· Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on setud
halogeeni aatomi(tega).
· Ahelisomeerid- erinevad süsinikuahela ehituse poolest
· Asendisomeerid süsinikuahel sarnane, aga erinevad halogeeni asetuse poolest.
· Halogeenide füüsikalised omadused:
o Enamik on toatemp. Vedelikud või tahked ained
o Hüdrofoobsed
o Suure tihedusega
· Füsioloogilised omadused:
o Mürgised ( RF
diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Taimekaitse ja putukatõrjevahendid Põllul, koduaias ja korteris on kasutusel mitmesugused taimekaitse ja putukatõrjevahendid. Ka nende seas on palju selliseid, mis on inimesele ja koduloomadele mürgised ning oskamatul kasutamisel ohtlikud. Kasutatud allikad www.google.ee www.google.ru www.neti.ee Keemia 9 klassi õpik
Halogeenide üldiseloomustus Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine
K: 53%47%=100% 8. metallide füüsikalised omadused: - hea elektrijuhtivus - hea soojusjuhtivus - iseloomulik läige 9. tähtsamad argielu metallid: - raud - alumiinium 10. mittemetallide füüsikalised omaduse: - väga ebapüsivad 11. tähtsamad argielu mittemetallid: - lämmastik - hapnik - süsinik - väävel 12. a) hallogeenid (soolatekitajad ) kuuluvad VII A rühma b) iseloomustab molekul koosneb kahest aatomist, keemiliselt aktiivsed, mürgised, F2 ja Cl2 on gaasid, Br2 on vedelik ja I2 on tahke aine 13. tähtsamad liitained: - CaCo3 paekivi, kriit - SH4 metaan, maagaas - NaCl keedusool - SiO2 liiv - H2O vesi - CO2 - süsihappegaas
happeliseks. Need ühendid satuvad õhku inimtegevuse tagajärjel(fosiilsete kütuste põletamine) ning ka looduslike protsessside tulemusel(äike,vulkaaniline tegevus) Milliseid tagajärgi happesademed põhjustavad? Veekogud muutuvad happelisteks ning samuti ka mullad, Kahjustavad okaspuid, Kiireneb murenemine:ehitise,skulptuurid,raudesemed Inimestel sagenevad hingamisteede haigused 4.Miks tekib sudu? õhku sattunud mürgised põlemisproduktid suits,tahm segunevad uduga. Esineb suurlinnades.Mõjub hinggamisteedele ja kopsudele ning tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Saab vähendada korstnate puhastusfiltritega. 5.Kuidas võivad vulkaanid mõjutada ilmastikku?
Leidub kinevarina(HgS) Suurimad leiukohad on Hispaanias Enamus kaevandusi on praeguseks suletud Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgozstanis Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud Kasutus[4] Termomeetrid Baromeetrid Hambatäidistes(Minevikus, praegu keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori tootmine Ohud[5] Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Elavhõbedat tohib kuumutada ainult õhukindlas ruumis või tõmbekapis. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades(saastunud vee tõttu). Infot[8] Elavhõbe on küll vedelik kuid mitte märg. Kõrge tiheduse tõttu(13.6) jäävad näiteks kahurikuulid, rauatükid ja tellised elavhõbedas pinnale. Magnetid ei tõmba elavhõbedat.
Halogeenid Faktid Halogeenid on VII A rühma mittemetallilised elemendid Rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat Halogeenid on tugevad oksüdeerijad Kõik halogeenid on inimesele mürgised Nende aktiivsus väheneb järjekorras: F>Cl>Br>I Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Normaaltingimustel kollakas gaas Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub fluor söövitavalt Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal Kasutatakse palastiku valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks NaF aitab ära hoida hammaste lagunemist Fluor vedelal kujul Kloor
sealsetes tootmisprotsessides on tarvis vett. Heitvee iseloom sõltub tööstuse iseloomust, toorainest ning tehnoloogiast. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Eestis on palju põlluharimist seega on osades veekogudes rohkem saastumist. Tööstusettevõtted paiskavad õhku palju mürgiseid kemikaale, mis on inimese tervisele väga kahjulikud. Näiteks, kui tööstusest tulevad mürgised gaasid aurustuvad pilvedesse, siis tekivad happevihmad. Samuti on ka probleemiks see, kui kemikaalid jõuavad põhjavette ning põhjavesi omakorda meie söögilauale. Mina arvan, et tööstusettevõtted on väga kahjulikud inimese tevisele ning kogu meid ümbritsevale keskkonnale. Loodan, et tulevikus arendatakse tehnoloogia nii kaugele, et heitgaasid pääseksid võimalikult vähesel määral keskkonda.
kloroderivaadid. • Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. • Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi
Kaevandamine Elavhõbe on looduses üliharuldane. Leidub kinevarina(HgS). Suurimad leiukohad on Hispaanias. Enamus kaevandusi on praeguseks suletud. Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgostanis. Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud. Kasutus Termomeetrid. Baromeetrid. Hambatäidistes. Kosmeetikas. Kloori tootmine. Ohud Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades (saastunud vee tõttu). Elavhõbeda kokkukorjamine Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, kindlasti ei tohi kasutada harja. Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Kogu elavhõbe suletavasse anumasse.
tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, orav, ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat, nokkloom, sipelgasiil, mitmed papagoi liigid, mürgised maod Rahvused Brasiillased, ameeriklased, hiinlased, austraallased, uusmeremaalased Inimtegevus Asustus tihe Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad
Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. 1789.a. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75. Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte. Keemiarelv - Veremürgid - Veremürgid levivad organismis vere kaudu. Keemiarelvana levitatakse neid enamasti aerosoolina ning organismi satub see sissehingamise teel. Veremürgid takistavad vererakkude võimet kasutada ja transportida hapnikku, mistõttu põhjustavad veremürgid kergesti lämbumist. Surm võib saabuda minutitega. Enamasti on nad
Omadused · On VII A rühma elemendid · Flour, kloor, broom, jood kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, · Nende iseloomulikumad ühendid on halogeniidid. · Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut) · Tugevad oksüdeerijad. Oksüdeerivad omadused tugevnevad alt üles. · Redutseerivad omadused nõrgenevad alt üles · Alt üles aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. · Aatomite väliskihis on 7 elektroni. Liidavad kergesti 1 elektroni, mis neil puudub. Saamine 1
Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohutõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Pestitsiidid on näiteks heksaklorotsükloheksaan ehk lindaan ja diklorodifenüültrikloroetaan ehk DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT
toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena Igapäevelus kasutatav nimetus-söögisool KCl-hape Kaaliumkloriid Na2CO3-hape Etaanhape Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis CaSO4 x 2H2O- on valem, mille järgi saab teha kipsi, kaltsiumsulfaat * kaks vee molekuli
2)Halog. füüsikalised om. Mõned on toatemp. gaasilised, enamik neist on vedelikud või tahked, on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus üpris suur, veest raskemad. Füsioloogilised om. Mürgised, kergesti lenduvad halog.ühen. narkootilise toimega, põhjustavad rakseid keksnärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut....
hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid ja münte.
Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti. b. Toime organismidele: b.i. Mürgised b.ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi b.iv. Mürgistused võivad lõppeda invaliidistumisega, halvemal juhul surmaga. 7. Kus kasutatakse halogeenalkaane? Rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt. Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud
mehhaaniline energia; suured tuulepargid; kõrged ehituskulud; 2,5% Päike – soojus ja elekter ja loomulik valgus; päikese paneelid; kohad, kus on palju valgust Geotermaal – looduslik radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv; soojus, elekter, ravi; raskesti kättesaadav; laamade äärealadel Vesi – palju tööd ja raha kulub tammide ehitamisele; jõgedel; kurnab loodust; odav 6. TUUMAENERGEETIKA, SELLE ISELOOMUSTUS Tuumaenergeetika – odav; võib olla väga ohtlik; mürgised jäätmed; kiiritusoht; uraani maak 8. KESKKONNAREOSTUS ENERGIAMAJANDUSES Nafta lekked, tuuma jäätmed, mürkgaasid, tuhamäed
• Küllastumata .......................................... muutuvad ....................................... kuju radvhappeks, muutub molekulide .................................. • 2) Rasvade rääsumine õhuhapniku oksüdeerumine ....................................... toimel lõhnavad mürgised tekivad halvasti ................................ ja ................................... ühendid Nimi: 3) Hüdrolüüs happelises keskkonnas (nt võrrand lk 148 all) • Toimub seedeelundkonnas, tekivad .................................... ja .............................., mis oksüdeeruvad edasi .............................-ks ja .
puhastusvahendid Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate Ei sisalda klooriühendeid
Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Sri Lankal elab üle 21 miljoni inimese Peamiselt räägitakse singali ja tamili keelt Sõbralikud ja heatahtlikud inimesed Loomad Sri Lankal liikudes näeb igal sammul loomi Hotellides sibavad ringi gekod jms Paljude loomade elupaik on rahvusparkides Palju elevante Dzunglis maod ja mürgised putukad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus Ainuüksi tee annab 65% Sri Lanka ekspordituludest. Peamiselt eksporditakse teed, kookosõli ja maitseaineid. Sri Lankal toodetakse tsementi, paberit, riiet, grafiiti ja vääris- ja poolvääriskive. Huvitavaid fakte
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.
Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imendumine
TAAL Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Geograafilised koordinaadid on 14°0'7" N, 120°59'34" E. See asub Talisay ja San Nicolase linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormi...
püsiva struktuuri tõttu on tema lahustamiseks vaja tugevat oksüdeeriat, lahustub eetris, benseenis või alkoholis Etanooli ja fenooli happelisus: reageerimisel leelisega muutub vaid väike osa alkoholist alkoholaadiks. Fenoolid tegelikult nõrgad haped kuid etanoolist tugevam, tänu delokalisatsioonile, mis stabiliseerib osakest Areenide füsioloogiline toime: narkootiline toime, pideval kokkupuutel kahjust närvisüsteemi, maksa ning vereloomeelundeid. Nahale mõjuvad ärritavalt, mürgised kuigi on ka selliseid mida kasutatakse ravimiteks nt aspiriin. areenide kasut,leidumine: eraldatakse kivisöetõrvast(toodet benseeni, touleeni jt)tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid, millel tõsine oht keskkonnale. Areenide isomeeria: asendisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadusetega, samuti võivad nad erineda oma bioloogilise aktiivsuse poolt. 1,2-
*mol vesinik on tavatingimustes keemiliselt üsna väheaktiivne. Atomaarne aga üsna aktiivne *vesiniku segu õhu või hapnikuga on plahvatusohtlik *aktiivsete metallidega oksüdeerija.Tekivad hüdriidid,milles vesinik on oks astmes -1.Nt LiH,NaH,CaH HALOGEENID *Halogeenid on VIIA rühma elemendid *Kõige aktiivsemad *Neid leidub looduses vaid sooladena *nende ühendid on halogeniidid Omadused: *neis on nõrk füüsikaline jõud *suhteliselt madala keemistemperatuuriga *lihtainena mürgised *tugevad oksüdeerijad HAPNIK Füüsikalisi omadusi: *lõhnata, maitseta, värvuseta gaas *vees suhteliselt vähe lahustuv *keemistemperatuur -183 Keemilise omadusi: *oksüdeerija *suhteliselt väheaktiivne (molekulaarne hapnik) *kuumutamisel muutub aktiivsemaks *atomaarne hapnik on ebapüsiv
2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid · Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. · Vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks
Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist.
Setted: liiv, kruus, savi täpi piirkonnas - Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised,
Vesinikhalogeniid: Vesinik- läheb sinna, kus vähem C'sid. Cl- läheb sinna, kus rohkem C'sid. ....+HCl-> AMIINID: orgaaniline lämmastikühend. Neid võib vaadelda kui amoniaagi (NH3) derivaate, kus vesiniku aatom või aatomid on asendatud alküülasendusrühmaga. Amiinid on aluseliste omadustega, nad saavad liita endaga vesinikioone. Amiinid on looduses funktsionaalse rühmana levinud. (aluseline ) VALGUD- koosneb aminohapetest, sisaldavad NH2 , kuuluvad amiinide hulka. Lihtsad amiinid- mürgised ained, ebameeldiva lõhnaga. Lõppliide on amiiin või siis ees amino- .
Erinevate alkoholide kasutamise, eelised ja puudused Metanool Metanool on välimuselt sarnane etanoolile. Lõhn, maitse ning joove on neil samad. Ainevahetuse tagajärjel kuhjuvad organismi pika aja jooksul väga mürgised ained. Eluohtliku mürgituse võib saada juba 30 grammi joomisel. Sagedasti võib kaotada joomise tagajärjel ka nägemise. Nägemise kaotamiseks piisab kõigest 5ml tarvitamisest. See on suur eelis, sest sel juhul ei kulu metanooli palju ning jääb ka järgmiseks korraks, kui see üldse tuleb. Metanooli saadakse enamasti vingugaasist ja vesinikust. Tulevikus võib metanool olla üheks vedel kütuseks, kui naftavarud otsa lõppevad. Etanool
aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond?Neutraalne. Happelises hakkavad lagunema 4. Kas kergemini lagunev kaksikside on taimeõlil või pekil?Tahked rasvad on üksiksidemetega. Õlil on kaksikside laguneb halvemini 5. Mida tähendab rasva seebistumine supis?Seebistumine tekib supi liigsel keetmisel, kui keeta metalle köögiviljadest välja mis rasvadega moodustavad soolad e. seebistuvad 6. Mis on rasvade rääsumises halba?Tekivad mürgised ühendid. Rasv oksüdeerub, tekivad ebameeldiva lõhnaga ja mitte alati tervislikud ühendid (aldehüüdid ja karboksüülhapped) 7. Kiire dieedi ohtlikus seisneb .............?Rasvkoes on metallid ja mürgid hoiul mis vabanevad dieedil, kiirel dieedil väga kiirelt. 8. Kuidas jaotatakse rasvhappeid? Küllastunud: üksiksidepekk. Küllastumata: aktiivsem. Kaksikside kalarasvad, oliiviõli. 9. Miks ei tohi ühte ja sama rasva mitu korda praadimiseks kasutada? Kuna praadimisel on
elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 56 võimsat plahvatust, üks neist tuumaplahvatus, mille tagajärjel paiskusid imepisikesed ja mürgised radioaktiivsed ained molekulaarses struktuuris atmosfääri laiali. Kahjude ulatus Maav'rina ja tsunami tõttu jäid mitu tuhat inimest ilma oma elust ja kodust. Fukushima tuumajaama ümbrus 20 kilomeetri raadiuses endiselt saastunud. Jaapani elektrienergiavarustuse sõltuvuse kasv imporditud fossiilsetest kütustest on järsult kasvanud kuni 62 protsendilt 2010. eelarveaastal. 88 protsendini 2013. eelarveaastal.
Nad on laialt levinud Enamik neist on kahjutud, paljud neist vajalikud Osa mikroobe põhjustavad toiduainete riknemise Osa mikroobe põhjustab haigusi Halb toiduhügieen võib põhjustada mikroobide suurt arvu toidus/ toiduainetes. 2.3.Hallitusseened. Nende eoseid leidub õhus, kust nad satuvad toiduainetele. Kui nad leiavad soodsa elukeskkonna arenevad na kiiresti ja peagi kattub toiduaine hallituskorraga . Hallitus on kahjulik nähtus . Hallitanud toiduained on mürgised isegi siis kui hallituskord eemaldada. Toiduained omandavad ebameeldiva hallituselõhna- ja maitse. Kõige soodsam T*C on hallituseentele 20-30*C, kuid mõned liigid arenevad ka madalamas T'C-s. Hallitusseened jagunevad : täpphallitus, nutthallitus, roheline hallitus. 2.4. Pärmiseened 4 Pärmiseened lõhustavad suhkru CO2-ks ja alkoholiks s.o tekib käärimisprotsess. Kõik toiduained, mis sisaldavad suhkrut või millele on lisatud suhkrut omavad võimet käärida.
kärbseseenes, murakates, paljudes toiduainetes - kõrge V-sisaldus Vanaadiumi sisaldus maakoores (0,019%) on küllalt · inimese vereplasmas optim. konts 5 . 10-9 mol/l V kõrge, kuid esineb hajutatult. Lihtainena looduses ei leidu. Kuid on teada umbes 65 erinevat mineraali. Suurtes kogustes on V - ühendid mürgised Vanaadiumi kaevatakse peamiselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, Loode-Hiinas ja Ida Venemaal. Aastal 2007 need kolm riiki kaevandasid 58600 tonni Isotoobid vanaadiumi, s.o. 95 % kaevandatud vanaadiumist. On olemas kaks looduslikku vanaadiumi isotoopide vanaadiumi, vanaadiumi-50 ja vanaadiumi-51. Vanaadium-
Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik
paberivabrikutes, ja elavhõbeda alküülühendid, nagu näiteks etüülelavhõbekloriid C2H5HgCl, mida kasutatakse seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks). Samuti on kasutatud selleks otstarbeks ka metüülelavhõbedat. Elavhõbeda alküülühendid on püsivad, ei lagune ning üldiselt peetakse neid keskkonnaohtlikumateks kui arüül- või anorgaanilisi ühendeid. Elavhõbeda ohtlikkus: Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus. Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju mürgisemad ja ohtlikumad organismile, kui seda on metalliline elavhõbe
Jugapuu kasvab 1020, erandina kuni 28 meetrit kõrgeks. Suurim registreeritud tüve ümbermõõt on 16 meetrit Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraani Eestis kasvab jugapuu Lääne-Eestis, peamiselt Hiiumaal ja Saaremaal. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmiva septembris-oktoobris Jugapuu viljad marikäbid, on küpsena punased. Jugapuu seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid,rehapulki ja vesirataste hambaid. Vana-Egiptuses tehti jugapuust sarkofaage Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned Valge tolmpea (Cephalanthera
Ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets,avamaastik) Ilmastik (tuule kiirus,temperatuur, õhu vertikaalne püsivus jne) Aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes Avarii toimumise aeg ( talvel, suvel, öösel , peval) 11 1. Lõhkeained 2. Gaasid 3. Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9. Muud ohtlikud ained või matrejalid 12. 33 1 203 <------- ohutunnus,koosneb mitmest numbrist <-------Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2- gaas 3- põlv vedelik 4- kergesti süttis pulbriline aine 5- oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6- mürgine aine 8- söövitava toimega aine X- aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb endas ohtu
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape. 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD
Omadus - Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Kasutamine - Freoone kasutati kahjurite tõrjeks. Praegu kasutatakse neid külmikutes. Kahjulikkus õhku paisatud freoonid on kaua aega muutumatud. Osoonikihini jõudes lagunevad freoonid UV- kiirguse toimel radikaalideks, mis on katalüsaatoriks osoonikihi lagunemisprotsessis. Pestitsiidide omadused Lahustuvad hästi rasvades. Elusorganismidele mürgised. Kahjulikkus Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Elektrofiilse tsentri tunneb ära positiivse laengu järgi aatomil. Nuklefiilse tsentri tunneb ära negatiivse laengu järgi aatomil. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga.
püstise või tõusva risoomina lehe alumisel küljel eoskuhjad Eestis 22 liiki Hariliku soosõnajala välisehitus MAARJASÕNAJALG tumerohelised, ~ 1m pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised rahvameditsiinis kasutatakse ussnugiliste tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse
Kroom ( Cr ) Molübdeen ( Mo ) Volfam ( W ) Kroom · Esineb looduses nelja isotoobina · Aatomnumber : 24 · Aatommass : 51,996 · Tihedus : 7,14 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 1900 °C · Keemistemperatuur 2690 °C · Kroom on küllalt aktiivne metall. · Kroom reageerb kergesti lahjendatud hapetega. · Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. · tähtsamad ühendid : Kroom(III)oksiid, Kroom(VI)oksiid, Kroom(VI)hape, Kroom(IV)oksiid · Kroom stimuleerib insuliini toimet, osaleb süsivesikute ainevahetuses ning reguleerib vere suhkrutaset lisaks osaleb kilpnäärme talituses. · Kroom satub loodusesse fossiilsete kütuste põlemisel. · Kroomimaagi maailmatoodang on umbes 12 miljonit tonni aastas. Molübdeen · Molübdeeni nimetus tuleneb
reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet. IIA rühma aktiivsemad metallid. Leelis ja leelismuld. Omadused. Pehmed, kergest lõigatavad, suhteliselt kerged, madal sulamistemp, hea elekti ja soojusjuhtivusega, reag aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega, reag tormiliselt hapetega. Soolad. Kõrge sulamistemp, enamasti valged, tugevad eketrolüüdid. Raud on küllaltki pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Niklit kasutatakse paljude sulamite koostises.kroom on ilus kõva ja küllaltki
väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed Kasvab lagedal – loopealsetel, kuivadel niitudel ja metsaservadel Vars on tihedalt karvane Risoom on tugev, harunenud, mustjaspruun, rohkete narmastega, ulatuvad kuni 25 cm sügavusele Paljunemine: tuule abil, vegetatiivselt risoomiharude abil, juurevõsundite pungadest arenevate võsudega KOKKUVÕTTEKS : Ülasid noppides tuleb olla ettevaatlik, sest nad on mürgised ja kui kätele satub liiga palju erituvat mahla, võib nahale tekkida raskesti paranevaid ville ja haavu Ülaste õites ei leidu nektarit ning taimi tolmendavad peamiselt kahetiivalised, kes saavad oma töö eest tasuks veidi õietolmu. Jaanipäeva paiku veavad õlirikkaid seemneid laiali sipelgad Kasutatud materialid http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/kylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/mylane.htm
Fosforit kasutatakse väetamisel, sest see varustab taimi fosfaatidega, mis on eluks vajalikud. Fosfaadid soodustavad head saagikust. Valget fosforit kastutatakse orgaanilistes ühendites, mida kasutatakse mitte põlevates materjalides ja vee puhastamisel. Fosfor on üks tähtsamatest kompnentidest terase, fosforpronksi ja muu sellise tootmisel. Fosforisisaldusega tuletikke hakati tootma juba 1830ndatel aastatel, tolleaegsed tuletikud olid mürgised ja ohtlikud. Punane ots tuletikul ongi punane fosfor, mis tõmmates reageerib hapnikuga ning kuumeneb ja süttib.
+ alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. C tahked, mürgised ja lõhnatud Saamine ester+ammoniaak>amiid+alkohol Kasutamine polümeerida tootmine (nailon, kapron) Keemil omadused-karbhape +ammoniaak>amiid+vesi- CH3CH2COOH+NH3>CH3CH2CONH2+H2O. Happeline hüdrolüüs amiid +vesi>karb.hape+ NH3 .Aluseline hüdrolüüs-amiid+leelis>sool+ammoniaak(NH3)- CH3CH2CONH2+NaOH>CH3CH2CONaO+NH3-. Ester +NH3 >amiid+alkohol CH3COOCH3+NH3>CH3CONH2+C3OH RASVAD-on rasvhapete ja glütserooli estrid.
Ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku
aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas.Asendiisomeeria-
tuleneb funktsionaalseterühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga
molekulides.
Halogeeniühendite füüs.omadused-enamik vedelad või tahked ained.puudub
vastastikmõju veega, ei saa mood.vesiniksidemeid,hüdrofoobsed ja ei lahustu
vees.Tihedus üpris suur-veest raskemad.Füsioloogilised om- kõik hü. peale nende
polümeerid mürgised, kohati narkootilise toimega.põhjust.kesknärvisüsteemi ja
maksakahjustusi.toksilisus kasvab reas RF
KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi: gaasiks) # prooton Keemilised : # prooton ja neutron (radioktiivne) **Halogeenid reageerivad metallidega. # prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3 Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga.