ja kas ehk mõned ostukeskused või rauakauplused ei võta neid ümbertöötlemiseks vastu. Majapidamises tekib ka palju meditsiinijäätmeid
Aspergillus, Penicillium ja Fusarium mõned liigid. Paljud mükotoksiinid on väga vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja ei hävine keetmisel, leiva küpsetamisel, praadimisel. Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa isegi pärast termilist töötlemist. Toidumürgistuse peiteperiood on lühike, minimaalselt ainult paar tundi, sest seedekulglasse jõudnud toksiinid hakkavad kohe toimima ja põhjustavad haiguse. Mittemikrobioloogiliste toidumürgistuste põhjusteks on oma olemuselt mürgised toiduained (mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse,
Jugapuu on euroopa kõige varjutaluvam ja pikaealisem okaspuu. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsisaprillis ning viljad valmivad suve lõpus. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Vili koosneb tumedast seemnest ja seda ümbritsevast viljalihast. Vilja tipus on õnarus, kust paistab seemne terav ots. Botaanikud nimetavad sellist vilja arilliks. Seemned on jugapuul väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid
Vedelad areenid tungivad kergelt läbi naha. Keemilised omadused: alküülimine halogeenimine nitreerimine katalüsaator Areenide esindajad: Bensopüreen tugeva kantserogeense toimega, sisalduvad kivisöe- ja põlevkirviturvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitegaasides. Aromaatsed nitroühendid mürgised, plahvatusohtlikud, üks enam kasutatavaid lõhkeaineid on trinitrotolueen. Klorobenseen kasutatakse lahustitena ja vaheühenditena tootmises. Dioksiinid on polükloropolütsüklilised ühendid, mis kujutavad keskkonnale väga tõsist ohtu. Võivad põhjustada loote väärarengut, võib esile tuua HIV-ga sarnaseid nähte. Need ühendid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele. Dioksiinide tekitajad on
Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult enne kaevu või veekogukõrval ning peab arvestama kõigi veekaitse nõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud. Ohtlik prügi Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides. Kasutatud materjal www.annaabi.ee http://www.paikre.ee/index.php?id=12&p=44 http://www.nip.ee/page/237/12/214 http://www.taaratark.ee/?structure=005001 Google pildi otsing
soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadelja ka talisuplejatel. Füüsikalised omadused Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, jne). Keemilised omadused 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid. Selle vältimiseks küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt. kui rasv + NaOH propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + K-sool - vedel seep Tehisrasvad Transrasvad ehk tehisrasvad tekkivad, kui taimset rasva tööstuslikult küllastatakse. Kasutatakse:
Rubiidium Ettekanne Kristina Hertmann 10K Juhendaja : Anna Perova Üldiseloomustus Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678 Klassifikatsioon: Leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Avastamine: R.W. Bunsen & G.R. Kirchoff, 1861, Heidelberg, Saksamaa Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades spektroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spektroskoopilised jooned. Leidumine looduses Rubiidiumi (Rb) puudust looduses ei ole. Teda leidub rohkem kui kulda, hõbedat või tina jne. Rubiidium kuulub kohekümne kolme kõige ...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng +
Lentinaaniga on võimalik hoida veres suhkru tase normaalse lähedasena ja koos dieedi ning ravimitega kasutamisega saab vähendada diabeedi süvenemist kuni 60 %. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Selleks teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uumisobjektideks makroseened, kuhu kõrgemate seendte hulka kuuluvad söödavad ja mürgised seened. Näiteks kandseened on väärtuslikuks antibiootikumide allikaks. · Punane käbseseen sisaldab muskariini, mida saab jällegi saab kasutada meditsiinis ja just homöopaatilises ravs. · Arusampinjoni tõmmisest on eraldatud agaridoksiin, mis omab tugevat toimet mitmetele haigustekitahale. Seda kasutatakse mädaste haavandite, tüüfuse, paratüüfuse ja isegi tuberkuloosi ravimisel.
Profi teflonpannid on väga head töövahendid, kuna pannil on 4- kordne profiteflon sisekate, millega saab vältida põhjakõrbemist ja toit on maitsvam, käepide on kattega valurauast, mis takistab roostetamist ning tugevtatud põhi. Hea ja halb töövahend Vaskpann (nõu) on halvem töövahend, kuna seismisel tekib pannile mürgine kiht ja enne tarvitamist tuleks seda puhastada, kuid see tegevus võib kergelt ununeda ning mürgised bakterid võivad seetõttu sattuda toidu sisse. Otstarve Profipanne kasutatakse enamjaolt toiduainete kuumtöötlemiseks. Praadimiseks (rohkes ning väheses rasvas) Erinevate toiduainete röstimiseks Rasvaine sulatamiseks Materjal Traditsiooniline pann on valmistatud raud- või plastplekist ning roostevabast terasest. Et roog panni külge ei kleepuks ega kõrbema ei läheks, tuleb panni eelnevalt rasvatada ja toiduvalmistamise käigus
Inimene ja loodus. Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.) · Õhu saastatus. Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga. · Pinna saastatus. Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams ...
Hüdroenergia ja geotermiline energia Sissejuhatus ·Hüdroenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Hüdroenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. ·Geotermaalenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. Hüdroenergia ·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. ·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana- Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi). ·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suu...
· Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine · Happelisete muldade lubjatamine. 5.RASKEMETALLID MULLAS 1. Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne..) Satuvad mulda metallurgia tööstustest , reovetest, mineraalväetisest, ohtlikest jäätmetest. 6.MULDADE FÜÜSILINE HÄVITAMINE Põhjused: · Tehiskattega aladel suurenemine (teed ,ehitised) · Maavarade kaevandamine · Raskete põllumasinate kasutamine toob kaasa põllumuldade tallamis probleem mis vähendab muldade saagikandmise võimalust. 7
enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 1833% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid. Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.ut.ee/BGGM/miner/vask.html http://www.weckman.ee/?vask-ehituses-katus http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm
Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sisse hingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Väävliringe: Väävliringe on tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, muutub ka väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). Sulfiidi elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-).
tugevatoimeline ravimtaim. Kunagi kasutati teda koos inimese peenestatud pealuu või põdrasarvedega langetõve vastu. Praegu tehakse aga rahvameditsiinis lehtede kompressi silmapõletike korral. Keedis aitab palaviku korral. Kange ja tugevatoimeline on südamerohuna kogu taim, eriti aga õied. Nii tehakse temast südamerohtusid ka teaduslikus meditsiinis. Kuid igaüks peab teadma, et maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on väga mürgised. Raskematel juhtudel võib mürgistus lõppeda isegi surmaga. Seetõttu ei tohi ilma arsti ettekirjutuseta maikellukeserohtusid seespidiselt kasutada.
Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda. Sageli vaadatakse õiget kartuli mahapaneku aegagi toominga järgi. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme. Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma
salmonnelloos (vale) clostridium (vale) 6. Peale seda kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti, võib ta tööle minna... : niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale) kümme päeva peale paranemist (vale) 7. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 8. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada millistest toiduainetest? : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 9. Millist riietust peab toidukäitleja kandma? : firma sümboolikaga riideid (vale) sobivat ja puhast tööriietust (õige) steriliseeritud riideid (vale)
5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8. Sest, et seened koosnevad 90% veest. 9. PARASIITSEENED Toituvad- teiste organismide arvelt Näit. taimedel: jahukasteseen, torikseened loomadel: nahaseened inimestel: nahaseen, küüneseen, kõõmaseen KAHJU? 10. LOODUSES:
Parasvöötme sega ja lehtmets Sandra Ivanov Levikualad: o Põhjapoolkeral väga ulatuslik o Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast leidub parasvöötme metsi väga vähe Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi....
CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga · Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemisega. · Päris mürgised · Võivad organismis koguneda ! Aldehüüdid häirivad silmade ja hingamisteede limaskesta. Effekt sõltub molekulaarmassist, mida väksem, seda suurem härimis effekt, küllastumata aldehüüdid on mürgisemad kui küllastunud. Keemilised omadused: Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) Võivad oksüdeeruda Ag 2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape)
atmosfäärist Metallorgaanilisi kloriide on leitud merevee kohalt LEVI VÄLIKESKKONNAS LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid Enamus on rasvlahustuvad Mürgised väga väikse kontsentratsiooni juures TOKSILISUS Orgaaniline elavhõbe Kõige mürgisem dimetüülelavhõbe (LD50 50g/kg ) Metüülelavhõbe on bioakumuleeruv (LD50 3050mg/kg metüülelavhõbekloriid) Tekitavad aju, maksa ja närvisüsteemi kahjustusi 1956.a Minamata haigus 1997.a Karen Wetterhahn Orgaaniline plii Tetraetüülplii (LD50 2 mg/kg) Imenduvad väga lihtsalt läbi naha ja hingamiselundite ning
taimede koort. Loomale ei tohi sööta midagi magusat ei magusaid juur- ega puuvilju. Magusaga toitmisel võib tal kujuneda suhkruhaigus. Kodus peetavatele deegudele tuli hiljuti poodidesse müügile spetsiaalselt neile mõeldud toit. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, salatilehti, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna nad on väga liikuvad. Ühe looma puur peaks olema vähem kui 65 x 35 x 45 cm. Pesa alusmaterjaliks sobib saepurulaast, heinad või õled. Deegudele võib puuri panna paar korda nädalas metallist kausis liiva. Liivas püherdades hoiavad nad oma kasuka puhtana. Jooginõu peaks olema joogipudel, mis asub väljaspool puuri. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada.
Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et koos antioksüdantidega võib tsink aeglustada lihaste vanusest tulenevat degeneratsiooni. Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik. Metallilist tsinki ei loeta mürgiseks, kuid vabad tsingi ioonid lahuses on väga mürgised. Tsink (sümbol: Zn) tunnused On keemiline element järjenumbriga 30, metall. Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustel on tsingi tihedus 7,14 g/cm³. Tsingi sulamistemperatuur on 419°C ja keemistemperatuur on 907°C. Tsink on keskmise reageerimisvõimega metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda sinakas-rohelise leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega.
3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool 3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted 3.3.3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraanivesi 3.4.5 Elekter 3.5 Mürgistus- ja söövitusohud 3.5.1 Ravimid 3.5.2 Kemikaalid 3.5.3 Mürgised taimed 3.5.4 Tubakas 3.6 Lõike- ja marrastusvigastuste ohud 3.6.1 Noad, käärid ja teised tööriistad 4. OHUD KODUÜMBRUSES 4.1 Laps kui mängija 4.2 Laps jalgrattal, tõukerattal, rulluiskudel 4.3 Laps talu- või kodumajapidamises 5. MUUD OHUD 5.1 Laps kui jalakäija 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine 5.4 Lapsega külas 5.5 Võõrad inimesed 5.6 Lapse õpetamine 5.7 Kehaline aktiivsus 6. KOKKUVÕTE
Puhastusvahendid, pesemisvahendid, umbrohutõrjevahendid, liimid, lakid, lahustid jne. Kemikaali käitlemine Valmistamine, töötlmine, pakendamine, hoidmine, kasutamine, müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6
Meditsiinis kasutatakse naerugaasi hapniku ja õhuga segatuna narkoosigaasina ja valude leevendamiseks näiteks sünnitusel, hammaste väljatõmbamisel jm. Naerugaasi vajatakse külmainena operatsioonide ajal veresoonte sulgemiseks. · NO lämmastikoksiid kasutatakse tööstuses põhiliselt NH3`me oksüdeerimisel · N2O3 - dilämmastiktrioksiid · NO2 lämmastikdioksiid kasutatakse lämmastikhappe ja lämmastikushappe tootmiseks, mis on väga mürgised. · N2O5 dilämmastikpentaoksiid 5) Huvitavad faktid Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks".
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
TUUMAENERGIA Tartu 2006 Energia aatomitest · Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv aur käivitab energiat tootvad turbiinid. 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim ...
Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused) Pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi Hea lahustuvus vees Veest kergemad Keemilised omadused Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Metanool (CH3OH) Rahvapäraselt `'puupiiritus'' Sarnane etanooliga Piirituse lõhnaga, väga mürgine vedelik
Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades
käbihein Harilik orashein Seaohakas HarilikElupuu Eestis looduslikud võõramais Kibuvits Mürgised... Dauurialehis e Toomingas Ebatsuuga päritoluga Viirpuu Valgemänd Mage Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu
Ainus argielust tuntud metall, mis on toatemperatuuril vedel Kõige raskem metall tihedus normaaltingimustel 13500 kg/m³ Lihtainena hõbevalge läikiv metall Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab läike Kergesti sulav Vedelas olekus väga halva elektrijuhtivusega KEEMILISED OMADUSED Perioodi viimane d-element Oksüdatsiooniaste on I või II Enamik ühendeid on vähepüsivad, kuid erakordselt mürgised Asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja Reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad Reageerib väävli ja joodiga tavalistes tingimustes Lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle, moodustades amalgaame Õhus on püsiv Õhus kuumutamisel ühineb hapnikuga, andes kollakaspunase
Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades
a) happevihmad b) Tehased ja vabrikud c) autod paiskavad õhku mürgiseid aineid . Pilvi Tauer TTG 12. Miks on okaspuud happevihmade suhtes tundlikumad kui lehtpuud? sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. LINGID MAAILMA (vali loodusvööndite esileheküljelt LINGID MAAILMA ja sealt OKASMETSAD ehk aadress on http://mbgnet.mobot.org/sets/taiga/). Tegemist on ingliskeelse lehega ( "plants" = taimed, "animals" = loomad, birds = linnud, mammals = imetajad). Eriti huvitav on see, et loomade- lindude suurus on välja toodud võrreldes inimese suurusega, lisaks on väga põhjalikult, kus see loom/lind elab, mida sööb jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
