Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks. Vähemalt 2korda päevas pesta Vältida suhkrut Külastada hambaarsti 8. Koosta 3 reeglit tervislikuks toitumiseks (mida on kasulik süüa, mille söömist tuleks vältida) Ei tohiks olla palju süsivesikuid Vältida kiirtoitu Tasakaalustatud toit 9. Miks on tähtis jääkainete eemaldamine organismist? (2) Tekkinud jääkained võivad olla mürgised Organismile koormavad 10. Miks peavad erituselundid pidevalt töötama? (2) Jääkained tekivad pidevalt Ohtlikud organismile 11. Järjesta uriini moodustumise etapid. Vesi siseneb neerudesse -> esimene filtreerimine -> esmane uriin -> ained neerutorukestesse, imenduvad organismi tagasi -> lõplik uriin -> läheb põide 12. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka (vähendavad või suurendavad erituva vee hulka). Joodava vedeliku hulk Temperatuur 13
Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas Ravimid jagunevad käsimüügiravimid, retseptiravimid, piiratud kasutusega retseptiravimid. Millisesse klassifikatsiooni ravim kuulub, otsustab Ravimiamet müügiloa andmisel või kasutamisloa väljastamisel. Käsimüügiravim Käsimüügiravim on ravimpreparaat, mille tarbijatele apteegist väljastamiseks ei ole arstiretsept nõutav. Käsimüügiravimid on retseptiravimitest vähem mürgised ja suhteliselt ohutud ka suuremate annuste ja üle annustamise puhul. Retseptiravim Retseptiravim on ravim, mille ostmiseks on vaja arsti poolt väljastatud retsepti. Retseptiravimid on tugevama toimega kui käsimüügiravimid. Allergia Mõnedele võib tekkida ravimite kasutamisel nn ravimiallergia, näiteks nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid,
puuviljadest. Admiral · Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured musta-ruugekirjud tiivad. Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. · Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel ja niitudel mitmesuguste taimede õitel. · Röövikud toituvad peamiselt kõrvenõgesel, lõuna pool ka juudinõgese lehtedel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. · Admiralid on maiad liblikad lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel.
· Perekonna Acanthaster ogatäht toitub korallidest. Lähiaastail vohades hävitas see loom osa Austraalias asuvast Suurest Vallrahust. · Meritäht on uskumatult ablas. Täiskasvanud isend sööb päevas ära kolm, noorloom aga kümme korda tema kehakaalust suurema toidukoguse. · Meritähed on suutelised oma keha taastama isegi kiiretükikesest. MERISIILIKUD · Okasnahksete hõimkond. · Okkaline. · Üle 800 liigi. ISELOOMULIKUD OMADUSED · Okkaline keha (mõnikord mürgised okkad). · Ümmargune. · Nende keha pikkus on 310 cm. · Enamiku merisiilikute okaste pikkus on 13 cm, läbimõõt 12 mm (mõne liigi okkad kuni 20cm pikad) . · Liiguvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakeste abil. · Kulgevad hiljusejalakeste ja okaste abil . TOITUMINE · Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks.
koduloomadele äärmiselt ohtlikud. Enamike surmavate ämblike mürgisus pole aga täpselt teada. Nende hulgas sisaldab Phormictopus'e mürginääre mürki, mille hulk on küllaldane 20 hiire surmamiseks. Teatakse, et busmanid Lõuna- Aafrikas kasutavad nooleotste mürgitamiseks selle perekonna ämblike mürki segatuna amarüllise sibula mahlaga. Kuigi tapikuliste hulka kuuluvad kõige suuremad (linnutapiklased, üle 10cm pikkused karvased ämblikud), ei ole paljud nendest inimesele mürgised. Surmavaks osutuvate tapiklaste liigid paiknevad peamiselt Lõuna-Ameerikas, Ida-Aafrikas ja mujal troopilisematel aladel. Pärisämbliklaste alamseltsi kuuluvatest keraämbliklastest on mürgine ämblik karakurt (Latrodectus mactans tredecimgattus), kes pesitseb Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmi stepivööndis ja Vahemeremaades. Karakurdi hammustus on 15 korda tugevam lõgismao mürgist. Ohver, olles läbinud kohutavaid piinu,
Amiinide praktilisest tähtsusest Sinu nimi Sinu eriala Mis on amiinid? Amiinid on orgaaniliste ühendite klass, mille funktsionaalseks rühmaks on süsinikahelaga seotud lämmastik. · Ammoniaagi (NH3) derivaadid · Enamasti halva lõhnaga · Vees lahustuvad · Inimesele tihti mürgised · Aluseliste omadustega Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid Amiinide leidumine looduses I Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level II Pärilikkusaine koostises Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Kultuurrohumaad jaotatakse seal toimuva tegevuse järgi. a)kultuurniidud (sealt tehakse heina) Tänapäeval külvab inimene niitudele just neid taimi, mis sobivad loomade söötmiseks kõige paremini. b)kultuurkarjamaad (seal karjatatakse loomi) Kultuurheinamaadel on umbrohtudeks kõik sellised taimed, mida heina hulka ei taheta. Nad on kas mürgised loomadele, või vähendavad nad kultuurrohumaa saagikust. Tüüpilised umbrohud Ohakas Tulikas Koerapöörirohi Naistepuna Tüüpilised kultuurid Timut Ristik Lutsern Loomastik Kariloomad (kitsed, hobused, sead, lambad, veised) Tekkimine Inimese poolt rajatud. Rajatakse väheviljakatele turvasmuldadele, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav.
osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põletades fossiilseid kütteallikaid paiskame õhku suurtes kogustes jääkaineid. Väidetavalt söövad need mürgised gaasid meie osoonkihti auke, eksponeerides meid ohtlikult päikesele. Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20. sajandi lõpus tegi inimkond kurvastava avastuse - meie massiivselt kasutatavad energiaallikad nagu õli, nafta ja gaas ei pruugi meile enam väga kauaks piisavaks osutuda. Tuli hakata mõtlema alternatiivide peale. Püsivamateks alteratiivideks kipuvad jääma taastuvenergialiigid, tähtsamatena neist ilmselt tuuleenergia, hüdroelektrienergia, päikeseenergia jne
tulemusena. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete eraldamiseks on välja töötatud vastavad tehnoloogiad. Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Peamiselt fenoolidest veekeskkonnale ohtlikest ainerühmadest on alküülfenoolid ja nende etoksülaadid. Alküülfenoolid on inimeste loodud kemikaalid, mida kasutatakse põhiliselt alküülfenooletoksülaatide tootmiseks. Neid on kasutatud üle 50 aasta ning enne Euroopa Liidus kehtestatud piiranguid kasutati nonüülfenooletoksülaate laialdaselt tööstuslikes ja
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses ...
eraldab mürke ehk vähirisk toiduaineid. toksiine. MITTEMIKROOBSED TOIDUMÜRGITUSED Solaniinimürgitu Roheliseks Võib mõjuda Hoida kartuleid s tõmbunud kartul, närvisüsteemile, pimedas, kontrollida toores tomat põhjustada pea- ja poest ostetud kartuleid. kõhuvalu Seenemürgitus Mürgised seened Mao, soolestiku ja Korja ainult seeni, mida närvisüsteemi sa tunned. häired Muud Toitu sattunud Erinevad Eelista puhast toitu, mürgitused raskmetallid, mürgitusnähud pese korralikult taimekaitsevahendi aedvilju, ära hoia toitu
ühelgi riigil, kes oli mõne teise riigiga liidus, jääda neutraalseks, sest iga riik pidi täitma oma liitlaskohustusi. Esimeses maailmasõjas sõdimine ei olnud lihtne ülesanne ühegi riigi jaoks, sest ei osatud ette aravata, et lihtsast riigivallutusest kasvab välja uus sõda. Selleks, et võita see sõda, tuli teha uuendusi sõjatehnikas. Esimest korda kasutati keemiarelvasid: kloori- ja sinepigaase, mis olid väga mürgised ja levisid kiiresti. Gaas oli efektiivne vahend, sest näiteks armee tulekust saadi teada paar päeva varem, kui mürkgaasi tulek oli ootamatu ja selle vastu ei olnud enam midagi teha, kui ta juba kohal oli. Esmakordselt kasutati ka tanke ja lennukeid. Meditsiini areng lubas teha röntgenuuringuid ja vereülekannet, ja esmakordselt kasutati sõjas koerte abi inimeste leidmisel ja gaasirünnakute avastamiseks. Esimene maailmasõda muutis maailma
,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina. KÕIK vees lahustuvad ja maomahla toimel lahustuvaks muutuvad arseeniühendid on väga mürgised. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli ehk arseeni, kollast arseeni ning -, - ja -arseeni. Metalset arseeni lisatakse näiteks haavlite tootmiseks kasutavaile pliisulameile. Pronksiajal lisati arseeni sageli pronksisegusse (,,arseeni pronks"), mis muutis sulami raskemaks. Victoria ajastul sõid naised äädika ja kriidiga segatud arseeni, et muuta nahk
Suurem osa toodetud sojast ei lähe aga kusjuures sugugi inimeste söögilauale – 90% sellest läheb loomasöödaks. Meeletult suurtel sojapõldudel kasutatakse palju erinevaid mürkaineid, mis tapavad koos parasiitidega ka bioloogilise mitmekesisuse ning suurendavad mulla erosiooni. Paraguays on esinenud juhtum, kus suurtest sojapõldudest rattaga mööda sõitnud 11-aastane poiss sojapõldudele pihustatava mürkainega pihta sai ning selle kätte ka suri – niivõrd mürgised on need ained, mida sojataimedele pihustatakse. Mürkainete all on kannatanud mitmed teisedki inimesed, kelle läheduses asuvad maisipõllud on naaberpõldude väetamise tagajärjel hävinud või kes on saanud raskete tervisehäirete osaliseks. See võib tunduda esialgu kauge murena, kuna Euroopas geenmuundatud soja ei kasvatata, kuid loomasöödana jõuab see kahjuks siiski meieni. Mitmed tuntud kaubamärgid toidavad
Richard-Sven Rivik Komodo varaan (Varanus komodoensis) on maailma suurim sisalik, kes võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Komodo varaan elab vaid mõnel Indoneesia saarel (Komodo, Rinca, Flores, Gili Motang ja Gili Dasami). Komodo varaan on Ohvrit ei tapa tihti ohtlik röövloom, kelle mitte tema saagiks langevad hirmsad lõuad, vesipühvlid, vaid hoopis suus metssead, hirved ja elavad väga kõiksugu väiksemad mürgised bakterid. loomad ning ta ei Hammustanud ütle ära ka raibetest. suurt looma, jääb Leidnud saagi, ta ootama, kuni kargab ta sellele see bakterite välkkiirelt kallale, ja toimel sureb, ja siis kui ohver on parajalt ta rebib tükkideks. suur, neelab selle tervelt alla. Nende saagiks Komodo varaani on selgrootud, linnu ebatavalisi mõõtmeid d ja seostatakse saaregigan imetajad. Nende
BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. KAS SEE ON VÕIMALIK? AUTOR: ARINA BORISSENKO 2015 155400KAKB TTÜ MIS ON BIOLOOGILINE MITMEKESISUS? Elurikkus Biodiversiteet Looduslik mitmekesisus Elustiku mitmekesisus BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE TÄHTSUS Võimaldab pakkuda Pakub puhkamis-, loodusharidust ja suhtlus- ja parandada lõõgastumisvõimalusi Pakub keskkonnateadlikkust ökosüsteemiteenus eid Parandab elukvaliteeti linnas Parandab tervist ja heaolu Aitab säilitada ...
KUIDAS TEGUTSEDA LABORIS TARGALT JA OHUTULT? Laboris tuleb töötada väga erinevate ainetega, millest mitmed on ohtlikud, söövitavad, mürgised või võivad süttida, teiste ainetega tormiliselt reageerida või isegi plahvatada. Seepärast tuleb täita vajalikke ohutusnõudeid ning tunda ohusümboleid ja laborivahendite kasutusvõimalusi. 1. Ohutusnõuded keemialaboris 1. Järgi täpselt tööjuhendi ettekirjutusi ja õpetaja/juhendaja nõuandeid. 2. Kui katse käigus juhtub mingi äpardus, pöördu KOHE ABI SAAMISEKS ÕPETAJA POOLE. 3. Ole ettevaatlik tulega
Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO-d on kuntslikult geneetilise muundamise teel loodud taimesortide, ka loomatõugude, üldnimetus. Üldiselt peetakse GMO-de all silmas transgeneesi abil saadud organisme. See tähendab, et organismi genoomi on lisatud sellist DNA materjali, mis on saadud teiselt, looduslikult mitteristuvalt liigilt (näiteks loomset või bakteriaalset päritolu geenide ülekanne taimele või ka taimset päritolu geenide ülekanne looduslikult mitteristuvale taimele). Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Biotehnoloogia väga kiire arengu tõttu on uued taimearetuse tehnikad Euroopas päevakohane teema. Erinevate arvamuste pärast on tekkinud vastasseis geneetiliselt muundatud organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja ...
Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveega nagu vetikad Maismaatranspordiga Viljaseemnetega koos umbrohud Mõju loodusele Bioinvasioon on saanud globaalseks probleemiks, kuna invasiivsed organismid muudavad järjest rohkem ökosüsteeme. Invasiivsed liigid konkureerivad põliste asukatega elupaikade ja toidu pärast. Invasiivliigid võivad kohalikele liikidele olla ka mürgised. Bioinvasiooni tõttu häirub aineringe toiduahelas, muutuda võib mulla keemiline koostis, sadestumisprotsessid ja piirkonna häiringureziim. Sellistel sündmustel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed looduslikule elustikule. Bioinvasiooni peetakse elupaikade muutmise ja killustumise ning reostusega võrdväärseks elustiku ohuteguriks. Võõrliikide näide Austraaliast Kassid võeti pardale hiirte, rottide hävitamiseks, kuid levisid saartele ja
9. RAUD Fe Ehituses ja masinaehituses Rauaga võib tappa kasutatavate erinevate Raud on odav sulamite peamise Raske koostisosana. Rauda saab müüa 10. VASK Cu Hea töödeldavuse tõttu oli Kõik vaseühendid on kasutatakse vaske materjal mürgised. 30 g mahutite valmistamiseks. vasksulfaati on Vask on hea soojus- ja inimesele surmav kogus. elektrijuht. Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja
Raviv hammustus OTTO KARL NÄRSKA Miks? Meie maailmas on meie kõrval alati eksisteerinud loomad ja iga loomal on miljonite aastate jooksul välja kujunenud mingisugused eluspüsimise meetodid. Olgu siis nendeks kaitsevärvused, kiired jalad või mõni muu asi, et oma vaenlastest parem olla. Aga vast kõige erilisem toksiin ehk mürk Loomadel kes eritavad toksiini on tavaliselt mingi moodus kuidas seda vaenlase keha sisse saada. Olgu siis selleks mürgised hambad või piisab ka ainult puudutamisest. Aga need toksiinie, mida kasutavad loomad tapmiseks, on võimaik ka meie huvides ära kasutada. Näiteks kui muudame toksiinis olevaid proteiine on võimalik teha ravimeid nt kasvajate ja muude väga ohtlike haiguste vastu Maailma mürgisemad loomad Pisi-puukonn Maailma mürgisem konn India Taipan Maailma mürgisem madu Brasiilia Rändämblik Maailma mürgisem ämblik
Tervislik töökeskkond Melita Skljar PK-14 Aino Juurikas Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad 1.füüsikalised, 2.keemilised, 3.bioloogilised, 4.füsioloogilised ja 5.psühholoogilised (ohu)tegurid Nimetatud tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tervislik töökeskkond Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused töötaja vanus, sugu, kehaehituse laad, pärilik soodumus, üldine tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus jne. Mis mõjutab töökeskkonnas (pagarikojas) meie tervist? Töötaja (pagari) tervist mõjutavad peamiselt : füüsiline koormus, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid, tehnoloogilise protsessi ...
Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon
Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon
Värvus. Vask on punane, väävel kollane, paljud metallid hõbevalged, kuld ja pronks kollased, süsi must, lubjakivi hallikas ja vesi värvusetu. Lõhn. Igal ainel on ka seda iseloomustav lõhn. Näiteks parfüüm või bensiin. Pahaks läinud ainetel on ebameeldiv lõhn (hais). Paljud ained võivad olla ka väga mürgised. Sellepärast ei tohigi pudelit nina lähedal hoida vaid kergete viibetega õhuvoolu enda poole tõmmates. Maitse. Paljud ained on mürgised. Maitsta tohib ainult toiduaineid, mis pole mürgised. Suhkur on magusa maitsega, sidrunihappe tõttu on apelsin hapud. Tugevus. Iseloomustab aine mitmesuguseid omadusi. Näitab, kas materjal on veniv, elastne või habras, talub koormust või puruneb kergesti. Kõvadus. Enamik metalle ja sulameid on kõvad. Mõned on pehmed. Võimalik isegi käega vajutada, mõni teine kuju sisse. Sulamistemperatuur. Toome külmikust jäätüki, paneme selle lauapeale.. see sulab ära. Kuna jää sulab
Täpselt seda tegi 1978. aastal prantslane Michel Lotito. Ta hakkis ühe Cessna sõrmeküüne suurusteks tükkideks ja sõi siis need üksteise järel ära. Lotito, kes suutis hävitada kuni 1kg metalli päevas, rändas maailmas ringi, süües selliseid asju nagu jalgrattakodarad ja ostukärud. Tema tähelepanuväärse ande tunnustuseks autasustas ,,Guinnessi rekordite raamat" teda pronksist medaliga. Ta sõi selle ära. Teema lõpetuseks sobib Paracelsuse tsitaat: ,,Kõik ühendid on mürgised. Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit."
Pidime istuma külalistetoas ja lugema lasteraamatuid. Alguses oli päris huvitav kuid hiljem hakkas igav. Vihmasadu jäi vaiksemaks ent päriselt ei lakanud. Vanaema rääkis et sellise uduvihmaga on hea seenel käia. Läksimegi kolmekesi metsa. Vaatasime ega näinud midagi.Vanaema tutvustas meile söögiseeni. Nüüd leidsime ise mitmesuguseid seeni. Samblas oli peidus nii kukeseeni pilvikuid kaseriisikaid puravikke kui ka võiseeni. Kärbseseened jätsime metsa sest nad on mürgised ja söögiks kõlbmatud. Koju jõudsime hilja. Olime väsinud aga õnnelikud - seenesaak oli suur! Kõige toredamad on klassiõhtud, kus saame oma oskusi proovida, joosta, võistelda, tantsida, laulda ja joonistada. Eelmine klassiõhtu toimus metsas, kus pidime tundma ilmakaari, teemärke ning loomajälgi. Võistlus oli keeruline, aga meie rühm sai ikkagi esikoha. Poisid jäid teiseks, sest kogusid vähem punkte. Metsas nägime sinililli, ülaseid ja muid kevadlilli
27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30. BIOTROOFID toituvad elusast orgaanilisest ainest (jagunevad kaheks: parasiidid, sümbiondid) 31. HÜÜF seeneniit 32. MÜTSEEL seeneniidistik 33. MÜKOTOKSIIN - eritavad seened, mis kasvavad toiduainetel, mürgised ainevahetuse jäägid. 34. MÜKORIISA seente ja taimedevaheline kooselu 35. PLASMIIDID DNA rõngasmolekul 36. ARHED ürgbakterid, mis suudavad elada väga äärmuslikes keskkondades. RAKUTEOORIA Mõisted tsütoloogia, mükoplasma, prokarioodid, eukarioodid Kõige suurem rakk on jaanalinnumuna, kõige väiksem rakk on mükoplasma, mis elab hingamisteedes. Inimese kehas on kõige suurem rakk naise munarakk. Lihasrakud võivad olla umbes 30 cm pikad.
läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetisi, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetest looduskeskkonda tagasi. Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteaine sahhariidide tootmiseks fotosünteesi abil. Kütuste intensiivse põletamise tulemusena koguneb atmosfääri rohkem süsihappegaasi, kui taimed jõuavad seda ära tarvitada. Aastate jooksul on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris tõusnud ning 1999 a
Gaas, tihedusõhu tõttu väiksem, läbipaistev Selgita mõistet isotoopia ja isotoop. Kuidas saadakse ja kogutakseH2 laboris? Millised saadused tekivad vee elektrolüüsil? Kirjuta vastavad anoodi- ja katoodireaktsioonide võrrandid? Mis on vesiniku tähtsamad kasutusalad? Halogeenid VIIA rühm Millised on halogeenide o-a? Halogeenide (F2, Cl2, Br2, I2) füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Kõik halogeeni lihtained on mürgised. Kuidas muutuvad halogeenide oksüdeerivad omadused? Selgita mõistet sublimatsioon. Milline halogeen sublimeerib? Hal2 + halogeniid halogeniid´ + Hal 2´ reaktsioon on tingimuslik. Reageeriv halogeen peab olema tugevam oksüdeerija kui moodustunud halogeen Näide: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 Cl2 + NaF ei toimu Kuidas saadakse halogeeni lihtaineid tööstuses? Muundumiste rida:
Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik
veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest, järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/ Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat, kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid, mürgised tööstuskemikaalid ja inim- ja loomsetest jäätmetest pärilt bakterid, mis on vette sattunud. Suurimad saastajad on väetised ja taimekaitsevahendid- kui vihmavesi nendega kokku puutub, kantakse need edasi jõgedesse ja seejärel merre. /7/ Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad organismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi. Maailma mitmetes piirkondades on 4
· madal keemistemperatuur · kasutatakse:külmutusmasinates, aerosooliballoonides Pestitsiidid- on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Hal. Kasutamine · Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks · Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks · Tetraklorometaan on üks komponent tulekustutites( ei põle kuna on raske aur) · Pestitsiidid: kahjurite tõrjeks
lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet,
Toit püsib maos 3-4 tundi,kuiv toit püsib maos kauem kui vedel.Maost läheb toidukõrt edasi kaksteistsõrmiksoolde,kus toimub tähtsam osa seedimisest,sinna suubuvad kahe tähtsa organi nõred,maksa ja kõhunäärme nõre.Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ.Peale toiduainete vere imendumist läbib veri maksa,maks muudab kahjulikud ja mürgised toiduained kahjutusks.Kaksteistsõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine.Rasvu lõhustatakse lipaasi abil.Edasi suubub toit peensoolde,kus vajalikud totained imenduvad läbi sooleseinte verre.Peensoole imendumise muudab paremaks see et soole sinu katavad kurrud.Soole seinu suurendavad ka hatud,mis muudavad soole seinad sametiliseks.Peale vajalike toitainete imendumist liigub mittevajalikud ained jämesoolde kus elavad paljud bakterid kes toituvad meile mitte vajalikest ainetest
lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet,
haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks. Inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Taimekaitse- ja putukatõrje vahendid Põllul, koduaias ja korteris on kasutusel mitmesugused taimekaitse- ja putukatõrjevahendid. Ka nende seas on palju selliseid, mis on inimesele ja koduloomadele mürgised ning oskamatul kasutamisel ohtlikud. Plastmassid Plastid ehk plast-massid on sünteeti-lised materjalid, mis koosnevad polümeerist, täiteainest, plastifi-kaatorist, stabili- saatorist, värvainest jms. Plastmassid on nt. kilekotid, pastapliiatsid, kummid, torud, paljude riiete materjalid jne. Plastide omadused Plastid on kerged, tugevad ja hästi töödeldavad. Plastid on hästi painduvad, elastsed ja sitked.
See reaktsioon toimub isegi jääga -116 °C juures: 2Cs+H2O =>2CsOH+H2 3)Tseesiumi reageerimine happega: 2Cs+2HCl => 2CsCl+H2 4)Tseesiumi reageerimine soolaga: 2Cs+Zn(NO3)2 => 2Cs(NO3)+Zn Bioloogiline tähtsus: Tseesiumit inimkehas ei esine. Peamiselt omandatakse seda toiduga, see imendub seedetraktis ning analoogiliselt kaalimuga ladestub peamiselt lihasmassis. Tseesium ei ole eriti mürgine inimesele. Siiski on mürgised tema radioaktiivsed isotoobid. Ohtusnõuded: Tseesium süttib õhu käest spontaalselt, seepärast tuleb seda säilitada kinnises klaasampullis puhtas argoonis või vaakumis. Tugeva reaktsioonivõime tõttu reageerib tseesium veega plahvatuslikult. Tseesiumi kõrvaldamine käib nagu ka teiste leelismetallide korral, tilgutades ettevaatlikult alkoholi ning seejärel neutraliseerides. Kaustatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tseesium.htm http://et.wikipedia
väljendab tinglik valem Al2O3 * nH2O. Alumiiniumhüdroksiid on väga nõrk alus ja tüüpiline amfoteerne hüdroksiid. Ta reageerib kergesti nii hapetega kui ka leelistega. Kuumutamisel alumiiniumhüdroksiid laguneb, tekib oksiid ja vesi. PbO2-pliioksiid- Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Reageerimine: Happega: PbO + 2HCl PbCl2 + H2O Alusega: PbO + Ca(OH)2 +H2O Ca2+[Pb(OH)4]2- Pb3O4- plii(II) ja plii(IV) segaoksiid-Tema toksilisuse tõttu on kasutamine limiteeritud. Varem kasutati kombineeritult linaseemneõliga tiheda ning kaua kaitsva korrosioonivastase värvina. Samuti koos menniku ja linaste kiududega kasutati teda veetorustikes. Praegu kasutatakse seda põhiliselt klaasi koostisosana, eriti plii/tina klaasis. See leiab limiteeritud kasutust algelistes
Keemilised omadused · Hapetega annavad alkoholid estreid · Alkohol on väga nõrk hape · Alkoholid oksüdeeruvad Keemilised omadused · Alkohol ei reageeri leelistega · Joodud alkohol hakkab samuti oksüdeeruma, etanoolist tekkiv etanaal põhjustab peavalu, südame pekslemist, seedehäireid ja üldse ja halba enesetunnet. · Alkohol võib käituda kui hape Füsioloogiline toime · Omavad narkootilist toimet ja võivad olla väga mürgised · Metanool imendub kergesti läbi naha ja põhjustab ka nägemiskahjustusi · Etanool on sõltuvust tekitav mürk Füsioloogiline toime · Alkoholi mõjul mõtlemisprotsess aeglustub ja raskeneb · Pole ühtegi organit, mida alkohol ei kahjusta · Rängalt mõjub alkohol pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed Alkoholide kasutamine · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna
Sarvkest → eeskamber → silmaava → lääts → klaaskeha → võrkkest 6. a) Haismisrakud asuvad ninaõõnes Määran lõhna järgi toidu kõlbulikust Tunnetan ruumi umbsust Aiab tunnetada mürke õhus Isumahlad – paneb seedenäärmed tööle b) Maitsmisrakud asuvad keelel Aitab määrata toidu kõlbulikust Paneb seedenäärmed tööle Tunneme ära mürgised toidud/ained maitstes 7. Õiged väited Nägemisteravus on kõige väiksem võrkkestal pimetähni piirkonnas Pimetähn on koht võrkkestal, kus nägemisretseptorid puuduvad, algab nägemisnärv Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel
püssirohu, lõhkeainete, väävelhappe, paberi valmistamisel. Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. 2.4 Väävli tähtsamad ühendid Tähtsamad ühendid on SO2 (vääveldioksiid) ja SO3 (vääveltrioksiid). Nad on õhust raskemad, mürgised, terava lõhnaga, gaasid, veega reageerides annavad happe. Gaasiline ühend H2S- divesiniksulfiidhape. H2SO3- väävlishape; keskmise tugevusega hape; soolad- sulfitid, mis leiavad kasutamist fotograafias. H2SO4- väävelhape; tugevaim hape; soolad- sulfaadid. Tegemist on enim kasutatud ja toodetud väävliühendiga. Väävelhape on õlitaoline vedelik. 2 Kasutatud allikad https://et.wikipedia
toiduvalmistamiseks vajaliku absoluutselt ohutu temperatuuri (u.180 kraadi). tervisele ja on • Käepide on kuumuskindlast keskkonnasõbralik. bakeliidist. Lihtne puhastada ja hooldada. • Toodetud Prantsusmaal. Tefal Revelation pann 24 cm Omapoolne hinnang • Hinnang ,,Hea,, kuna nendel pannidel pole kasutatud tefloni, pliid ega kaadjumi mis võivad olla mürgised. • Sammuti on panne lihtne puhastada, kuna pannidel on Resistium või Titanium Force katte. • Pannid on väga vastupidavad nii kuumale kui ka kriimustustele. Omapoolne hinnang • Pannid kuumenevad ühtlaselt nii on lihtne toitu valmistada. • Enamus selle firma panne sobib kõikidele pliititele ka. Induktsioonipliitidele. • Pannidel Thermo-spot mis näitab millal on pann piisavalt kuum, et hakkata praadima. Tänan kuulamast!
Võru Kesklinna Kool Elektrooniliste jäätmete teekond GEO 2014/1 40 miljonit · elektri- ja elektroonikaseadet arvutid telefonid elektripliidid jne visatakse ära igal aastal Mürgine prügi · Palju praagitakse välja töökorras seadmeid · Üks vana arvuti toob sisse 7 eurot · Pliitolm eraldub kopsimisel hingatakse sisse kahjustab lõpuks aju · Plaatide ja juhtmete sulatamisel tekivad mürgised vähki tekitavad aurud Hiina taaskasutuskeskuses lammutavad India töölised poleerivad teleriekraane, mis naised käsitsi arvuteid lähevad uuele ringile Baseli konventsioon 1989 keelab riiridevahelise ohtlike jäätmete veo Riigist tohib välja viia vaid · töökorras seadmeid · seadmeid, mida sihtriigis saab parandada Seda, mis ei tööta, loetakse jäätmeteks. Nende eksport on keelatud Veetakse välja · India · Hiina · Vietnam · Ghana
NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideerimisest merel.
pindaktiivseid aineid sisaldab. Näiteks anioonne pindaktiivne aine LAS hiljem ei lagune ning läbinud veepuhastusjaama, settib veekogude põhjamudasse. Aga anioonsed pindaktiivsed ained võivad olla ka rasvhapped, mis lagunduvad heitvees, puhastusjaamades ja looduses. Katioonsed pindaktiivsed ained Pesupulber võib sisaldada nii biolagunevaid kui ka mitte biolagunevaid Mitteioonsed pindaktiivsed ained Näiteks alküül fenooletoksülaadid on väga mürgised veeorganismidele. Näiteks ka alkoetoksülaat on väga mürgine veeorganismidele, kuid tavaliselt nad lagundatakse veepuhastusjaamades. Fosfonaadid Kasutatakse veepehmendamiseks ja on loodussäästlikud. Tõhustavad pesuainete toimet, suurendavad pesulahuse mustusekandevõimet ja ei lase mustusel tagasi kangale sadeneda. Polükarboksülaadid Ei ole vabalt biolagunevad. Neil on väike mürgine efekt mereorganismidele ja inimestele. Seep Puhastav toime
11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Epitsenter 18. Nimeta seismiliste lainete liigid.
lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades väikesed lillakasroosad õied longus, tihedas ühekülgses õisikus ravimtaimena kasutatakse lehti ja õisi, omab rahustavat, röga lahtistavat, põletikuvastast toimet,
Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem.Nad Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, ussid, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Kullesed on taimtoidulised.Kuna nii kullesed kui ka täiskasvanud on mürgised, siis vaenlasi eriti ei ole. Kullesed saavad hakkama ka kaladega veekogudes. Kärnkonn toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.Häirimisel võib kasutada ähvarduspoosi (nt. puhudes end täis ja sirutades endsirgetele jalgadele püsti) ja eritab mürgist nõre. Isased võivad kätte võttes ka piiksatada.Sigimisrändel saab suur osa loomi hukka tiheda liiklusega teedel.Et on
Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste liigid klass 1 -- lõhkeained ja klass 5.1 -- oksüdeerivad neid sisaldavad esemed; ained; klass 2 -- gaasid; klass 5.2 -- orgaanilised klass 3 -- kergestisüttivad vedelikud; peroksiidid; klass 4.1 -- kergestisüttivad tahked ained, klass 6.1 -- mürgised isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus ained; lõhkeained; klass 6.2 -- nakatavad klass 4.2 -- isesüttivad ained; ained; klass 7 -- radioaktiivsed klass 4.3 -- ained, mis materjalid; veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid klass 8 -- sööbivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
