ehk analoogne ülekantava füüsikalise suuruse väärtusega digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi)
seadmestesse, vanemad vabrikud ning nende sisseseade kas kaasajastati või asendati uuega, millega kaasnes oluline võit tööviljakuses .Märgatav oli rahvusvahelise kaubandase areng ning töötav elanikkond, kelle hulgas oli palju noori, nõudis ja ka võis endale lubada suuremat kaupade valikut. Kõikides Euroopa riikides sisemajanduse kogutoodangu ja rahvamajanduse kogutoodangu kasvu ühe elaniku kohta , mis olid riigi tugevuse ja heaolu äsja kasutusele võetud mõõtühikud . 1950.aastate jooksul kasvas rahvuslik kogutoodang ühe elaniku kohta aastas Saksamaal 6.5 protsenti , Itaalias 5, 3 protsenti , Prantsusmaal 3, 5 protsenti .Nii kõrge ja püsiva kasvumäära tähtsust on kõige kergem hinnata , kui võrrelda seda samade riikide tulemustega varasemalt kümnenditel: aastail 1913 1950 oli Saksamaa sama aastane kasvumäär kõigest 0, 4 protsenti , Itaalias 0, 6 protsenti ja Prantusmaal 0, 7 protsenti.
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes • 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes • 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes • 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes bit - b - 0 or 1 byte - B - 8 bits informatsiooni hulk I = loga = ( 1 / P ), kus a=2 siis kasutatakse byte ja bit, P on tõenäosus
22. Ökonomeetrilise mudeli majanduslik (sisuline analüüs): regressioonikordajate mõõtühikud; regressioonikordajate majanduslik sisu; regressioonikordajate märkide vastavus majandusteooria seisukohtadele. Majandusterminites regressioonikordaja aj kujutab endast sõltumatu muutuja efektiivsust ehk sõltumatu muutuja puhasmõju. Lihtsa lineaarse regressioonivõrrandi funktsiooniks on piimatoodang lehma kohta ja argumendiks töökulu piima tootmisel. Anda ette argumendi ja funktsiooni mõõtühikud Y - piimatoodang lehma kohta - kg/lehma kohta X - töökulu piima tootmisel tundi/lehma kohta - /lehma kohta tundi/kg kohta - /kg kohta · tundi/lehma kohta - Y suureneb · /lehma kohta - Y suureneb · tundi/kg kohta - Y väheneb · /kg kohta - Y suureneb (tunnipalk on kõrgema toodangu korral suurem) Y - söödakulu - /kg kohta X - piimatoodang (kg/ lehma kohta) Kui piimatoodang lehma kohta suureneb 1 kg võrra, siis söödakulu 1 kg piima
Maa ellipsoidi mõõtmed | ii. Koordinaatsüsteemid |- GEODEETILINE DAATUM iii. Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid | Kaardiprojektsioon Mõõtkava Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur Kaardiraam 6 (generalisatsioon), Mõõtühikud 27. Millised on tüüpilised projitseerimise viisid? Tüüpilised projitseerimise viisid: · ortogonaalne paralleelsed sirged · tsentraalne (gnoomiline) kese ellipsoidi keskmes · stereograafiline kese ellipsoidi vastasküljel · perspektiivne kese väljaspool ellipsoidi 28. Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering? Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva
pinnale (joonele). Sellist koormust loetakse ühte punkti koondatud punkt- ehk koondkoormuseks, mille tähiseks on F ja mõõtühikuks N, kN. Koondkoormus esitatakse enamasti projektsioonidena Fx, Fy, Fz. Vahel taandub koormus jõupaariks, mille toimet hinnatakse momendiga. Momendi tähisena kasutatakse tähti Mx, My ja Mz, mis väljendavad momendi mõju telje x , y, z suhtes. Suhteliselt harva esineb hajutatud moment m ehk lausmoment. Lausmomendi projektsioonid on mx, my ja mz ning mõõtühikud N, kN. 5. Paindemomendi ja põikjõu vaheline seos vardas (valem 1.26, A.Lahe), lisada muutujate tähendus. Lk 44 dMy/dx=Qz(x) My - paindemoment dx - jaotatud koormuse mõjuala pikkus. Qz põikjõud x suhtes/lõikes 6. Põikjõu ja jaotatud koormuse vaheline seos vardas (valem 1.27, A.Lahe),lisada muutujate tähendus, lk 44 Varda elementaarse osa tasakaalutingimustest saadakse varda sisejõudude ja koormuse vahel diferentsiaalseosed dQZ/dx= - q(x) Qz- põikjõud
tööks vajalik – vastavalt töö iseloomule rohkem või vähem. Vastavalt töö iseloomule on meestel 5 gruppi ja naistel 4 gruppi (?). Ainevahetus toimub ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Nende biokeemiliste reaktsioonida käigus vabaneb energia, kui saavad ühed toitained ka üle minna teisteks (nt valgud süsivesikuteks, lipiidi süsivesikuteks, süsivesikud lipiideks, valk ainult valgust) Energiavahetuseks kasutatavad mõõtühikud on kilokalorid ajaühikus ja Si- süsteemi mõõtühik J (džaul). Üks kCal võrdub 4187 J, mis teeb 4,187 kJ (kilodžauli). Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused Põhiainevahetus ehk PAV on energiahulk ööpäevas täielikus puhkeolekus. See on energia, mis kulub organismi elutegevuse kindlustamiseks.( Nende ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, mis kogu aeg toimuvad) Siia alla ei kuulu füüsiline ega vaimne töö. PAV alla kuulub isegi see energia, mis kulub
TOITEFAKTORID ENERGIA Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikk...
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem....
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
2) Eesmärgi järgi: esitlustabelid(pakub nubrilist materjali kõigile, kes tunneb selle vastu huvi), analüüstabelid(eesmärk on mingi keerdküsimuse lahendamist võimaldavate arvude kürvutamine) 3) Sisu järgi: teatmetabelid, informatsioonitabelid(andmed teatud protsesside kulgemise kohta) 4) Staadiumi järgi : abitabelid(esmaste vaatlusandmete õlesmärkimiseks) ja tulemustabelid. 7. Absoluutsed suurused ja nende mõõtühikud Absoluutsuurused on otseselt loendatavad ja mõõdetatavad. Absoluutarvud on need arvud, mis on saadud loenduse, mõõtmise või kaalumise teel. Arvu numbrilisest kujust ei selgu, kas ta on absol. Või suhtarv. See selgub sellest kuidas ta on saadud. Kui loenduse, mõõtmise või kaalumise teel, siis ta on absol arv, kui jagatisena, siis on suhtarv. 8. Suhtelised suurused ja nende liigid Suhtelised suurused on absoluutsuuruste kombinatsioon, neid saab ainult absoluutsuuruste kaudu
Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine sulab ja keeb kindlal temperatuuril. Puhta aine sulamisel ja keemisel temperatuur ei muutu. Nt. S: jää 0°C, raud ~1500°C, tina 232°C. K: vesi 100°C, etanool 78°C, eeter 36°C. Elektri- ja soojusjuhtivus aine võime juhtida elektrir ning soojust
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...
· oluline on pumba kompaktsus, mis mõjutab pumpade ehitust, näiteks tihendamine lõtkude abil, määrimine pumbatava vedelikuga jne; · tähtsad on pumba ekspluatatsioonilised omadused: hoolduskulud, remonditavus, tööiga jne; · pumba maksumus. 16. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumba jõudlus (tootlikkus) q = Vp x n x V 10-3 dm3/min (l/min) Pumbalt saadava vedeliku rõhk Valems näidatud suuruste mõõtühikud: Vp pöörde jõudlus, cm3/p; M jõumoment pumba veovõllil, Nm; n pöörete arv, p/min; kasutegur protsentides, s o = 0,9 vastab 90%. Suurema mooduli korral on hamba kõrgus ja hambavahe maht suuremad ning pumba tootlikkus suureneb. Hammaste arvu suurendamine soodustab tootlikkuse suurenemist, kuid samal ajal suureneb hammasrataste läbimõõt, mis põhjustab pumba gabariitide suurenemist. 17. Kaitseklapi põhimõtteline ehitus ja tööpõhimõte. Tema asend süsteemis
katsetingimustel (erinev operaator, erinev aparatuur ja erinevad laborid) saadud individuaalsete tulemuste lähedus. 4. MÕÕTÜHIKUTE SI SÜSTEEM Mõõtühik - leppeliselt määratletud ja kehtestatud reaalne skalaarne suurus, millega saab võrrelda iga teist sama liiki suurust, et avaldada nende suuruste suhe arvuna. Mõõtühikutele on omistatud leppelised nimetused ja tähised. Sama dimensiooniga suuruste mõõtühikud võivad olla sama nimetuse ja tähisega, isegi kui suurused ei ole sama liiki (N: dzaul kelvini kohta ja J/K on vastavalt mõõtühiku nimetus ja tähis nii soojusmahtuvuse kui ka entroopia korral) SI põhiühikud - mõõtühikud (7 ühikut), mis on aluseks teistele/tuletatud ühikutele. Väljendatakse määratletud suurustega. - pikkus, meeter, m - mass, kilogramm, kg - aeg, sekund, s - elektrivoolu tugevus, amper, A - temperatuur, kelvin, K - ainehulk, mool, mol - valgustugevus, kandela, cd
34. Jääpurjekas seisab horisontaalsel jääl. Tema mass koos purjetajaga on 200 kg. Millist jõudu on vaja, et anda talle 4.0 s jooksul kiirus 6.0 m/s? 35. Lifti mass on 800 kg. Lift liigub kiirusega 10.0 m/s alla ja peatatakse konstantse kiirendusega 25.0 m jooksul. Leida pinge lifti trossis pidurdamise ajal. 36. Naine, kelle mass on 50.0 kg, kaalub end liftis vannitoakaaluga. Lift sõidab üles ja pidurdub kiirendusega 2.0 m/s2. Mida kaal näitaks, kui mõõtühikud kaalul oleksid njuutonid? 37. Teil on vaja paigast nihutada ja väravast sisse lohistada 500 N kaaluv konteiner. Te panete sellele nööri ümber ja hakkate horisontaalselt tirima. Paigalt nihutamiseks kulub jõudu 230 N, vedamiseks 200 N. Leida staatiline ja kineetiline hõõrdetegur. 38. 500 N kaaluvale konteinerile rakendatakse horisontaalset jõudu 50 N, ent konteiner ei hakka liikuma. Kui suur on hõõrdejõud? 39
· Sissjuhatuses soovitavalt kasutatakse umbisikulist tegumoodi ,,Töö autor", ,,Antud töös tutvustatakse" · Töö kirjutatakse kasutades ajavormina lihtminevikku. 1.5. Sisu vormistamine 1.5.1. Valemid Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale. Valemites ei kirjutata mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses. Valemi sümbolite seletus algab sõnaga "kus" (ilma järgneva koolonita) ning selgitused kirjutatakse üksteise alla. 5 Üksikud sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Näide Y = C + S (1)
AVERAGE. 2.2 Variatsiooninäitarvud Variatsioonnäitarvud iseloomustavad uuritava suuruse varieerumist ehk hajuvust. Dispersioon ehk keskmine ruuthälve on ruuthälvete keskmine: Dispersiooni mõõtühikuks on vastava suuruse dimensiooni ruut. See raskendab tõlgendamist. Dispersiooni leidmiseks võib programmis MS Excel kasutada funktsiooni VARP. Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on dispersiooni ruutjuur: Standardhälve mõõtühikud on samad, mis aritmeetilisel keskmisel ja üksikutel väärtustel. Variatsioonikoefitsient on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe: Jaotuse kuju iseloomustavad parameetrid. Asümmeetria on jaotuskõvera maksimumi kõrvalekaldumine sümmeetriateljest. Kui maksimum on sümmeetriateljest vasakul (mood ja mediaan on väiksemad kui keskväärtus), on tegemist positiivse asümmeetriaga. Kõrvalekalde suurust mõõdab asümmeetria kordaja A
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
lubada, aga kes saab, see kasutab) Esimesed hüdroelektrijaamad rajati 18761881 Saksamaal ja Inglismaal. Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuvenergia allikas, andes kogu taastuvenergiatoodangust 63%. Maailma elektrienergiast toodetakse 22% hüdroelektrijaamades. Hüdroenergia ressurssidest kasutatakse tänapäeval ära umbes 15% (Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatakse ära ~60%, Aafrikas ~7% olemasolevast ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli. Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6 h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- ...
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO-3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. 1) üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2) karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO-3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud: 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
c. Kontrollida kaardituse sisulist ja geomeetrilist õidsust 40. Millised on tüüpilised geomeetria vead topoloogias? a. Ei toimu puutumist (üleulatus, vaegulatus) b. SNÄPPIMINE (snäpitud valesti, topeltelementide esinemine, tolerantsi vead, sisaldumise vead) 4 LOENGUTEEMA KAARDI MATEMAATILINE ALUS 41. Millest koosneb kaardi matemaatiline alus? a. Geodeetiline alus b. Mõõtühikud c. Kaardiprojektsioon d. Mõõtkava e. Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur f. Kaardiraam g. (generalisatsioon) 42. Millest koosneb geodeetiline alus? a. Maa ellipsoidi mõõtmed | b. Koordinaatsüsteemid | - GEODEETILINE DAATUM c. Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid | 43
Valides käskluse BLOCK - Ilmub ploki koostamise aken Block Definition. Aknal on 4 suuremat gruppi. I ) Name ploki nimi (tuleks valida selline, et plokk oleks selgelt teistest eristatav) II) Base point ploki sisestuspunkt. Sisestuspunkti valimiseks on kaks võimalust: 1) klõpsates nupule Pick point ja valides seejärel soovitav punkt kursoriga 2) Andes ise ette sisestuspunkti koordinaadid X, Y, Z III) Settings ploki seadistused: Block unit kasutatud mõõtühikud ja nende nimistu. 33 Scale uniformly kui antud ruudukesse on tehtud linnuke, on ploki suurus muudetav ainult kõigis suundades ühtlaselt ehk moondetegurid on kõikide telgede suhtes võrdsed. Allow exploding plokki saab jaotada käsuga EXPLODE algosadeks. Description plokiga kaasneva teksti kirjeldus IV) Objects ploki koostisosade valimise moodus: Select objects vasakpoolsel ikoonil klõpsamine lülitab sisse
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse ...
Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). Elektriajami kiirenduse ja aeglustuse tingimustes võivad elektrimootoris ja töömasinas tekkida dünaamilised jõud ja momendid, mis on mitmekordselt suuremad staatilistest väärtustest. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand: 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Valgusvoog, mida tähistatakse tähega Φ ja mõõdetakse luumenites (lm) Valgusvoo ja tarbitava võimsuse suhet η = Φ/P nimetatakse valgusviljakuseks ja selle ühik on luumen vati kohta (lm/W). Valgusvoo suundtihedust ehk, täpsemalt öeldes valgusvoogu Φ ruuminurga Ω kohta I = Φ/Ω nimetatakse valgustugevuseks ja selle ühik on kandela (cd). Valgusvoo Φ tihedust valgustataval pinnal A (E = Φ/A) nimetatakse valgustustiheduseks ja selle ühik on luks (lx). 30
Output Sele 3 _ Alalisįoolu saamine alaldit kasutades 2.1.3 Pulseeriv vool Muufuva tugewse ja muufumatu suunaga elekhivool. peale vahelduwootū -_-'_l saadakse vahetult ahldamiJĪ"t. s.r" :]' 2.2 Elektotehnikas kasutatavad mõõtühikud 3į:ff#"iļŲ3*:LĪffi;3Ļ,ä:*:"*avad: Pinge, voolutugews, Elektritine pinge Tįįhisfus: U Mõõfūhik: volt Tähisfus: V Tuletatud uhikud: mV=0.001V (lV: l000mV ) Voolutugevįļs Tįüistus: I Mõõtühik: amper Tįįhistus: A Tulętatud ühikud: rrA:0.001Ą (1A- 1000mA ) EĮektriline takistus Tįüistus: R Mõõtįįhikud: oom Tįihistus: o
3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ ↔ (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid:
Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. m...
3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
vees. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2) dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
y=a+bx+x^2... 51. Vähimruutude meetodi olemus, normaalvõrrandite süsteemid ja reg.võrrangi param, arvutamine – Regvõrrandi param. Arvutamiseks kasutatakse vähimruutude meetodit. Meetodi olemus seisneb selles, et otsitavale regvõrrandile valitakse niisugused parameetrid,mis minimeerivad empiirilise ja teoreetilise tagajärgse tunnuse vahelise hälvete ruutude summa 52. Parameetrite seletus, mõõtühikud. INTEREPT. Kiire võimalus reganalüüsi tegemiseks protseduur Regression.Input Y – tagajärgne, X põhjuslik. Multiple R suurem kui 0,5 siis on seos tugev. Rsquare =0,71 siis põhjuslik tunnus kirlejdab ära 72% tagajärgse tunnuse muutumisest. Signif.peaks olema väiksem kui 0,05 siis on usaldatav seos. Intercept on vabaliige. Reg.parameetrid on usalatavad kui olulisuse tõenäosus on väiksemad kui 0,05(p-value)
12. Kaartide matemaatiline alus. Kaardi matemaatiline alus Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb ära määrata rida suurusi nagu: geodeetiline alus - ka geodeetiline daatum, mis määratleb Maa kui taevakeha matemaatilise mudeli; olulisteks mõisteteks on maaellipsoid, geodeetiliste koordinaatide süsteem, koordinaatide süsteemi tsentreerimise lähtepunkt ja orienteerimine; mõõtühikud - eelkõige pikkusühikud ja nurgaühikud, mida kasutatakse kaardi koordinaatide arvutamisel. kaardiprojektsioon - moodus või matemaatiline eeskiri, mille abil sfääriline pind esitatakse tasapinnalisena; tasapinnalised koordinaadid - tavaliselt tasapinnalised ristkoordinaadid, nn kaardikoordinaadid. Nendes koordinaatides salvestatakse kõik kaardi objektid ja elemendid;
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs.mudelit ei saa realiseerida konkreetse süsteemina, siis peab formuleerima sellised piirangud või lisatingimused, mis tagaks mudeli realiseeritavuse. Mudeli koostamise e modelleerimise eesmärk on lihtsad mudelid, mis kindlustavad vajaliku
RGB = RGB(0, Range("L_Green"), 0) V_segu Range("L_Red"), Range("L_Green"), Range("L_Blue") End Sub Private Sub KR_Blue_Change() Shapes("Blue").Fill.ForeColor.RGB = RGB(0, 0, Range("L_Blue")) V_segu Range("L_Red"), Range("L_Green"), Range("L_Blue") End Sub Sub V_segu(R, G, B) Shapes("Mix").Fill.ForeColor.RGB = RGB(R, G, B) End Sub Sub V_segu(R, G, B) Shapes("Mix").Fill.ForeColor.RGB = RGB(R, G, B) End Sub öölehe koordinaadisüsteem ja mõõtühikud X Ühik - point (punkt) X 1 point = 1/72 tolli Top Left Height pööre on kraadides, Width positiivne suund päripäeva Rotation Kujundite ja joonte
3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca 2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2. karbonaatse kareduse suurus arvutatakse vesinikkarbonaatioonide (HCO -3) ja karbonaatioonide (CO23) kontsentratsioonide alusel. Kareduse mõõtühikud 1)mmol/dm3 või mekv/dm3 2)dH ehk nn Saksa kareduskraad 3) ppm 4. Miks suurendab kare vesi pesemisvahendi kulu? Kuna seebi reageerimisel Ca2+-ga tekivad raskelt lahustuvad orgaanilised ühendid. 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ 5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe;
hinnapak. kehtivus. Lisainfo saamine võimalus. Töövõtupiire määrav lisa Ehitusplatsi üldised organiseerimispõhimõõted. Vastutuse ja tööpiirkondande jaotus eri töövõtjatele. Üldised määratlused . Nimekiri katsetest, avade jätmise kohta konstruktsioonidesse. Pakkumiskutse Ametlik üleskutse, ettepanek esitada projekti kohta hinnapakkumine. Kuupäev, kuidas esitada ja kuhu. Tellija töömahtude loetelu . Töö nimetus, kirjeldus ning mõõtühikud, tuginedes kogumustele või eeskirjadele (Eestis veel pole) Uurimisaruanded. Enamasti pinnaseuuringud, olemasolevad ehitised, puud. Rekonstrueeritava hoone kohta olemasoleval konstruktsioonid, seisund. Lk 5. teine pool Tööpakkumise määrav lisa: -eh. pl üldised org. põhimõtted -üld määratlused -pakkumiskutse -tellija töömahtude loetelu -ehituse seletuskiri alg.dok tutvumise järjekord. Ehituse seletuskiri ja joonised: proj. koostatud tehniline projektdokument, määratletakse töö
............................................................................................................ 57 Kasutatud kirjanduse loetelu .......................................................................................... 58 Lisad ............................................................................................................................... 61 Lisa 1. Lennufirma küsitluse näide ................................................................................ 62 Lisa 2. Mõõtühikud ja valuutakursid ............................................................................. 70 Lisa 3. Hoolduskulude jaotus erinevatele lennufaasidele ............................................... 71 Lisa 4. Lennujaamatasud sõltuvalt kellaajast ................................................................. 72 Lisa 5. Taktikaliste kulukalkulatsioonide tulemused ..................................................... 73
kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga. Kihtide liidesed on standartsed. TCP/IP mudel 2 TCP/IP mudel on praktiline mudel. Füüsiline ja kanalikiht on kokku pandud võrguliideseks ning sessiooni, esitlus- ja rakenduskiht on kokku pandud rakenduskihiks. 2. Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. 1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur).
- Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. - Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. - Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. erirelatiivsusteooria kasutab neljamõõtmelist koordinaatsüsteemi, kus lisaks kolmele ruumiteljele on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti enne teljele kandmist korrutada valguse kiirusega, mis erirelatiivsusteooria järgi on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Nii saamegi neli koordinaati: x, y, z ja ct; keha liikumisteele (punktide hulk, kus liikuv keha asub erinevatel ajamomentidel) vastabki neliruumis tema maailmajoon. 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass. N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
