· Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-,
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine 1. Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas
Tarbeplastid Tarbeplastid on massiliselt toodetavad, odavad ning ei oma erilisi mehaanilisi ja termilisi omadusi. PS - polüstüreen Puhas polüstüreen on jäik ja rabe, klaasjas ja läbipaistev polümeer. Ta on kergesti töödeldav ning tal on hea mõõtmete püsivus. Seevastu on tal väga madal kemikaalikindlus ja ta on tundlik UV-kiirgusele ning töötemperatuurivahemik vaid -10...70 °C. PS on veel omadustelt lahustuv süsivesinikes ja õlides, omab häid elektriisolatsiooniomadusi. Vahtpolüstüreen (EPS, PS-E) on levinud polüstüreen, mis saadakse, kui puhtale PS-ile lisatakse tootmisel vahustavaid lisandeid, näiteks CO2. Vahtpolüstüreen (EPS) saadakse
5) Regulatoornefunktisoon seda täidavad valgulised hormoonid nagu näiteks insuliin. 6) Kaitsefunktsioon organismi sattunud orgaaniliste ühendite kõrvaldamiseks moodustuvad verre antikehad. 7) Liikumsfunktsioon organismi liikumises osalevad ka valgu molekulid. On valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine, neid valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks. 8) Valkudelonka energeetilinefunktsioon, kuid kuna neil on palju teisi funktsioone, kasutab organism neid energia saamiseks alles peale pikemat nälgimist kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on lõppenud. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhappedonbiopolümeerid,millemonomeerideksonnukleotiidid. Onkahtesortinukleiinhapped DNA desoksüribonukleiinhapeja RNA ribonukleiinhape
massiivkehad takistavad konstruktsiooni liikumisi; · koormavad jõud ja momendid. 1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! 2.2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? = ideaalse mehaanilise süsteemi Varras . üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: andmetega · sirge varras; · murdjooneline varras; · kõver varras. 2.3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse keerukusega? Keerukas on liiga Varda ristlõikepind = varda tasandiline lõige risti teljega: · ühtlane varras; · mahukas ja liigselt lihtsustatud= arvutustulemuste lai määramatus muutuva ristlõikepinnaga varras
Soojusisolatsiooni katsetamine 1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid
(raamita, poolraamiga ja täisraamiga) 4. Kabiini ja mootori paiknemise alusel a) ees asetseva mootori ja taga asetseva kabiiniga traktorid, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina taga b) ees asetseva kabiini ja taga asetseva mootoriga, milledel tööseadme eelistatuim paigutus on masina ees c) keskel asetseva kabiiniga ja taga või ees asetseva mootoriga, millede tööseadmed võivad paikneda nii ees kui taga. (Ratastraktorid jaotatakse rataste mõõtmete alusel: a) erineva diameetriga rattad eri telgedel b) võrdse diameetriga rattad eri telgedel ja roomiktraktorid roomiku mõõtmete alusel: a) normaallaiuse ja pikkusega b) normaalpikkusega laiendatud c) ette või taha pikendatud ja laiendatud roomikutega ja roomiku elementide materjali järgi : a) terastaldmikuga b) kummeeritud terastaldmikuga c) terastrossidega armeeritud kummilindist roomikud.) 4. Vedukite kasutusala ja liigitus. Peamiselt transportmasinad ning laialdaselt kasut. neid
F10=Alt Activate menu Menüüriba aktiveerimine F11 Go To the next Field Järgmisele väljale F12 Save As... Salvestamine uue nime all Alt-F1 Go To next field Järgmisele väljale Alt-F3 Create AutoText Auto teksti loomine valitud tekstist Alt-F4 Quit Word Wordi sulgemine Alt-F5 Restore Maksimeerimiseelsete mõõtmete Alt-F7 Next misspelling Järgmine õigekirjaveaga sõna Alt-F8 Run a Macro Makro käivitamine Alt-F9 Toggle Field Codes Väljakoodide kuvamine/peitmine Alt-F10 Maximize Maksimeeri aken Alt-F11 Visual Basic Näita VB koodi Alt-Shift-F1 Go To previous field Eelmisele väljale Alt-Shift-F2 Save Salvesta
SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................. 8 3.1 PROGRAMMEERIMISE AJALUGU......................................................................8 3.2 PROGRAMMEERIMISKEELTE PÕHITÜÜBID........
Harjutus. Word'i dokument Harjutus. Pangaautomat. PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeerimine, vormindamine (värvuste ja mustrite määramine jm.). Kujundite ja piltide lisamine töövihikusse toimub vastavalt käskudega Shapes ja Pictures, mis asuvad INSERT menüü grupis Illustrations. Käsu Shapes alusel kuvatakse valik malle, mis on jagatud gruppidesse (vt kõrval), kust saab valida vajalike kujundeid ja paigutada neid töölehele.
o kaovad nii , et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks- footoniteks.Kvarkide arv on miinus ja antikvarkide arv on jääv. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. F=*m*g Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Raskusjõud-Jõud millega Maa tõmbab meid enda poole. F =mg Jõud Ühe keha mõju teisele. Jõu mõõteriist dünamomeeter.Jõud on vektor, on olemas suund ja rakendumispuknt.Arvuline väärtus. Newtoni 1. seadus: Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 2. seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni 3
Sõltub: Kui keha seisab või liigub ühtlaselt, siis on keha võrdne raskusjõuga. F=mg Keha kaal võib suureneda tekib ülekaal. Keha kaal võib-olla väiksem kui raskusjõud. N: kiirlift alustab laskumist,tekib alakoormus. Keha vabal langemisel tekib kaalutus e. Keha kaal on võrdne 0-ga. P=0N Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.(JOONIS KA!) Deformatsioon keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu. Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON. Elastsusjõud alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi. Hõõrdumine on KASULIK KAHJULIK Esemed seisavad paigal Pinnad kuluvad Saame istuda toolile Auto pidurid võivad kuumeneda
hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on negatiivne, väiksematel aga positiivne. Väiksemad kergemad piisad tõusevad kõrgemale. Äikesepilve ülaosa positiivne ja alaosa negatiivne. Suurem osa välgulöökdest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 6. Piesoefektiks nimetatakse aineid, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel. Piesoelektriline pöördefekt esineb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. (Andurid, kvartskell) 7. Mahtuvus näitab , kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele, tekib kehade vahel ühikuline pinge. C = q/U 1F = 1C/1V 8. Mahtuvus sõltub vaadeldava kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. C = (o**S)/d (ühik F) 9. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Alalisvoolu ei lase läbi, vahelduvat laseb.
muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad vee molekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega sunnitult võnkuma.Hõõrdejõudude olemasolu tõttu läheb selliste võnkumiste energia üle soojuseks ja toit kuumeneb. Piesoelektriline efekt-ained, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel.Põhjustab erimärgiliselt laetud ioonirühmade ehk alavõrede omavaheline nihkumine ioonkristalli deformeerimisel. Piesoelektriline pöördefekt-seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul.Elektriväli nihutab erimärgilisi ioone vastandlikes suundades.Seega kaasneb piesokristalli kokkutõmbumine või väljavenimine. Mahtuvus-näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge U ühe ühiku võrra. Seega on kondesaatori mahtuvus sisuliselt tema plaatide omavaheline mahtuvus. Kondensaator- kehade süsteem,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks.Lihtsaim koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel
kummaski lõualuus kaks. Ülejäänud elevandiperekonnad tekkisid 46 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et elevantide eellane oli pooleldi veeloom. Kõigil elevantidel on tunnuseid, mis on omased veeloomadele: hea ujumisoskus ja hõre karvkate. Elevant suudab oma lonti hingamistoruna kasutades ujuda kuni 6 tundi järjest ja 50 km kaugusele. Elevandid elavad karjades. Nad on üldiselt rahumeelsed ega ründa vabaduses inimesi, kuid võivad oma suurte mõõtmete ja massi tõttu vahel inimestele kogemata viga teha. Vanad isasloomad elavad vahel üksinda ja võivad muutuda tigedaks, muuhulgas inimest ilma provotseerimata rünnata. Korduvalt on juhtunud, et elevant safaripargis auto katuse peale keerab. Nii aafrika kui aasia elevanti saab kodustada, ehkki aasia elevanti kodustada on märksa lihtsam. Varem kasutati elevante hulganisti tööloomadena, kuid traktorid on hakanud neid välja tõrjuma.
tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad? • Kas mõnest näoilmest on ka raske aru saada? Milliseid emotsioone peetakse põhiemotsioonideks? • Põhiemotsioonideks peetakse emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. • Põhiemotsioonid on õnnelikkus,
Koostanud: Ülle Irdt 2012 MHG Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: eeltuumsed päristuumsed Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: Ainuraksed Hulkraksed Elusorganismid • Reageerivad keskkonna muutustele – Valgus (magamine) – Temperatuur (talveuni) – Veeolud – Teised organismid • Liigikaaslased • Teised liigid Elusorganismid • Kasvamine ja arenemine – Kasvamine: mõõtmete suurenemine – Taimed kasvavad elu aeg – Loomad kasvavad teatud mõõtmeteni (igal liigil oma mõõtmed) Elusorganismid • Areng: Selgroogsed: Otsene Moondega – Selgrootud (putukad): Vaegmoone (rohutirts) Täismoone (liblikas) Muna vastne valmik muna vastne nukk valmik Elusorganismid • Paljunemine Oluline liigi säilimise seisukohast • Mittesuguline paljunemine: – Vajalik üks vanem; nt. taime osadega
on 8-15% (lähte ja finisi kõrguste vahe keskmiselt 150 m). Rada peab sisaldama vähemalt ühe S-kujulise kaare, viraazi (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi). Maksimumkiirus ulatub rajal 130 km/h. Eestile kõige lähem bobirada asub Lätis Siguldas. Bobisõidu reeglid Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380
1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust. Fn = mg (F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja elastsusjõu suund on defromatsioon suunaga vastupidine. Elastsusjõudu arvutatakse Huoke'i seaduse järgi, kus elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(pikenemisega) Fe = -kl (k- jäikus, l- pikenemine) Pilet 7.2 Fotoefekti nähtus. Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu
märgitud, ent on siiski igast küljest avatud ning on ühendus kõrval oleva maastikuga. Poolavatud ruumi näol on tegu vähemalt ühest küljest avatud ning samast küljest ümberkaudse alaga visuaalselt seotud ala. Suletud ruumiks nimetatakse püstpindadega või siis püstpindade ja laega piiratud ruum. Inimene tunnetab ruumi erinevalt, seda siis sõltuvalt asjade horisontaal- ja vertikaalsihis asetusest. Ruumi kuju sõltub peamiselt seda ümbritsevatest asjadest. Erinevate mõõtmete ning proportsiooniga ruumidel on erinev mõju inimesele. Kui näiteks võtta võrdsete mõõtmetega ruum, nagu seda on kuup, siis on see rahulik ning stabiilne, kuna tal on kõik küljed võrdse pikkusega. Ent samas on ta kujunduslikult jällegi pärssiv ja teda ei ole just lihtne ümbritsevaga siduda. Seega meeldib inimestele rohkem ruum, mis on oma horisontaalsete mõõtmete poolest suurem, kui vertikaalne kõrgus liiga suur pole just.
kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Kohalikele elanikele olid kraatrid siiski juba varem tuntud, sest ega nad muidu nii romantilisi nimesid nagu Põrguhaud, Kuradihaud ja Tondihaud poleks pälvinud. Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan
tasandis,esineb aga ka piklike ja tasandist väljuvad orbiite.Kogumassiks hinnatakse 0,0015 maa massi.Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteise lähedal on võimalikud ka orbiitide muutused.See tähendab ka reaalset ohtu, kuna mõni neist väikestest planeetidest võin maaga kokku prgata.Neid uuritakse pidevalt ja kõik ohutsavad orbiidi on arvel ja neid kontrollitakse pidevalt. Komeedid Suure kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamik kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata.neid on näha vaid siis , kui nad oma teekonnal lähenevad maale või päikesele.Nad on päikesesüsteemi väikekehadest kõuge tuntumad.Hele komeet on näivmõõtmeliselt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma.See, mida me taevast näeme ,pole tegelikult komeet,vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas.Komeedist eralduvate gaaside
Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6. Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: c) Detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist ehk nurkdeformatsioone 7. Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: d) keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused 8. Keevituskaare pikenedes elektroodkeevitusel ... ja keevituskaare pinge(kasutades vooluallika ja keevituskaare tunnusjooni) d) keevitusvool väheneb, pinge tõuseb 9. Vesinik e. külmpragude vältimisteks teraste keevitamisel: a) kasutatakse detailide ettekuumutamist 10
Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkarad ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi (vaarao Dzoserile). Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Juba vanad kreeklased liigitasid nt. Püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. (Ainsad, mis seitsmest maailmaimest säilinud). Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse mõõtmete, täpsuse ja tööda, mis nende püstitamiseks on kujutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kodu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Arhitekt Imhotep (esimene püramiid vaarao Dzosenile) asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ja nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imeltlusväärseim seda laadi ehitusmälestis asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune
Hõõrdliidete eelised võrreldes liist ja hammasliitega · Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused, mis eksisteerivad liist ja hammasliitel · Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: · Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus nagu ka liistliite puhul · Keerukas paigaldada ja lahti võtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). · Kõrged nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele, liist ja hammasliitel vähem täpsed. · Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb, samuti lähevad ka liist ja hammasliite puhul nurklõtkud suuremaks. · Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega, liist ja hammasliitel vähem ohtlik.
III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed ja vastassuunalised. LIIKUMINE Füüsikas on liikumine kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk asukohavahetus ehk asukoha muutumine ajas teatava kiirusega ja liikumise trajektoori järgi. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus. Liikumine võib olla ka keha mõõtmete ja kuju muutumine. Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur läbitakse ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehhaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. Sirgjoonelise liikumise puhul
Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum. Relativistlik füüsika: max kiirus valguse kiirus, aeg ja ruum eraldi. 18. Relativistliku füüsika alused: kõik vaatlusandmed on suhtelised, suurim võimalik kiirus on absoluutkiirus. 19. Ainest koosnevad kehad, vastastikmõjusid kehade vahel vahendavad väljad. 20. Kehade põhiomadusteks on koosnemine aatomitest, mõõtmete omamine, liikumine, inertsus ja osalemine vastastikmõjudes. 21. Kehade omadustest tulenevad peamised füüsikalised suurused. 22. Kehade mõõtmetest tuleneb füüsikaline suurus nimega pikkus, liikumise kontekstis saab pikkusest teepikkus, liikumisolekut kirjeldab kiirus, kiirenduse muutumist ajas näitab kiirendus, liikumiste võrdlemine tekitab suuruse nimega aeg, kehadevahelise vastastikmõju tugevust näitab jõud. 23. Kehade inertsuse omadust kirjeldab mass
Pärast tsementiitimist termotöödeldakse otsekarastamisel, ühekordsel karastamisel või kahekordsel karastamisel. Suuri detaile saab karastada õlis või õhus. Legeeritakse molübdeeni või volframiga, mis stabiliseerib allajahutatud austeniiti ja lubab karastada õhus. Kasutatakse ühekordset karastamist peale tsemetiitimist ning kahekordne karastamine põhjustab detaili mõõtmete muutuse, mis tingib lõppviimistleva töötlemise. .
muuta meie elu kiiremaks, kuid samas kasutades ära meie ruumi minimaalselt. Elektroonika- ja andmetööstuses peetaksegi nanotehnoloogia rakendamise lähimateks eesmärkideks veelgi väiksemaid transistore, mis toovad endaga kaasa veelgi suuremaid protsessorite kiiruseid, veelgi tihedamat infosalvestust, veelgi väiksemaid arvuteid jne. Kuid samuti ei ole välistatud ka täiesti uutel põhimõtetel töötavad süsteemid, sest nanomeetriliste mõõtmete juures hakkavad ilmnema väga paljud uued nähtused (nt. Kvantefekt) Teistes valdkondades on üldistamine pisut keerulisem, aga ühiseks jooneks võib lugeda püüdu areneda ressursside vähendamise ja protsesside efektiivsuse tõstmise suunas. On ju selge, et palju kasulikum on näiteks viia ravim otse haige raku juurde kui jääda lootma statistilisele tõenäosusele ja kogu organism ravimiga üle ujutada(3). Seega võib öelda ka, et nanotehnoloogia leiab kasutusala
Violett a Krets 8.b Tartu Descartes'i Lütseum GALAKTIKA Galaktikad koosnevad tähtedest ja nende jäänustest ja tumedast ainest. Meie asume Maakeral. Maakera asub Päikesesüsteemis. Galaktikad on erineva suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest....
Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine automaalri erialal Hüdraulika kasutamine sõidukites : Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdraulili...
1827 a. avaldas Wilhem Struve kataloogi 3112 kaksiktähest, millest ta oli 2343 avastanud ise. -7- Muutlikud tähed Tänapäeval tuntakse kümneid tuhandeid füüsiliselt muutlikke tähti,mille heledus muutub ka tegelikkuses, mitte nagu mitmiktähtede puhul, kus heledus sõltus varjutusest. Osadel muutlikel tähtedel muutub heledus perioodiliselt, teistel sagedasti rikutud perioodilisusega või koguni korrapäratult. Tähtede mõõtmete ja temperatuuri muutused põhjustavad tähtede absoluutse heleduse muutumist.Sellepärast ongi kõigil füüsiliselt muutlikele tähtedele omane see, et koos heleduse muutumisega kaasnevad ühed või teised muutused tähtede spektrites, s.t. tähtede atmosfääride olekutes Perioodiliselt muuduvatest tähtedest on märkimisväärsed tsefeiidid. Nad on valged või kollased tähed.Tsefeiidide heleduse muutus ei ületa 1,5 tähesuurust ning muutuse periood
valmistatud ehitusmaterjal. laius(b) ±3mm Mittepõlev, ei erita toksilisi paksus (c) ±2mm aineid. Ilmastikukindel (väga hea külmakindlus). Eestis toodetavad silikaatkivid omavad järgmisi mõõtmete Silikaatkivi on ennast näida- Hoiab temperatuuri ja mooduleid: nud usaldusväärse ehitus- niiskuse hoones tasakaalus Pikkus a: 250, 225 mm materjalina meie muutlikes nii suvel kui talvel Laius b: 60, 85, 100, 120 mm ilmastikuoludes. ("hingav" materjal). Paksus c: 65, 88, 138 mm
tähtedega märgitud pindade vastavus ja kirjutage need tabelisse Ülesanne nr 6 1. Millised on kujutatud pingi plaadi mõõtmed. 2. Milline plaadi mõõtarv on puudu. Kui suur peaks see mõõtarv olema ja miks? 3. Joonestada pingi kaksvaade ja mõõtmstada see. Ülesanne nr 7 · Missuguseid klotse on võimalik kokku monteerida nurkklotsiks? · Joonisel on antud klotside A,B,C ja D piltkujutised ning tabelis mõõtmete neli varianti. Joonesta klots kaksvaates, asendades piltkujutisel olevad tähed (a, b, c ja d) vastavate mõõtarvudega. Ülesanne nr 8 Joonestage sirindriline varras ja avaga prisma, kusjuures ava on keermestatud täies ulatuses, varras aga poolest saadik. Ülesanne nr 9 · Joonestada detailid a, b ja c ning kanda peale nende keermete tähised. Keerme välimõõt d ja samm p võtta tabelist.
Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Pingeolekut vormstantsimisel iseloomustab alljärgnev skeem (1> 2> 3): Vali üks: a. c b. a c. b d. d Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kinniste stantside puuduseks on Vali üks: a. stantsimisvagude arvu oluline suurenemine b. erineva mahuga toorikute kasutamise võimalikkus c. metalli kulu kraadile d. täpsete mõõtmete ja massiga toorikute vajalikkus Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades Vali üks: a. järjestiktoimestantse b. koostoimestantse c. koostoimestantse d. lihttoimestantse Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid seadmeid kasutatakse ainult lehtstantsimisel?
6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3 milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- lõugade vaheline haardenurk. 7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus. Kasutatakse kivimite jäme-, keskmiseks ja peenpurustuseks peamiselt teise staadiumi purustitena. Liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. Tehnoloogilise otstarbe alusel a) koonuspurustid jämepurustuseks b) keskmiseks purustuseks c) peenpurustuseks 2.
KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 2. ÕNNETUSJUHTUMI JA SELLELE EELNENUD ASJAOLUDE ÜLDINE KIRJELDUS Tööõnnetus leidis aset Paides 20.04.2012 kell 11:25.Firma Metforce OÜ tootmisruumis Meister A. Tamm andis tööülesandeks asetseva metallist töölaua mõõtmete vähendamiseks. Tööülesande täitmiseks kasutas K. Tõniste elektrilist käsitööriista, mis oli paigaldatud nõuetekohaselt ja seade oli töökorras. K. Tõniste omas kõiki isiklikke kaitsevahendeid, töökohal oli sobiv valgustus. Tööd alustades oli ta teadlik väikesest metallplaadist töökoha all, millesse hiljem sisselõikas ning ketaslõikur enda lõikesuunda vahetas. Ketas libises edasi lõike kohast ära ja tabas kannatanu jalga.
e nr Mass kg Raskus Lugem Nihkumi Lugem Nihkumi ine mm kg mm ne mm mm ne mm 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. L=.....+/-...., d1=....+/-....., d2=....+/-....., d3=....+/-....., d=....+/-...... Arvutused Raskus e. jõud F=m·g m-mass g- raskuskiirendus nihkumine=lugem eelmine lugem n pikenemine l= ..l 1 Traadi mõõtmete vea arvutus: Kuna traadi pikkust mõõtsin ainult korra, siis süstemaatilist viga arvutada ei saa. 2 .... = ·1=0,33mm ... 3 Diameetri arvutus: d1 + d 2 + d 3 0.76 + 0.76 + 0.76 D= = =0,76mm 3 3 2 * 0,01 ...= =0,007mm 3 Traadi ristlõikepindala S=r 2 S=3,142·0,380 2=0,454 +/- 0,007mm2 Traadi elastsusmooduli E arvutamine: l (F .. - F.
olla nii positiivne kui negatiivne. 3.Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest. Seega on nad kasutatavad ainult madalatel sagedustel ja pingetel ning kohtades, kus väikeste mõõtmete juures on vaja suuri mahtuvusi ja mahtuvuse väärtusele on lubatud suur tolerants. Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. 4.Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori
Equivalent Unit 1 FEU=2 TEU Mõõtmed · Kasutusel on ka nn mittestandardsed konteinereid 45', 48', 53' · Olulisem eelis konteineriruumi kasutatakse paremini ära. 20'/8'6'' 33,1 m3 40'/8'6'' 67,7 m3 40'/9'6'' 76,3 m3 45'/9'6'' 86,1 m3 · Kandevõime kõigil sama · Taara kaal 20' ca 2200 kg, 40' ca 3800 kg, 45' ca 4800 kg · Tavaliste konteinerite oluline puudus kaubaaluste mõõtmete ja konteineri sisemõõtmete mittesobivus. Tüübid · Kuivlasti konteiner · Puistlasti konteiner · Tankkonteiner · Külmutuskonteiner · Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele
pinnas. 11. C)vähemalt 100a. D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a. Klassid A ja B on reserveeritud üle 100 aasta kavandatava tööea tarvis. 2 12. TP-1 - tulepüsiv, TP-2 - tuld takistav, TP-3 tuld kartev. 13. Tüpiseerimine on hoonete ja nende konstruktsioonide tüüplahenduste väljatöötamine ja valik korduvaks kasutamiseks massehituses. 14. Hoonete mõõtmete unifitseerimise aluseks on ühtne moodulsüsteem, mis ühtlustab ehituskonstruktsioonide ja detailide mõõtmed, lähtudes põhimoodulist: M 15. M=100 MM 16. Ehitusalal on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne 17. 1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3)Naturaal-, ehk tegelik mõõde. 18. Kandetarindid on hooneosad, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele. 19
2) Silmade vahe võrdub silma laiusega 3) Nina paikneb näo alumise osa ülemisel kolmandikul 4) Kõrvad paiknevad ninaga samal kõrgusel 5) Inimese suu ulatub näo alumise poole teise kolmandikuni KUJUTAMIS JA VORMIÕPETUS Tõepärasusest lähtuvalt tuleb meil inimese kujutamisel tundma õppida inimese keha mõõtmeid ning selle osade omavahelist suurussuhteid ehk proportsioone. Inimkeha puhul võib välja tuua mõõtmete süsteemi, mille aluseks võtame kindla mõõtühiku. Kõige levinuma mõõtühikuna kasutatakse figuuri puhul kõrgust. Itaalia kunstnik Leorardo da Vinci koostas skeemi, mis annab näitlikult edasi inimkeha osade proportsionaalset reeglipärasust. Vorm on objektiväline kuju. Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos. Proportsioonid on omavahelised
Seened(Eumycota, Fungi) Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teis...
suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremini ( kallimat) pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine, transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud. Vigastusi on võimalik vähendada kaupade hoolika käsitsemisega. Selleks, et saavutada sama efekti pakendi täiustamisega, on vaja teha mitu korda suuremaid kulutusi. Kauba ja töötajate kaitse näitajaid arvestatakse pakendi füüsiliste mõõtmete kavandamisel. Pakendi valmistamisel kasutatakse teadmisi mehaanika, füüsika, meteoroloogia ja keemia vallast. Üldjuhul ei mõõdeta korralikust pakendist saadavat kasu, vaid praakpakendist tekkivat kahju. Kauba ebapiisava kaitse korra on tavaliselt tagajärjeks kauba kahjustumine. Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed: toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud
HÖÖVELMATERJALID Immutatud hööveldatud materjali kasutatakse eelkõige niiskes keskkonnas või välitingimustes, kus on oluline materjali mõõdutäpsus ja / või pinnatöötluse kvaliteet.Immutada võib kõiki erinevate profiilidega hööveldatud materjale. Levinumad kasustuskohad on terrassid, tarad, piirded, fassaadid jne. Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15...18%, kuid olenevalt kasutuseesmärgist võib osutuda vajalikuks ka alla 10% niiskusaste. Hööveldatud pinnad võib tasasuse alusel jagada järgmiselt: Jämehööveldatud pind on tasandatud, kuid see ei pruugi olla täiesti sile. Jämehöövelduse korral puudutab höövli tera suuremat osa pinnast.Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise
* 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine pingelise arendusega. Sümfoonia I osa ekspos. tavatult paljuteemaline: lisaks peateemale veel 5 teemat. Uudne ka II osa – leinamarss. Täpsemalt vt omaette slaidiesitlust Viiendat sümfooniat c-moll (1808) peetakse oma materjali terviklikkuse ja vormiloogika tõttu nö sümfoonia ülesehituse musternäidiseks. I osa avakujundist (nö koputuse motiiv) on tuletatud enamik sümfoonia tähtsamaid teemasid. ● 5
1 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud
2,8 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit ja magnesiit), sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) ning oksiidsed, hüdroksiidsed, fosfaatsed, arsenaatsed, boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide, vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Maailmameres Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi. Soolajärvedes
Ristlõiked ......................................................................................................................................................... 33 Väljatoodud element ........................................................................................................................................ 34 „Keelatud” lõiked............................................................................................................................................. 35 11 Mõõtmete kandmine joonisele.................................................................................................................. 35 Üldjuhiseid mõõtmete kandmiseks .................................................................................................................. 35 Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted....................................................................................................... 36 Nurga mõõtmestamine .......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
