See toimub käsuga DIMSTYLE. Käsk on käivitatav ikoonilatilt DIMENSION või siis rippmenüüst Format valikuga Dimension Style.... Igal mõõtmestamisstiilil on oma nimi. Algselt on olemas mõõtmestamisstiil nimega STANDARD, mida ei saa kustutada, küll aga ümber nimetada ja modifitseerida. Käsu DIMSTYLE käivitamisel tuuakse ekraanile vastav dialoogaken, millel on neli alamakent ja osal nendest omakorda terve rida vahekaarte. Mõõt- ja distantsjoonte häälestamine toimub vahekaardiga LINES. Soovitatav on värv, joone tüüp ja joone paksus valida vastavalt kihile. Nooleotste häälestamine toimub dialoogaknaga SYMBOLS AND ARROWS. Seal saab määrata nooleotste kuju, noolepea suurust. Tsentre märke on võimalik valida 3 võimaluse vahel, ei ole seda märki, tsentrimärk näidatakse 2 joonega ning tsentrimärk näidatakse pikemate rist...
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km ...
1 pint = 5,68dl 1 ounce oz = 0,028 kg 1 cup = 2,48dl 1 ounce fl oz =28,4ml 2.5 Ameerika mahuühikud 1 U.S gallon = 4 liquid (vedelik) quarts =3,785 l 1 liquid quart (kvat e veerand gallonit) = 2 liquid pints =9,5 dl 1 liquid pint = 16 U.S.fl.OZ = 4,73 dl 1 cup = 8U.S.fl.OZ = 2,37dl 1 U.S. fluid ounce =20,6 ml 1 dry (kuivaine) quart = 2dry pint = 1,1l 1 dry pint =5,5 dl 2.6 Vanade kokaraamatute mõõtühikud 1 lood =13g 1 nael =410g 1 toop = 4 kortlit = 1,2l 1 kortel =1/4 toopi =300g 1 pang = 10 toopi =12,3l...
67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a= F / m F= ma III Seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = -F2 SI süsteem 1. pi...
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm ...
Palkide ja pakkude pikkus mõõdetakse meetreis ja detsimeetreis (1 detsimeeter = 10 sentimeetrit),jämedus palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) otsast ilma kooreta,keskmse jämeduse kohast täis sentimeetreis,kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arvesse võtmata. Ruutmeeter tähendab 1 kantmeetri mõõdus üles laotud metsamaterjalide hulka,kusjuures kantmeetrisse on arvatud ka materjalide vaheline õhuruum. 11.Erinevad mõõtühikud ja ühikute süsteemid Ka kassi jalg ilmselt mõõtühikuks ei sobi. Mõtisklused etalonide päritolu üle viivad meid mõõtühikute süsteemi vajalikkuse mõistmiseni. Näiteks omal ajal Inglismaal kehtestatud pikkusühik jalg (ingl foot) olevat kokku lepitud briti meeste keskmisest jalalaba pikkusest lähtudes. Teise legendi kohaselt olevat see olnud Inglise kuninga Henry I (valitses 1100-1135) jalalaba pikkus. Samas me arvatavasti nõustume sellega, et...
Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23...
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud , valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter...
5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud , mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem...
· Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed meeter (meetri kordsed dm, cm, mm ...) jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm...
Millleks on vaja mõõteseadust ? Millega tegeleb ? Ühtemoodi mõõtmine on üleriigiliselt oluline tegevus, sellepärast ongi kasutusel ühine mõõteseadus. Tegeleb kõigega mis on mõõtmisega seoutud. ________________________________________________________________________________ mõõtühikute süsteem Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. milleks vaja ? kas vaja ? Selleks, et ülemaailmselt oleksid ühikutel samad tähised ja väärtused, sellepärast on vaja ka. Et ei tekiks mingeid valesid mõõtusid või valesti arvustamist kuna tähise ja väärtuse tähendused on erinevad ________________________________________________________________________________ Teisendamine see sama tunnikas mis meil oli!...
15. Radioaktiivsete isotoopide kasutamine. 60 27 Co *vähkkasvajate ravimiseks *metallitööstuses defektide avastamiseks 59 26 Fe *vereringe uuringutel 127 53 I *kilpnäärmetõve uurimisel 18 8 O *fotosünteesi uurimisel 14 6 C *tehakse kindlaks kivististe vanused 32 15 P *põllumajanduses, vaadatakse kuidas omandatakse väetist 16. Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud ja nende seosed; kiirgustaust. Mõõtühikud: *neeldumisdoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk 1Gy(grei)=1J/1kg *biodoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismidele 1Sv(siivert) 1Sv=1Gy , ja röntgenkiirguse korral 1Gy võib olla võrdne kuni 10Sv neutron ja kiirguse korral Kiirgustaust koosneb: *kosmiline kiirgus Päikeselt...
I- voolutugevus , U- pinge, R- takistus 5.Millest sõltub juhi takistus (valem ja tähiste selgitused ka) ? · Juhi takistus sõitub juhi materjalist ja juhtmest 1. Juhi pikkus 2. Juhi ristlõikepindala 3. Aineeritakistus · Juhi takistus sõltub ka temperatuurist 1. Kui temperatuur tõuseb siis eritakistus suureneb (va.pooljuhtides) 6.Mida näitab aine eritakistus, selle tähis ja mõõtühikud ? Eritakistus näitab kui suur on elektrijuhti läbiva voolu takistus. Eritakistus sõltub materjalist. Tähis ja mõõtühik ( · m) 7.Kuidas sõltub erinevate ainete takistus temperatuurist ? Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9...
R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
objekti või nähtuse koopiat, mis asendab orininaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelites kopeeritakse vaid originaali kõige olulisemaid tunniseid ja omadusi. Looduslike objektide ja nähtuste lihtsustatud mudelid, mida kasutatakse füüsikas maailma kirjeldamisel- füüsikalised mudelid. 7.Kuidas tuleb viia läbi mõõtmisi, et saada üldaktsepteeritav mõõtmistulemus. Mõõtmisi viiakse läbi leppides kokku ühesugused mõõtühikud . Mõõtühik on kokkuleppeline suurus. Mõõtühikut on võimalik kokku leppida vaid siis, kui kõik mõõtjad saavad oma mõõtmisvahendi valmistamisel lähtuda ühest ja samast mõõtühiku näidistest. Mõõtühik- etalon. See peaks ka tuginema looduses mingile väga püsivale suurusele. Mõõtühik etalon peab olema täpselt taastatav. 8.Mille poolest erinevad mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus?...
MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...
süsteem (lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1936 SI-süsteemi põhiühikud SIsüsteemi põhiühikud SI-süsteemi põhiühikud on mõõtühikud , mis on mõõtühikud, mis Vihtide ja Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi Mõõtude Peakonverentsi poolt kehtestati poolt kehtestas SIsüsteemi seitsme SI-süsteemi seitsme põhiühikuna. põhiühikuna. Kõigi teiste füüsikalisite Kõigi teiste füüsikalisite suuruste ühikuid saab suuruste ühikuid saab tuletada põhiühikutest. tuletada põhiühikutest....
kehtivus. Lisainfo saamine võimalus. Töövõtupiire määrav lisa Ehitusplatsi üldised organiseerimispõhimõõted. Vastutuse ja tööpiirkondande jaotus eri töövõtjatele. Üldised määratlused . Nimekiri katsetest, avade jätmise kohta konstruktsioonidesse. Pakkumiskutse Ametlik üleskutse, ettepanek esitada projekti kohta hinnapakkumine. Kuupäev, kuidas esitada ja kuhu. Tellija töömahtude loetelu . Töö nimetus, kirjeldus ning mõõtühikud , tuginedes kogumustele või eeskirjadele (Eestis veel pole) Uurimisaruanded. Enamasti pinnaseuuringud, olemasolevad ehitised, puud. Rekonstrueeritava hoone kohta olemasoleval konstruktsioonid, seisund. Lk 5. teine pool Tööpakkumise määrav lisa: -eh. pl üldised org. põhimõtted -üld määratlused -pakkumiskutse -tellija töömahtude loetelu -ehituse seletuskiri alg.dok tutvumise järjekord. Ehituse seletuskiri ja joonised: proj. koostatud tehniline projektdokument, määratletakse töö...
neutronid ja prootonid kokku) e massiarv; N-neutronide arv; kiirguse intensiivsus, hiljem aeglasemalt, lõplikult ei kao Z-prootonite arv, mis on võrdne elemendi kunagi N=N0/(2t/T), m=m0/(2t/T); N0-aatomite arv alghetkel, järjekorranumbriga perioodilises süsteemis ja võrdne N- aatomite arv aja t pärast, m0- mass alghetkel, m- mass aja tuumalaenguga(elementaarlaengu ühikutega) ja võrdne ka t möödudes Radioakt mõõtühikud : 2 liiki mõõtühikuid: 1) elektronide arvuga neutraalses aatomis Tuumade radio kat ainet iseloomustavad mõisted ja ühikud: liigid:1)massi järgi- kerged(tabeli alguses) ja rasked(tabeli põhimõistes- radioakt preparaadi aktiivsus- näitab, mitu lõpus) 2)stabiilsuse järgi: stabiilsed-püsivad koos kuitahes tuuma sekundis laguneb. SI süsteemi mõõtühik: 1s-1 (loe: 1 kaua...
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsikaline objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja val- gustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur)....